MTÜ Eesti Mööblitootjate Liit hagi H. K. vastu alusetult saadud 1780,87 euro ja viivise nõudes; alternatiivselt sundtäitmise nr 023/2019/1120 lubamatuks tunnistamise nõudes.
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlustoiming
Menetluse lõpetamine kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: MTÜ Eesti Mööblitootjate Liit (registrikood 80096126, asukoht Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Pärnu mnt 160E), lepinguline esindaja vandeadvokaat Denis Piskunov (e-post: [email protected])
kompromissi
kinnitamisega,
Kostja: H. K. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht XXX; e-post: xxx)
RESOLUTSIOON
1.Kinnitada poolte vahel 24.08.2020 allkirjastatud kompromiss, mille tingimused on järgmised:
1.Kostja nõustub hageja 12.06.2019 tehtud tasaarvestusavaldusega osaliselt summas 1396,13 eurot ja tunnistab hageja nõuet summas 1 396,13 eurot.
2.Hageja loobub põhinõudest summas 384,74 eurot ja viivise nõudest.
Hageja tasub 3 tööpäeva jooksul pärast kompromissi kinnitava määruse jõustumist 384,74 eurot kostja kontole nr EExxx. Makse selgitusse tuleb märkida „kompromiss, tsiviilasi 2-19-10662“. Juhul kui hageja viivitab kokkulepitud summa tasumisega, on kostjal õigus nõuda tähtaegselt tasumata summalt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4.Kostja kinnitab täiturile, et tema nõue on rahuldatud ja taotleb täitemenetluse lõpetamist. Täiteasjas nr 023/2019/1120 kohtutäituri tasu jääb hageja kanda.
5.Tsiviilasja nr 2-19-10662 menetluskulud (v.a 20.02.2020 määrusega väljamõistetud menetluskulu) jäävad poolte endi kanda.
Tsiviilasi nr 2-19-10662
6.Kostja annab nõusoleku hageja poolt rahandusministeeriumi kontole 16.07.2019 tasutud hagi tagamise tagatise summas 172,59 eurot tagastamiseks hagejale pärast kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumist.
2.Lõpetada poolte taotlusel menetlus tsiviilasjas nr 2-19-10662.
3.Tühistada käesoleva määruse jõustumisest 17. juuli 2019. a määrusega tsiviilasjas nr 219-10662 kohaldatud hagi tagamine, milleks oli täitemenetluse peatamine täiteasjas nr 023/2019/1120.
4.Menetluskulud jätta poolte kokkuleppel poolte endi kanda.
5.Rahuldada hageja taotlus ja määruse jõustumise järel tagastada hagejale hagi esitamisel tasutud riigilõivust pool, s.o 150,00 eurot, mis kanda MTÜ Eesti Mööblitootjate Liit arveldusarvele nr EE062200001120030373 Swedbank AS-is.
6.Rahuldada hageja taotlus ja määruse jõustumise järel tagastada hagejale menetluses tasutud tagatis, s.o 172,59 eurot, mis kanda MTÜ Eesti Mööblitootjate Liit arveldusarvele nr EE062200001120030373 Swedbank AS-is.
7.Määrus toimetada menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord ja selgitused Menetluse lõpetamise määrusele võib menetlusosaline esitada määruskaebuse 1 tööpäeva jooksul selle kättesaamisest Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest (TsMS § 433 lg 1, § 661 lg 1 ja 4). Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 50 eurot (RLS § 59 lg 14). Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause). Kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub (TsMS § 430 lg 8). Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
ASJAOLUD
1.Pärnu Maakohtu menetluses on MTÜ Eesti Mööblitootjate Liit (edaspidi hageja või MTÜ EML) hagi H. K. ́u (edaspidi kostja) vastu alusetult saadud 1780,87 euro ja viivise nõudes. Alternatiivselt palub hageja tunnistada lubamatuks sundtäitmise täiteasjas nr 023/2019/1120. Hagiavalduse kohaselt 07.02.2018 ütles hageja kostjaga 01.07.2014 sõlmitud töölepingu erakorraliselt üles. 08.02.2018 maksis hageja kostjale lõpparvena muuhulgas koondamistasu 1 780,78 eurot (neto). Harju Maakohtu 07.05.2019 otsusega asjas nr 2-18-3703 tuvastas kohus H. K.ga sõlmitud töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse ning lõpetas poolte vahel sõlmitud 2 (5)
