2-18-13109/60 - Võlaõigus - Võõrandamislepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

1.Hageja (edaspidi ka maksuhaldur) nõuded vastavalt täpsustatud hagiavaldusele on järgnevad: 1) tunnistada kehtetuks S Vi ja L Vi vaheline 19.06.2018 sõlmitud korteriomandi nr xxx kinkeleping, isikliku kasutusõiguse seadmise leping ja asjaõigusleping; 2) kohustada taotlusest nr 1 tulenevalt L Vit andma vajalikud nõusolekud tema kohta tehtud registriosa nr xxx kannete kustutamiseks, sh S Vi kasuks seatud isikliku kasutusõiguse kande kustutamiseks, ühtlasi kohustada L Vi andma nõusolek omanikuna S Vi sissekandmiseks. Asendada L Vi nõusolekud kinnistusraamatu registriosa nr xxx kannete muutmiseks kohtuotsusega; 3) kohustada taotlusest nr 1 tulenevalt S Vi andma vajalikud nõusolekud kinnistusraamatu registriosasse nr xxx omanikuna S Vi sissekandmiseks ja tema kasuks seatud isikliku kasutusõiguse kustutamiseks. Asendada S Vi nõusolekud kinnistusraamatu registriosa nr xxx kande muutmiseks kohtuotsusega; 4) tunnistada kehtetuks N Bi ja S Vi vahel 04.05.2015 sõlmitud abikaasade ühisvara jagamise leping ja asjaõigusleping, mille kohaselt kuulub korteriomand registriosa numbriga xxx N Bi ja S Vi lahusvara hulka; 5) kohustada taotlusest nr 4 tulenevalt N Bi andma vajalikud nõusolekud registriosasse nr xxx ühisomanikena N Bi ja S Vi sissekandmiseks. Asendada N Bi nõusolekud kinnistusraamatu registriosa nr xxx kande muutmiseks kohtuotsusega; 6) kohustada taotlusest nr 4 tulenevalt S Vit andma vajalikud nõusolekud registriosasse nr xxx ühisomanikena N Bi ja S Vi sissekandmiseks. Asendada S Vi nõusolekud kinnistusraamatu registriosa nr xxx kande muutmiseks kohtuotsusega. Maksuhaldur esitas 14.05.2018 hagi N Bi ühisvara jagamiseks täitemenetluses ja 26.06.2018 hagi tagamise taotluse keelumärke kandmiseks N Bi ja S Vi omandis olevale kinnisasjale. Kohus rahuldas taotluse 27.06.2018. 30.07.2018 jäeti kinnistusavaldus hagi tagamiseks rahuldamata, kuna 20.06.2018 esitas Tallinna notar Sirje Orman 19.06.2018 koostatud ja tõestatud korteriomandi kinkelepingu, isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu ning asjaõiguslepingu, milles S V kingib kinnisasja aadressil xxx oma pojale L Vile. Lepingu p-s 1.9.10 on ka kirjas, et S V ja N B on sõlminud abikaasade ühisvara jagamise lepingu ja asjaõiguslepingu 04.05.2015, mille kohaselt

kuulub lepingu ese S Vi lahusvara hulka. Abieluvararegistrist ei nähtu, et S Vi ja N Bi vahel oleks kunagi abieluvaraleping sõlmitud. Seega polnud maksuhalduri jaoks abieluvara jagamise lepingul õiguslikku tähendust kuni 21.08.2018, mil kinnistusregister tegi maksuhaldurile võimalikuks tutvuda kinkelepingu sisuga. Maksuhaldur on koostanud N Bile 15.04.2015 ja 02.08.2017 maksuotsused, nõuded on muutunud sissenõutavaks. 04.05.2015 ja 19.06.2018 tehingute kogum on kantud samast eesmärgist – vältida N Bi maksuvõla tasumist korteriomandi realiseerimise arvelt selle korteriomandi võõrandamise teel. 15.04.2015 maksuotsuse sissenõudmiseks edastati kohtutäiturile täitmisavaldus 18.06.2015 ning maksuhaldur ise alustas täitetoimingutega juba 20.05.2015 ja 01.06.2015. Järelikult on täidetud eeldus, mille kohaselt kehtetuks tunnistatav tehing peab olema tehtud kuni ühe aasta jooksul enne täitemenetluse alustamist. Sissenõude pööramisega N Bi varale ei ole kaasnenud tema nõude täielik rahuldamine, samuti on alust eeldada, et sissenõude pööramine tema varale ei vii ka tulevikus nõude rahuldamiseni. Täitemenetluse kestel on nõude katteks laekunud 0 eurot, seega on ilmne, et N B loobus 04.05.2015 ühisvara jagamise kokkuleppe alusel olulisel määral oma varast või oma osast ühisomandis. 