Võlaõigus › Kompromissilepingud

üheksakümmend viis) eurot, sh riigilõiv summas 75 eurot ja õigusabikulud 120 eurot.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses PlusPlus Capital AS hagi S. K. vastu võlgnevuse 251,24 euro, lisanduva viivise ning 495 euro menetluskulu nõudes. Kohtule esitatud hagiavalduse aluseks on kostja ja hageja vahel 03.07.2018 sõlmitud Kompromissileping / Võlatunnistus nr 24628206. Hageja omas võlgniku vastu nõuet Elisa poolt 01.12.2016 väljastatud arve Nr. 2017179134 alusel, mille kohaselt kostja võlgnes hagejale 157,25 eurot ja viivised summas 11,36 eurot. Kuna kostja kõnesolevat summat kogu ulatuses tasuda ei suutnud, siis sõlmisid pooled Kompromissilepingu /Võlatunnistuse, millega hageja loobus osaliselt viiviste summas 7,85 euro nõuetest kostja vastu ning võimaldas kostjal tasuda kohustust osamaksetega ja

kompromissisummas 160,76 eurot (157,25 eurot+ 3,51 eurot). Lepingule alla kirjutamisega kinnitas kostja, et on sellega tutvunud ja nõustunud ning pooled lugesid lõppenuks Lepingu punktis 1.1. kirjeldatud kostja kohustused võlausaldaja ees ning Lepingu sõlmimisega tekkis kostjal uus iseseisev kohustus tasuda võlausaldajale lepingus märgitud kompromissisumma. Lepingu p. 5.1. kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale lepingu sõlmimise tasu 10 eurot koos kompromissisumma esimese osamaksega. Kostja ei ole ühtegi osamakset teinud. Hagi esitamise seisuga moodustab kostja põhivõlgnevus kokku 157 eurot, enne 03.07.2018 sissenõutavaks muutnud viivis 3,51 eurot, lepingu sõlmimise tasu 10 eurot, sissenõudmiskulud 25 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 0,06% päevas summas 55,48 eurot perioodi 26.09.2018-05.05.2020 eest. Peale võlgnevuse summas 251,24 eurot palus hageja kostjalt välja mõista lisanduva viivise põhinõudelt alates hagi esitamisele järgnevast päevast (so alates 06.05.2020) 0,06% päevas, menetluskulud, sh, hagi esitamisel tasutud riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulud 420 eurot ning viivise menetluskuludelt alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

ASJA KÄIK

Hagiavalduses on kostja elukohana märgitud elukoht xxx xx-xx, xxx linnaosa, xxx, IdaVirumaa. Maksekäsu kiirmenetluse 24.04.2020 määruse kohaselt on S. K.le makseettepanekut üritatud kätte toimetada järgmistel aadressidel: 21.02.2020 aadressil xxx xx-xx, xxx linnaosa, xxx linn, Ida-Viru maakond, xxxxx - Tagastatud - hoiutähtaja möödumisel 21.02.2020 saadetud teavitus e-posti aadressil xxx – puudub vastus. Xxx xx-xx, Tallinn korteriomanik kinnitas 21.02.2020, et võlgnik ei ela antud aadressil. Xxx xx-xx, Tallinn korteriomanik kinnitas 21.02.2020, et võlgnik ei ela antud aadressil. Kohtla-Järve linn, xxx tn xx korteriühistu raamatupidaja sõnul võlgnik ei ela juba umbes 20 aastat aadressil xxx tn xx-xx, Kohtla-Järve, korter on tühi. Vastuseks Pärnu MK maksekäsuosakonna järelepärimisele on Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuur vastanud 16.04.2020, et andmebaaside kohaselt on seisuga 06.09.2018 isiku elukohaks märgitud xxx xx-xx, Tallinn ja kontakttelefoniks xxxxx. Kohtul ei õnnestunud kostjale menetlusdokumente nimetatud aadressil kätte toimetada. Hageja esindaja esitas hagiavalduses kohtule taotluse kostjale hagimaterjalide kättetoimetamiseks avalikult, väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Seoses sellega, et kostja S. K. tegelik asukoht oli teadmata, toimetati hagimaterjalid kostjale kätte avalikult, avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 26. juunil 2020.a. Kostjale selgitati hagimaterjalide kättesaamise ja kohtule vastamise võimalust. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub kooskõlas TsMS § 407 lg 1 rahuldamisele tagaseljaotsusega. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 ja lg 3, kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 kohaselt, tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud VÕS § 76, § 82, § 100, § 101, § 108, § 113, TsMS § 367.

Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 407 lg 1, lg 3, § 415, § 416, § 442 lg 1, § 444 lg 3 kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus summas 251,24 eurot, samuti alates 06.05.2020 viivis protsendina põhivõlgnevuselt (157,25 eurot) kuni põhivõlgnevuse täieliku täitmiseni 0,06% päevas. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, jätab kohus menetluskulud nende põhjendatud ulatuses kostja S. K. kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja esindaja esitas hagiavalduses taotluse menetluskulude väljamõistmiseks summas 495 eurot, sh riigilõiv summas 75 eurot ja õigusabi kulud 420 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulude hüvitamise taotlus on põhjendatud osaliselt. Kohus on seisukohal, et nn masshagides on õigusabi kulu hagi koostamise ja kohtusse esitamise eest 420 eurot ilmselgelt põhjendamatult suur, käesolev tsiviilasi ei ole sedavõrd keerukas, et hagejal tekiksid õigusabikulud summas 420 eurot. Hageja poolt kohtule esitatud hagiavaldus on 2,5-l leheküljel, millest sisulist teksti on 1,5 lehekülge. Hageja ei ole pidanud osalema kohtuistungitel ega tutvuma vastaspoole vastuväidetega. Kuna tegemist on trafaretse hagiga, tavapärase keerukusega võlaõiguslikus vaidluses, loeb kohus hagi koostamise põhjendatud ajakuluks 1 tunni. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja mõistlikuks peetud tunnihinda 120 eurot (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Seega on põhjendatud ja vajalik õigusabikulu 120 eurot (koos käibemaksuga). Hageja on kinnitanud, et hageja ei ole käibemaksukohustuslane, seega ei ole neil õigust saada käibemaksu tagastust. Antud asjaolust lähtuvalt mõistab kohus õigusabikulu välja koos käibemaksuga. Koos riigilõivuga on kostjalt väljamõistetavad hageja menetluskulud 195 eurot (75+120). Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu kogusummas 195 eurot, samuti viivis menetluskuludelt (195 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2, kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

/allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.