Eesti Vabariigi nimel
Kohus
Viru Maakohus
Tsiviilasja number
2-25-2715
Otsuse tegemise aeg ja koht
06. august 2025. a, Jõhvi
Kohtunik
Viljo Junolainen
Kohtuasi
SME Capital 3 UAB hagi GMK Grupp OÜ ja T R vastu võla nõudes
Hagihind
20 525,30 eurot
Asja läbivaatamise kuupäev
05. juuni 2025. a ja 28. juuli 2025. a
Menetlusosalised
1
Hageja:
SME Capital 3 UAB (Leedu registrikood 305228886, asukoht: Antano Tumeno g. 4-15, Vilnius, Leedu Vabariik, e-post: xxx )
Hageja esindaja:
K O, European Legal Office OÜ, epost: xxx
Kostja 1:
GMK Gupp OÜ (registrikood 38807112727, asukoht: Lääne tn 4, Rakvere linn, Lääne-Viru maakond, epost: xxx , seaduslik esindaja: juhatuse liige G K )
Kostja 2:
T R (isikukood xxx, elukoht: xxx)
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest.
kokkulepitud maksegraafikust, 10 000,00 euro laenamiseks. 08.02.2023. a sõlmisid hageja ja T R (kostja 2), kes oli laenulepingu sõlmimise hetkel kostja 1 juhatuse liige, käenduslepingu xxx (käendusleping). Vastavalt käenduslepingu p 1.1 käendaja kohustus solidaarselt vastutava kaasvõlgnikuna vastutama kogu talle omandiõiguse alusel kuuluva varaga (raha pangakontodel, tulevased laekumised nendele kontodele, vallas- ja kinnisvara, väärtpaberid jne), kui kostja 1, keda käendatakse, ei täida nõuetekohaselt kohustust või selle osa, mis tuleneb hageja ja kostja 1 vahel sõlmitud laenulepingust koos kõigi selle muudatuste ja täiendustega. Käendaja vastutuse maksimumsumma on 13 000,00 eurot. Laenulepingu alusel võttis kostja 1 laenu 10 000,00 eurot tagasimakseperioodiga 12 kuud, kohustusega tasuda alates 31.03.2023. a maksegraafiku alusel iga kuu viimaseks kuupäevaks laenu põhiosast koosnevaid makseid 833,33 eurot (laenulepingu esialgne maksegraafik) ja vastavalt laenulepingu eritingimuste punktile 3.4 ja üldtingimuste punktile 5 lisanduvaid igakuiseid intressimakseid vastavalt esitatud arvetele. Laenulepingu alusel kohustus kostja 1 saadud laenu tagastama hiljemalt 09.02.2024. a. Laenulepingu punkti 3.8 kohaselt olid pooled kokku leppinud laenulepingu lepingutasuks kokku 750,00 eurot. 08.02.2023. a väljastas hageja kostjale 1 lepingutasu arve. Hageja maksis kostjale 1 laenusumma välja 10.02.2023. a. Väljamaksmisele kuulunud summast 10 000,00 eurot pidas hageja kinni lepingu sõlmimise tasu arve nr xxx alusel kokku 750,00 eurot ning jäägi 9 250,00 eurot kandis hageja kostja 1 arveldusarvele. Sellega said laenuandja kohustused täidetud ja kostjal 1 tekkis kohustus laenulepingus sätestatud tingimustel laen tagastada. 30.05.2023. a sõlmisid hageja ja kostja 1 laenulepingu lisa 2, millega võimaldas hageja makseraskustes kostjale 1 maksepuhkust 3 (kolm) kuud ning pikendas laenu tagastamise tähtaega kuni 09.02.2026. a, millega omakorda vähenes kostja 1 igakuine tagasimakse suurus. Paraku ei suutnud kostja 1 hagejaga sõlmitud kokkulepet täita. 19.06.2023. a sõlmisid hageja ja kostja 1 uue lepingu lisa 3, millega hageja võimaldas kostjale 1 täiendavat maksepuhkust 3 (kolm) kuud, pikendati lõpptähtpäeva ja loeti 31.05.2023. a seisuga tasumisele kuuluv intress summas 238,98 eurot kostjale 1 väljamakstud laenu põhiosaks, s.t laen kapitaliseeriti. Paraku ei suutnud kostja 1 hagejaga sõlmitud kokkulepet täita. 