Saata kohtuotsus menetlusosalistele teadmiseks. Edasikaebamise kord Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse
avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
HAGIAVALDUS JA ASJAOLUD
1.Viru Maakohtu menetluses on Swedbank P&C Insurance AS hagi VKG Soojus AS vastu tekitatud kahju 5 823,80 euro ja lisanduva viivise nõudes. 07.11.2019 esitatud hagiavalduse kohaselt, 08.11.2016 toimus Ida-Viru maakonnas Kohtla-Järvel Sõpruse 29 korteris nr xx, milline kuulub E. J.i omandisse, kahjujuhtum, kus Sõpruse 29 eluhoone läheduses toimunud soojustrassi tööde tagajärjel toimunud avariis sai vara siseviimistlus niiskuskahju. Avarii toimumist antud viisil tõendab e-kirjavahetus VKG Soojus AS-ga. Vara oli kahjujuhtumi hetkel kindlustatud kodukindlustuse koguriskikindlustuse lepingu alusel Swedbank P&C Insurance AS-s (poliis nr OT00029179). Vara kahjujuhtumi järgsel ülevaatusel 16.11.2016 fikseeris hageja koostööpartner LKB OÜ sündmuskohal varas järgmised kahjud: esikus põranda laminaatparkett pundunud, koridoris põranda laminaat-parkett pundunud, sahvri tapeet seinast lahti, magamistoas põranda laminaatparkett pundunud, magamistoas tapeet seinast lahti ja seinad märgunud, elutoas põranda laminaatparkett pundunud, elutoas tapeet seinast lahti ja seinad märgunud, korteri välisuks käib vastu pakku. Kahjujuhtumi fakti kohta avas hageja kahjutoimiku nr OT1614342 ning hüvitas kannatanule kindlustushüvitise kokku summas 5 156,93 eurot. Brevanor OÜ hindas 30.11.2016 hinnapakkumises vara siseviimistluse taastamise maksumuseks 5 246,93 eurot. 23.12.2016 hüvitas hageja Brevanor OÜ-le vara taastamise maksumuse 19.12.2016.a arve nr 330 alusel summas 5 156,93 eurot (so kogumaksumus 5 246,93 – omavastutus 90). Hageja on hüvitanud kannatanule kindlustushüvitise kokku summas 5 156,93 eurot, mis kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele. 12.03.2018 edastas hageja kostjale tagasinõudekirja tasumise tähtajaga 26.03.2018. Kostja ei ole nõudekirjas toodud kohustust hageja ees täitnud. Hageja põhinõudele lisandub seadusjärgne viivis alates 27.03.2018 (so täiendavalt antud tähtajale järgnev päev) kuni hagi esitamiseni 06.11.2019 summas 666,87 eurot ning täiendav viivis alates hagi esitamisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Hageja nõue moodustab 5 823,80 eurot, millele lisandub tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis. Hageja, lähtudes VÕS § 127 lg 1, § 128 lg 1, § 132 lg 3, § 492 lg 1, KKütS § 14 lg 2 ja AÕS § 158 lg 4, palub mõista kostjalt hageja kasuks välja varakahju 5 156,93 eurot, viivis 666,87 eurot ning viivise põhinõudelt summas 5 156,93 eurot alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras; samuti menetluskulud ja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. (tl. 3-23).
KOSTJA VASTUSED
2.Kostja esitas 18.11.2019 kohtule vastuse, milles haginõuet ei tunnistanud alljärgnevatel põhjendustel:
23.09.2002 sõlmisid AS Kohtla-Järve Soojus (alates 20.06.2011 VKG Soojus AS) ja OÜ Ahtme Maja (Hooldaja) koostöölepingu nr 2845 soojusenergia müügiks ja kasutamiseks hooldaja poolt hallatavate hoonete soojusenergiaga varustamiseks. Lepingu lahutamatuks lisaks nr 4 on hoonete nimekiri, mille 4 p-st 130 nähtuvalt on üheks hooldaja poolt hallatavaks hooneks ka elamu aadressil Sõpruse 29. 13.05.2004 teatas AS Kohtla-Järve Soojus hooldajale müüdud soojusenergia koguse jaotusteenuse ülesütlemisest. KKütS § 14 lõikest 2 tulenevalt vastutab kostja kui võrguettevõtja üksnes võrgu eest, mis on tema omandis või valduses. Seega on kostja vastutus piiratud, see ei laiene tarbijapaigaldistele (KKütS § 2 p 4). Asja materjalide kohaselt tungis aur KohtlaJärvel aadressil Sõpruse 29 asuvasse elamusse kinnistul paiknevate torustike kaudu. 