INTRAC Eesti AS-i hagi L. K. i ja Pro Build OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
12 346,11 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: INTRAC Eesti AS (registrikood: 10103801, asukoht: Tartu mnt 167, Peetri alevik, Rae vald, 75312 Harju maakond, eesindajad post: [email protected]). Hageja lepinguline esindaja: Sergei Desjatnikov (FIE Sergei Desjatnikovi Õigusbüroo, Mõisavahe tn 21, Tartu linn, Tartu linn, 50707 Tartu maakond, e-post: [email protected]). Kostja I: L. K. (isikukood: XXX, elukoht: XXX, e-post: XXX). Kostja II: Pro Build OÜ (registrikood: 12228582; asukoht: Kellukese tn 12-1, Tõrvandi alevik, Ülenurme vald, 61715 Tartumaa, e-post: [email protected], seaduslik esindaja L. K. , isikukood: XXX). kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada INTRAC Eesti AS-i hagi L. K. i ja Pro Build OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
2.Välja mõista L. K. ilt ja Pro Build OÜ-lt solidaarselt INTRAC Eesti AS-i kasuks võlgnevus summas 12 346,11 eurot.
Jätta menetluskulud solidaarselt L. K. i ja Pro Build OÜ kanda.
4.Välja mõista L. K. ilt ja Pro Build OÜ-lt solidaarselt INTRAC Eesti AS-i kasuks menetluskulud summas 1150 eurot.
5.Välja mõista L. K. ilt ja Pro Build OÜ-lt solidaarselt INTRAC Eesti AS-i kasuks menetluskuludelt viivis alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).
Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (tlk 2-9)
1.Hagiavalduse kohaselt esitas INTRAC Eesti AS (hageja) Pro Build OÜ-le (kostja II) arve teostatud tööde eest summas 8287,10 eurot. Kostja II ei täitnud nõuetekohaselt arve tasumise kohustust ning 21.08.2019. a seisuga võlgnes kostja II hagejale 8287,10 eurot.
2.11.09.2019. a sõlmisid hageja ja kostjad kokkulepe-maksegraafiku, mille p 2.1 tulenevalt võtsid kostjad endale kohustuse tasuda maksegraafiku alusel arvest tuleneva võlgnevuse 8287,10 eurot ja viivised 944,73 eurot ning menetluskulu maksekohustuse täitmisega viivitamise eest 1591,12 eurot, kokku summas 10 822,95 eurot. Kokkuleppe p 1.2 kohaselt ühines L. K. (kostja I) kui füüsiline isik kohustisega deebitori poolel solidaarvõlgnikuna.
3.Kostjad ei täitnud kokkuleppest tulenevat kohustust nõuetekohaselt, mille tõttu muutus kogu võlgnevus sissenõutavaks. Kostjad tasusid ainult 600 eurot, mille hageja arvestas kokkuleppe p-s 2.1 märgitud viivise summa katteks.
4.Kokkuleppe p 2.5 kohaselt kohustuvad kostjad tasuma hagejale viivist 0,5% iga tasumisega viivitatud päeva eest ning p 2.4 järgi leppetrahvi 300 eurot. Kokku on võlgnevus 05.02.2020. a seisuga 12 346,11 eurot, millest kokkuleppe p-st 2.1 tulenev võlgnevus on 10 222,95 eurot, p 2.5 alusel arvetatud viivis 1823,16 eurot ja leppetrahv 300 eurot.
5.Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista põhivõlgnevus 10 222,95 eurot, viivised 1823,16 eurot ja leppetrahv 300 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta solidaarselt kostjate kanda. KOSTJATE VASTUS (tlk 32-33)
6.Kostjad võtavad hagi osaliselt õigeks ja nõustuvad põhisummaga. Kostjad ei ole nõus kõrvalnõuetega, ei saa aru arvutuskäigust ja millest lähtudes sellised summad tulevad. HAGEJA SEISUKOHT KOSTJATE VASTUSELE (tlk 38-42)
7.Hageja leiab, et viivise ja leppetrahvi nõue on põhjendatud. Kostjad pidid tasuma 16.12.2019. a 200 eurot, aga ei tasunud, mille tõttu arvestas hageja 200 eurolt viivist alates 17.12.2019. a kuni 22.12.2019. a. Kostja viivitas 200 euro tasumisega kaks päeva, mille tõttu kõigi maksete tähtaeg saabus ja kostja pidi hagejale 5 päeva jooksul tasuma kõik lepingust tulenevad maksed alates 23.12.2019. a, sest 23.12.2019. a kogu võlgnevus muutus sissenõutavaks tulenevalt kokkuleppe p-st 2.3. Hageja on viivise arvestuse aluseks võtnud tasumata põhivõlgnevuse osa.
8.11.09.2019. a kokkuleppe p 2.4 järgi punktis 2.3 sätestatud rikkumisel on kostjad kohustatud hagejale tasuma leppetrahvi 300 eurot. Seega on põhjendatud ja seaduslik leppetrahvi nõudmine lepingus sätestatud ulatuses.
