Harju maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Priit Palmiste
Otsuse tegemise aeg ja koht
06.08.2025, Tallinn
Tsiviilasja number
2-24-145878
Kohtuasi
Bondora AS hagi D. K. vastu võlgnevuse nõudes
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: Bondora AS (11483929, A.H. Tammsaare tee 47 Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Keijo Lindeberg Kostja: D. K. (XXX, XXX)
Menetluse liik/ istungi aeg Tsiviilasja hind
Kirjalik menetlus (lihtmenetlus) 1 464,15 eurot
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista D. K.lt (K.) Bondora AS kasuks tagastamata krediidisumma 1038,86 eurot, intress 90,03 eurot, lepingu haldustasu 17,70 eurot, sissenõudmiskulud 15 eurot, lisateenused 139,90 eurot ja viivis 23,24 eurot.
3.Välja mõista D. K.lt (K.) Bondora AS kasuks alates 13.02.2025 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 13,42% tagastamata krediidisummalt aastas, kuid mitte rohkem kui 1015,62 eurot.
5.Välja mõista D. K.lt (K.) Bondora AS kasuks menetluskulud riigilõiv summas 280 eurot ja õigusabikulud 200 eurot.
6.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg.4).
7.Kohtuotsus on tehtud lihtmenetluses TsMS § 405 lg.1 kohaselt ja koostatud kooskõlas TsMS § 405 lg.1 p.9 ja § 444 lg 2 lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.
8.TsMS § 405 lg 1 p 10 alusel tunnistab kohus otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
9.Maakohus ei anna luba otsust edasi kaevata (TsMS § 442 lg.10, § 637 lg 21).
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.Pooled sõlmisid 23.12.2023 tarbijakrediidilepingu XXX, mille alusel andis hageja kostjale laenu summas 1063 eurot, intressimääraga 13,42% aastas (hagiavalduse lisa 1). Kostja kohustus tasuma igakuiselt lepingu haldustasu 4% laenusummalt aastas. Lepingu sõlmimisel tasub kostja lepingutasu 63 eurot, mis on tasaarvestatud laenu väljastamisel. Krediidi kulukuse määr lepingus on 27,77%. Hageja on laenusumma kostjale välja maksnud (hagiavalduse lisa 2). Kostja on rikkunud enda kohustus teha regulaarseid tagasimakseid.
2.Hageja on järginud laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja deklareeris laenutaotluses oma sissetulekuks 2000 eurot ja kohustusteks 299 eurot. Samuti esitati hagejale kostja pangakonto väljavõte, mille analüüsi tulemusel selgus, et kostja igakuiseks sissetulekuks on 1814,87 eurot ja igakuisteks kohustusteks on 895,41 eurot. Hageja on arvestanud kostja elamiskuludeks 600 eurot. Samuti nähtus pangakonto väljavõttelt, et kostjal puudusid kulutused hasartmängudele. Laenutaotluse esitamise ajal puudusid avalikustatud maksehäired. Igakuiselt jäi kostjale vaba raha muude kulutuste tarbeks 49,86 eurot. Vastutustundliku laenamise väljavõte ehk krediiditoimik KAVS § 48 mõttes on esitatud hagiavalduse lisana nr 9.
3.Lepingu üldtingimuste p 13.2. ning VÕS § 416 lg 1 alusel võib krediidiandja osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Hageja hoiatas 12.11.2024 (hagiavalduse lisa nr 3) saadetud teatisega kostjat lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu 30-päevase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Samuti pakkus hageja kostjale võimalust alustada läbirääkimise võimalike kokkulepete sõlmimiseks. Sellest hoolimata kostja ei näidanud üles soovi lahendada tekkinud olukordi ning täita lepingust tulenevaid kohustusi määral, mis võimaldaks 2
lepingujärgsete kohustuste täitmist varasemalt poolte poolt kokkulepitud tingimustel. Hageja ütles 13.12.2024 (hagiavalduse lisa nr 4) saadetud ülesütlemisavaldusega lepingu üles ning nõudis kostjalt 1304,03 euro tasumist, mis hõlmas tagastamata krediidisummat, intressi ja muid kulusid.