16.11.2016 ehitise ülevaatusaktist nähtuvalt on elamu korteri nr xx omaniku väitel maja keskküttesüsteemist eemaldatud aastal 2005 või 2006. Sellele vaatamata pole elamu soojusega varustamiseks ehitatud tarbijapaigaldisi eemaldatud ega elamut väliste mõjutuste vastu kindlustatud. Tarbijapaigaldise toimimise ja korrasoleku eest kostja ei vastuta, tal puudub juurdepääs eraomanduses asuvatele tarbijapaigaldistele. Võrguettevõtja vastutus KKütS § 2 punktist 6 tulenevalt on piiratud võrgu teeninduspiiriga. Teeninduspiir on piir, milleni võrguettevõtja lepingu alusel kaugküttesüsteemi haldab. Elamul ei olnud seisuga 08.11.2016 lepingut ei võrguettevõtja ega hooldajaga. Seega puudus antud juhul elamu ning kostja vahel kehtiv teeninduspiir, mis oleks määratlenud kostja kohustused ja vastutuse. Võrgu toimimist reguleerib KKütS 3. peatükk, mis näeb ette tingimused võrguga liitumiseks, võrguettevõtja võrgupiirkonna, soojuse ostu korralduse, mõõtmise ja mõõtesüsteemide paigaldamise, soojuse ebaseadusliku kasutamise ja soojusvarustuse katkestamise ja taastamise. Antud juhul võrgu toimimise rikkumist kostjale ette heita ei saa, kuna hagejal puudub etteheiteks vajalik soojuse ostu-müügileping ja võrguleping. Võrgu korrashoiule nõudeid KKütS otseselt ei sätesta, seega tuleb lähtuda seaduse üldpõhimõtetest (KKütS § 1 lg 2). 08.11.2016 toimunud auru leke tarbijate vajadustele vastavat soojavarustust ei mõjutanud ning kostja ei ole rikkunud KKütS § 14 lõikest 2 tulenevat kohustust. Hageja väite kohaselt on tõendatud vara kahjustamine soojustrassi hooldustööde tagajärjel, mida hageja tõendab nimetatud hagiavalduse lisaga 1. Hageja hagiavaldusele lisa 1 lisanud ei ole. Seega puudub kostjal võimalus sellega tutvumiseks ja vastuväidete esitamiseks. Kostja 08.11.2016 lekke eelselt soojustrassi hooldustöid teostanud ei ole. Vara kahjujuhtumi järgsel ülevaatusel 16.11.2016 fikseeris hageja koostööpartner LKB OÜ sündmuskohal varas olevad kahjud, kuid hinnapakkumine hõlmab ka lagede remonti. Kuivõrd seda puudust 16.11.2016 tuvastatud ei ole, siis puudub alus ka sellise kulu kohta nõude esitamiseks. Hinnapakkumine sisaldab ka teisi kuluallikaid, mis ei ole seotud tuvastatud puuduste kõrvaldamisega. Võimalikule varakahjule sisulise hinnangu andmiseks vajab kostja täiendavaid tõendeid, sealhulgas pilte nii kahju järgsest kui remondi järgsest olukorrast. Praegu on tehtud kulutused kostja hinnangul tõendamata. Kostja soovis asja läbivaatamist kohtuistungil, asja lahendamine kompromissiga või muul viisil kokkuleppel ei ole võimalik. Ülaltoodust lähtuvalt palus kostja jätta hagi rahuldamata ja kostja menetluskulud hageja kanda. (tl. 30-43)
3.27.04.2020 esitas kostja kohtule vastuse kohtu 22.04.2020 päringule (tl. 44), et on nõus kirjaliku menetlusega. Samas märkis kostja, et hageja ei ole lisanud hagiavaldusele lisa nr. 1 (e-kirjavahetus), seepärast puudub kostjal võimalus sellega tutvumiseks ja vastuväidete
esitamiseks. (tl. 46-48). Kohtu 11.05.2020.a kirjaga edastati kostjale veelkord kostja poolt nõutud dokument (e-kirjavahetus, tl. 49)
4.18.05.2020 esitas kostja seisukoha seoses e-kirjavahetusega, milles märkis, et „Hagiavalduse lisast 1 nähtuvalt kujutab see endast selektiivset väljavõtet e-kirjavahetusest. E-kirjavahetuse väljavõte koosneb kahest leheküljest, millest ca 1,5 lehekülje ulatuses on kajastatud Hageja töötaja Inga Türkkan ́i arvamust kahjujuhtumi toimumise võimaluse kohta. VKG Soojus AS leiab, et antud juhul tuleb arvestada, et tegemist faktiväite tõendamisega. Faktiväidet sündmuskohal mitteviibinud Hageja töötaja arvamus kuidagi ei tõenda. Seetõttu VKG Soojus AS leiab, antud juhul ei ole tegemist asjakohase tõendiga. Samas ka esitatud e-kirjavahetuse muust osast ei nähtu, et vara kahjustamine oleks toimunud soojustrassi hooldustööde tagajärjel. Vastuses hagiavaldusele selgitasime, et VKG Soojus AS Sõpruse 29 asuva hoone juures soojustrassi hooldustöid teostanud ei ole. VKG Soojus AS jääb oma varasema seisukoha juurde. Hageja väide vara kahjustumisest soojustrassi hooldustööde tagajärjel on põhjendamatu ning tõendamata. Lisaks VKG Soojus AS selgitab, et kirjavahetuses viidatud kamber K-81/2 asub maa-all hoonete Sõpruse 29 ja Sõpruse 31 vahel. Kamber asub vaidlusalusest hoonest üle 6 m kaugusel. Seega ei kujuta kamber K-81/2 Eesti Vabariigis kehtivate nõuete ja standardite kohaselt ehitatud hoonetele mitte mingisugust ohtu. Ühelgi teisel kambri K-81/2 läheduses asuval hoonel, sealhulgas Sõpruse 31 asuval hoonel, kambriga seonduvalt etteheited ei ole. Samuti pole teistel hoonetel kambriga K-81/2 seonduvalt kahju tekkinud. Eeltoodu põhjal VKG Soojus AS leiab, et Hageja on hagiavalduse esitanud ebaõige kostja vastu“ (tl. 55-56)
