Hageja: OÜ Teras Pluss (registrikood 12549916, asukoht: Olevi tn 30-65, Kohtla-Järve, e-post: xxx) Hageja esindaja: A Ž, juhatuse liige Kostja: J B (isikukood xxx, elukoht: xxx) Kostja esindaja: M F, xxx
RESOLUTSIOON
Jätta hagi rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Välja mõista OÜ-lt Teras Pluss J B kasuks menetluskulude katteks 200 (kakssada) eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus võib asja arutada kirjalikus menetluse, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
1.OÜ Teras Pluss esitas 07.01.2020. a kohtusse hagi J B vastu 2 155,61 euro nõudes. Hagiavalduse kohaselt esitas hageja 09.11.2019. a pakkumise xxx asuva vannitoa remondiks summas 3 360 eurot (koos käibemaksuga). Tööde teostamise käigus tekkis vajadus ettenägematute ja pakkumises märkimata teenuste osutamiseks ning tööde kogumaht suurenes 370 euro võrra. 22.11.2019. a kostja maksis 370 eurot sularahas. Tööde teostamise garantiitingimusena maksis kostja 23.11.2019. a ettemaksu 650 eurot ja 29.11.2019. a veel 270 eurot. Tööde teostamise käigus kostja ostis seadmed ja materjalid ning hageja kohustus oli need paigaldada vastavalt kostja soovidele. Seisuga 06.01.2020. a on kostja poolt tasutud sularahas 1 290 eurot. Tööde teostamise käigus kostja pretensioone ei esitanud, kõik ettenägematud küsimused ja probleemid olid lahendatud vastavalt kostja soovidele. 23.12.2019. a esitati kostjale arve-saateleht summas 194,40 eurot maksetähtajaga 31.12.2019. a ja arve-saateleht teostatud tööde eest summas 1 961,21 eurot kuid kostja keeldus tasumisest ega lubanud hageja töötajaid enam objektile, mille tõttu hageja oli sunnitud tööd peatama. Objektile jäänud hageja tööriistu kostja ei tagastanud. Hiljem selgus, et kostja palkas objektile teised töötajad. Seisuga 06.01.2020. a on kostja poolt tasumata 2 155,61 eurot (1 961,21 + 194,40).
KOSTJA VASTUS
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Kirjalikus vastuses hagile eitas kostja võla olemasolu hageja ees ja mistahes kokkuleppe olemasolu hagejaga. Kostja ei ole hagejaga sõlminud ühtegi
kokkulepet, mis oleks seotud aadressil xxx asuva vannitoa remondiga. Kostja ei ole nimetatud korteri omanik ega üürnik. Kostja märgib, et arusaamatu on, kuidas kujunes hageja hinnapakkumises tööde summa 2 800 eurot (ilma käibemaksuta) ja arve-saatelehtedes kajastatud summad. Hagist tuleneb, et hageja lõpetas töö objektil enne töö valmimist, kuid hageja soovib rohkem tasu kui hinnapakkumises märgitud summa.
HAGEJA VASTUS KOSTJA VASTUSELE
3.Hageja märkis, et poolte vahel ei sõlmitud tõesti kirjalikku töövõtulepingut, kuid hinnapakkumise alusel lubas kostja hageja töötajad objektile (xxx), tasus ettemaksu ja lisatööde eest, kontrollis pidevalt tööde teostamist, valis ise ja ostis vannitoa remondiks vajalikud materjalid.
KOHTUISTUNG
4.Kohtuistungil hageja seaduslik esindaja selgitas, et kostja tegi hagejale ettepaneku teostada vannitoa remont. Hageja juhatuse liige ja kostja on ammused tuttavad. Hageja tegi kostjale hinnapakkumise, lepiti kokku hinnas ning hageja asus tööle. Kostjale hageja teostatud töö ei meeldinud. Kostja esitas tingimuse, et kui hageja asendab rikutud ehitusmaterjalid, siis kostja tagastab hagejale tööriistad, mis jäid objektile. Põhilised ehitusmaterjalid ostis kostja, hageja ostis laminaadi, küproki, ehitussegud, keraamilised plaadid. Töö objekti näitas kätte kostja. Kostja andis tööde käigus juhiseid ja kontrollis tööde tegemist, maksis tasu sularahas. Objekt oli ette valmistatud viimistlustöödeks (plaatimistööd olid tegemata), kui poolte vahel tekkisid erimeelsused. Kostja peaks hüvitama vahe, mis tuleneb teostatud töödest miinus ettemaks. Objektile jäid järgmised hageja tööriistad: laserlood, vesilood, ehitusmikser, tasandaja. Hageja esindaja pakkus välja kompromissi, mille kohaselt hageja loobub hagist ning kostja tagastab hagejale objektile jäänud hageja tööriistad.
5.Kostja selgitas, et korteris xxx elab kostja tädi L B ja kostja vanaema. Kostja otsustas koos tädiga teha vanaemale jõuludeks kingituse: remontida vannitoa, kuhu oleks ligipääs ratastooliga. Tööde käigus tekkisid probleemid – trapp ehitati põrandast kõrgemale, mistõttu vesi voolas tuppa. Oli tarvis eemaldada alumine seinaplaadi rida, et ehitada uus kalle, kuid hageja töötajad rikkusid ära hüdroisolatsiooni ja küproki. Hageja teatas, et tuleb osta uued plaadid. Kostja on maksud hagejale sularahas kokku 1 762 eurot, kuid hageja jättis tööd lõpetamata. Hageja teatas, et lõpetab tööd ja otsigu kostja uue töövõtja. Tööde tellija oli kostja tädi, kes valis ka materjalid. Tädi volitas kostjat pidama hagejaga läbirääkimisi.