19.06.2018 tehingute sõlmimisega kahjustati maksuhalduri huve. Tehingutega kinkis S V korteriomandi, mille arvelt oleks maksuhaldur saanud nõude N Bi vastu (vähemalt osaliselt) rahuldada. Korter kingiti L Vile, kes on S Vi ja N Bi ühine poeg (s.o lähikondne). Tehing tehti pärast seda, kui maksuhaldur esitas antud korteriomandi suhtes 14.05.2018 ühisvara jagamise hagi ning pärast seda, kui kohus oli 24.05.2018 hagi menetlusse võtnud. Maksuhaldur soovib võita tagasi ka 19.06.2018 sõlmitud isikliku kasutusõiguse seadmise lepingut, kuivõrd see kahjustab samuti maksuhalduri huvisid, täpsemalt N Bi võla sundtäitmist korteri arvelt. Korteriomandit oleks täitemenetluses sisuliselt võimatu müüa, kui sellel jääks kehtima S Vi eluaegne isiklik kasutusõigus. Ühtlasi kahandab see oluliselt korteriomandi turuväärtust, seega ka maksuhalduri nõude rahuldamise osakaalu korteriomandi müügi arvelt. 04.05.2015 tehingute sõlmimisega kahjustati maksuhalduri huve. Korteriomandi arvelt oleks maksuhaldur saanud 15.04.2015 maksuotsusest tuleneva nõude N Bi vastu (vähemalt osaliselt) rahuldada. Seega kandis 04.05.2015 ühisvara jagamine eesmärki vältida võimalikku sundtäitmist ühisvara suhtes, kuivõrd maksuhalduril oli teise ühisomaniku, N Bi vastu kehtiv nõue. Asjaolust, et antud tehingud tehti maksuhalduri huvide kahjustamiseks, olid teadlikud mõlemad tehingu osapooled. Tehing tehti vaid 19 päeva pärast seda, kui maksuhaldur oli N B suhtes koostanud maksuotsuse nr xxx, lisaks teade N Bile kontrolli alustamise kohta koostati juba 12.03.2015, mille N B sai kätte 19.03.2015 (maksuotsuse nr xxxmilvi lk 1). Seega said tehingu osapooled olla ainult teadlikud nimetatud maksotsusest ja maksumenetlusest, sealhulgas kujunevast võlast. Korteriomandi tagastamisel ja isikliku kasutusõiguse kustutamisel pärast 19.06.2018 tehingute kehtetuks tunnistamist tuleb kanda kinnistusraamatusse kinnistute omanikuna S V. 04.05.2015 ühisvara jagamise kokkuleppe kehtetuks tunnistamisel kuulub korteriomand uuesti S V ja N Bi ühisvara hulka. Kostja N Bi vastuväited hagile

3.S Vi ja L Vi suhtes puudub täitedokument, mis annaks aluse nendevahelist tehingut tagasi pöörata. Ei olnud ühtegi seaduslikku takistust, miks ei võinud S V oma omandit L Vile üle anda. S V oli kinnistu omanik, kinnistusraamatus puudusid võõrandamist välistavad keelud ja arestid, S Vi suhtes ei ole väljastatud mingit täitedokumenti või kohtuotsust mis oleks välistanud omandi võõrandamise. Seega ei ole ühtegi seadusest tulenevat takistust, mis oleks välistanud tehingu tegemise S Vi ja L Vi vahel ning mis võimaldaks nimetatud tehingut tagasi pöörata. Nõue N Bi ja S Vi (04.05.2015 sõlmitud tehing) vastu on aegunud. Kuna hageja esitas oma nõude 31.06.2018, siis on nõude sissenõutavaks muutumisest möödunud rohkem kui kolm aastat. Kuna tegemist oli N Bi ja S Vi vahelise tehinguga, siis tuleb käsitleda aegumistähtaega mis tuleneb tehingust. Tõele ei vasta, et S V ja L V sõlmisid kinkelepingu tulenevalt N Bi võlgnevusest. Kuna pärimise käigus omandas S V endale uue objekti, siis kinkis ta xxx asuva korteri oma pojale. Mõlemad tehingud toimusid 2018 suvel. Seega ei nõustu S V seisukohaga, et tehinguid tuleb käsitleda kogumis. Kui kohus peaks ka kinkelepingu ja ühisvara jagamise