ASJA EDASINE KÄIK
5.08.06.2020 teatas kohus menetlusosalistele, et vastavalt TsMS § 403 lg 1 lahendab hagi kirjalikus menetluses ja andis neile tähtaja lõplike seisukohtade ja dokumentide (sh menetluskulude nimekirja) esitamiseks kuni 22.06.2020. Kohus teatas, et kohtulahend tehakse avalikult teatavaks 16.07.2020 kohtumaja kantselei kaudu. (tl. 57)
6.Hageja esindaja esitas 19.06.2020 kohtule lõplikud seisukohad, milles märgib, et: Kostja viitab vastuses hagile lepingulisele suhtele, jättes tähelepanuta asjaolu, et aur tungis eluhoonesse korrodeerunud soojustrassi lekke tagajärjel ning seda küttetorustiku sisseviigu kaudu eluhoonesse. Sõpruse 29 ja kostja vahel puudus kahju toimumise hetkel kehtiv soojuse tarbimise leping, mis ei ole hageja tagasinõude seisukohast ka relevantne. OÜ-ga Ahtme Maja sõlmitud koostöölepingus nr 2845 ja selle lisas nr 1 on sätestatud VKG Soojus AS-i (endine AS Kohtla-Järve Soojus) ja OÜ Ahtme Maja vastutuse ja teenindamise piir. Nimetatud punkti kohaselt vastutab soojustrassi sisendil asuvatest esimestest siibritest (kaasa arvatud) hoonetesse jäävate seadmete eest hooldaja. Seega, kuni esimeste siibriteni tulev soojustrass/torustik kuulub järelikult müüja, so VKG Soojus AS vastutusalasse. Hoonesse sissetulevat torustikku ei saa hoone haldaja ega ka korterite omanikud iseseisvalt soojustrassist eemaldada ega ka uuendada. Ehitise ülevaatusaktis märgitu kohaselt toimusid enne soojustrassi leket Sõpruse 29 kõrvalmaja juures hooldustööd. Kohale kutsutud avariiteenistus sulges torustiku kivivillaga, mida kinnitab ka kostja 11.12.2017 vastus päringule, milles on märgitud, et 08.11.2016 peatati auru levik ja avariiline koht remonditi täielikult järgmisel päeval. Hageja töötaja 11.12.2017 päringus kostjale on märgitud, et hagejale teadaolevalt toimusid Sõpruse 29 eluhoone kõrvalhoone juures soojatrassi tööd ning vastuses hagejale kostja nimetatud fakti ümber ei lükanud. Kui auru levikut ei oleks toimunud, puudunuks vajadus ka auru leviku peatamiseks. AÕS § 158 lg 4 sätestab, et kui tehnovõrgu või rajatise ehitamise või hooldamisega kaasneb
kahju tekkimine kinnisasjale, on tehnovõrgu või – rajatise omanik kohustatud kahju tagajärjed kõrvaldama või kinnisasja omanikule tekitatud kahju hüvitama. Kostja selgitus kamber K-81/2 asukoha osas ei ole hageja hinnangul asjakohane ega muuda kahju tekkimist olematuks või võimatuks. Kostja ei ole oma sellekohast seisukohta millegagi tõendanud. Kahju tekkimist ei muuda olematuks ka kostja paljasõnaline väide, et ühelgi teisel kambri K-81/2 läheduses asuval hoonel kambriga seonduvaid etteheiteid ei ole ning et teistel hoonetel pole sellega seonduvalt kahju tekkinud. Eeltoodust tulenevalt on hageja jätkuvalt seisukohal, et kostja vastutab tekitatud kahju hüvitamise eest. Ehitise ülevaatusaktis fikseeritud ning ehitise ülevaatusel tuvastatud kahjustusena on ülevaatusakti punktis 9. märgitud ka magamistoa lae kahjustus, so magamistoa laes, akna kohal mõra. Seega on väär kostja väide, et sellist puudust pole tuvastatud ning et hinnapakkumine hõlmab põhjendamatult ka lagede remonti. Lisaks on kostja avaldanud, et hinnapakkumine sisaldab ka teisi kuluallikaid, mis ei ole seotud tuvastatud puuduste kõrvaldamisega, millise seisukohaga hageja ei nõustu. Kõik hinnapakkumises kajastatud tööd olid vajalikud kindlustusjuhtumieelse olukorra taastamiseks. Kostja ei ole avaldanud, milliseid kuluallikaid ta silmas peab, mis pole olnud tema hinnangul seotud tuvastatud puuduste kõrvaldamisega. Eeltoodust tulenevalt on hageja seisukohal, et kostja vastu esitatud nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja menetluskuluks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 450 eurot. Hageja lisas vastusele dokumentaalsed tõendid, mida ei olnud varem kohtule esitatud (e-kirjavahetus, fotod, andmed mõõtmisseadme kohta, tl. 63-98).