6.Hageja oli nõus loobuma hagist ning kostja oli nõus tagastama hagejale objektile jäänud hageja tööriistad. Kostja taotles, et hageja hüvitaks kostjale kostja menetluskulud. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on menetluskulude suurus 400 eurot (õigusabi 4,5 tunni ulatuses tariifiga 100 eurot/tund). Kohus soovitas pooltel sõlmida kompromiss ja esitada see kohtule kinnitamiseks.
7.Hageja teatas 05.06.2020. a kohtule, et taotleb hagi rahuldamist summas 2 155,61 eurot ja menetluskulude jätmist kostja kanda. Hagis on esitatud vaid faktiliselt täidetud töömahud. Tööd
ei olnud võimalik lõpule viia kostjast tulenevatel põhjustel. Peale kohtuistungit kostja ei ole hagejaga ühendust võtnud, seega ebaõnnestus kompromissi sõlmimine.
8.Kostja teatas 10.06.2020. a kohtule, et saatis 06.06.2020. a hageja e-postile teate, et ootab endiselt hagejalt tööriistade nimekirja, mille alusel oleks võimalik tööriistade olemasolu kontrollida ja tööriistad hagejale üle anda. Eelnevalt võiks kokku leppida ka ajas. Hageja vastas kirjale, et ei ole kostjalt 10 päeva jooksul ühtegi teadet saanud, mistõttu jätkatakse edasist suhtlust kohtu kaudu. Kostja oli tuttav hageja seadusliku esindajaga ning soovitas L Ble kasutada OÜ Teras Pluss teenuseid. Kostja osalus piirdus vaid tööde finantseerimisega ning kontakti hoidmisega hageja esindaja ja L B vahel. Kõik, mis puudutab tööde loetelu, eelarve ettevalmistamist ja tööde hinna kokkuleppet, toimus hageja esindaja ja L B vahel.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
9.Kohus leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
10.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.
11.Töövõtulepingu võib sõlmida ka suulises vormis. Poolte seletustest tulenevalt pidasid läbirääkimisi lepingu sõlmimiseks hageja huhatuse liige A Ž ja kostja J B, kes olid omavahel ammu tuttavad. Käesolevas asjas puuduvad tõsikindlad tõendid selle, kohta, et kostja oli vaid oma tädi L B vahendaja ja finatseerija ning tegelikult sõlmisid lepingu OÜ Teras Pluss ja L B. Kostja selgituste kohaselt pidas ta läbirääkimisi vannitoa remontimiseks hageja juhatuse liikmega. Kostja ja hageja selgitustest tuleneb, et töö eest tasus sularahas J B (270 eurot, 370 eurot ja 650 eurot; * kostja väidetel kõik kokku 1 762 eurot). Hageja esindaja esitas kohtule tutvumiseks SMS kirjavahetuse mobiiltelefonis, millest tulenevalt arutasid lepingu sõlmimist ja täitmist A Ž ja J B. Hageja seadusliku esindaja selgituste kohaselt kontrollis tööde tegemist J B. Algselt oli kostja vastuväiteks see, et tema ei saa lepingu pool seetõttu, et ta ei ole korteriomandi xxx omanik ega üürnik, seejärel kohtuistungil, et tellija oli tädi ning tema oli vaid vahendaja. Kohus märgib, et töövõtu lepingu sõlmimiseks ei pea kostja olema remonditava korteri omanik või üürnik ning kostja tegevusest lepingueelsetel läbirääkimistel, lepingu sõlmimisel ja täitmisel (töö täitmise kontrolimine, tasu maksmine, lepingu ülesütlemine) võis mõistlik isik (antud juhul töövõtja) aru saada selliselt, et tellijaks on kostja.
12.Kohus nõustub kostjaga, et hageja nõue ei ole tõendatud. Hinnapakkumisest (tl 4, tõlge lk 5) ei selgu, kui suured olid konkreetsete eraldiseisvate tööde hinnad. Välja on toodud üksnes kogusumma 2 800 euro (koos käibemaksuga (560 eurot) 3 360 eurot. Vaidlust ei saa olla selle üle, et tööd ei viidud lõpule. Seega saab hageja nõuda vaid teostatud ja maksmata tööde eest. Hageja ei tõendanud, kui palju oli lepingu ülesütlemiseni faktiliselt teostatud töid, mille eest kostja peaks tasuma – arvestatud teostatud tööde hindu ja ettemaksu.
13.Kohtuistungil oli hageja valmis hagist loobuma, kui kostja tagastab objektile jäänud tööriistad. Poolte omvaheliste arusaamatuste tõttu (kes peab kellega ühendust võtma ning millal tagastatakse tööriistad) jäi kompromiss sõlmimata. Enamgi, hageja jäi endiselt oma nõude juurde, teatades kohtule, et hageja nõue lähtub faktiliselt teostatud töödest, kuigi kohtuistungil
kohus selgitas hagejale, et lähtuda ei tule eelarve kogusummmast miinus tasutud summad vaid lepingu lõppemiseni faktiliselt teostatd tööde mahust.
14.Eeltoodud põhjendustel jätab kohus hagi rahuldamata.
15.Hagi hinnast lähtudes lahendas kohus asja lihtmenetluses (TsMS § 405 lg 1). Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
16.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
16.1.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.
16.2.Kostja menetluskulu on tasu õigusabi eest 400 eurot (100 eurot töötunni maksumus). Arvestades, et tegemist ei ole keeruka asjaga, samuti seda, et hageja pakkus menetluses kostjale mõistlikku kompromissi, määrab kohus kostjale hüvitatavateks menetluskuludeks 200 eurot.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.