Harju Maakohtu 5. novembri 2019. a määrus (võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumine)
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel
Avaldaja XX (isikukood
XXXXXXXXXXX),
lepinguline esindaja Aleksei Motuzov Puudutatud isik I Intrum Debt Finance AG (registrikood CH-100.023.266), lepinguline esindaja Reelika Tuisk Puudutatud isik II Swedbank AS (registrikood 10060701), lepinguline esindaja Britt Kärbis Puudutatud isik III Tallinna kohtutäitur Kristiina Feinmann
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Võtta vastu XX määruskaebemenetluses 27. juulil 2020 esitatud tõend Swedbank AS-ile võla osalise tasumise kohta.
2.Tühistada Harju Maakohtu 5. novembri 2019. a määrus.
3.Rahuldada XX taotlus kohustustest vabastamise menetluse pikendamiseks.
Teha tühistatud osas uus määrus, millega pikendada XX suhtes Harju Maakohtu
12.septembri 2014. aasta määrusega algatatud kohustustest vabastamise menetlust kuni 12. septembrini 2021.
5.Jätta XX täitma kohustustest vabastamise menetluses oma usaldusisiku ülesandeid.
6.Jätta määruskaebuse menetlemise kulud XX kanda. Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates Riigikohtule määruskaebuse. Juhul, kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohtu 30. septembri 2013. aasta määrusega kuulutati välja XX (avaldaja, võlgnik) pankrot. 12. septembri 2014. aasta määrusega lõpetati pankrotimenetlus raugemisega ning algatati XX kohustustest vabastamise menetlus. Usaldusisiku ülesandeid määrati täitma võlgnikku ennast. Võlgniku pankrotimenetluses jäi rahuldamata võlausaldaja kohtutäitur Elin Vilippuse nõue 19 eurot 16 senti, kohtutäitur Kristiina Feinmanni nõue 23 eurot 76 senti, Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali (nüüd Luminor Bank AS) nõue 56 461 eurot 24 senti (loovutatud Intrum Debt Finance AG-le 03.09.2019), Swedbank AS-i nõue 3627 eurot 3 senti ning Eesti Vabariigi nõue Maksu- ja Tolliameti kaudu 36 eurot 46 senti.
10.juulil 2019 esitas võlgnik taotluse pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks. Taotluse kohaselt põhjustas võlgniku maksejõuetuse QQ-ga (laenuvõtja) ühiselt võetud laenukohustuse täitmata jätmine. Võlg mõisteti solidaarselt välja võlgnikult ja laenuvõtjalt. Võlgnik on jätkuvalt püsivalt maksejõuetu. Pankrotiavalduse esitamisest on möödas rohkem kui viis aastat, mis on oluline eluperiood, mille jooksul võlgnik pidi majanduslike raskustega hakkama saama ja samal ajal kasvatama väikelast. Praeguses asjas on selge, et võlgniku majanduslik olukord on jätkuvalt raske ja võlgade kustutamine enne võlgadest vabastamise menetluse lõppemist ei ole reaalne.
13.oktoobril 2016 esitas võlgnik taotluse ennetähtaegselt võlgadest vabastamiseks põhjendusega, et 30. juulil 2016 sündis võlgnikul laps. 25. oktoobri 2016 määrusega jättis maakohus võlgniku taotluse rahuldamata. 3. oktoobril 2017 esitas võlgnik uue taotluse ennetähtaegselt kohustustest vabastamiseks. Maakohus jättis selle taotluse 4. oktoobri 2017 määrusega rahuldamata põhjendusega, et eeldused ennetähtaegselt kohustustest vabastamiseks ei olnud täidetud. Samal põhjusel jättis maakohus rahuldamata ka 17. septembril 2018 esitatud võlgadest vabastamise taotluse. Võlgniku esitatud teabe kohaselt on ta käinud tööl ja olnud lapsehoolduspuhkusel. Alates 17. veebruarist 2019 töötab võlgnik toimetajana äriühingus C OÜ.