7.Viru Maakohtu 29.06.2020.a määrusega kohus tühistas kirjaliku menetluse, andes kostjale tähtaja kirjaliku seisukoha esitamiseks hageja 19.06.2020 seisukoha ja dokumentaalsete tõendite suhtes. (tl. 99)
8.Kostja esitas 15.07.2020 täiendava seisukoha, milles jääb oma varasema seisukoha juurde. Samas peab kostja vajalikuks täpsustada järgmist: Kostja ei ole vastuses kordagi viidanud Kohtla-Järvel aadressil Sõpruse 29 asuva elamuga lepingulise suhte olemasolule. Kostja selgitab, et vastuse lisad 1 ja 2 on kohtule esitatud just selleks, et tõendada lepingulise suhte puudumist, täpsemalt selle lõppemist alates 31.08.2004. Samuti tõendavad antud lisad elamu ja kostja vahel kehtiva teeninduspiiri puudumist. Kostja rõhutab, et elamu ja kostja vahel ei olnud 08.11.2016 seisuga lepingulist suhet. Sellest tulenevalt puudus hagejal õiguslik alus heita kostjale ette KKütS § 14 lõike 2 rikkumist. Lähtuvalt eeltoodust kostja leiab, et ei vastuta varakahju eest lepingulisel alusel. Hageja on täiendavates seisukohtades väitnud, et kostja vastutab tekitatud kahju hüvitamise eest ning tuginenud selles väites AÕS § 158 lõikele 4. Kostja märgib, et kinnistusraamatust nähtuvalt Sõpruse 29 kinnistut koormavad piiratud asjaõigused ja märked puuduvad. Seega pole Sõpruse 29 kinnistule ehitatud avalikes huvides võrku, mida kostja võiks või peaks kinnistul kasutama või majandama. Kuna avalikes huvides kasutatavat ja majandatavat võrku Sõpruse 29 kinnistul ei ole, siis puudub hagejal õiguslik alus heita kostjale ette AÕS § 158 lõikest 4 tulenevat avaliku võrgu talumiskohustusega seonduvat rikkumist. Lähtuvalt eeltoodust kostja leiab, et ei vastuta varakahju eest AÕS § 158 lõike 4 alusel. Kostja on juhtinud hageja tähelepanu asjaolule, et tehtud kulutused on tõendamata, juba oma 18.11.2019 vastuses. Seetõttu on hageja poolt kahju suuruse ja põhjendatuse kohta tõendite esitamine alles 19.06.2020, s.o üle 7 kuu hiljem ning vahetult enne kohtuotsuse kuulutamist 16.07.2020 kostja hinnangul käsitletav menetlusõiguste pahatahtliku kasutamisena. Hageja pole selgitanud, miks tal polnud täiendavaid tõendeid võimalik varem esitada. Eeltoodust tulenevalt kostja leiab, et
hageja 19.06.2020 taotlus täiendavate tõendite esitamiseks tuleb TsMS § 238 lg 3 p 3 alusel jätta rahuldamata ning esitatud täiendavad tõendid hagejale tagastada. Kostja leiab, et ei vastuta võimaliku varakahju eest ei lepingu ega seaduse alusel. Seega on hageja esitanud hagiavalduse ebaõige kostja vastu. Kostja palus jätta hageja 19.06.2020 taotlus täiendavate tõendite vastuvõtmiseks rahuldamata, hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. (tl. 103-107)
9.04.08.2020 kirjaga teatas kohus menetlusosalistele, et kohus, tutvudes poolte poolt esitatud seisukohtadega ja toimiku materjalidega, leiab, et tsiviilasja menetlemist on võimalik jätkata kirjalikus menetluses ning kuna pooltele oli eelnevalt antud võimalus lõplike seisukohtade esitamiseks, siis on võimalik tsiviilasja menetlus lõpetada. Kohus teatab, et kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 31.08.2020. (tl. 110)
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
10.Kohus, tutvunud hagiavalduse ja hageja seisukohtadega ning kostja vastustega hagile ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagiavaldus on ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Hageja 19.06.2020 taotlus täiendavate tõendite vastuvõtmiseks
11.Hageja esitas 19.06.2020 vastusega kohtule ka täiendavad, kahju tekkimist tõendavad tõendid (02.05.2018 e-kirjavahetus, fotod, niiskusmõõtja kasutusjuhend, tl. 67-98), mille puudumisele viitas kostja juba 18.11.2019 vastuses. Kostja esitas 15.07.2020 vastuse, milles palus TsMS § 238 lg 3 p 3 alusel keelduda tõendite vastuvõtmisest, kuna need on esitatud olulise hilinemisega, so üle 7 kuu hiljem ning vahetult enne kohtuotsuse tegemist. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 238 lg 3 p 3 kohaselt, kohus võib keelduda tõendi vastuvõtmisest ja selle tagastada või keelduda tõendite kogumisest lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatule, kui tõend esitatakse või tõendite kogumist taotletakse hilinenult. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt, kui kohus on juba tõendi vastu võtnud või tõendeid kogunud, võib ta jätta asja lahendamisel käesoleva paragrahvi lõigetes 1-3 sätestatud juhtudel tõendi arvestamata.