4.Hageja nõuab kostjalt lepingu ja VÕS §§ 100, 101 lg 1 p-de 1 ja 6, 108 lg 1, 113 lg 1 ning TsMS § 367 alusel lepinguliste kohustuste täitmist. Hageja käsitleb lepinguliste kohustustena kostja kohustust tasuda hagejale tagastatama krediidisumma, sissenõutavaks muutunud tasumata intress, võla sissenõudmisega seotud kulu, lepingu haldustasu ja viivis. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv summas 280 eurot ja õigusabikulud 200 eurot. Õigusabikulud on tekkinud seoses hagiavalduse ning selle lisade komplekteerimisega, dokumentide esitamise ning riigilõivu tasumisega. Eeltoodu on hagejal võtnud aega 1,5h, st hagiavalduse esitamise seisuga on lepingulise esindaja õigusabikulud 180 eurot. Hageja lepingulise esindaja õigusabikulu on 120 eurot/h. Lisaks palub hageja mõista TsMS §§ 172 lg 9 ja 4842 alusel kostjalt välja 20 eurot kindlaksmääratud menetluskulu, mis on tekkinud maksekäsu kiirmenetluses. Kostja vastuväited
5.Kostjale on hagimaterjalid kättetoimetatud. Kostja kohtu määratud tähtpäevaks hagile vastust ei esitanud. Menetluse käik
6.Kooskõlas TsMS § 405 lg.1 menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Tulenevalt TsMS § 444 lg.2 kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
7.Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16).
8.Eeltoodust tulenevalt menetleb kohus asja lihtmenetluses ning teeb kohus otsuse lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.
9.Kohus peab vajalikuks käesolev asi lahendada tagaseljaotsuse asemel sisulise otsusega lihtmenetluses, kuigi kostja ei ole tähtaegselt hagile vastanud. Tagaseljaotsuse tegemine on TsMS § 407 lg.1 kohaselt kohtu õigus, mitte kohustus.
10.Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg.10, § 637 lg 21). Kohtu põhjendused
11.Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
12.Hageja esitas 12.02.2025 kohtule hagi, milles palus kostjalt välja mõista kostja ja hageja vahel 23.12.2023 tarbijakrediidilepingust XXX tulenev põhivõlg (tagastamata 3
krediidisumma) 1038,86 eurot, intress 90,03 eurot, lepingu haldustasu 17,70 eurot, sissenõudmiskulud 15 eurot, lisateenused 139,90 eurot ja viivis 23,24 eurot. Lisaks eeltoodule palus hageja kostjalt välja mõista edasiulatuv viivis kuni põhivõla tasumiseni ja hageja poolt kantud menetluskulud.
13.Pooltevahelise lepingu näol on tegemist tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg.1 mõttes. Sellest tulenevalt peab kohus esmalt kontrollima lepingu kehtivust ja intressikokkuleppe kehtivust (sh krediidi kulukuse määra ja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist).
14.VÕS § 404 lg 2 p 21 sätestab, et tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult muuhulgas märgitud VÕS § 4031 lõike 1 punktides 7 ja 9 nimetatud krediidi kulukuse määr ja kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma arvutatakse tarbijakrediidilepingu sõlmimise aja seisuga ning lepingusse märgitakse kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja eeldused. VÕS § 408 lg 1 järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui järgimata on jäetud mõni VÕS § 404 lõikes 1 sätestatud vorminõue või kui lepingus puudub mõni VÕS §-s 404 või 405 sätestatud andmetest. VÕS § 408 lg 2 sätestab, et VÕS § 404 lõikes 2 sätestatud andmete puudumisel muutub krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediidi kasutama. Samas tuleneb VÕS § 408 lõikest 4, et kui VÕS § 408 lõikes 2 nimetatud juhul puuduvad andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta, loetakse intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Kui puuduvad andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta, ei võlgne tarbija talle avaldamata kulusid. Krediidiandja peab tagasimaksed intressimäära ja muude kulude vähendamist arvestades uuesti määrama ja tarbijale teatavaks tegema.
15.Antud juhul on kostja saanud krediidi kätte ja asunud seda kasutama, seega tuleb krediidileping kooskõlas VÕS § 408 lg.2 lugeda kehtivaks. Lepingus on esitatud ka andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta.