17.oktoobril 2019 kuulas maakohus võlgniku ära. Võlausaldajad ärakuulamisel ei osalenud. Ärakuulamisel selgitas võlgnik, et on olnud menetluse ajal vanemapuhkusel ja läks uuesti tööle 2019. aasta alguses. Tal on kaks ülalpeetavat last ning seetõttu ei ole tal võimalik oma sissetulekust võlgu kustutada. Puudutatud isikute seisukohad
4.Intrum Debt Finance AG (puudutatud isik I) märkis 15. oktoobril 2019 esitatud seisukohas, et võlgnik ei ole viie aasta jooksul teostanud nõuete täitmiseks ühtegi väljamakset. Puudutatud isik I palus jätta võlgniku kohustustest vabastamise taotluse rahuldamata. Maksuja Tolliamet andis 24. septembril 2019 esitatud seisukohas teada, et võlgnik on võla 36 eurot 46 senti tasunud. Ülejäänud võlausaldajad oma seisukohti ei esitanud.
28.oktoobril 2019 tasus võlgnik Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse pankrotimenetluses tunnustatud nõude 19 eurot 16 senti, millest kohtutäitur andis teada 29. novembril 2019 pärast maakohtu määruse tegemist. Ülejäänud võlausaldajatele ei ole võlgnik võlgu tasunud.
MAAKOHTU MÄÄRUS
5.Harju Maakohus jättis 5. novembri 2019. a määrusega võlgniku taotluse võlgadest vabastamiseks rahuldamata ning lõpetas kohustustest vabastamise menetluse. Menetluskulud jättis maakohus võlgniku kanda. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on võlgnik oma kohustusi rikkunud. Menetluse ajal on võlgnik töötanud ja saanud töötasu C OÜ-st. 2017. aasta lõpus sündis võlgnikul laps ning peale seda oli võlgnik lapsehoolduspuhkusel. Enne lapsehoolduspuhkust sai võlgnik töötasu kuni 552 eurot kuus. Võlgnik on tasunud viie aasta jooksul üksnes Maksu- ja Tolliameti nõude 36 eurot 46 senti. Alates 17. veebruarist 2019 on võlgnik saanud töötasu 1 000 eurot kuus, millest oli võimalik võlausaldajatele makseid teha. Võlgnikul on kaks alaealist last. Nendest asjaoludest lähtudes oleks võlausaldajale väljamaksmisele kuuluva summa arvutusskeem järgmine: palk – miinimumpalk – 2×1/3 miinimumpalgast (ülalpeetava osa) = X eurot. X eurost 75% kuulub väljamaksmisele võlausaldajatele. Sellisel juhul jääks võlgnikule alles miinimumpalk + 2×1/3 miinimumpalgast +25% X eurost. Tehtud arvutuse kohaselt oleks võlgnik pidanud võlausaldajatele maksma alates 17. veebruarist 2019 igakuiselt 75 eurot ((1000 - 540 - 2 × 180) – 25%)). Maakohtu hinnangul ei ole võlgnik võlausaldajatele väljamaksmisele kuuluvaid summasid korrektselt arvestanud ning sellest tulenevalt on võlausaldajale makstud välja oluliselt vähem kui seaduse järgi nõutav. Seega ei ole võlgnik andnud endast parimat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning on rikkunud sellega PankrS § 173 lg-tes 3–5 sätestatud kohustusi. Seega on täidetud esimene eeldus PankrS § 175 lg 2 p 2 ja lg 5 kohaldamiseks (lg 2 p 2 – kohustuste süüline rikkumine). Praegusel juhul on võlgnik oma kohustusi süüliselt rikkunud, sest on tegutsenud võlausaldajatele väljamaksmisele kuuluvate summade arvestamisel raskelt hooletult. Eelkõige viimasel aastal oli võlgnikul piisavalt suur sissetulek, seega pidi võlgnik mõistma, et võlausaldajatele makstav summa peaks olema suurem. Sellega on täidetud teine eeldus võlgniku kohustustest vabastamata jätmiseks. Täidetud on ka kolmas eeldus: kohustuste rikkumise tõttu on võlgniku kahjustanud võlausaldajate huve. Võlgnik on tasunud võlausaldajatele kordades vähem kui tema sissetuleku suurusest võiks eeldada.