12.Kuna kohus on nimetatud dokumendid juba vastu võtnud (sh küsinud kostjalt seisukohta), siis kohus, nõustudes kostja vastuväidetega, et dokumendid on esitatud väga olulise hilinemisega, jätab TsMS § 238 lg 5 alusel nimetatud tõendid, so 02.05.2018 e-kirjavahetuse, fotod ja niiskusmõõtja kasutusjuhendi (tl. 67-98) käesoleva asja lahendamisel arvestamata ning ei anna nendele tõenditele sisulist hinnangut. Põhinõue
13.Hageja on esitanud kostja vastu kahjunõude summas 5 156,93 eurot, põhjendusel, et 08.11.2016 toimus Ida-Viru maakonnas Kohtla-Järvel Sõpruse 29 korteris nr xx, milline kuulub E. J.i omandisse, kahjujuhtum, kus Sõpruse 29 eluhoone läheduses toimunud soojustrassi tööde tagajärjel toimunud avariis sai vara siseviimistlus niiskuskahju. Avarii toimumist antud viisil tõendab e-kirjavahetus VKG Soojus AS-ga. Vara oli kahjujuhtumi hetkel kindlustatud kodukindlustuse koguriskikindlustuse lepingu alusel Swedbank P&C Insurance AS-s (poliis nr OT00029179). Kahjujuhtumi fakti kohta avas hageja kahjutoimiku nr OT1614342 ning hüvitas kannatanule kindlustushüvitise kokku summas 5 156,93 eurot.
14.Kostja hagi ei tunnista, leides, et puudub kostja süü kahju tekitamises, samuti puudusid elamu, asukohaga Sõpruse 29, Kohtla-Järve, ja kostja vahel nii lepingulised kui muud
seadusest tulenevad suhted/kohustused. Kostja vastutab ainult kostja omandis või valduses oleva võrgu toimimise eest, elamu juurde kuuluv torustik jääb aga väljaspoole kostja vastutusala, kuna elamu, selle valdaja/hooldaja ja kostja vahel puudusid lepingulised suhted. Hageja poolt esitatud 16.11.2016 ehitise ülevaatusaktist nähtub, et elamu, asukohaga Sõpruse 29, Kohtla-Järve, korteri nr xx (so kahjustatud korteri) omanik on kinnitanud seda, et nimetatud maja/elamu oli keskküttesüsteemist eemaldatud 2005. või 2006 aastal. Lepingulised suhted kostja eelõigusjärglase ja elamu hooldaja vahel olid üles öeldud 13.05.2004. Samuti ei teki kostja vastutus ka AÕS § 158 lg 4 alusel. Ülaltoodust tulenevalt on kostja seisukohal, et kostja näol ei ole tegemist õige kostjaga ning kostja ei ole süüdi kahju tekitamises ja sellest tulenevalt ei ole kohustatud tekkinud kahju hüvitama.
15.Kahju hüvitamise üldpõhimõtete kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk asetada kahjustatud isik olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud (VÕS § 127 lg 1) ning isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). (VÕS § 127 lg 4) Vastavalt VÕS § 1043 peab teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega (VÕS § 1045 lg 1 p 5).
16.Vastavalt TsMS § 230 lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Tõendamiskoormise osas kehtib kahju hüvitamise puhul põhimõte, et kahjustatud isik (hageja) peab tõendama kahju olemasolu ja suurust, samuti põhjuslikku seost kahju tekitaja käitumise ja kahju tekkimise vahel. Kahju tekitaja (kostja) peab seevastu tõendama võimalikke kahjuhüvitise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid. Vastutusest vabanemiseks tuleb kahju tekitajal tõendada, et ta ei ole kahju tekitamises süüdi. Tulenevalt VÕS § 1050 lg 1 kahju tekitaja vastutuse aluseks on tema süü ehk kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi. Kahju hüvitamise eesmärgiks on seega asetada kahjustatud isik võimalikult samasse olukorda, milles ta oleks olnud kui kahju ei oleks tekitatud. Kahju tekitaja peab hüvitama kahjustatud isikule, antud juhul aga tekitatud kahju hüvitanud isikule kogu tekitatud reaalse kahju.