tehingud tagasi pöörama, jääb hageja eesmärk siiski saavutamata, kuna ühisvara jagamise nõue on aegunud. Hageja on olnud pidevalt kohtutäituriga sidemes ja teadis väga hästi täitemenetluse seisu. Hageja oli enne kohtutäituri poole pöördumist arestinud N Bi pangakontod, hagejal on ligipääs kõikidele registritele ja talle oli teada N Bi sissetulekud, kuna tal on otsene ligipääs maksustatavate tulude andmetele. Pole eluliselt usutav, et isik kes ei oma kinnisvara, kellel puudub reaalne elukoht, kellel puudub sissetulek, omaks mingit vara mis oleks enamat kui esmavajaduste rahuldamiseks vajalik. Hageja oli teadlik asjaolust, et nõuet ei ole võimalik rahuldada N Bi kahusvara arvelt juba sel hetkel kui ta esitas avalduse täitemenetluse alustamiseks kohtutäiturile. Hageja on oma vastuses kostjate seisukohtadele väitnud, et täitemenetlus on ebaõnnestunud hetkest kui kohtutäitur on väljastanud vastava õiendi. S V ei nõustu hageja seisukohaga. Õiendi võtmine täitemenetluse ebaõnnestumise kohta ei ole see ainus näitaja mis näitab, et täitemenetlus on ebaõnnestunud. 10.06.2016 on kohtutäitur vastanud hagejale- Võlgnikul puudub registervara, millele sissenõuet pöörata. Kohtutäituri büroo on võlgniku tööandjale edastanud töötasu arestimise akti, kuid siiani ei ole kinnipidamisi teostatud. Võlgnikule on püütud korduvalt helistada, kuid registris olevale numbrile ta ei vasta. Kohtutäituri büroo kontaktid on jäetud ka tööandjale, kes edastas need võlgnikule, kuid ühendust ta siiski ei võtnud. Tänase seisuga ei ole võlgnikul palutud vara ja kohustuste nimekirja, edastame võlgnikule vastava nõude. 08.05.2018 on kohtutäitur hagejale vastanud- Vastuseks Teie poolt saadetud e-kirjadele kuni tänaseni annan teada, et nagu korduvalt on Maksu- ja Tolliameti esindajaid on telefoni teel informeeritud, et me ei ole saanud võlgnikuga kontakti ning ta ei ole ilmunud kohtutäituri büroosse. Seetõttu ei saa me ka kohtusse pöörduda, sest enne kui me ei suuda tõendada, et võlgnik on isiklikult kätte saanud vara ja kohustuste nimekirja, ei kohalda kohus sundtoomist. Selline on kohtupraktika. Nendest ja ka ülejäänud hageja poolt esitatud kirjadest on näha, et hageja oli teadlik asjaolust, et N Bil puudub lahusvara mille arvelt nõuet täita ning hagejal oli võimalus pöörduda hagiga kohtusse

4.S Vi ja L Vi suhtes puudub täitedokument. Tehingute tegemise vahe on 3 aastat ning ühisvara jagamise tehingu osaliseks ei olnud L V. Kuna S Veinerg omandas eelmisel aastal oma ema korteri, siis antud põhjusel sõlmitigi kinkeleping andmaks L Vile võimalus elada üksi omas kodus. L V ei mõista, kuidas tema sai kahjustada N Bi võlausaldajate huve, kui antud tehing ei olnud kuidagi seotud N Biga. S V ei olnud L Vile teadaolevalt võlgnik, L V ei saanud kuidagi kahjustada S Vi võlausaldajate huve, kuna S Vil ei ole võlausaldajaid. Kuna S Vi suhtes puudub täitedokument, siis ei ole hagejal õigus nõuda kinkelepingu kehtetuks tunnistamist. L Vil oli seaduslik õigus kinkeleping sõlmida ning selleks puudusid takistused. L Vi jaoks omasid seaduslikku tähtsust kinnistusraamatu kanded ning seal puudusid võõrandamist välistavad keelud ja arestid. N B ei olnud antud tehingus asjaosaline ning tema ei olnud ka kinnistusraamatusse sisse kantud omanikuna. Hageja ei ole kasutanud enda käsutuses olevaid vahendeid uurimaks, kas N B tõepoolest on maksejõuetu. N Bil on olemas elukoht, ta suudab endale hankida ülalpidamist ning tuleb toime. Hageja ei ole