Osaühing Aktiva Finants hagi K. G. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Menetlustoiming
Hagi läbivaatamata jätmine, kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479, asukoht A. Weizenbergi 20, Tallinn), lepinguline esindaja Eveli Altunbas (e-post: [email protected]) Kostja: K. G. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht XXX , epost xxx)
RESOLUTSIOON
1.Jätta läbi vaatamata Osaühing Aktiva Finants hagi K. G. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
2.Jätta menetluskulud hageja Osaühing Aktiva Finants kanda. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu jätta menetluskulude suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.
MENETLUSE KÄIK
1.Pärnu Maakohus 20.04.2020 määrusega võttis menetlusse Osaühing Aktiva Finants hagi K. G. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks ning andis kostjale tähtaja vastuse esitamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt Bigbank AS ja kostja sõlmisid 18.10.2016 laenulepingu nr. SL16-011460536. Vastavalt poolte vahel sõlmitud laenulepingu põhitingimustele kohustus kostja tagastama Bigbank AS-le laenu vastavalt lisa 1 viimastel lehekülgedel esitatud maksegraafikule ning tasuma laenu kasutamise eest intressi. Vastavalt laenulepingu üldtingimuste punktile 5 on Bigbank AS-l õigus leping erakorraliselt üles öelda ja nõuda kogu võla kohest tasumist, kui on saabunud punktis 5.1.1 kirjeldatud olukord, mil laenusaaja on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva maksegraafikujärgse maksega ning Bigbank AS on andnud kliendile edutult vähemalt 2-nädalase täiendava tähtaja võlgnetava summa tasumiseks koos hoiatusega, et ütleb võla tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla kohest tasumist. Kuna kostja oli viivituses enam kui kolme maksegraafikujärgse osamaksega tasumisega, saatis Bigbank AS 17.08.2018 krediidilepingu ülesütlemise hoiatuse. Kui kostja vaatamata hoiatusele võlgnevust ei likvideerinud, saatis Bigbank AS 23.11.2018 kostjale krediidilepingu ülesütlemise avalduse.
Tsiviilasi nr 2-20-101897 17.12.2018 loovutas Bigbank AS kostja vastase nõude Osaühingule Aktiva Finants koos õigusega nõuda intressi, viivist ja muid kõrvalnõudeid, saates kostjale teate nõude loovutamise kohta. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostja krediidilepingust nr SL16-01-1460536 tulenev võlgnevus hageja ees 4349,70 eurot, millest põhinõue on 3953,06 eurot ja intress on 396,64 eurot. Kuna kostja ei täitnud kohustusi tähtaegselt, on hagejal õigus nõuda tähtajaks tasumata tagasimaksetelt viivist vastavalt lepingujärgsele intressimäärale, milleks on 15,90% aastas. Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viiviseid alates lepingu ülesütlemisele järgnevast kalendripäevast 24.11.2018 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 16.04.2020. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 795,88 eurot. Hageja palub mõista kostjalt K. G. välja hageja Osaühing Aktiva Finants kasuks viivised alates 17.04.2020 kuni põhinõude summas 3953,06 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja palub kostjalt K. G. välja hageja Osaühing Aktiva Finants kasuks menetluskuludena tasutud riigilõiv summas 425,00 eurot ja hageja esindustasu summas 360,00 eurot ning mõista kostjalt K. G. väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
3.03.05.2020 esitas kostja vastuse hagiavaldusele. Kostja märgib, et esitas maksekäsu kiirmenetluses vastuväite ja tunnustas osaliselt nõuet ning pakkus hagejale kompromissiks 18.03.2020 summas 4377,69 euro ja maksegraafiku alusel tasumisega iga kuu 15. kuupäevaks summas 50 eurot. Hageja pole kompromissile vastanud. Kostja juhib tähelepanu asjaolule, et hageja poolt esitatud nõude loovutamise kohta puudub summa, mis summas võlausaldaja nõude loovutas. Kostja võttis laenu 7000 euro ja on tagastanud Bigbank AS-le 3559,78 eurot ja Julianus Inkassole 990 eurot, kõik kokku summas 4549,78 eurot, jääki jäi põhiosalt 2450,22 eurot. Kostjale jääb arusaamatuks, mis seos oli maksed kanda Julianus Inkassole. Nõude loovutamisel puudub digiallkirjastatud leping. Lisaks Julianus Inkassole on kostja tasunud vastavalt võimalusele osamakseid 50 eurot kuus: oktoober, november, detsember, jaanuar. Hageja sellegi poolest pöördus kohtusse veebruar 2020 ja hageja märgib hagiavalduses p 2.3. nagu kostja ei täidaks krediidilepingust tulenevaid kohustusi. Kostja leiab, et tema pakkumine kompromissina summas 4377,69 eurot on igati mõistlik ja ei tekita kostjale veel suuremat majandusliku kaost viivise nõude osas, milleks on hageja märkinud 3953,06 eurot, mis on hageja poolt märgitud ligilähedane põhiosale. Kostja viitab, et tegemist võib olla alusetu rikastumisega, VÕS § 1027 alusel. Kostja leiab, et talle ei ole hetkel teada, kas hagejal on nõude esitamise õigus, kuna puudub allkirjastatud loovutamisleping. Suulise loovutamislepinguga puudub hagejal õiguslik alus nõude esitamiseks.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
4.Kohus, tutvunud asja materjalidega, analüüsinud hagiavalduses esitatud asjaolusid ja nõuet, ning kostja 03.05.2020 vastuviteid, küsinud hagejalt täiendavaid selgutusi ning määranud korduvalt tähaegu nõudeõiguse olemasolu tõendamiseks, leiab, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata.