03.11.2023. a sõlmisid hageja ja kostja 1 lepingu lisa 4, millega võimaldas hageja kostjale 1 maksepuhkust veel 3 (kolme) kuu võrra (vahemikus 30.09.2023-30.11.2023. a). Paraku ei suutnud kostja 1 hagejaga sõlmitud kokkulepet täita. 10.11.2023. a sõlmisid hageja ja kostja 1 lepingu lisa 5, millega võimaldas hageja kostjale 1 maksepuhkust 3 (kolm) kuud laenu põhiosa ulatuses ajavahemikul 30.09.2023-30.11.2023. a ning graafik korrigeeriti vastavalt. Paraku ei suutnud kostja 1 hagejaga sõlmitud kokkulepet täita. 24.04.2024. a sõlmisid pooled lepingu lisa 6, milles võimaldati kostjale 1 tagasiulatuvalt põhiosa maksepuhkust 4 (nelja) kuu ulatuses alates 29.02.2024. a ja loeti 29.02.2024. a seisuga tasumisele kuuluv intress summas 114,24 eurot, 31.03.2024. a seisuga tasumisele kuuluv intress summas 119,74 eurot ja viivis summas 53,21 eurot, kokku summas 287,19 eurot, kostjale 1 väljamakstud laenu põhiosaks, s.t toimus laenu kapitaliseerimine. Paraku ei suutnud kostja 1 hagejaga sõlmitud kokkulepet täita. 01.07.2024. a sõlmisid pooled laenulepingu lisa 7, milles võimaldati kostjale 1 tagasiulatuvalt põhiosa maksepuhkust 4 (nelja) kuu ulatuses alates 30.06.2024. a ja loeti 30.04.2024. a seisuga tasumisele kuuluv intress summas 113,91 eurot, 31.05.2024. a seisuga tasumisele kuuluv intress summas 128,91 eurot ja viivis summas 20,25 eurot, 30.06.2024. a seisuga tasumisele kuuluv intress summas 124,75 eurot ja viivis summas 22,50 eurot, kokku summas 410,32 eurot kostjale 1 väljamakstud laenu põhiosaks, s.t pooled leppisid laenu kapitaliseerimises kokku kolmandat korda. Paraku ei suutnud kostja 1 hagejaga sõlmitud kokkulepet täita. Vastavalt laenulepingu punktile 3.4 ja 6.2 kohustus kostja 1 tasuma intressi vastavalt esitatud arvetele. 31.08.2024. a esitas hageja kostjale 1 intressiarve nr xxx maksetähtajaga 02.09.2024. a summas 133,28 eurot; 30.09.2024. a esitas hageja kostjale 1 intressiarve nr xxx maksetähtajaga 30.09.2024. a summas 128,98 eurot; 31.10.2024. a esitas hageja kostjale 1 intressiarve nr xxx maksetähtajaga 31.10.2024. a summas 133,28 eurot; 11.11.2024. a esitas hageja kostjale 1 intressiarve nr xxx maksetähtajaga 11.11.2024. a summas 3
44,51 eurot. Kõik nimetatud kostjale 1 esitatud arved on jäänud kostja 1 poolt hagejale tähtajaks täies ulatuses tasumata. Kuivõrd vaatamata korduvatele hageja-poolsetele vastutulekutele (maksepuhkused, maksegraafiku järgsete maksete summaline vähendamine jms) ei tulnud kostja 1 toime laenulepingu täitmisega ning tegu oli laenulepingu mõistes olulise lepingu rikkumisega, otsustas hageja laenulepingu ülesse öelda. Laenulepingu üldtingimuste punktide 9.1 ja 9.2 järgi on hagejal õigus kohtusse pöördumata laenuleping ennetähtaegselt üles öelda, kui kostja 1 viivitab laenu maksmisele kuuluva summa tagasimaksmisega rohkem kui 7 (seitse) päeva ja ei maksa õigeaegselt intressi või selle osa ja/või jätab maksmata muud lepingu alusel maksmisele kuuluvad summad, mida loetakse lepingu üldtingimuste punkti 9.1.6 järgi laenulepingu oluliseks rikkumiseks. Kostja 1 ei ole suutnud oma lepingulisi kohustusi hageja ees täita. Hageja on hoiatanud