uurinud võimalust, et N B käib tööl, kuid ei deklareeri saadavat palka. Kui N B teenib palka, kuid ei tasu sellelt makse, siis sellise asjaolu tuvastamisel oleks võimalik mitteametlik töötasu muuta ametlikuks ning seda ka hageja nõude katteks arvestada. Seega ei saa eeldada, et kui isikul puudub ametlik töötasu, on ta maksejõuetu, eriti kui ta tarbib kaupasid ja teenuseid. Kui hageja väide ka kõnealloleva korteri turuväärtuse osas vastab tõele, kuigi L Vi teada on antud korteri väärtus väiksem, siis on 1⁄2 mõttelise osa väärtus kõige optimistlikumal hinnangul u 45 000 eurot. Siiski tuleb võtta arvesse, et müüdaks mõttelist osa, mis kahandab objekti turuväärtust. Juba 10.06.2016 oli selge, et võlgnik on maksejõuetu ning et nõude rahuldamine võlgniku lahusvara arvelt ei õnnestu. Hageja oli kasutusele võtnud tema kasutuses olevad vahendid (pangaarvete arestimine) ning pöördunud kohtutäituri poole. 2016 aasta juunikuuks oli selge, et võlgnik ei ole võimeline tasuma enda võlgnevust, kuna pangaarvetel vahendid puudusid, töötasu arestimine tulemusi ei andnud ning isikul puudus registris olev vara. Seega on L Vi hinnangul vara jagamise hagi aegunud. Hageja on seisukohal, et kuna 04.05.2018 vastuses annab kohtutäitur vastava kinnituse, lisades, et võlgnik on varatu, siis on see esimene kohtutäituri poolne kinnitus, et hageja nõude rahuldamine ei ole võlgniku lahusvara arvelt täitemenetluse raames võimalik ja täitemenetluse lahusvara suhtes võib lugeda ebaõnnestunuks - sel põhjusel leiab hageja, et nõue ei ole aegunud. Hageja peaks lähtuma tegelikust olukorrast, mille kohaselt oli juba 10.06.2016 selgunud N Bi maksejõuetus. Hageja soovib aga lähtuda grammatilisest sõnastusest ning seeläbi pikendab pahatahtlikult aegumise tähtaega. Tegelikkuses oleks hageja võinud ka juba 10.06.2016 kirjutada sama sõnastusega e-maili (kas on praeguses etapis võimalik kohtutäituri poolt kinnitada, et MTA nõude täielik rahuldamine N Bi lahusvara arvel täitemenetluse raames ei ole võimalik? Kui jah, siis palun vastavat kinnitust ja põhjendusi). Hageja seisukoht kostjate vastuväidete osas

kehtetuks võlgniku N Bi ja tema endise abikaasa S Vi ühisvara jagamise leping, selleks tuleb aga kehtetuks tunnistada kogu tehingute kogum (19.06.2018 ja 04.05.2015 lepingud), mis on tehtud teadlikult maksuhalduri huvide kahjustamiseks. Kostjad ei jaganud ühisvara mitte kohe pärast abielu lahutamist, vaid täpselt siis, kui maksuhaldur oli N Bi suhtes koostanud maksuotsuse nr xxx 19.06.2018 kinkeleping sõlmiti aga ajal, mil maksuhaldur ühisvara jagamise lepingust isegi teadlik ei saanud olla ja ajal, mil S V ja N B juba ühisvara jagamise hagist teadlikud olid, seega sõlmiti kinkeleping selgelt pahausklikult. Kehtetuks tunnistatav tehing peab olema tehtud kuni ühe aasta jooksul enne täitemenetluse alustamist, mistõttu hagi esitamine ei ole aegunud. Asjakohatu on S Vi väide, et S V kinkis korteri L Vile, sest omandas pärimise käigus endale uue objekti. Esiteks ei ole arusaadav seos uue korteri omandamise vahel Loksa linnas ja Tallinnas asuva korteri kinkimise vahel. Teiseks ei toimunud omandamine pärimise teel, nagu S V väidab, vaid L V (xxx; elus) elab rahvastikuregistri kohaselt endiselt S Vile võõrandatud xxx korteris edasi ja seda kinnitab ka asjaolu, et xxx korteri võõrandamise käigus seati L Vi kasuks isiklik kasutusõigus xxx korteri suhtes. Ühtlasi elab S V endiselt edasi L Vile kingitud xxx korteris, mida kinnitab ka