5.TsMS § 423 lg 2 p-de 1 ja 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et: 1) hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust; 2) hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Osaühing Aktiva Finants on esitanud hagi K. G.u vastu Bigbank AS-i ja kostja vahel 18.10.2016 sõlmitud laenulepingust nr SL16-01-1460536 tuleva võlgnevuse tasumiseks. Hagiavalduse kohaselt on 17.12.2018 loovutas Bigbank AS kostja vastase nõude Osaühingule Aktiva Finants koos õigusega nõuda intressi, viivist ja muid kõrvalnõudeid, saates kostjale teate nõude loovutamise kohta 18.12.2018. Kostja on esitanud vastuväite hagejal nõudeõiguse olemasolu tõendatuse kohta. 2 (5)
Tsiviilasi nr 2-20-101897
6.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 170 kohaselt kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Seega on nõude loovutamine võlgniku suhtes toimunud, kui a) esialgne võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, või b) uus võlausaldaja esitab võlgnikule nõude loovutamise dokumendi.
7.Kostja leiab, et Bigbank AS-i nõude loovutamine ei ole kehtiv, kuna nõude loovutamine on allkirjastamata ja ei ole selge, millises summas on nõue loovutatud. Hageja uue võlausaldajana peab nõude loovutamise kehtimiseks esitama kostjale esialgse võlausaldaja poolt nõude loovutamise kohta välja antud dokumendi, s.t esitama lepingudokumendi või esialgse võlausaldaja poolt allkirjastatud teate nõude loovutamise kohta. VÕS § 172 sätestab, et võlgnik võib keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja poolt väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta, välja arvatud juhul, kui senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud.
7.1.Hagiavaldusele lisatud esialgse võlausaldaja Bigbank AS poolt K. G.ule adresseeritud 18.12.2018 teade nõude loovutamisest on allkirjastamata ja sellel puudub ka omakäelist allkirja asendav mehhaaniline jäljend. Teatisest ei nähtu, kes konkreetselt on teate allkirjastajaks märgitud „Bigbank AS esindaja“. Dokument on .pdf failine digitaalselt allkirjastatud üksnes hageja esindaja poolt koos hagiavaldusega selle lisana nr 4. See ei ole samastatav dokumendi väljaandja allkirjaga. Samuti ei ole andmeid Bigbank AS-i poolt 18.12.2018 teate võlgnikule saatmise kohta. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 78 lg 1 sätestab, et kui seaduses on sätestatud tehingu kirjalik vorm, peab tehingudokument olema tehingu teinud isikute poolt omakäeliselt allkirjastatud, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 78 lg-st 2 tulenevalt loetakse allkirja mehhaanilisel teel jäljendamine võrdsustatuks omakäelise allkirjaga, kui see on käibes tavaline ja teine pool viivitamata ei nõua omakäelist allkirja. Ka laenulepingu punkti 9.3 kohaselt pidi lepingu raames esitatavad teated olema kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Panga 18.12.2018 teatisest nähtuvalt on see mõeldud saatmiseks kostjale elukoha aadressile, seega ei saadud kirja edastada elektroonilist taasesitamist võimaldavas vormis.