16.Vastavalt VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses sätestatule ei ole lubatud krediidi kulukuse määr mis ületab Eesti Panga poolt avaldatud krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmist krediidi kulukuse määra enam kui kolmekordselt. Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli lepingu sõlmimise ajal 15.04.2024 ja lepingu muutmise ajal 23.04.2025 krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude 4 kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 17,36% ja selle kolmekordne 52,08%. Kuivõrd tarbijakrediidilepingu XXX sõlmimisel oli krediidi kulukuse määr 27,77% ehk vähem kui lubatud piirmäär 52,08% siis oli lepingus ettenähtud krediidi kulukuse määr kehtiv.
17.VÕS § 4034 lg 2 järgi peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. VÕS § 4034 lg 3 näeb ette, et krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. Tarbija peab esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. VÕS § 4034 lõikest 7 tuleneb, et kui krediidiandja rikub käesoleva VÕS § 403 4 lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks 4
tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt VÕS § 4034 lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti.
18.Kohtu hinnangul on antud juhul hageja käitunud kostja krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Kostja deklareeris laenutaotluses oma sissetulekuks 2000 eurot ja kohustusteks 299 eurot. Samuti esitati hagejale kostja pangakonto väljavõte, mille analüüsi tulemusel selgus, et kostja igakuiseks sissetulekuks on 1814,87 eurot ja igakuisteks kohustusteks on 895,41 eurot. Hageja on arvestanud kostja elamiskuludeks 600 eurot. Samuti nähtus pangakonto väljavõttelt, et kostjal puudusid kulutused hasartmängudele. Laenutaotluse esitamise ajal puudusid avalikustatud maksehäired. Igakuiselt jäi kostjale vaba raha muude kulutuste tarbeks 49,86 eurot. Hageja on selle kinnituseks esitanud vastutustundliku laenamise väljavõte ehk krediiditoimik KAVS § 48 mõttes (hagiavalduse lisa nr 9).
19.Järgnevalt hindab kohus kostja kohustuse olemasolu, kohustuse rikkumist, rikkumise vabandatavust ja rakendatavaid õiguskaitsevahendeid.
20.Pooled sõlmisid 23.12.2023 tarbijakrediidilepingu XXX, mille alusel andis hageja kostjale laenu summas 1063 eurot, intressimääraga 13,42% aastas (hagiavalduse lisa 1). Kostja kohustus tasuma igakuiselt lepingu haldustasu 4% laenusummalt aastas. Lepingu sõlmimisel tasub kostja lepingutasu 63 eurot, mis on tasaarvestatud laenu väljastamisel. Hageja on laenusumma kostjale välja maksnud (hagiavalduse lisa 2). Eeltooduga on kohtu hinnangul tõendatud võlasuhte olemasolu hageja ja kostja vahel tagastamata krediidisumma osas 1038,86 eurot.
21.Poolte vahel sõlmitud lepingu alusel kohustus kostja tasuma intressi 13,42% tagastamata krediidisummalt ühe aasta kohta. Lepingu ülesütlemise avalduse esitamise päeval oli sissenõutavaks muutunud intressi nõue summas 90,03 eurot, mis on kujunenud järgnevalt. Lepingu maksegraafiku kohaselt kuulus lepingu kehtivuse perioodil 12.08.2024 kuni 10.12.2024 tasumisele 90,85 eurot, mida kostja tasus summas 0,82 eurot. Intressiarvestus on lisatud hagiavaldusele (lisa nr 5, nõudearvestus). Kohus peab seda nõuet hagi lisade 1 ja 5 alusel tõendatuks.
22.Poolte vahel sõlmitud lepingu alusel kohustus kostja tasuma hagejale igakuiselt haldustasu, milleks oli 4% laenusummast aastas. Haldustasu arvestatakse lepingu eritingimustes väljatoodud esialgselt laenusummalt ning see sisaldub igakuises maksegraafikus. Kostja on jätnud tasumata igakuise haldustasu summas 3,54 eurot, mis on arvestatud perioodi 12.08.2024 kuni 10.12.2024 eest (s.o viis kuud). Lepingu haldustasu arvestus on lisatud hagiavaldusele (Lisa nr 5). Kohus peab seda nõuet hagi lisade 1 ja 5 alusel tõendatuks.