asjaolu, et S Vi kasuks seati korteri L Vile kinkimise käigus isiklik kasutusõigus. xxx korteri võõrandamine L Vile ei saanud S Vi väidetud ajendist tulenevalt toimuda juba seetõttu, xxx korteri kinkeleping sõlmiti 19.06.2019 ja xxx korteri asjaõigusleping sõlmiti hiljem, 30.07.2019. Ka kinnistusregistri kanded tehti vastavalt 17.07.2018 (xxx korter) ja 07.08.2018 (xxx korter). Seega tehti xxx korteri suhtes kinnistusregistri omandikanne enne, kui xxx korteri suhtes üldse leping sõlmiti, mistõttu puudub nende tehingute vahel ka kronoloogiline loogika. Maksuhaldur esitas ühisvara jagamise hagi 14.05.2018, märkides hagis, et TMS § 14 lg 2 teine lause sätestab, et vara jagamise hagi aegumistähtaeg on üks aasta alates ajast, kui täitemenetlus nõude rahuldamiseks võlgniku lahusvara arvel ebaõnnestus. Kuivõrd kohtutäitur Kairi Kumm on kinnitanud täitemenetluse raames nõude rahuldamise ebaõnnestumist 04.05.2018, hakkas ühisvara jagamise esitamise aegumistähtaeg kulgema sellest päevast ning ei ole möödunud. Seega on väär arvamus, et hagi rahuldamise korral jääks maksuhalduri lõppeesmärk saavutamata. Maksuhaldur on jätkuvalt seisukohal, et tagasi on võimalik võita ka nn tehingute jada. L V heidab maksuhaldurile ka ette, et maksuhaldur ei ole piisavalt uurinud, kas N B on tõepoolest maksejõuetu. Maksuhalduri täitetoimingute tulemusena ei õnnestunud N Bilt maksuvõlga sisse nõuda. Täitemenetluse kestel on maksuhalduri nõude katteks laekunud 0 eurot. Kohtutäitur Kairi Kummi büroost on maksuhaldurile 04.05.2018 saadetud e-kiri, mille kohaselt N Bi näol on tegemist varatu võlgnikuga. Maksuhaldur on kasutanud igakülgselt seadusest tulenevaid võimalusi N Bilt maksuvõla sissenõudmiseks, kuid N Bil puudub lahusvara, mille arvelt oma kohustusi täita. Kostjate 05.08.2020 seisukohast tuleneb, et nemad peavad täitemenetlust ebaõnnestunuks alates 10.06.2016 kohtutäituri vastusest. 10.06.2016 ja 18.11.2016 kohtutäituri vastustes ei viidanud kohtutäitur mitte kuidagi, et täitemenetlus oleks võlgniku lahusvara suhtes ebaõnnestunud. Kui need kirjad üldse millelegi viitavad, siis sellele, et täitemenetlus kestab ja kohtutäitur teeb sissenõudmiseks vajaminevaid toiminguid. Varade ja kohustuste nimekirjas ei kajastu ainult registrijärgne vara, vaid ka näiteks nõudeõigused ja vallasvara. Esmakordselt sai hageja kohtutäituri poolse kinnituse täitemenetluse ebaõnnestumisest N Bi lahusvara arvelt 04.05.2018, kui vastavat õiendit soovis. See on esimene kohtutäituri poolne kinnitus, et hageja nõude rahuldamine ei ole võlgniku lahusvara arvelt täitemenetluse raames võimalik ja täitemenetluse lahusvara suhtes võib lugeda ebaõnnestunuks. 2 nädalat hiljem esitas hageja hagi ühisvara jagamiseks. Kohtu põhjendused

hageja alustas enne kohtutäituri poole pöördumist ise täitetoimingutega; hageja teadis, et nõude rahuldamine ei õnnestu lahusvara arvelt (hagejal on ligipääs registritele, ta oli teadlik N Bi sissetulekutest ja varalisest olukorrast); lähtuda tuleb tegelikust olukorrast, mitte korrektselt sõnastatud kohtutäituri e-mailist. Kohus on seisukohal, et põhjendatud on lähtuda 04.05.2018 kohtutäituri kinnitusest. Kuigi hagejal võisid olla paremad teadmised N Bi varanduslikust olukorrast kui tavaliselt sissenõudjatel, siis ei saa asuda seisukohale, et hageja teadis täitemenetluse ebaõnnestumisest enne 04.05.2018. 