OÜ Anu Ait hagi B.I vastu põhivõla 6000 euro, intressi ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
10 526,60 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: OÜ Anu Ait, registrikood 10566843, asukoht Betooni 2a, 51014 Tartu, seaduslik esindaja V.O esindajad Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Britta Oltjer, Cuesta Advokaadibüroo OÜ, asukoht XXX, 10145 Tallinn, epost Kostja: B.I, isikukood XXX, elukoht xxx, e-post Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada
2.Välja mõista B.I-lt OÜ Anu Ait kasuks 18.06.2019. a sõlmitud laenulepingu alusel 8366 (kaheksa tuhat kolmsada kuuskümmend kuus) eurot 60 (kuuskümmend) senti, sealhulgas põhivõlgnevus 6000 eurot, intress 66,50 eurot ja viivis kuni 19.08.2020.a. (kaasa arvatud) 2300,10 eurot.
3.Välja mõista B.I-lt OÜ Anu Ait kasuks viivis põhivõlgnevuselt lepingus kokkulepitud määras (0,15 % päevas) alates 20.08.2020.a. kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
Välja mõista B.I-lt OÜ Anu Ait kasuks menetluskulude katteks 1530 (üks tuhat viissada kolmkümmend) eurot 67(kuuskümmend seitse) senti.
6.Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 esimeses lauses sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude
tasumiseni. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. I Hageja nõue ja põhjendused
1.Hageja OÜ Anu Ait ja kostja B.I sõlmisid 18.06.2019. a laenulepingu, mille punkti 2.1 alusel andis hageja kostjale laenu summas 6 000 eurot. Lepingu punkti 3.1 kohaselt kohustus kostja maksma hagejale laenu tagasi vastavalt lepingu lisaks nr 1 olevale laenusumma ja intresside tasumise graafikule. Lepingu punkti 4.1 kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale intressi 3,5 % aastas. Vastavalt poolte vahel sõlmitud laenu tagasimakse graafikule kohustus kostja laenu tagastamiseks tegema hagejale järgmised maksed kogusummas 6066,50 eurot: 10.09.2019. a laenu põhiosa 200 eurot ning intressi 17,50 eurot, kokku 217,50 eurot; 10.10.2019. a laenu põhiosa 200 eurot ning intressi 16.92 eurot, kokku 216,92 eurot; 10.11.2019. a laenu põhiosa 200 eurot ning intressi 16,33 eurot, kokku 216,33 eurot; 15.12.2019 laenu põhiosa 5400 eurot ning intressi 15,75, kokku 5415,75 eurot. Kostja ei ole ühtegi loetletud tagasimaksetest teinud hoolimata hageja poolt saadetud seitsmest meeldetuletustest perioodil 19.09.2019. a - 12.11.2019. a. Kostja on palunud tagasimakse tähtaja pikendamist 10 päeva võrra 18.11.2019. a ja hageja on kostjale selles osas ka vastu tulnud, kuid kostja ei ole vaatamata sellele mitte midagi maksnud. Ka maksekäsu kiirmenetluses avaldas kostja soovi tasuda maksegraafiku alusel, kuid ei teinud ühtegi makset.
2.Eeltoodu alusel palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlg 6ooo eurot, intress 66,50 eurot, hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud lepingujärgne viivis 1175,10 eurot ning viivis põhivõlalt lepingus kokku lepitud määras alates 17.04.2020. a kuni põhivõla tasumiseni. II Kostja vastuväited
3.Kostja on teatanud, et hagis esitatu on õige. Kogu rahasumma korraga tagasi maksmine ei ole temal võimalik. Asi tuleks lahendada kompromissiga, kuid V.O on kompromissi sõlmimisest keeldunud. Kuna kostja on püüdnud asja kohtuväliselt lahendada, tuleks hagi jätta läbi vaatamata ja kostjalt menetluskulude sissenõudmiseks ei ole alust. Samuti märkis kostja oma 4.06.2020. a vastuses, et proovib maksta kogu summa viie päeva jooksul. Kompromissina pakkus kostja välja, et tasub 500 eurot kuus hageja nõude ja 1⁄2 menetluskulude katteks iga kuu 10. kuupäevaks. III. Poolte poolt menetluse käigus esitatud seisukohad
4.Tulenevalt kostja vastusest, milles kostja kinnitas võlgnevust ja avaldas soovi kompromissi sõlmimiseks, teatas hageja, et tegi 18.06.2020. a kostjale kompromissettepaneku. Kostja ettepaneku osas seisukohta ei esitanud, mistõttu avaldas hageja 26.06.2020. a soovi jätkata asja sisulist menetlemist. 27.07.2020. a kohtule esitatud lõplikes seisukohtades jäi hageja varem avaldatu juurde, märkides, et kostja on sisuliselt võlga tunnistanud, kuid ei ole vaatamata korduvatele lubadustele midagi teinud võlgnevuse likvideerimiseks või vähendamiseks. Sealjuures on kostja andnud lubadusi võla tasumiseks ka kohtumenetluse kestel.
5.Kostja esitas lõplikud seisukohad, milles märkis, et on võlgnevust korduvalt tunnistanud, kuid kompromissi sõlmimine on jäänud pidevalt lisatavate menetluskulude taha. Menetluskulude kandmisega kostja nõus ei ole, sest on hagejale koguaeg olnud kättesaadav, kuid hageja ei ole ise kompromissi sõlmida soovinud. Kostja soovib saada mõistlikku maksegraafikut, 300-450 eurot kuus. Kostja esitas telefonivestluse salvestuse, millest selgub, et kostja on teinud ettepaneku sõlmida kokkulepe, kuid hageja esindaja on sellest keeldunud.