7.2.Hageja nõue kostja vastu tuleneb tarbijakrediidilepingust. Laenulepingus ei ole kokku lepitud, et lepingust tulenevaid nõudeid võib loovutada tarbijakrediidilepingule seaduses ettenähtud vormist erinevas vormis. VÕS § 11 lg 3 sätestab, et kui leping tuleb sõlmida teatud vormis, tuleb selles vormis sõlmida ka kokkulepped tagatiste ja teiste kõrvalkohustuste kohta, samuti lepingust tulenevate nõuete loovutamise või kohustuste ülevõtmise kohta, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. TsÜS § 83 lg 1 kohaselt tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral on tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. VÕS § 111 järgi püsiv andmekandja on vahend, mis võimaldab isikul säilitada isiklikult temale suunatud teavet nii, et see on teabe otstarbele vastava aja jooksul kättesaadav ja muutmata kujul taasesitatav. Kuigi VÕS § 404 lg 1 sätestab vorminõude tarbija tahteavaldusele, tuleneb lõike teisest lausest, et tarbijale tuleb pärast lepingu sõlmimist viivitamata üle anda lepingudokument püsival andmekandjal. See tähendab, et esialgne võlausaldaja ei saanud kostjaga lepingut sõlmida konkludentselt, kandes kostja kirjalikku taasesitamist võimaldava taotluse alusel raha üle, vaid
3 (5)
Tsiviilasi nr 2-20-101897 koostada tuli lepingudokument. Püsival andmekandjal on võimalik üle anda kõikides TsÜS 4. peatükis (§-id 77 – 83) nimetatud vormides, peale suulise vormi, tehtud tehinguid. Laenulepingu pooled on vormistanud lepingu TsÜS § 80 lg-s 2 sätestatud elektroonilises vormis – leping on tehtud püsivat taasesitamist võimaldaval viisil, sisaldab tehingu teinud isikute andmeid ning on lepinguosaliste poolt digitaalselt allkirjastatud. Laenulepingu punkti 7.4. kohaselt on pooled kokku leppinud, et laenulepingu põhitingimusi ja maksegraafikut saab muuta vaid poolte kokkuleppega, mis on vormistatud iseseisva dokumendina ja mille mõlemad pooled on allkirjastatud, v.a punktis 3.2. sätestatud juhul (viidatud p 3.2. lubab pangal lepingu osalise ennetähtaegse täitmise korral muuta maksegraafikut ühepoolselt). Laenulepingu puntki 7.5. järgi võib pank lepingu digitaalse allkirjastamise korral asendada omapoolse allkirja digitaalse templiga. Eeltoodu alusel kohus leiab, et laenulepingu pooled on TsÜS § 77 lg 2 kohase kokkuleppega täpsustanud, et VÕS § 404 lg-s 1 nimetatud tarbijakrediidilepingu lepingudokument peab olema vähemalt elektroonilises vormis, st poolte poolt elektrooniliselt digitaalallkirjaga allkirjastatud. See tähendab, et praegusel juhul pidi ka nõude loovutamine olema vormistatud vähemalt elektroonilises vormis, s.t digitaalselt allkirjastatud.
8.Kohus määras 19.06.2020 hageja esindajale kostja vastuväidete kohta kirjaliku seisukoha esitamiseks ning täiendavate tõendite esitamiseks tähtaja kuni 10.07.2020. Hagejal tuli täiendavalt tõendada nõude loovutamisest kostjale teatamist: tõendada, et esialgne võlausaldaja on teate kostjale edastanud selliselt, et kostjal on olnud reaalne võimalus sellega tutvuda, või esitada nõude loovutamise leping. Samuti tuli hagejal esitada kirjalik seisukoht kostja vastuses nõude tasumist ja võla jääki puudutavate faktide kohta. Hageja esindaja kohtule määratud tähtpäevaks midagi ei esitanud. 28.07.2020 saatis kohus uuesti hageja esindajale 19.06.2020 kirja palvega hageja esindajal kinnitada 19.06.2020 kirja kättesaamist ja kohustades hagejat viivitamata esitama nõutud dokumendid. Samuti kohus hoiatas hagejat, et TsMS § 423 lg 2 p-de 1 ja 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbivaatamata, kui hagejal ei ole nõudeõigust. Hagejale on 19.06.2020 ja 28.07.2020 teated saadetud e-postiga hagiavalduses näidatud hageja lepingulise esindaja e-posti aadressile [email protected]. Seega saab eeldada, et hageja on kohtu nõudekirjad kätte saanud. Hageja ei ole kohtule midagi esitanud.
9.Kostja on nõude loovutamise lepingu ja hagejal nõudeõiguse olemasolu kahtluse alla seadnud. Hageja ei ole seda kahtlust kõrvaldanud ega oma nõudeõigust tõendanud. Eeltoodu alusel tuleb asuda seisukohale, et hagejal ei ole hagiavalduses kostja vastu esitatud nõuet, seega hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks ning hagi on perspektiivitu. Eeltoodu ja TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel kohus jätab Osaühing Aktiva Finants hagi K. G. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks läbi vaatamata. Menetluskulude jaotus
12.TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on muu hulgas menetlusosaliste lepinguliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). TsMS § 168 lg 2 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata. TsMS § 168 lg-tes 3-5 sätestatud alused menetluskulude jaotamiseks teistsugusel viisil selles asjas ei kohaldu. Seega jäävad kõik menetluskulud hageja kanda. Teadaolevaid hüvitatavaid menetluskulusid ei ole asjas tekkinud.
4 (5)
Tsiviilasi nr 2-20-101897
(allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.