04.05.2018 (hageja 15.07.2018 esitatud lisa 7) teatas kohtutäitur hagejale, et N B on varatu võlgnik; muudest kirjavahetustest (hageja 29.06.2020 esitatud väljavõtted kirjavahetustest) nähtub, et täitemenetluses tegeletakse N Bi varalise olukorra väljaselgitamisega, kuid N Bi ei ole võimalik kätte saada. Kuivõrd kirjavahetustest järelduvalt saab asuda seisukohale, et N B ei aidanud kaasa täitemenetluse läbiviimisele, siis ei saanud ka koheselt hinnata täitemenetluse lahusvara arvel ebaõnnestunuks. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et vara võib olla ka selline, mida registritest ei nähtu (nt nõuded teiste isikute vastu, vallasvara aga ka võimalikud tagasivõitmise võimalused) ja lähtuda ei saa üksnes registrisse kantavast varast või sissetulekust. Kohus on ka seisukohal, et kuna täitemenetluses ühisvara jagamise taotlemine riivab ka võlgnikuks mitteolevaid isikuid (eelkõige abikaasat), siis on põhjendatud teha võimalikult põhjalikult selgeks võlgniku varaline olukord enne täitemenetluse lahusvara arvel ebaõnnestunuks tunnistamist. Kuivõrd kohus peab põhjendatuks lähtuda lahusvara arvel täitemenetluse ebaõnnestunuks lugemise ajast 04.05.2018 ning ühisvara jagamise hagi esitati vähem kui aasta pärast nimetatud kuupäeva, siis ei ole ühisvara jagamise hagi aegunud ja käesolev menetlus ei ole seega perspektiivitu.

9.Kohus käsitleb järgnevalt hageja nõuet tunnistada kehtetuks N Bi ja S Vi vahel 04.05.2015 sõlmitud abikaasade ühisvara jagamise leping ja asjaõigusleping. TMS § 187 lg 1 esimene lause sätestab, et sissenõudja võib esitada hagi võlgniku ja tehingu teise poole vastu ning nõuda, et kohus tunnistaks käesolevas osas sätestatud alusel ja korras kehtetuks tehingu, mis kahjustab sissenõudjate huvisid (edaspidi tagasivõitmine). Lõige 2 sätestab, et sissenõudja võib tagasivõitmist nõuda, kui tal on täitedokument ja tema nõue on muutunud sissenõutavaks ning sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud tema nõude täielikku rahuldamist või on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni. TMS § 190 sätestab: „Kohus tunnistab kehtetuks võlgniku ja tema abikaasa abieluvaralepingu või ühisvara jagamise kokkuleppe, millega võlgnik olulisel määral oma varast või oma osast ühisomandis loobus, kui abieluvaraleping või ühisvara jagamise kokkulepe on sõlmitud: 1) pärast täitemenetluse alustamist; 2) ühe aasta jooksul enne täitemenetluse alustamist; 3) enne käesoleva paragrahvi punktis 1 nimetatud tähtaja algust, kuid kahe aasta jooksul enne täitemenetluse alustamist, kui võlgnik või tema abikaasa ei tõenda, et võlgnik oli vara jagamise või varast loobumise ajal maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks ühisvara jagamise või varast loobumise tõttu.“ TMS § 187 lg-s 2 sätestatud tagasivõitmise üldised eeldused kohalduvad ka ühisvara jagamise lepingu või abieluvaralepingu tagasivõitmise nõude korral (Riigikohtu 22.11.2017 lahend tsiviilasjas 2-1516664, p 16). Tagasivõitmise nõude esitamise eeldused on TMS § 187 lg 2 ja § 190 alusel järgmised: 1) nõude esitaja on sissenõudja; 2) sissenõudjal on täitedokument ja tema nõue on sissenõutav; 3) sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud tema nõude täielikku rahuldamist või on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni; 4) võlgnik ja tema abikaasa on sõlminud abieluvaralepingu või ühisvara jagamise kokkuleppe; 5) abieluvaralepingu või ühisvara jagamise kokkuleppega loobus võlgnik olulisel määral oma varast või oma osast ühisomandis; 6) täidetud on TMS § 190 sätestatud ajaline kriteerium.