23.Laenulepingut sõlmides on kostja avaldanud soovi, et soovib kasutada krediidiandja poolt pakutavaid lisateenuseid: XXX, XXX, XXX. Tegemist on lisateenustega, millega liitumine on vabatahtlik ning mis annab mõningaid eeliseid kliendile. XXX igakuine kuumakse on 2,99 eurot; XXX igakuine kuumakse on 14,99 eurot ning juhul, kui kostja on valinud XXX teenuse, siis sellisel juhul on igakuine kuumakse 24,99 eurot, kuid selle hinna sees on juba XXX lisateenus. XXX puhul on tegemist lisateenusega, mida kasutades saadetakse kliendile SMS-i ja e-kirja teel teateid seoses laenu tagasimaksete ja Bondora kontoga. Tegemist on tasulise teenusega vastavalt hageja hinnakirjale ning kliendil on alati õigus teenusest taganeda või see lõpetada (XXX selgitus lisatud, Lisa nr 8, kostja poolt allkirjastatud). XXX puhul on tegemist lisateenusega, mida kasutades saab klient piiramatult: võtta põhiosa maksepuhkust; pikendada või lühendada tagasimaksegraafikut; muuta kuumaksete kuupäeva. Tegemist on tasulise teenusega. Kliendil on alati võimalik teenust lõpetada (XXX selgitus lisatud, Lisa nr 8, kostja poolt allkirjastatud). XXX lisateenuse puhul saab klient mitmeid täiendavaid hüvesid, eriõiguseid ja soodustusi, mh kuid mitte ainult ligipääs prioriteetsele klienditoele, õigus laenu ennetähtaegsele tagasimaksele lisatasuta, õigus peatada laenulepingujärgsed põhiosa maksed tagasimaksed 5- aastaks jne. Tegemist on 5
tasulise teenusega. Kliendil on õigus igal ajal lisateenusest loobuda (XXX selgitus lisatud, Lisa nr 8, kostja poolt allkirjastatud). Ülaltoodule lähtudes oli kostjal kohustus tasuda igakuiste lisateenuste eest kokku 24,99 + 2,99 eurot ehk 27,98 eurot kuus. Kostja on jätnud lisateenuste eest tasumata perioodil 12.08.2024 kuni 10.12.2024, s.o viis kuud. Seega on kostjal poolte vahel sõlmitud lisateenuste lepingust tekkinud võlg 139,90 eurot. Kohus peab seda nõuet hagi lisa 8 alusel tõendatuks.
24.Eeltoodust tulenevalt on kostja rikkunud enda kohustus teha regulaarseid tagasimakseid kasutusse võetud krediidi osas ning maksta sellelt intressi, haldustasu ja tellitud lisateenuste eest. VÕS § 76 lg.1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele, VÕS § 76 lg.3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Tulenevalt VÕS § 82 lg.1 kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Vastavalt VÕS § 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Nõue on muutunud lepingu ülesütlemisega 13.12.2024 täies ulatuses sissenõutavaks. Kohus ei ole tuvastanud, et kostja poolne kohustuse rikkumine oleks vabandatav VÕS § 103 lg.1 mõttes. Seega tuleb kostja lugeda kohustuse rikkumise eest vastutavaks.. Eeltoodust tulenevalt võib hageja nõuda kostjalt nii põhivõla kui intressimakse kohustuse täitmist. Seega on kohtu hinnangul hageja nõue põhivõla 2000 eurot ja intressi 386,30 eurot osas tõendatud ja õiguslikult põhjendatud. Tulenevalt VÕS § 101 lg.1 p.1 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist
25.Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tuvastatuks, et kostja võlgneb hagejale tagastamata krediidisumma 1038,86 eurot, intress 90,03 eurot, lepingu haldustasu 17,70 eurot, sissenõudmiskulud 15 eurot, lisateenused 139,90 eurot ja viivis 23,24 eurot.