kostjat 1 võimalikust lepingu ülesütlemisest kokku 5 (viiel) korral: 20.09.2023. a, 19.02.2024. a, 28.03.2024. a, 28.06.2024. a ja 23.10.2024. a. Vaatamata edastatud hoiatusele kostja 1 ei täitnud laenulepingut vastavalt kokkulepitule. Kuivõrd kostja 1 ei täinud lepingut, ütles hageja kostjaga 1 laenulepingu ülesse ülesütlemisavaldusega 04.11.2024. a ning luges selle ülesöelduks alates 11.11.2024. a. Eelnimetatud lepingu ülesütlemisavaldus oli edastatud kostjale 1 ja teadmiseks kostjale 2 nii kirja teel kui ka tähituna. Käesolevaks hetkeks on hageja nõue kostja 1 ja käenduslepingu alusel kostja 2 vastu muutunud sissenõutavaks, kostjad ei ole hageja nõuet täitnud. Hageja taotleb kostjalt 1 ja solidaarselt kostjalt 2 laenu põhiosa, viivise, intressi ja võla sissenõudekulude väljamõistmiseks. Põhiosa: hageja nõude põhiosa peale laenulepingu ülesütlemist on kokku 9 280,21 eurot, mis on näha ka viimastel kostjale 1 esitatud arvetel: xxx ja xxx. Intressivõlgnevus: Kostjale 1 on hageja poolt laenulepingu alusel esitatud intressiarved: xxx, xxx, xxx ja xxx. Kõik eelnimetatud arved on kostja 1 poolt intressi osas hagi esitamise hetkeks täies ulatuses tasumata. Alates 17. oktoober 2022. a kehtivate üldtingimuste punkti 9.1.6 järgi laenulepingu oluliseks rikkumiseks loetakse, kui kostja viivitab laenu maksmisele kuuluva summa tagasimaksmisega rohkem kui 7 päeva ja ei maksa õigeaegselt intressi või selle osa ja/või jätab maksmata muud laenulepingu alusel maksmisele kuuluvad summad. Alates 17. oktoober 2022. a kehtivate üldtingimuste punkti 4.1 järgi tasub kostja kuni laenu tagasimaksmise lõppkuupäevani terve hageja poolt väljamakstud laenu kasutamise perioodi eest hagejale intressi, mille määr on täpsustatud laenulepingu eritingimustes ja mida arvestatakse väljamakstud, kuid tagasi maksmata laenult. Viivisenõue: hageja viivisenõue koosneb nii enne laenulepingu ülesütlemisest kogunenud viivisest, peale laenulepingu ülesütlemist kuni käesoleva hagiavalduse esitamiseni kogunenud viivisest ning viivisest, mis ei ole veel sissenõutavaks muutunud. Alates 17. oktoober 2022 kehtivate üldtingimuste punkti 4.3. järgi kui laenulepingu alusel maksmisele kuuluvaid summasid ei tasuta õigeaegselt, peab kostja tasuma hagejale viivist määras, mis on täpsustatud laenulepingu eritingimustes. Laenulepingu kehtivuse ajal esitas hageja kostjale 11.11.2024 viivisarve nr- xxx (Lisa 17) summas 15,01 EUR, mis on käesoleva hetkeni kostja I poolt täies ulatuses tasumata. Esitatud viivisarvelt on näha, et viivist on arvestatud ajaperioodi eest 01.11.24-11.11.24, viivise määraks on 0,25%. Hageja esitab alljärgnevalt täpse ülevaate viivise kujunemisest: 5 23. Alates 17. oktoober 2022. a kehtivate üldtingimuste punkti 9.4 järgi laenulepingu lõppemine ei lõpeta viivise arvestamist. Peale laenulepingu ülesütlemist kuni hagiavalduse esitamiseni kogunenud viivis kokku 2 296,85 eurot. Hageja soovib kostjatelt sissenõutavaks muutunud põhivõlalt hagi koostamisele järgnevast päevast alates edasiulatuvalt arvestatud viivise väljamõistmist lepingujärgse intressimääraga võrdses viivisemääras kohtuotsuse tegemise päeva seisuga kindlas summas ja edasi protsendina