17.Hageja väitel sai Sõpruse 29 eluhoone läheduses teostatud soojustrassi tööde tagajärjel toimunud avarii tõttu veekahjustusi Sõpruse 20-xx, Kohtla-Järve, asuv korter, mis kuulub E. J.ile. Kuna antud vara oli kindlustatud, siis hüvitas hageja korteri omanikule ehk kindlustusvõtjale tekitatud kahju summas 5 156,93 eurot. Hageja, tuginedes kostja poolt esitatud, OÜ-ga Ahtme Maja sõlmitud koostöölepingule nr 2845 ja selle lisale nr 1 (tl. 3438), märgib, et soojustrassi sisendil asuvatest esimestest siibritest (kaasa arvatud) hoonetesse jäävate seadmete eest vastutab hooldaja. Seega, kuni esimeste siibriteni tulev soojustrass/torustik kuulub järelikult müüja, so kostja vastutusalasse. Hoonesse sissetulevat torustikku ei saa hoone haldaja ega ka korterite omanikud iseseisvalt soojustrassist eemaldada ega ka uuendada. Seega on tegemist kostja vastutusalaga. Hageja, nõustudes elamu valdaja ja kostja vahelistele lepinguliste suhete puudumisega, tugineb oma nõudes eelkõige KKütS § 14 lg 2 ja AÕS § 158 lg 4 kui kahju hüvitamise alustele. Hageja esitas tõenditena hageja ja kostja vahelise 11.-12.12.2017 e-kirjavahetuse (tl. 7-9); Ehitise ülevaatuse 16.11.2016 akti (tl. 10-11), hinnapakkumise remonditööde maksumuse kohta ja
arve (12-13, 14), hageja 12.03.2018 tagasinõude kostjale (tl. 15-16) ja kindlustuspoliisi nr OT00029179 (tl. 21-22)
18.Kostja vastuväidete kohaselt ei ole kostja Sõpruse maja nr 29 läheduses soojustrassi hooldustöid nimetatud ajal teostanud. Kostja leiab, et 11.-12.12.2017 e-kirjavahetus ei tõenda soojustrassi hooldustööde teostamist kostja poolt maja nr 29 juures, tegemist on hageja töötaja arvamusega kahjujuhtumi toimumise võimalikkuse kohta. See aga ei saa olla tõendiks. Kirjavahetusest nähtub, et kambris K-81/2, mis asub maa alla hoonete Sõpruse 29 ja Sõpruse 31 vahel, rohkem kui 6 meetri kaugusel vaidlusalusest hoonest, toimus 08.11.2016 leke. Lekke põhjuseks oli vana soojustorustiku väline korrosioon, auru levik peatati koheselt ning avariiline koht remonditi täielikult järgmisel päeval. Lisaks sellele, kostja vastutab ainult tema omandis oleva võrgu toimimise ja korrasoleku eest. Kuna elamu, aadressil Sõpruse 29, Kohtla-Järve, oli kaugküttesüsteemist juba 2005. või 2006. aastal välja lülitatud ning hagimaterjalide kohaselt tungis aur korterisse nr. xx maja kinnistul asuvate torude kaudu, siis ei vastuta kostja sellel kinnistul paiknevate torude/tarbijapaigaldise toimimise ja korrashoiu eest ei KKütS § 14 ega AÕS § 158 alusel, kuna kostjal puudub juurdepääs elamu kinnitul asuvatele torudele/tarbijapaigaldisele. Samuti puudusid kostja ja elamu, asukohaga Sõpruse 29, Kohtla-Järve, vahel igasugused lepingulised suhted, 23.09.2002 sõlmitud koostööleping nr. 2845 lõppes 31.08.2004. Kuigi elamu oli kaugküttesüsteemist eemaldatud 2005. või 2006. aastal, ei olnud elamu ei tarbijapaigaldist eemaldanud ega elamut väliste mõjude vastu kindlustanud. Lähtudes asjaolust, et poolte vahel puudusid lepingulised suhted, siis puudus ka kehtiv teeninduspiir, milleni kostja kaugküttesüsteemi haldaks. Kostja on jätkuvalt seisukohal, et ta ei ole asjas kohaseks kostjaks. Kostja esitas tõenditena 23.09.2002 koostöölepingu nr. 2845 (t. 34-38) ja 13.05.2004 teate lepingu ülesütlemise kohta (tl. 39-42).
19.Kohus, tutvudes hageja poolt esitatud tõenditega, tuvastas, et hageja poolt esitatud 11.12.12.2017 e-kirjavahetus (tl. 7-9) ei tõenda soojustrassi hooldustööde teostamist kostja poolt Sõpruse maja nr 29 juures, see tõendab ainult aurulekke peatamisega seotud avariiliste tööde teostamist kostja poolt kambris nr. K-81/2, mis asub maa sees, majade nr. 29 ja 31 vahel. Antud kirjavahetus ei tõenda aga hageja väidet, et avariiline olukord tekkis soojustrassi hooldustööde tagajärjel. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et hageja väide hooldustööde teostamise kohta on faktiväide, mitte tõend, kuna hageja ja tema esindaja ei ole sündmuskohal viibinud. Hageja poolt esitatud 16.11.2016 Ehitise ülevaatuse aktist (tl. 10-11) nähtub, et „Väidetavalt toimus juhtumi päeval 08.11.2016 kõrvalmaja juures soojatrassi tööd, mida teostas VKG soojus. Tööde käigus teostati kõrvalmaja juures ka kaevetöid. Ilmselt kaevetööde käigus soojatrassi liigutatud, mille tulemusel tekkis leke kindlustusvõtja maja juures ning soe hakkas majja tungima. Tööd lõpetati väidetavalt kella 16 paiku. Kella 17 paiku tundis kindlustusvõtja oma korteris niiskuse lõhna ning seinte vahelt hakkas auru sisse tungima. Samal ajal muutusid tubade, esiku ja koridori põrandad soojaks. Selle protsessi käigus täitus auruga nii maja trepikoda, kui osaliselt kindlustusvõtja korter. Kohalekutsutaud avariiteenistus oli tuvastanud, et aastaid tagasi läbilõigatud küttesüsteemi sattus soojus, mis tungis maja Sõpruse 29 põrandate alla. Esialgu suletud lekkiv toru kivivillaga, järgmisel päeval teostatud küttetrassi lahtikaevamine maja Sõpruse 29 juures ning soojuse majja tungimine peatati.“ 16.11.2016 aktist tulenevalt teostas kostja soojustrassiga seotud töid Sõpruse 29 kõrvalmaja juures. Mis puudutab kostja poolt teostatud tööde iseloomu, so kas avariiliste tööde teostamine või hooldustööde teostamine, mille tagajärjel tekkis avariiline olukord, siis selles osas on aktis tegemist mitte faktiväidetega, vaid oletustega: „väidetavalt toimus“, „ilmselt
tööde käigus soojustrassi liigutatud“, mida ei saa aga lugeda kohaseks tõendiks kostja tööde iseloomu osas.