26.Hageja on teinud vajalikke jõupingutusi võla sissenõudmiseks kohtuväliselt. VÕS § 113 2 lg 1 kohaselt võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda lepingu kehtivusajal tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutstegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel täiendavalt sissenõudmiskulu, mille määrad on sätestatud VÕS § 1132 lg.2. Lepingu p.13.4 alusel kannab laenuvõtja sissenõutavaks muutunud võla sissenõudmise kulud. Hageja on saatnud kostjale tasulised meeldetuletuskirjad 18.08.2024, 12.09.2024 ja 13.10.2024 Nimetatud asjaolu on tõendatud hagiavalduse lisas nr 6 esitatud tasuliste meeldetuletuskirjade arvetega. Eeltoodust tulenevalt peab kohus tõendatuks hageja nõuet sissenõudmisega seotud kulude hüvitamiseks summas 15 eurot.
27.Kooskõlas VÕS § 101 lg.1 p. 6 võib võlausaldaja juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral ka viivist. VÕS § 415 lg 1 sätestab, et tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Sama § lause 3 sätestab, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Seega võimaldab seadus kokku leppida seadusega võrreldes kõrgemas intressimääras ja sellega võrdses viivisemääras. Riigikohus on osundanud, et tarbijakrediidilepingutes võib kokku leppida seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, millisel juhul peab võlgnik arvestama kohustust maksta viivist lepinguga ettenähtud määra alusel (RK TKo 3-2-1-12008, p 12). Poolte vahel sõlmitud lepingu üldtingimuste punkti 9.1. alusel on pooled leppinud kokku, et viivisemäär on võrdne poolte vahel kokku lepitud intressimääraga. See tähendab, et antud juhul on viivisemääraks lepingu 6
tingimustes sätestatud intressimäär ehk 13,42% võlgnetavalt summalt aastas. Kostja on jätnud pärast lepingu ülesütlemist 13.12.2024 hagejale tasumata sissenõutavaks muutunud krediidisumma 1038,86 eurot, seega arvutab hageja viivist krediidisumma tasumisega viivitamiselt alates 14.12.2024 (s.o ülesütlemisele järgnev päev) kuni 12.02.2025 (hagiavalduse esitamise kuupäev). Viivisearvestus lisatud käesolevale hagiavaldusele (Lisa nr 7, viivisearvestus). TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hagi esitamise seisuga tuleb lepingu ja seaduse alusel kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis summas 23,24 eurot ning TsMS § 367 alusel alates 13.02.2025 kuni tagastamata krediidisumma täielikult tasumiseni viivis 13,42% tagastamata krediidisummalt aastas. Kohtu hinnangul on hageja viivisenõue tõendatud ja lepingu p. 5.1 ja VÕS § 101 lg.1 p.6 alusel põhjendatud. Hageja TsMS § 367 alusel esitatud edasiulatuv viivisenõue tuleb rahuldada ulatuses, mis on piiratud 1015,62 euroga (põhivõlg 1038,86 eurot miinus juba sissenõutavaks muutunud viivis 23,24 eurot), et käesoleva otsusega väljamõistetava viivise summa kokku ei ületaks põhivõlga. Seda seetõttu, et kohtupraktika kohaselt peab hageja tõendama võla tasumisega viivitamisega temale põhjustatud kahju suurust juhul kui viivisenõue ületab põhivõlga (Riigikohtu 14.06.2005 otsus asjas 3-2-16605, p 19). Hageja seda tõendanud ei ole. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
28.Kooskõlas TsMS § 173 lg.1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 177 lg.1).
29.TsMS § 162 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
30.Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 280 eurot ja õigusabikulud (esindajakulu) 200 eurot. Õigusabikulud koosnevad 1,5 töötunnist hagiavalduse koostamiseks ning selle lisade komplekteerimiseks dokumentide esitamiseks ning riigilõivu tasumiseks. Kohtu hinnangul on need kõik vajalikud ja põhjendatud kulud. Hageja esindaja tunnitasumäär on 120 eurot, mida kohus peab mõistlikuks. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus esindajakulu vajalikuks ja põhjendatuks TsMS § 175 lg.1 mõttes. Maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu on TsMS § 172 lg.9 ja § 484 2 alusel põhjendatud. Hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu väljamõistmine on kooskõlas TsMS § 138 lg.2, § 139 lg.1, § 146 lg.1 p.3.
31.Juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 rahuldab kohus hageja taotluse ja märgib lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. /digitaalselt allkirjastatud/ Priit Kohtunik
Palmiste
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.