Kostjad ei ole vaidlustanud seda, et hagejal kui sissenõudjal on täitedokument N Bi suhtes ning nõue on sissenõutav (eeldused 1 ja 2 on täidetud). Kuivõrd täitemenetlus N Bi lahusvara arvel ei õnnestunud, siis tuleb lugeda täidetuks ka kolmas eeldus. Vaidlust ei ole ka selles, et N B ja S V sõlmisid 04.05.2015 ühisvara jagamise lepingu, millega jäi ühisvaras olnud korteriomand asukohaga xxx S Vi lahusvarasse (täidetud eeldus 4). Ühisvara jagamise lepingu punktidest 4.1 ja 4.2 nähtub, et korteriomand jääb S Vi lahusvaraks ning N B loobub ühisvara jagamisel rahalise hüvitise nõudest. Riigikohus on lahendis 3-2-1-74-16 p 19.1 selgitanud: „Ühisvara jagamise lepingu tagasivõitmiseks tuleb tuvastada asjaolu, et ühisvara jagamise lepinguga on kahjustatud sissenõudja võimalust oma nõue rahuldada selle vara arvel, mida võlgnikust abikaasal oleks õigus saada kogu ühisvara jagamise korral. Piisav ei ole sissenõudja huvide kahjustamine vaid lepinguga jagatud ühe varaeseme piires.“ Käesolevas menetluses ei ole kostjad tuginenud sellele, et neil on veel jagamata ühisvara või et neil on varasemalt jagatud muu ühisvara selliselt, et jagamine on toimunud N Bi kasuks. Sellest järelduvalt on kohus seisukohal, et N B on loobunud olulisel määral oma osast ühisomandis (täidetud eeldus 5), millega on ühtlasi ka kahjustatud sissenõudja huvisid. Ka ajaline kriteerium ehk eeldus 6 on täidetud – ühisvara jagamise leping on sõlmitud vähem kui aasta enne täitemenetluse algatamist. Kokkuvõtvalt on seega ühisvara jagamise lepingu eeldused täidetud. S V on seisukohal, et nõue on aegunud (hagi esitatud rohkem kui kolm aastat pärast ühisvara jagamise kokkuleppe sõlmimist ja nõuet tuleb käsitleda tehingust tuleneva nõudena). Kostja on viidanud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 ja 147. Kohtu hinnangul ei kohaldu TsÜSi aegumist käsitlevad normid, hageja nõue kostjate vastu ei tulene tehingust. Ühisvara jagamise tagasivõitmise osas sätestab TMS § 190 nõude esitamise tähtajad, mis lähtuvad tehingu tegemise ja täitemenetluse algatamise aegadest - hagi esitamise ja tehingu tegemise vahelist ajapiiri ei ole sätestatud. Kohtu hinnangul on see olnud seadusandja soov – seda võib järeldada sellest, et erinevalt ühisvara jagamise kokkuleppe tagasivõitmise nõudest on TMS § 188 (tehingu tagasivõitmise üldised alused) ja § 189 (kinkelepingu tagasivõitmine) puhul on hagi esitamine võimalik teatud perioodi jooksul alates tehingu tegemisest. Ühisvara jagamise kokkuleppe tagasivõitmise nõue ei ole aegunud. N B on tuginenud sellele, et ta pole kunagi pidanud korterit enda omaks, S V on kandnud korteriga seotud kulud. Kohus märgib, et juriidiliselt ei ole seda selliselt reguleeritud. Korteri omandamise ajal kehtinud perekonnaseadus võimaldas abieluvaralepinguga mh kindlaks määrata, milline abielu kestel omandatud või omandatav vara on ühisvara ja milline lahusvara (kuni 30.06.2010 kehtinud perekonnaseaduse § 9 lg 1 p 2), kuid seda ei tehtud korteri omandamise ajal ega hiljem abielu ajal. Samuti ei jagatud ühisvara abielu lahutamise ajal, mis on tavapärane aeg ühisvara jagamiseks. Seetõttu pidid N B ja S V arvestama korteri ühisvaraks jätmisega kaasnevate võimalike tagajärgedega. Eelnevale tuginedes on kohus seisukohal, et on täidetud eeldused N Bi ja S Vi vahel 04.05.2015 sõlmitud abikaasade ühisvara jagamise lepingu ja asjaõiguslepingu kehtetuks tunnistamiseks ning kostjate vastuväited ei anna alust asuda teistsugusele seisukohale.