MÄÄRUSKAEBUS JA MENETLUSE EDASINE KÄIK
6.Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub Harju Maakohtu 5. novembri 2019. a määruse tühistada ning vabastada teda pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Kui kohus leiab, et võlgadest vabastamine ei ole põhjendatud, siis anda võlgnikule PankrS § 175 lg 51 korras täiendav tähtaeg, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise taotlus uuesti läbi.
Maakohus põhjendas võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumist eelkõige sellega, et võlgnik rikkus süüliselt PankrS § 173 lg-tes 1 ja 2 sätestatud kohustusi. Võlgniku hinnangul on tema süü liialdatud. Maakohus ei tuvastanud, et võlgnik oleks oma vara varjanud. Seega ei ole maakohtul võlgnikule etteheiteid PankrS § 173 lg-tes 1 ja 2 sätestatud kohustuste täitmise suhtes. Kohtupraktikas on leitud, et kohustuste süülise rikkumisega on tegemist siis, kui võlgnik ei tegele mõistlikult tulutoova tegevusega. Praegusel juhul selliseid asjaolusid ei esine. Võlgnik oli suurema osa menetluse ajast olnud lapsehoolduspuhkusel ning kasvatas kahte last. Objektiivsetel põhjustel ei saanud võlgnik tegelda valdava osa menetluse ajast tulutoova tegevusega. Alates 2019. aasta märtsikuust tekkis võlgnikul esimest korda võimalus hakata võlgu kustutama. 2019. aasta jaanuarist kuni 30. juunini oli võlgniku töötasu keskmiselt 759 eurot 50 senti (bruto) ehk 685 eurot 73 senti neto. Sellest summast ei olnud võlgnikul võimalik võlausaldajate ees oma kohustusi täita. Kui kohus siiski leiab, et võlgnikul oli enne viimase aruande esitamist võimalus tasuda võlausaldajatele võlgu, siis ei ole selline kohtulahend võlgniku suhtes õiglane. Olukorras, kus võlgnik on füüsiline isik, peab kohus võlgnikule selgitama kohustustest vabastamise menetluse olemust ja võlgniku kohustusi. Kohus peab juba menetluse alguses, vajadusel ka menetluse jooksul võlgnikule tema kohustusi selgitama (nt ärakuulamisel või kohtuistungil). Kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada PankrS § 175 lg-s 51 sätestatud korras ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi.
7.Puudutatud isik I ja puudutatud isik II vaidlesid määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Puudutatud isik III määruskaebusele oma seisukohta ei esitanud.
8.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 kohaselt lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
9.Ringkonnakohus andis võlgnikule täiendava tähtaja, tõendamaks, et ta on teinud mõistlikke pingutusi võlgade tasumiseks. 27. juulil 2020 esitas võlgnik tõendina maksekorralduse, mille kohaselt on ta tasunud võlgade katteks 1200 eurot Swedbank AS-ile.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10.Kolleegium leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 tühistada. Ringkonnakohus saab asja maakohtule tagasi saatmata teha ise uue määruse, millega rahuldab võlgniku taotluse kohustustest vabastamise menetluse pikendamiseks ning pikendab kohustustest vabastamise menetlust kuni 12. septembrini 2021. Määruskaebus tuleb rahuldada.
11.Võlgniku kohustustest vabastamine otsustatakse hagita menetluses (PankrS § 3 lg 2). TsMS § 477 lg 5 järgi ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Sama paragrahvi lg 7 kohaselt peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.
12.Praegusel juhul andis ringkonnakohus võlgnikule täiendava tähtaja tõendamaks, et ta on asunud maakohtu määratud ulatuses (75 eurot kuus) võlausaldajate nõudeid täitma. Võlgnik
esitas 27. juulil 2020 tõendina maksekorralduse (II kd, tl 181), mille kohaselt on ta tasunud 1200 euro (16 kuud × 75 eurot) ulatuses võlausaldaja nõudeid.
13.PankrS § 175 lg 1 järgi otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmatajäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 2 sätestab absoluutsed keeldumise alused, mille esinemisel kohus keeldub võlgniku kohustustest vabastamisest. Viidatud lõike 2 punkti 2 kohaselt keeldub kohus võlgniku kohustustest vabastamisest, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 173 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust peab võlgnik üle andma 25 protsenti ning üle ei pea andma tulu, millele ei saa pöörata sissenõuet.