20.Seega, nii 16.11.2016 Ehitise ülevaatuse aktiga kui ka 11.-12.12.2017 e-kirjavahetusega on tõendatud soojustrassiga seotud tööde teostamine kostja poolt (avariilise olukorra kõrvaldamine), mida kostja ei ole ka sisuliselt vaidlustanud, vaidlustades ainult tööde teostamise maja nr. 29 juures. 16.11.2016 Ehitise ülevaatuse aktist nähtub, et elamu oli keskküttesüsteemist lahti ühendatud kas 2005. või 2006. aastal. Aktist tulenevalt sattus soojus aastaid tagasi läbilõigatud küttesüsteemi, tungides Sõpruse tn 29 maja põrandate alla.
21.Kohus, tutvudes kostja poolt esitatud tõenditega, so 23.09.2002 AS Kohtla-Järve Soojus ja OÜ Ahtme Maja vahel sõlmitud koostöölepinguga nr. 2845 (t. 34-38) ning 13.05.2004 teatega lepingu ülesütlemise kohta (tl. 39-42) tuvastas, et elamu, asukohaga Sõpruse 29, Kohtla-Järve ja kostja vahel puudusid lepingulised suhted (kohtule ei ole esitatud tõendeid uue lepingu sõlmimise kohta), seega puudub kostjal lepingust tulenev vastutus. Lepinguliste suhete puudumisega on nõustunud ka hageja. Seega tuleb tuvastada ja kindlaks teha, kas kostja vastutus avarii tagajärjel tekkinud kahju osas tuleneb seadusest. Hageja viitas kostja vastutusele tulenevalt KKütS § 14 lg 2.
22.Kaugkütteseaduse (KKütS) § 2 lg 4-6 kohaselt, tarbijapaigaldis on kinnistul, ehitises või ühtse majandusüksuse moodustavas funktsionaalselt seotud ehitiste kompleksis ja nende teenindamiseks vajalikul maal ehitatud omavahel ühendatud soojatorustike ja abiseadmete võrguga ühendatud või ühendatav talituslik kogum tarbija varustamiseks soojusega; liitumispunkt on võrgu ja tarbijapaigaldise ühenduskoht; võrgu teeninduspiir on piir, milleni võrguettevõtja lepingu alusel kaugküttesüsteemi haldab. KKütS § 14 lg 2 kohaselt, võrguettevõtja vastutab tema omandis või valduses oleva võrgu toimimise ja korrasoleku eest.
23.Riigikohus on 30.11.2004 otsuse nr. 3-2-1-111-04 p. 18 märkinud, et: „Asja lahendamiseks peab kolleegium esmalt vajalikuks selgitada, mida saab lugeda tarbijapaigaldiseks ning kes võib olla selle omanik või valdaja. Tarbijapaigaldis on KKütS § 2 p 4 kohaselt kinnistul, ehitises või ühtse majandusüksuse moodustavas funktsionaalselt seotud ehitiste kompleksis ja nende teenindamiseks vajalikul maal ehitatud omavahel ühendatud soojatorustike ja abiseadmete võrguga ühendatud või ühendatav talituslik kogum tarbija varustamiseks soojusega. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga selles, et vaidlusaluse elamu tarbijapaigaldisteks on kaks soojussõlme koos elamusisese kaugküttesüsteemiga. Tarbijapaigaldist saab lugeda tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 55 lg 1 järgi ehitise oluliseks osaks ning § 54 lg 1 järgi seega ka ehitise aluse kinnisasja oluliseks osaks. Asi ja selle olulised osad ei saa TsÜS § 53 lg 2 järgi olla eri isikute omandis ning asja ja selle olulisi osasid ei saa koormata erinevate asjaõigustega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Korteriomand on korteriomandiseaduse (KOS) § 1 lg 1 järgi omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. Kaasomandi esemeks on KOS § 1 lg 2 tähenduses maatükk ning ehitise osad ja seadmed, mis ei kuulu ühegi korteriomandi reaalosa hulka ega ole kolmanda isiku omandis. Kuna tarbijapaigaldis ei kuulu ühegi korteriomandi reaalosa hulka, on see kolleegiumi arvates eelnevast tulenevalt korteriomanike kaasomandis. Korteriomanikud on seega eelduslikult asjaõigusseaduse (AÕS) § 50 lg 1 järgi ka tarbijapaigaldise kaasvaldajad. Kui üks või mitu korterit on omaniku asemel kolmanda isiku valduses, loetakse valdajateks nemad. Kolleegium nõustub seega ringkonnakohtuga ka selles, et elamu tarbijapaigaldise omanikeks on korteriomanikud ühiselt ja järelikult valdajajateks korterite valdajad kaasvaldajatena. Omandi- ja valdussuhteid ei muuda seejuures asjaolu, et maja
haldamiseks on loodud korteriühistu. Korteriühistu saab omanikuks ja valdajaks olla samadel alustel teiste isikutega.“ Samale seisukohale on Riigikohus jäänud ka 18.01.2006 otsuses nr. 3-2-1-153-05.
