Otsuse tegemise aeg ja koht 07.08.2020 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-19-19236
Tsiviilasi
Fresh-Est OÜ hagi OÜ Catering24 vastu võla ja viivise nõudes
Hagihind
hagi hind 19 462,18 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja: Fresh-Est OÜ (registrikood 11310436, Tuisu tn 19/6, Tallinn 11314); esindajad Hageja lepinguline esindaja: Erki Casar (telefon: 56493282, e-post: [email protected]); Kostja: OÜ Catering24 (registrikood 14360713, Tuuleveski tn 26, Tallinn 10618, e-post: xxxx, [email protected]). Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt OÜ-lt Catering24 (registrikood 14360713) hageja Fresh-Est OÜ (registrikood 11310436) kasuks välja 18 082,48 (kaheksateist tuhat kaheksakümmend kaks eurot ja 48 senti) eurot, millest 17 156,80 eurot on põhinõue ja 925,68 eurot on hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis.
3.Mõista kostjalt OÜ-lt Catering24 (registrikood 14360713) hageja Fresh-Est OÜ (registrikood 11310436) kasuks välja sissenõutavaks muutuv viivis põhinõude summalt 17 156,80 eurolt alates 06.12.2019 kuni põhinõude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulude jaotus
Mõista kostjalt OÜ-lt Catering24 (registrikood 14360713) hageja Fresh-Est OÜ (registrikood 11310436) kasuks menetluskuludena välja 1300 (üks tuhat kolmsada) eurot, millest 750 eurot on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv ning 550 eurot on õigusabikulud.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 17 156,80 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivisena 925,68 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista ka edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 18.10.2018 töövõtulepingu restorani köögikubude ventilatsioonisüsteemi väljaehitamiseks. 18.10.2018 tasus kostja ettemaksuarve, millega andis nõusoleku hageja hinnapakkumisele. Töövõtu maht oli toodud 11.10.2018 hinnapakkumises nr 9172018, mille kohaselt pidi hageja teostama ventilatsioonitorustiku koos fassoonosadega, hinnaga 5078 eurot, paigaldama reguleerimise ja tuleklapid, õhujaoturid ja restid hinnaga 1406 eurot, paigaldama fooliumiga kaetud soojusisolatsiooni hinnaga 1887 eurot, tegema mõõdistamised ja esitama teostusjoonised ning dokumentatsiooni hinnaga 500 eurot. Hinnapakkumise kohaselt oli paigaldustööde maksumuseks 5916 eurot. Hinnapakkumise kohaselt pidi hageja paigaldama Climecon kubud HKZ 5200x1200x550, S1=250x6, E1=315x8, SPx2, HFK=9, LED=1670x2; OZ Mooduli 2.0 ning AirMaid häirepaneeli kokku maksumusega 10 927 eurot. Kogu hinnapakkumise maksumuseks oli 25 714 eurot, millele lisandus käibemaks.
3.Pakkumine esitati Tallinnas Pärnu mnt 22 asuva restorani jaoks. Restorani pidajaks on kostja, kes rendib selleks ruume üürilepingu alusel. 18.10.2018 tasus kostja ettemaksuarve nr 6116 alusel 13 200 eurot. Hageja tegi tööd valmis 23. detsembriks 2018. Pärast seda esitas hageja kostjale teostatud tööde akti tutvumiseks ning teatas, et mõõdistuspass on valmis.
4.12.03.2019 ja 27.03.2019 saatis hageja kostjale päringud ja küsis, kas võib arve esitada. Kostja palus 27.03.2019 koostada lubatud akti ja saata arve. Hageja leidis, et kostja vastus tõendab, et töö oli teostatud, kostjale üle antud ja kostjal puudusid töö suhtes vastuväited. Hageja esitas kostjale 02.04.2019 arve nr 6663 summas 17 656,80 eurot, mille maksetähtaeg oli 05.04.2019. Kostja arvet tähtaegselt ei tasunud. Hageja lepinguline esindaja pöördus kostja poole 07.06.2019 ja palus rahalised kohustused täita hiljemalt 10.06.2019.
5.Kostja seaduslik esindaja teatas 16.06.2019, et kuna kostjal on majanduslikult keeruline aeg, on kostja valmis tasuma igakuiselt 500 eurot. Esimese makse lubas kostja teha nädala jooksul. Kostja tasus 02.07.2019 lubatud 500 eurot, märkides ülekande selgitusse viite arvele nr 6663 ja esimesele osamaksele. Hageja hinnangul tunnistas kostja arve tasumisega, et hageja tasunõue on sissenõutavaks muutunud ning kostjal on hageja ees rahaline kohustus summas 17 656,80 eurot töövõtulepingu alusel.
