5.Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta kostja kanda. Edasikaebamise ja kulude kindlaksmääramise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikele 2.
NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD
1.Mittetulundusühing Ülokool (hageja) esitas 19. juunil 2018 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Eesti Konservatiivselt Rahvaerakonnalt (kostja) 442 euro saamiseks. Kohus koostas 27. juunil 2018 kostjale makseettepaneku, millele kostja esitas 30. juunil 2018 vastuväite. Pärnu Maakohtu 11. juuli 2018 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule (edaspidi: maakohus) menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas maakohtule 7. augustil 2018 hagiavalduse 405 euro nõudes, milles tugines järgnevale: -
-
poolte oli suuline koostöökokkulepe, mille raames osutas hageja kostjale erinevaid videoproduktsiooni- ja e-meedia alaseid teenuseid alates 2016. aasta augustist. Ühe osa koostööst moodustas saatesarja „Nädal Riigikogus” produktsioon, mille kuludest tasus kostja teatava osa hageja arvete alusel. Võtete toimumise koht oli Riigikogu ning iga episoodi filmimise aeg ja sisu lepiti kokku jooksvalt suusõnaliselt või e-kirja teel; kostja jättis tasumata kolm arvet kogusummas 405 eurot videoproduktsiooni teenuse eest, mille sisu oli vastav videolugu „Nädal Riigikogus”, mis kõik avaldati kostja Facebooki lehel (edaspidi: vaidlusalused arved): o 5. aprilli 2018 arve nr 20180405001 (episood nr 814) summas 135 euro ja maksetähtpäevaga 11. aprill 2018; o 12. aprilli 2018 arve nr 20180412002 (episood nr 815) summas 135eurot ja maksetähtpäevaga 18. aprill 2018; o 19. aprilli 2018 arve nr 20180419001 (episood nr 816) summas 135 eurot ja maksetähtpäevaga 25. aprill 2018.
3.Kostja vaidles hagile vastu, aga nõustus, et poolte vahel oli sõlmitud suuline töövõtuleping videoklippide tootmiseks, hageja esitas vaidlusalused arved ja osutas neil märgitud teenused ning 405 eurot on tasumata. Kostja jättis arved tasumata põhjusel, et tal on omakorda nõue hageja vastu, mille ta on hageja nõudega tasaarvestanud. Kostja nõue tuleneb järgnevast: -
-
-
kostja tellis hagejalt alates augustist 2016 kuni aprillini 2018 videoklippe. Hageja ei andnud kostjale füüsiliselt (andmekandjal) tehtud tööd üle, vaid tegi klipid vastavalt poolte kokkuleppele kostja jaoks kättesaadavaks YouTube’i kasutajakontol. Hiljem hageja eemaldas klipid ega võimalda kostjale neile enam juurdepääsu. Sellega rikkus hageja poolte vahel sõlmitud lepingut; kostja esitas 10. ja 11. mail 2018 hagejale lepingu täitmise nõuded, aga hageja rikkumist ei lõpetanud; YouTube’is failide üleslaadimine on käsitatav valmis töö üleandmisena. Kuna kostjal ei ole enam juurdepääsu oma videoklippidele, siis tuleb hageja tegevust hinnata kahju tahtliku tekitamisena. Hageja tekitas sel viisil kostjale kahju summas 10 464 eurot (sisaldab käibemaksu), mis on hageja toodetud videoklippide maksumus; kostja esitas 21. aprilli 2019 menetlusdokumendi lisadena viis hageja arvet kostjale, millega soovis täpsemalt sisustada oma tasaarvestatava nõude.
4.Hageja vaidles kostja tasaarvestusele vastu. Hagejal ei olnud lepingulist kohustust säilitada kostja tellimusel tehtud töid ega hallata YouTube’i kasutajakontot kostja kirjeldatud viisil. Hageja pole kostjale kahju tekitanud.