14.Praeguses asjas leidis maakohus, et võlgnik on käitunud raskelt hooletult, kuna ei ole teinud võlausaldajatele korrektselt väljamakseid 75 euro ulatuses kuus, mis on tema sissetulekut ning ülalpidamiskohustusi arvestades summa, mida tal on võimalik võlausaldajate nõuete katteks regulaarselt tasuda. Maakohus leidis, et sellega on võlgnik rikkunud süüliselt PankrS § 173 lg-tes 3–5 nimetatud kohustusi ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
15.Kolleegium nõustub maakohtuga, et võlgnik oli hooletu oma kohustuste täitmisel, kuid toimiku materjalidest ei nähtu, et see oli tahtlik. Võlgnik ei ole oma vara ega töötasu varjanud ning on tegelnud tulutoova tegevusega või seda otsinud. Samuti on võlgnik maakohtu menetluses vähesel määral ning ringkonnakohtu menetluses maakohtu määratud ulatuses võlgu tasunud. Võlgnik on menetluse jooksul tasunud võla Maksu- ja Tolliametile (II kd, tl 113) ning kohtutäitur Elin Vilippusele (II kd, tl 164). Määruskaebuse menetluse ajal on võlgnik osaliselt tasunud võla Swedbank AS-ile (II kd, tl 181).Võlgniku sissetulek enne lapse kasvatamise tõttu koju jäämist ei võimaldanud tal võlgu tasuda, sest sissetulek jäi alampalga piiridesse. 30. juulil 2016 sündis võlgnikul laps ning kuni 2019. aasta veebruarikuu keskpaigani tegeles võlgnik kodus lapse kasvatamisega, mistõttu tal ei olnud võimalik töist tulu teenida. 2019. aasta märtsikuust alates on võlgnik saanud töötasu 1000 eurot kuus. Seega tekkis võlgnikul alles 2019. aasta kevadel reaalne võimalus rohkem võlgu tasuda.
16.Eelnevat arvestades on kolleegium seisukohal, et võlgnik on üles näidanud tahet oma kohustusi täita. Siiski ei ole võlgnik teinud ühtegi väljamakset kõige suuremale võlausaldajale, kes tõi seda määruskaebemenetluses ka esile (II kd, tl 182). Seetõttu oleks võlgniku kohustustest vabastamine praegusel juhul ennatlik.
17.PankrS § 172 lg 2 kohaselt peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. PankrS § 175 lg 51 kohaselt, kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest.
18.Praegusel juhul ei ole võlgnik teinud väljamakseid vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotisele ning on jätnud seega ühe võlausaldaja huvidega mõistlikult arvestamata. Seetõttu tuleb võlgnikule anda täiendav võimalus ka sellele võlausaldajale võlgu tasuda ning tõendada, et ta väärib seetõttu kohustustest vabastamist. Seetõttu pikendab kolleegium võlgniku kohustustest vabastamise menetlust. Praegusel juhul on menetlus algatatud 12. septembril 2014, seega võttes arvesse, et selle menetluse pikkus saab pankrotiseadusest tulenevalt olla seitse aastat, saab ringkonnakohus pikendada menetlust ühe aasta võrra, s.o kuni 12. septembrini 2021. Võlgnik saab tõendada oma kohustuste nõuetekohast täitmist sellega, et asub võlgu tasuma ka puudutatud isikule I, kelle võlg on jaotusettepaneku kohaselt suurim. Et saavutada eesmärki, et kõik võlausaldajad saaksid perioodi 12.09.2014 – 12.09.2021 lõikes võimalikult oma nõude suurusele vastavas proportsioonis raha, tuleb võlgnikul tasuda võlgnevust Intrum Debt Finance AG-le vähemalt 1200 eurot.
19.Kolleegium teeb uue määruse, millega pikendab võlgniku kohustustest vabastamise menetlust kuni 12. septembrini 2021. a. Võlgniku usaldusisikuks jääb ta ise. Määruskaebus rahuldatakse.
Menetluskulud tuleb TsMS § 172 lg 1 esimese lause järgi jätta võlgniku kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Villem Lapimaa, Ele Liiv
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.