Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

üheksakümmend viis) eurot, sh riigilõiv summas 175 eurot ja õigusabikulud 120 eurot.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses Aktiva Finants OÜ hagi A. U. vastu võlgnevuse 905,32 euro, lisanduva viivise ning menetluskulu 950 euro nõudes. Kohtule esitatud hagiavalduse aluseks on kostja ja BB Finance OÜ vahel 05.11.2018 sõlmitud laenuleping nr xxxxx, mille alusel sai kostja laenu summas 400 eurot. 28.01.2018 sõlmisid pooled täiendava laenulepingu nr xxxxx, mille alusel sai kostja laenu summas 300 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodil 28.12.2018-12.11.2021. Antud leping on refinantseerimis-leping, millega refinantseeriti eelnevalt võlgnevuses olev laen ja lepingu põhiosa on moodustatud eelneva laenu põhivõlgnevusest ja intressist. Kuna kostja oma laenulepingulisi kohtusi korrapäraselt ei täitnud, ütles BB Finance OÜ lepingud üles 15.03.2019. BB Finance OÜ loovutas 25.03.2019 kostja vastase nõude Aktiva Finants OÜ-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Laenulepingus nr 2101830089 leppisid pooled intressimääraks 12,9% aastas. Kostjal on intressi võlgnevus alates 1. osamaksest 05.12.2018 kuni lepingu ülesütlemisele eelnenud 4. osamakseni 05.03.2019 summas 16,28 eurot (4,31 + 4,15 + 3,99 + 3,83 = 16,28). Seega on

intressi võlgnevus summas 16,28 eurot. Laenulepingu nr xxxxx leppisid pooled intressimääraks 44,9% aastas. Kuna kostjaga sõlmitud leping nr xxxxx on refinantseerimisleping, siis arvestab hageja nõuet kostjale kasulikumal moel ja esitab uue intressiarvestuse. Hageja arvestab intressi laenu väljastamise päevast 28.11.2018 kuni lepingu ülesütlemiseni 15.03.2019 laenusummalt 300 eurot lepingus kokku lepitud intressimäära järgi 44,9% aastas summas 39,86 eurot. Kostja intressi tasunud ei ole, seega on intressi võlgnevus summas 56,14 eurot. Hageja nõuab viivist lepingu ülesütlemise järgnevast päevast 16.03.2019 alates kuni hagi esitamiseni 19.06.2020. Kuna kostjaga sõlmitud laenuleping nr xxxxx on refinantseerimisleping, siis arvestab hageja nõuet kostjale kasulikumal moel ja arvestab viivist laenulepingus nr xxxxx kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras s.o 12,9% aastas kogu põhivõla summalt 700 eurot ning nõuab viivist summas 114,18 eurot. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 114,18 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse summas 905,32 eurot, sh põhivõlgnevus 700 eurot, intress 56,14 eurot, lepingutasu 20 eurot, sissenõudmiskulud 15 eurot, viivised 19.06.2020 seisuga summas 114,18 eurot ning viivised alates 20.06.2020 kuni põhinõude (700 eurot) täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud kogusummas 655 eurot, sh riigilõiv 175 eurot ja õigusabikulud 480 eurot ning viivised väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt.

ASJA KÄIK

Maakohus saatis kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama 20 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub kooskõlas TsMS § 407 lg 1 rahuldamisele tagaseljaotsusega. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 ja lg 3, kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 kohaselt, tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud VÕS § 76, § 82, § 100, § 101, § 108, § 113, § 397 lg 1, TsMS § 367. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 407 lg 1, lg 3, § 415, § 416, § 442 lg 1, § 444 lg 3 kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus summas 905,32 eurot, samuti alates 20.06.2020 viivis protsendina põhivõlgnevuselt (700 eurot) kuni põhivõlgnevuse täieliku täitmiseni VÕS § 113 lg 1 ettenähtud määras.

Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud nende põhjendatud ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja esindaja esitas hagiavalduses taotluse menetluskulude väljamõistmiseks summas 655 eurot, sh riigilõiv summas 175 eurot ja õigusabi kulud 480 eurot (tunnihinnaga 120 eurot tund). Kohus leiab, et hageja menetluskulude hüvitamise taotlus on põhjendatud osaliselt. Kohus on seisukohal, et nn masshagides on õigusabi kulu hagi koostamise ja kohtusse esitamise eest 480 eurot ilmselgelt põhjendamatult suur. Kuna tegemist on trafaretse hagiga (hagiavaldus ei ole oma mahult suur, 4 lk, millest ca 1⁄2 moodustavad viited seadustele), tavapärase keerukusega võlaõiguslikus vaidluses, loeb kohus hagi koostamise põhjendatud ajakuluks 1 tund. Kohtule tundub ebausutav, et antud hagi koostamisele kulus õigusteadustega esindajal 4 tundi! Kohus leiab, et antud ajakulu ei ole põhjendatud, seda enam, et tegemist on kirjaliku menetlusega, hageja ei ole kandnud kohtuistungil osalemisega seotud kulusid. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja mõistlikuks peetud tunnihinda 120 eurot (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13), nagu hageja tunnihinnana ka märkinud on. Seega on põhjendatud ja vajalik õigusabikulu 120 eurot. Koos riigilõivuga on kostjalt väljamõistetavad hageja menetluskulud 295 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu kogusummas 295 eurot, samuti viivis menetluskuludelt (295 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2, kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult. /allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.