olid talle teada. Lõike 4 kohaselt võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud alustel tagasivõitmise nõude esitada ka isiku vastu, kes on võlgnikuga tehingu teinud poole eriõigusjärglaselt omandanud kasutusõiguse või muu õiguse tagasivõidetavale esemele. 10.1 L V on S Vi (s.o võlgnikuga tehingu teinud isiku) eriõigusjärglane. L V kui võlgniku poeg on võlgniku lähikondne (TMS § 188 lg 3 kohaselt määratakse lähikondsed pankrotiseaduse PankrS § 177 kohaselt; PankrS § 117 lg 1 p 3 järgi on füüsilisest isikust võlgniku lähikondsed mh võlgniku ülenejad ja alanejad sugulased ja nende abikaasad). PankrS § 116 lg 3 alusel saab eeldada, et L Vile olid teada võlgniku tehingu tagasivõidetavuse aluseks olnud asjaolud; kindlasti on aga täidetud PankrS § 116 lg 2 p 3 eeldus, kuna 19.06.2018 lepingu järgi on korteriomand L Vile kingitud. Seega saab L Vi vastu esitada tagasivõitmise nõude. TMS § 189 lg 1 kohaselt tunnistab kohus kehtetuks võlgniku sõlmitud kinkelepingu, välja arvatud juhul, kui leping on sõlmitud varem kui kaks aastat enne tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist. Nimetatud tingimus on täidetud, kuna kinkeleping on sõlmitud 19.06.2018 ja tagasivõitmise hagi esitati 31.08.2018. Kostjad on seisukohal, et kuna puudub täitedokument S Vi suhtes, siis puudub võimalus kinkelepingut tagasi pöörata. Kohus sellega ei nõustu, kuivõrd tagasivõitmise võimalus eriõigusjärglase suhtes tuleneb seadusest ja see ei eelda võlgnikuga tehingu teinud isiku suhtes täitedokumendi olemasolu (pealegi annaks sellise seisukoha õigsus võimaluse vara varjata soovivatel võlgnikel võimaluse äärmiselt lihtsalt oma eesmärke saavutada). S Vi ja L Vi hinnangul ei olnud takistusi korteri kinkimiseks, kuivõrd S V oli kinnistu omanik ja puudusid keelud ja arestid kinnistusraamatus. Tagasivõitmise nõude rahuldamise tingimuseks ei ole keelu rikkumine vaid tagasi saabki võita just kehtivaid tehinguid, mis on seotud täitemenetluse võlgnikuga ja mille puhul on täidetud seaduses sätestatud eeldused. Kuna kohus asus eelnevalt seisukohale, et N Bi ja S Vi ühisvara jagamise lepingu tagasivõitmise eeldused on täidetud ja see kahjustas sissenõudja huve, siis on ka kinkelepingu puhul tegu sissenõudja huve kahjustava tehinguga. Teadlikkus sissenõudja huvide kahjustamisest või tahe sissenõudja huve kahjustada ei ole kinkelepingu tagasivõitmise eeldus, mistõttu kohus kinkelepingu sõlmimise motiive ja sellega seotud tõendeid ei analüüsi. 10.2 Kohus peab põhjendatuks ka nõuet isikliku kasutusõiguse seadmise tagasivõitmiseks. Kasutusõigus on omandanud võlgnikuga tehingu teinud poole eriõigusjärglaselt tagasivõidetavale esemele. Isiklik kasutusõigus on seatud tasuta, seega on tegu kinke iseloomuga tehinguna ning ajaline kriteerium tehingu tagasivõitmiseks on täidetud. Isiklik kasutusõigus mõjutab korteri väärtust, mistõttu selle säilitamine kahjustab sissenõudja huve. 10.3 Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et on täidetud eeldused S Vi ja L Vi vahel 19.06.2018 sõlmitud korteriomandi kinkelepingu, isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu kehtetuks tunnistamiseks. Kohus rahuldab hageja nõuded tunnistada kehtetuks ühisvara jagamise kokkulepe ja asjaõigusleping ning korteriomandi kinkeleping, isikliku kasutusõiguse seadmise leping ja asjaõigusleping.