6.03.07.2019 saatis hageja kostjale kokkuleppe tasumise ajatamiseks koos käendusega, sest
kostja soovis makseid teha üle 2 aasta kestva perioodi jooksul. Kostja kokkulepet ei allkirjastanud ega täitnud hageja ees oma rahalisi kohustusi. Hageja viitas VÕS § 76 lõikele 1, § 635 lõikele 1, § 637 lõikele 4. Kostja on töö vastu võtnud, mida tõendavad kostja e-kirjad ja arve osaline tasumine. Hageja viitas VÕS §-le 643 ja §-le 644. VÕS § 108 lg 1 kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjalt viivise tasumist.
7.Hagiavalduse esitamise seisuga on kostjal tasumata põhivõlgnevuseks 17 156,80 eurot. Seisuga 06.12.2019 on sissenõutavaks muutunud viivis seadusjärgse määra alusel 925,68 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 17 156,80 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 925,68 eurot ning alates 06.12.2019 kuni põhinõude tasumiseni sissenõutavaks muutuva viivise seadusjärgses määras põhinõude summalt.
8.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Kostja vastuväited on tõendamata ja vastuolus tema senise tegevusega. Kostja on tasunud ettemaksuarve. Ettemaksuarve on tehtud kostjale ja selles on viidatud hinnapakkumisele, mis esitati koos ettemaksuarvega. Hinnapakkumises on märgitud tellija esindajaks kostja seaduslik esindaja. Seega on tõendatud, et lepingu poolteks on hageja ja kostja. Kostja vastuväited on tõendamata.
9.28.03.2019 on kostja vastanud hageja pöördumisele ja palunud saata akti ja arve, et ta saaks töö eest tasuda. 16.06.2019 soovis kostja makseraskuste tõttu tasuda võlgnevuse osamaksetega. Esimese osamakse 500 eurot tasus kostja 02.07.2019. Osamakse tasumisel viitas kostja arvele, mis oli esitatud tööde eest. Hageja leidis, et seega on ta tõendanud tasunõude sissenõutavaks muutumist.
10.Lõplikes seisukohtades jäi hageja varasemate väidete juurde. Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista 1300 eurot. Hagi esitamisel tasus hageja riigilõivu 750 eurot. Lisaks kandis hageja õigusabikulusid. Seoses hagi koostamisega kandis hageja kulusid summas 400 eurot. Asjaolude selgitamiseks kulus 1 tund, tõendite kogumisele ja analüüsile 05, h ja hagi koostamisele 2,5 tundi. Kostja vastusega tutvumisele, selle kliendile selgitamisele ja vastuse koostamisele kulus 1 tund. Hageja esindaja osutas õigusabi hinnaga 110 eurot tunnis, millele lisandus käibemaks.
KOSTJA VASTUVÄITED
11.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja nõustus, et ta tegeleb toitlustusega ning kostja lepinguline esindaja peab restorani, mis asub aadressil xxxx. Kostja ei ole hagejaga kunagi sõlminud ühtegi lepingut, sealhulgas 18.10.2018 töövõtulepingut. Lisaks ei ole sõlmitud ühtegi üleandmisevastuvõtmise akti. Ventilatsioonisüsteemi paigaldamisega aitas kostjat tema tuttav A M. Kostja ise ei ole ühtegi lepingut hagejaga sõlminud, ta ei ole kohtunud hageja töötajatega ega suhelnud nendega isiklikult telefoni või e-posti teel. Kostja ei ole vastu võtnud hageja tehtud töid ega allkirjastanud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti.
12.Kostja väiteid tõendab hageja tõend, mille kohaselt ei saanud või ei tahtnud hageja kuni märtsini kostjale töid üle anda. Samas oli hageja teadlik, et kostja tahtis tööde vastuvõtmist kohapeal. 28.03.2019 palus kostja, et talle edastataks tehtud tööde akt. Antud kostja kiri ei tähenda tehtud tööde vastuvõtmist. Lisaks ei saa tööde vastuvõtmiseks lugeda 02.07.2019 500 euro ülekandmist, sest ülekanne hageja lepingulise esindaja survel, kes alates suvest 2019. a hakkas terroriseerima kostjat telefonikõnede ja restorani tulekuga. Kostja ei nõustunud, et ta võttis tööd vastu arve osalise tasumisega. Vaidluse korral on tõendamiskoormis hagejal. Kostja ei pea tõendama negatiivset asjaolu. Isegi kui kostja aktsepteeris osaliselt töid 500 euro ulatuses, ei ole ta neid aktsepteerinud ülejäänud osas. Kuna hageja põhinõue on alusetu, on alusetu ka
viivisenõue.
KOHTU PÕHJENDUSED
13.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub rahuldamisele.
14.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: 1) kostja näol on tegemist toitlustusettevõttega, kes peab restorani Tallinnas Pärnu mnt 22; 2) 18.10.2018 tasus kostja hagejale ettemaksuarve alusel 13 200 eurot; 3) 02.07.2019 tasus kostja hagejale täiendavalt 500 eurot, viidates makse tegemisel hageja esitatud arvele.