Tsiviilasi nr 2-19-10662 töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel alates 07.02.2018. Kohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja hüvitise 4 200 eurot (neto). Samuti mõistis kohus välja viivised hüvitusenõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 07.02.2018 kuni hüvituse tasumiseni (seisuga 12.06.2019 summas 451,99 €). Kohtuotsus jõustus 07.06.2019. Kuivõrd kohus tuvastas töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse, siis puudus hagejal õiguslik alus kostjale 08.02.2018 koondamistasu maksmiseks. Seega on kostja alusetult saanud 08.02.2018 hagejalt koondamistasu netosummas 1 780.87 eurot, mistõttu on kostja alusetult rikastunud hageja arvelt ning on kohustatud tagastama alusetult saadud koondamistasu vastavalt VÕS § 1028 lg 1 ja VÕS § 1032 lg 1 esimesele lausele. Hageja esitas 12.06.2019 kostjale tasaarvestusavalduse, millega soovis tasaarvestada nõude kostja vastu summas 1 780,78 eurot H. K. vastunõudega, tsiviilasjas nr 2-18-3703 kostja kasuks hagejalt välja mõistetud hüvitisega ja viivisenõudega netosummas 4 651,99 eurot. Tuginedes 12.06.2019 tehtud tasaarvestusavaldusele tegi hageja 13.06.2019 kostjale makse võlgnevuse jäägi tasumiseks, s.t. summas 2 871,12 eurot, mis oli Harju Maakohtu otsusega asjas nr 2-18-3703 välja mõistetud hüvitise ja viivise jääk hageja arvutuste põhjal pärast tasaarvestusavalduse esitamist (4651,99 – 1780,87) (neto). Kuivõrd 12.06.2019 esitatud tasaarvestusavaldusel ei ole õiguslikke tagajärgi ning kostja ei ole nõustunud nimetatud tasaarvestusega ja on 14.06.2019 kohtutäiturile P. P. esitanud täitmisavalduse täitemenetluse läbiviimiseks, on hagejal kostja vastu jätkuvalt nõue summas 1780,87 eurot, mille välja mõistmist kostjalt hageja taotleb. Juhul kui kohus tuvastab, et tasaarveldusolukord VÕS § 197 lg 1 mõttes tekkis Harju Maakohtu otsuse asjas nr 2-18-3703 jõustumisel 07.06.2019, tuleb pidada hageja 12.06.2019 esitatud tasaarvestusavaldust siiski õiguspäraseks ning tunnistada sundtäitmine 18.06.2019 P. P.i poolt alustatud täitemenetluses lubamatuks kostja nõude alusetuse tõttu vastavalt toimunud tasaarvestusele.
2.Kostja kirjalikus vastuses hagi õigeks ei võta. Kostja on seisukohal, et hageja nõue on ebaselge ja põhjendamatu ning hageja ei ole oma nõuet tõendanud. Hageja nõue on kostja hinnangul alusetu, kuna on esitatud asjasse mittepuutuvatele asjaoludele tuginedes. Lisaks leiab kostja, et hageja ei ole tõendanud kostja pangakontole väidetava koondamishüvitise üle kandmist. Hageja on tõendanud, et kandis 13.06.2019.a kostja pangakontole summa 2871,12 eurot, selgitusega „...Hüvitus ja viivis vastavalt Harju Maakohtu 07.05.2019.a otsusele asjas nr. 2-18-3703 ja 12.06.2019 tasaarvestusele...“. Hageja on ise nii hagiavalduse punktiga 5 ja Lisaga 7 tõendanud, et hageja poolt on kostjale tasutud Harju Maakohtu 07.05.2019.a otsusest asjas nr 2-18-3703 tuleneva ja hageja poolt 12.06.2019 tasaarvestatud summa. Kostja on seisukohal, et hageja juhatuse 01.02.2018 koosoleku protokoll on kehtiv akt ning kostjal puudub informatsioon, et hageja juhatus oleks kõne all olevas protokollis vastu võetud otsused tühistanud. Kostja on seisukohal, et Harju Maakohtu 07.05.2019.a otsusega tsiviilasjas nr 2-183703 tunnistati kehtetuks erakorraline töölepingu ülesütlemine, mitte aga hageja juhatuse poolt otsustatud hüvitise maksmine. Hageja on hüvitist tasunud vabatahtlikult oma juhtorgani otsuse alusel ning tagasinõue on alusetu. Kostjalt ei ole tasaarvestamiseks TLS § 78 lg-s 1 nõutavat nõusolekut küsitud ning kostja ei ole nõus tasaarveldusega, kuna poolte vahel on tehtud jõustumismärkega kohtuotsus asjas 2-18-3703, kus polnud tasaarvelduse õiguse kohta tehtud ühtegi otsust. Töösuhte lõpetamise teate andis hageja kostjale 6. veebruar 2018 ja juhatuse koosoleku 01.02.2018 protokolli saatis hageja tagantjärgi 21. veebruar 2018. Hageja maksis töösuhte päeva pealt ülesütlemise lõpetamise lõpptasu kahel päeval, 7. veebruaril 2018 maksis summa 4168,90EUR (selgitus Töölepingu lõpparve) ja 8. veebruaril 2018 maksis summa 71,34EUR (selgitus 07.02.2018 lõpptasu). Kostja leiab, et hageja poolt esitatud palgateatis on alusetu, sest see põhineb valeandmetel, hageja on varjanud infot ja pole näidanud tegelikke väljamakseid. Jõustunud on kohtuotsus asjas 2-18-3703 osapoolte vahel ja hageja pole välja maksnud hüvitist 24.04.2020 seisuga, st 4200EUR neto + (07.02.2018 alates) viivised = 5446.06 Bruto + (07.02.2018 alates) viivised, hageja on viivitanud 2-18-3703 kohtuotsuse
3 (5)
Tsiviilasi nr 2-19-10662 väljamaksmisega. Kostja hinnangul on hageja deklareerinud vähem makse ja pole ka praegu näidanud veenvalt tegelikke hüvitiste ülekannete teostamisi.