IV. KOHTU PÕHJENDUSED
6.Kohus, lahendades tsiviilasja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 alusel kirjalikus menetluses leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja tõendatud, mistõttu kuulub hagi rahuldamisele. TsMS § 5 lg 1 ja 2 sätestavad, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja ja kostja sõlmisid 18.06.2019. a laenulepingu, mille alusel andis hageja kostjale laenu 6000 eurot. Laenulepingu kohaselt kohustus kostja tasuma ka intressi 3,5% laenusummalt aastas, so laenuperioodil kokku 66,50 eurot. Laenu ja intressi tagasimakse tähtpäevaks oli lepingu lisaks oleva maksegraafiku järgi 15.12.2019. a. Samuti puudub poolte vahel vaidlus selles, et kostja ei ole laenulepingust tulenevaid kohustusi täitnud, mistõttu võlgneb hagejale kogu laenusumma ja intressi. Kohustuste täitmisega viivitamise tõttu on hageja arvestanud ka viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras.
7.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
8.Hageja on tõenditena esitanud laenulepingu ja selle lisa, kostjale saadetud meeldetuletused ja kirjavahetuse, milles kostja võlgnevust kinnitab ning avaldab soovi maksegraafiku sõlmimiseks või lubab võlgnevuse tasuda. Kostja on sisuliselt nõuet tunnistanud ja on avaldanud, et ei ole tasunud seetõttu, et ei ole nõus hageja menetluskuludega. Tõendina on kostja esitanud ühe telefonivestluse salvestuse. Seega ei ole kostja hagile sisulisi vastuväiteid esitanud. Kohus märgib, et kostja väited, mille kohaselt on hageja temaga mõistliku kompromissi sõlmimist vältinud, on paljasõnalised
ja tõendamata. Vaid üks telefonivestluse salvestus, mille kostja kohtumenetluses esitas, ei ole kohtu hinnangul piisav. Salvestusest ei selgu, millal on see vestlus peetud ja milline oli pooltevahelise vestluse lõpptulemus, salvestus on poolik. Samuti ei ole tuvastatav, kas vestluse tegelikud pooled on V.O ja B.I. VÕS § 101 lg 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Kuivõrd kostja ei ole hageja põhinõudele sisulisi vastuväiteid esitanud, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlana 6000 eurot.
9.VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Sama paragrahvi 2 lõige sätestab, et kui intressimäär ei ole lepingus kokku lepitud, eeldatakse, et selleks on harilik määr, mis on tavaline sama liiki laenude puhul ajal ja kohas, millal ja kus laen saadi, hariliku määra puudumisel aga käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud määr. Pooltevahelise lepingu punkti 4.1 kohaselt on laenuintressi määraks 3,5% laenusummalt aastas. VÕS § 397 lg 3 järgi arvestatakse intress ja tuleb tasuda iga kalendriaasta lõpul. Kui laen tuleb tagastada enne aasta lõppu, tuleb intress tasuda laenu tagasimaksmise ajal. Pooltevahelise lepingu perioodi ja intressimäära ning laenusummat arvestades, tuleb kostjalt välja mõista ka intress 66,50 eurot.
10.VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt on võlausaldajal rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral õigus nõuda ka viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooltevahelise lepingu punkti 5.1 kohaselt on tähtajaks tasumata summalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest ette nähtud viivis 0,15%. Kohus märgib, et üksnes kostja väide, et ta on nõus ainult põhivõlaga, ei ole iseenesest aluseks kõrvalnõuete, sh viivise ja intressi välja mõistmata jätmiseks. Hageja on intressi- ja viivisenõude esitanud kooskõlas pooltevahelise lepingu ja võlaõigusseadusega.
11.TsMS § 367 alusel võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on taotlenud viivise väljamõistmist lepinguga kokkulepitud määras, 0,15 % päevas, põhivõlgnevuselt 6000 eurot iga maksmisega viivitatud päeva eest ning arvestanud sissenõutavaks muutunud viiviseid kuni 16.04.2020 summas 1175,1 eurot. Kohus on arvestanud välja viivise põhivõlgnevuselt alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni, summas 1125 eurot. Seega tuleb kokku kostjalt hageja kasuks välja mõista 8366,50 eurot (6000+ 66,50+1175,10+1125). V. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
12.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vastavalt TsMS § 162 lõike 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg-te 1, 2, § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskuludeks on menetluskulude kindlaksmääramise taotluse kohaselt riigilõiv 600 eurot ja õigusabikulud 930,67 eurot. Hageja palub nimetatud summad kostjalt välja mõista. Riigilõivu suurus tuleneb aga seadusest ning riigilõivu tasumine on hagi menetlusse võtmise eelduseks. Seega tuleb riigilõiv 600 eurot kostjalt välja mõista. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et juhul kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, peavad hüvitamisele kuuluvad kulud olema põhjendatud ja vajalikud. Hageja esindaja on tsiviilasja menetluses analüüsinud asja materjale ja koostanud argumenteeritud menetlusdokumente. Hagejale õigusteenuse osutamise tunnihind 160 eurot (käibemaksuta) on kooskõlas Riigikohtu praktikas põhjendatuks peetud tasumääraga (RKTKo 3-2-1-159-16, p 24). Seega on hageja kulud õigusabile olnud põhjendatud ja vajalikud. Kohus mõistab kostjalt välja ka hageja õigusabikulud summas 930,67 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjalt välja mõista ka viivis tasumata menetluskuludelt (600 + 930,67 = 1530,67 eurot) VÕS § 113 lg 1 esimeses lauses sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.