24.Asja materjalidest tulenevalt tungis aur Sõoruse tn 29 elamusse elamu juurde kuuluva, aastaid tagasi kostja keskküttesüsteemist eemaldatud/lahtiühendatud toru kaudu. Antud asjaolu on tõendatud hageja enda poolt esitatud 16.11.2016 aktiga. Kohus selgitab, et kuna elamu osaks olevad torud/tarbijapaigaldis kuuluvad TsÜS § 54 lg 1 ja § 55 lg 1 kohaselt ühiselt korteriomanikele, st nende haldamise ja hooldamisega ei tegele kostja kui võrguettevõtja, siis toru/tarbjapaigaldise korrashoiu/toimimise eest vastutavad elamu korteriomanikud ühiselt. Seega lasus toru/tarbjapaigaldise korrektse eemaldamise/ lahtiühendamise või muu väliste mõjutuste vastu kindlustamise meetmete kasutuselevõtmise kohustus elamu valdajatel ehk korteriomanikel endil. Kui elamu valdajad/omanikud oleksid õigeaegselt, so 2005. või 2006. aastal, võtnud kasutusele keskküttesüsteemist eemaldamisega/lahtiühendamisega seotud vajalikud meetmed, siis ei oleks aur elamu torudesse tunginud ning kahju ei oleks tekkinud. Seega ei kanna kostja vastutust KKütS § 14 lg 2 alusel.
25.Hageja on viidanud kostja vastutusele AÕS § 158 lg 4 alusel. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 158 lg 4 kohaselt, kui tehnovõrgu või -rajatise ehitamise või hooldamisega kaasneb kahju tekkimine kinnisasjale, on tehnovõrgu või -rajatise omanik kohustatud kahju tagajärjed kõrvaldama või kinnisasja omanikule tekkinud kahju hüvitama. Kostja vastuväite kohaselt puuduvad kinnistusraamatus Sõpruse 29 kinnistut koormavad piiratud asjaõigused ja märked, seega pole Sõpruse 29 kinnistule ehitatud avalikes huvides võrku, mida kostja võiks või peaks kinnistul kasutama või majandama. Hageja ei ole kostja vastuväidet ümber lükanud ega vastupidist tõendanud.
26.Ülaltoodust tulenevalt kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis tõendaksid kostja vastustust tulenevalt AÕS § 158 lg 4, kuna käesoleval juhul ei ole tegemist AÕS § 158 tuleneva tehnovõrgu või -rajatise talumise kohustusega elamu poolt, seega ei saa ka olla AÕS § 158 lg 4 sättest tulenevat kahju hüvitamise kohustust.
27.Kohus pöörab hageja tähelepanu asjolule, et kostja ei saanud ette näha sellise olukorra, kus maa-alusest kambrist lekkiv aur võib tungida elamusse elamu torude kaudu, tekkimist, seega puudub kostjal ka VÕS § 1043 tulenev vastutus.
28.Kuna asjas puuduvad tõendid, mille alusel kohus saaks üheselt kindlaks määrata, kelle süül on hageja kindlustusvõtjale, so korteri, asukohaga Sõpruse 29-xx, Kohtla-Järve omanikule seoses 08.11.2016 toimunud veelekke tagajärjel tekitatud varalist kahju, so hageja ei ole täitnud TsMS § 230 tulenevat tõendamiskohustust, puudub kohtul alus hagi rahuldamiseks. Seoses hagi rahuldamata jätmisega ei anna kohus sisulist hinnangut kahju suuruse põhjendatusele ja sellega seotud dokumentaalsetele tõenditele (hinnapakkumine, arve), kuna selleks puudub menetluslik vajadus.
29.Hageja on esitanud kostjalt hageja kasuks viivise 666,87 eurot, samuti hagi esitamise päevast, so 07.11. 2019 viivise põhinõudelt VÕS § 113 ettenähtud määras väljamõistmiseks. Kuna esitatud kahjunõue jääb rahuldamata, puudub alus lähtuvalt põhinõude suurusest ka viivise väljamõistmiseks.
Menetluskulud
30.TsMS § 173 lg 1, 2 kohaselt, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, jäävad kostja menetluskulud hageja kanda.
31.TsMS § 174 lg 1 kohaselt, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 alusel on menetluskulud kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 järgi on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate kulud. Kostja menetluskulude nimekirja ei esitanud, seega eeldab kohus, et kostjal puudusid hüvitatavad menetluskulud. Hageja menetluskulud jäävad täies ulatuses hageja enda kanda.
32.Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 438, § 442, § 453, § 632, § 632 lg 1 sätete kohaselt.
/allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.