3.Pooled esitasid kohtule 24.08.2020 allkirjastatud kompromissi. Pooled kinnitavad, et on teadlikud kompromissi kinnitamise ja tsiviilasja menetluse lõpetamise tagajärgedest, paluvad kohtul kompromiss kinnitada kohtuistungit pidamata, tühistada hagi tagamise abinõu, tagastada hagejale pool makstud riigilõivust ja tagatis. Pooled lühendasid määruse peale kaebuse esitamise tähtaja ühe tööpäevani alates määruse kättetoimetamisest.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
4.Kohus leiab, et poolte kompromiss (tingimused nähtuvad resolutsiooni punktis 1) on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 sätestab poolte õiguse lõpetada menetlus kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle (TsMS § 432).
5.TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 3 järgi kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kokku, et poolte menetluskulud (v.a 20.02.2020 määrusega väljamõistetud menetluskulu) jäävad poolte endi kanda.
6.Pooled taotlevad hagi tagamise abinõu tühistamist. Pärnu Maakohus 17.07.2019 määrusega peatas hagi tagamiseks menetluse Tallinna kohtutäituri P. P.i menetluses olevas täiteasjas nr 023/2019/1120 kuni tsiviilasjas 2-19-10662 menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni. TsMS § 386 lg 2 sätestab, et hagi tagamise aluse äralangemisel võib kohus poole taotlusel hagi tagamise tühistada. TsMS § 442 lg-st 5 tuleneb, et otsuse resolutsiooniga tuleb lahendada rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Märgitud sätetest tulenevalt ning õigusselguse eesmärgil tuleb poolte taotlus rahuldada.
7.Hageja taotleb poole tasutud riigilõivu tagastamist seoses kompromissi sõlmimisega hageja arvelduskontole. TsMS § 150 lg 2 p 1 ja lg 4 kohaselt kohus tagastab riigilõivu tasumiseks kohustatud isiku taotluse alusel poole menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohtutoimiku andmetel hageja tasus hagilt riigilõivu 300 eurot ja hagi tagamiselt 50 eurot. Kuna pooled sõlmisid kompromissi ja kohus kinnitab selle, tuleb hagejatele tagastada hagiavalduselt tasutud riigilõivust pool, so 150 eurot ja kanda hageja poolt taotletud pangakontole. Kohus selgitab, et hagi tagamise taotluse esitamisel tasutud riigilõivu kohus ei tagastada, kuna hagi tagamise taotluse on kohus rahuldanud ning menetlustoiming, mille eest riigilõiv oli ette nähtud, on tehtud.
8.Hageja taotleb ka 16.07.2019 tasutud hagi tagamise tagatise summas 172,59 eurot tagastamist. TsMS § 195 lg 1 esimese lause kohaselt kui tagatise andmise põhjus on ära langenud, tagastab tagatise määranud või selle andmist võimaldanud kohus tagatise andja avalduse alusel tagatise. TsMS § 195 lg 2 kohaselt enne määruse tegemist saadab kohus tagatise tagastamise avalduse seisukoha võtmiseks poolele, kelle kasuks on tagatis antud. TsMS § 391 lg 1 p 1 kohaselt hagi tagamist taotlenud pool peab hüvitama hagi tagamisega teisele poolele ja kolmandale isikule tekitatud kahju, kui jõustub kohtulahend, millega jäetakse tagatud hagi rahuldamata või läbi vaatamata või kui asjas lõpetatakse menetlus muul alusel kui poolte kompromissi kinnitamisega. Käesoleval juhul lõpetatakse asi kompromissi kinnitamisega ja kostja on nõusoleku tagatise
4 (5)
Tsiviilasi nr 2-19-10662 tagastamiseks andnud, mistõttu tuleb sama summa hagejale tagastada.
9.TsMS § 661 lg 4 lubab poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada või kaebuse esitamise õiguse välistada. Vastavalt poolte kokkuleppele saab kohtumääruse peale, millega kohus kompromissi kinnitas esitada määruskaebuse 1 tööpäeva jooksul. /Allkirjastatud digitaalselt/ Anu Talu kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.