2 (4)
MAAKOHTU OTSUS
5.Maakohus jättis 7. juuni 2019 otsusega (vaidlustatud otsus) hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel hageja kanda ja määras kindlaks, et hagejal tuleb kostjale hüvitada 405 eurot. Maakohus tuvastas vaidlustamata asjaoludena, et: -
-
pooltel oli suuline koostöökokkulepe, mille raames osutas hageja kostjale mh videoproduktsiooni teenust alates 2016. aasta augustist ja tootis selle raames kostja tarbeks videolugusid „Nädal Riigikogus“; hageja esitas kostjale vaidlusalused arved kokku summas 405 eurot, mis on tasumata.
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1, § 8 ja § 635 lg 1 järgi kvalifitseeris maakohus hageja nõude töövõtulepingu alusel esitatud tasunõudeks. See nõue on kostja muude vastuväidete puudumise kohaselt põhjendatud, aga tuleb kontrollida, kas nõue lõppes tasaarvestuse tulemusel vastavalt VÕS § 197 lg-le 1 ja §-le 198. Maakohus leidis, et kostja tasaarvestuse on põhjendatud, sest: -
-
-
-
-
VÕS § 636 lg 1 järgi tuleb töövõtulepingu ese tellijale üle anda. Poolte kokkuleppe kohaselt toimus hageja valmistatud videoklippide või videolugude üleandmine nende üleslaadimisega YouTube’i keskkonda hagejaga seotud kasutajakontole. Kostja tarbeks toodetud videoklipid pidid olema kostjale kättesaadavad ja kasutatavad tähtajatult; videoklippide YouTube’i keskkonda üleslaadimine toimib nii, et üks isik teeb endale tema identifitseerimist võimaldava konto ja seejärel saab ta laadida sinna erinevaid eelnevalt salvestatud klippe. Kolmandad isikud kasutaja kontolt klippe eemaldada ei saa; hageja ei lükanud ümber kostja väidet, et esimeses taandes kirjeldatud videoklipid on hageja loodud kontolt eemaldatud. Teises taandes märgitud kaalutlustel järeldub sellest, et klipid eemaldas hageja; eelnevast järeldub, et kostja tasus hagejale teenuse eest, mille tulemust ei ole tal enam hageja tegevuse tõttu võimalik kasutada ega käsutada. Seega on kostjal kahju hüvitamise nõue hageja vastu VÕS § 115 lg 1 ja VÕS § 127 lg 1 alusel; kostja esitanud tõendid, mille kohaselt tal on hageja vastu vähemalt nõue summas 405 eurot, so samas summas, kui on hagejal kostja vastu (21. aprilli 2019 menetlusdokumendi lisad).
Kuivõrd kostja on oma nõude hageja nõudega kattuvas ulatuses tasaarvestanud, on hageja nõue kostja vastu lõppenud ja hagi tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude hüvitise määramisel juhindus maakohus Riigikohtu praktikast, et rahalise nõudega hagi puhul ei tohiks menetluskulude hüvitis üldjuhul ületada tsiviilasja hinda.
POOLTE SEISUKOHAD
6.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda. Kaebuses järgib hageja oma senist seisukohta, et kostja tasaarvestus ei ole põhjendatud. Maakohus rikkus menetlusõiguse norme, kui tegi üllatusliku otsuse ja jättis arvestamata hageja vastuväidetega kostja nõudele. Menetlus maakohtus kestis põhjendamatult kaua.
7.Kostja vaidleb kaebusele vastu.
3 (4)
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada ja teha uus otsus hagi rahuldamise kohta. Kaebus rahuldatakse ja kostja kannab kõik menetluskulud.