KOHTU SEISUKOHT
9.Kohus, hinnates esitatud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses.
10.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg-st 7 ei ole kohus seotud hageja õigussuhtele antud õigusliku kvalifikatsiooniga, vaid kohaldab seadust ise, olles enne tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud.
11.INTRAC Eesti AS-i ja Pro Build OÜ vahel 13.09.2019. a sõlmitud kokkulepemaksegraafikust (edaspidi leping) nr 21082019-02 (tlk 14-16) nähtuvalt on kokkuleppe sõlmimise aluseks võlgnevus, mis tulenes arve nr 781708 alusel (tlk 10-12) tasumata
summast (8287,10 eurot) seisuga 11.09.2019. a ning p 2.1 kohaselt on kokkulepitud võlgnevuse summaks kokku 10 822,95 eurot, mis tasutakse maksegraafiku alusel 7 osamaksena (6 osamakset igakuiselt 200 eurot ja viimane 9622,95 eurot). Kuivõrd eelnimetatud lepinguga on pooled kinnitanud olemasolevat võlgnevust, on tegemist deklaratiivse võlatunnistusega võlaõigusseaduse (VÕS) § 30 lg 1 mõttes ning kehtib eeldus, et võlgnikul on võlausaldaja ees võlatunnistusega tunnustatud kohustus.
12.Lepingu p-s 1.2 on pooled kokku leppinud, et kohustusega ühineb solidaarvõlgnikuna L. K. (kostja I), kes on kostja II ainuosanik ja juhatuse liige ning on VÕS § 178 lg 1 mõttes kohustusega ühinenud. VÕS § 178 lg 4 kohaselt tekib kohustusega ühinemisel solidaarkohustus. VÕS § 65 lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist.
13.VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 näeb ette, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.
14.Kuna kostjad on nõustunud põhisummaga, milleks on 10 222,95 eurot ja ei vaidle sellele vastu, ei võta kohus seisukohta kostjate poolt omaksvõetud nõude põhjendatuse üle. Seega kuulub hageja põhinõue summas 10 222,95 eurot rahuldamisele.
15.VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
16.Lepingu p 2.5 näeb ette, et p-s 2.1 sätestatud maksete tasumisega viivitamisel on viivis 0,5% iga tasumisega viivitatud päeva eest. Lepingu p 2.3 järgi muutusid lepingu p-s 2.1 nimetatud maksed sissenõutavaks kui kostjad viivitavad makse tasumisega rohkem kui kaks kalendripäeva. Kuna kostjad olid 16.12.2019. a makse tasumisega viivituses 2 päeva, muutusid kõik maksed p 2.3 järgi sissenõutavaks 5 päeva jooksul ehk alates 23.12.2019. a. Hageja nõuab viivist lepingujärgses määras algselt põhiosa summalt (s.o 8287,10 eurolt) perioodi 23.12.2019. a kuni 05.02.2020. a eest summas 1823,16 eurot. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud.
17.VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Lepingu p 2.4 järgi on kostjad kohustatud tasuma p 2.3 rikkumisel leppetrahvi 300 eurot. Kuna kostjad rikkusid lepingust tulenevat kohustust, on hageja leppetrahvi nõue p 2.4 alusel summas 300 eurot põhjendatud.
18.Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi ning kostjatelt kuulub solidaarselt hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus summas 12 346,11 eurot, mis koosneb põhivõlgnevusest 10 222,95 eurot, viivisest 1823,16 eurot ning leppetrahvist 300 eurot.
MENETLUSKULUD
19.TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 165 lg 3 näeb ette, et kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt.
20.Kuivõrd kohus rahuldas hagi, tuleb menetluskulud TsMS § 165 lg 3 alusel jätta solidaarselt kostjate kanda.
21.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,
millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
22.Menetluskulu nimekirja (tlk 46-49) kohaselt on hageja kantud menetluskuluks riigilõiv 600 eurot ja lepingulise esindaja kulu 550 eurot (ilma käibemaksuta), mille hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista.
23.Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga 12 346,11 eurot tasuda riigilõivu 600 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu 600 eurot. Seega kuulub hageja tasutud riigilõiv kostjate poolt hüvitamisele.
24.Kohus, lähtudes TsMS § 175 lg-st 1, arvestades nõude suurust ning hageja esindaja poolt tehtud menetlustoimingute mahtu ning vajalikkust, peab põhjendatuks lepingulise esindaja ajakulu 5,5 tunni ulatuses summas 550 eurot (ilma käibemaksuta).
25.Seega kuulub kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõistmisele menetluskulud kokku summas 1150 eurot (600 eurot riigilõiv + 550 eurot lepingulise esindaja kulu).
26.Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjatel solidaarselt TsMS § 177 lg 4 alusel hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist otsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.