põhivõla summalt. Hageja on seisukohal, et viivisenõue on põhjendatud ja õiglane, kuna kostja on jätnud pika aja jooksul võlgnetava summa alusetult tasumata, ei ilmutanud mingit soovi oma võlga tasuda ja käitub võlausaldaja ja oma kohustuste suhtes ükskõikselt ja pahatahtlikult. Hagiavalduse esitamiseks sissenõutavaks muutunud viivis seega kokku 2 311,86 eurot. Võla sissenõudekulud: kuivõrd hagejal on kostja vastu muu hulgas viivisenõue, nõuab hageja kostjalt 1 ja solidaarselt kostjalt 2 võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40,00 eurot. 4
ettevõtete poolt kriminaalasja juurde. Menetluses oleva kriminaalasja juures ei ole laenulepingut nr xxx, mis on sõlmitud SME Capital 3 UAB ja GMK Grupp OÜ-ga. Kriminaalasjas on veel selgunud, et, et T R on ise andnud enda ID kaardi koos PIN koodidega G Ki kätte ning ID Kaart oli vahelduva eduga viimase käes alates 2018 kuni 2024 aasta alguseni.
ringkonnakohtul hinnata, kas ID-kaardi ja PIN-koodide andmist kolmandale isikule tuleks käsitada kostjalt kolmandale isikule üldvolituse andmisena. Tsiviilõigus võimaldab anda teisele isikule esindusõigust (volitust) kas kõikide tehingute tegemiseks või väga laiaulatusliku tehingute ringi jaoks. ID-kaardi ja selle PIN-koodide abil on võimalik anda digitaalallkirja, millel on samasugune õiguslik tähendus nagu omakäelisel allkirjal. Digitaalallkirja andmise vahendite hoidmisel on seega kõrge hoolsuskohustus. Andes vabatahtlikult talle väljastatud digitaalallkirja andmise vahendid kolmandale isikule üle, peab isik möönma, et kolmas isik võib nende vahendite abil ID-kaardi omajana esinedes viimase asemel tahteavaldusi anda, mille puhul tehingu teisel poolel puudub mõistlik alus kahelda selles, et tahteavalduse tegi ID-kaardi omaja. Juhul, kui isik peaks andma enda ID-kaardi ja PIN-koodid teisele isikule üle selleks, et teine isik annaks ID-kaardi omajana esinedes mingi kindla tahteavalduse, peab digitaalallkirja andmise vahendid üle andnud isik arvestama, et isik, kellele ID-kaart üle anti, ei tarvitse piirduda vaid selle allkirja andmisega, milleks allkirjastamise vahendid üle anti. Riigikohus on oma varasemas praktikas asunud seisukohale, et esindusõiguseta esinduse sätteid saab kohaldada analoogia alusel ka juhul, kui isik teeb tehingu teise isiku nimel mitte esindajana, vaid teise isikuna esinedes ja tema identiteeti kasutades (vt Riigikohtu 21. detsembri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-135-16, p 16). Olukorras, kus isik annab vabatahtlikult kõik digitaalallkirja andmise vahendid (IDkaardi ja PIN-koodid) kolmanda isiku valdusesse, ei ole välistatud analoogia korras volituse andmise regulatsiooni kohaldamine (vt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-d 115 jj, sh § 118 lg 1). Juhul, kui digitaalallkirja andmise vahendite üleandmist analoogia alusel käsitada volituse andmisena, on allkirjastamise vahendite üleandja ja saaja vahelises sisesuhtes antud korralduste rikkumisel samasugune õiguslik tähendus nagu esindatava ja esindaja vahelise sisesuhte rikkumisel (vt TsÜS § 131).
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik 7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.