9.TsMS § 652 lg 1 p 1 ja poolte väidete põhjal saab ringkonnakohus kaebuse lahendamisel lähtuda maakohtu tuvastatud asjaoludest poolte kokkulepete, vaidlusaluste arvete esitamise, neis märgitud teenuste osutamise ja arvete tasumata jätmise kohta. Jätkuvalt ei ole pooltel vaidlust, et vaidluse tulemus sõltub hinnangust kostja tasaarvestusele, sest hageja nõudele kostja muid vastuväiteid ei esitanud.
10.Erinevalt maakohtust leiab ringkonnakohus, et kostja tasaarvestus ei ole põhjendatud.
10.1.Hageja osutas kostjale videoproduktsiooni teenust, mille käigus kohustus valmistama teatavaid videoklippe ja salvestama need Youtube’i keskkonnas kasutajakontole, millele annab kostjale juurdepääsu. Kõnealusele sisule vastavate kokkulepete üle ei ole pooltel vaidlust ja nii kirjeldatud lepingulise kohustuse täitmise eest tasu saamiseks koostas hageja mh need viis arvet, mis kostja esitas oma 21. aprilli 2019 menetlusdokumendi lisadena. Pooled on mõlemad avaldanud, et ka neil arvetel kajastatud teenused hageja osutas, mh valmistas videoklipid ja salvestas need vastavalt kokkuleppel.
10.2.Lepingulise kohustuse rikkumise tuvastamiseks tuleb esmalt teha kindlaks, et niisugune kokkulepe on sõlmitud. Kostja väidab üldsõnaliselt, et lepiti kokku videoklippide säilitamises või eespool nimetatud kasutajakonto sel viisil hagejapoolses haldamises, et videoklipid oleks jätkuvalt Youtube’i keskkonnas kasutajakonto kaudu kättesaadavad ja kostjal säiliks kontole juurdepääs. Vaatamata ringkonnakohtu ettepanekule kostja ei täpsustanud, milles tema väitel pooled kokku leppisid. Kummagi sisuga kokkulepet kostja ei tõendanud, kuigi TsMS § 230 lg 1 esimene lause järgi tuli just kostjal tõendada asjaolud, millele tugineb tema vastunõue. Maakohus ei viidanud ühelegi tõendile, kui tuvastas, et hagejal oli kas kohustus videoklippe säilitada või kasutajakontot teataval kindlal viisil hallata. Sellega rikkus maakohus TsMS § 232 lg 1, § 436 lg-d 1 ja 2 ning § 442 lg 8.
10.3.Kuna kostja ei toonud esile ega tõendanud poolte kokkulepet, siis tuleb kontrollida, kas hageja kohustus võis tekkida praktikast VÕS § 23 lg 1 p 2 tähenduses. Ka selles osas oli asjaolude esiletoomise ja tõendamise koormis kostja kanda, aga kostja seda ei järginud. Kostja esile toodud asjaoludest ei ole võimalik asjas esitatud tõendite põhjal järeldada, et hageja oleks pikema aja vältel alati videoklippe säilitanud või taganud tema kasutajakonto kaudu kostjale leile juurdepääsu.
10.4.VÕS § 115 lg 1 järgi on kahju hüvitamise esmane eeldus võlgniku kohustuse rikkumine. Kui rikutud kohustust ei ole võimalik tuvastada, siis ei saa rahuldada ka kahju hüvitamise nõuet. Neil kaalutlustel pole kostja tasaarvestus põhjendatud.
11.Maakohus kvalifitseeris hageja nõude õigesti töövõtulepingu alusel tasu saamise nõudeks. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostja kohustus 405 euro maksmiseks on täitmata, mistõttu hagi tuleb rahuldada.
12.Kõik senised menetluskulud mõlemas kohtuastmes jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Juhindudes TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kõigi seniste menetluskulude jaotuse. Menetluskulude jaotuse muutumise tõttu määrab need rahaliselt kindlaks maakohus (Riigikohtu 20. aprilli 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-15, p 19). Ringkonnakohus märgib, et maakohus juhindus menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel asjakohasest Riigikohtu praktikast. / allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing 4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.