15.Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja ja kostja vahel oli sõlmitud töövõtuleping ning kas hageja tasunõue töövõtulepingu alusel on muutunud sissenõutavaks. Hageja väitis, et pooled sõlmisid lepingu pakkumuse esitamise ja sellele nõusoleku andmise teel, sest kostja tasus hageja ettemaksuarve, milles oli viidatud hinnapakkumisele. Pärast tööde valmimist edastas hageja kostjale tööde vastuvõtmiseks akti, millele kostja vastuväiteid ei esitanud. Kostja palus saata tööde eest arve, kuid jättis selle tasumata. Majanduslikele raskustele viidates tasus kostja arvest 500 eurot. Kostja omakorda eitas mistahes lepingu sõlmimist hagejaga, tööde vastuvõtmist ja tasunõude sissenõutavaks muutumist. Kostja väitis, et isegi kui ta võttis töid vastu 500 euro ulatuses, ei ole ta töid vastu võtnud ülejäänud ulatuses.
16.Kohus leiab, et kostja vastuväited ei võimalda jätta hagi rahuldamata. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Hagi aluseks olevate asjaolude esmase tõendamise kohustus lasub hagejal, kuid olukorras, kus hageja on oma väiteid tõendanud, lasub ka kostjal vastuväidete tõendamise kohustus.
17.Kohus selgitas kostjale 05.03.2020 pöördumises (toimiku lk 38), et tal tuleb vastuväiteid hagile täiendavalt põhistada ja tõendada. Kohus selgitas, et hageja esitatud tõendid tõendavad lepingu sõlmimist kostjaga. Kohus selgitas, et kostja ei olnud tõendanud vastupidist. Kohus selgitas, et kostja ei olnud põhistanud ega tõendanud, miks ei ole hageja töövõtu tasunõue muutunud sissenõutavaks. Vaatamata kohtu selgitustele kostja oma vastuväiteid täiendavalt ei põhistanud ega tõendanud.
18.VÕS § 11 lg 1 näeb ette, et lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Töövõtulepingule ei näe seadus ette kohustuslikku kirjalikku vormi, millest tulenevalt võisid pooled lepingu sõlmida ka pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmise teel. VÕS § 16 lg 1 kohaselt on pakkumus (ofert) lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 järgi on nõustumus otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Eeltoodud sätetest tuleneb, et kui töövõtja on esitanud tellijale hinnapakkumise ning ettemaksuarve ning tellija on viimase tasunud, on tellija oma teoga väljendanud nõustumust leping sõlmida.
19.VÕS § 637 lg 3 näeb ette, et töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. VÕS § 637 lg 4 näeb ette, et kui on kokku lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on
tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. VÕS § 638 järgi on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Eeltoodud sätetest ei tulene, et töö saaks lugeda vastuvõetuks üksnes siis, kui tellija on allkirjastanud vastava akti. Tööd saab lugeda vastuvõetuteks ka siis, kui töövõtja on avaldanud selget tahet tööd üle anda ning tellija ei ole talle edastatud aktile mistahes vastuväiteid esitanud.
20.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 15.10.2018 saatis hageja kostjale e-kirjaga ettemaksu arve (toimiku lk 5) ning kostja teatas 18.10.2018, et arve on tasutud (toimiku lk 5). Ettemaksuarvel oli kostja märgitud kliendiks. Ettemaksuarve sisus oli viidatud pakkumisele nr 9172018 ning objektile xxxx (toimiku lk 6). 11.10.2018 oli hageja koostanud hinnapakkumise nr 9172018 (toimiku lk 6 pöördel), milles oli viidatud kostja seaduslikule esindajale ning Pärnu mnt 22 asuvale restoranile. Pakkumine oli tehtud restorani köögikubude ventilatsioonisüsteemi väljaehitamiseks. Hinnapakkumine oli esitatud kogumis tööde tegemiseks ja seadmete paigaldamiseks summas 25 714 eurot ilma käibemaksuta.
21.Kohus leiab, et eelviidatud tõenditega on tõendatud lepingu sõlmimine hageja ja kostja vahel. Hageja esitas kostjale hinnapakkumise ning kostja nõustumus hinnapakkumisega väljendub ettemaksuarve tasumises. Hinnapakkumine oli edastatud kostja seaduslikule esindajale ning viimane on e-kirja teel hagejale selgelt teatanud ettemaksuarve tasumisest. Kostja väited, milliste kohaselt ei ole ta hagejaga ühtegi lepingut sõlminud ega hagejaga mistahes viisil suhelnud, on vastuolus asjas esitatud tõenditega.
22.23.12.2018 saatis hageja kostjale e-kirjaga teostatud tööde akti ülevaatamiseks. Hageja palus kostjal anda tagasisidet ning teatas, et mõõdistuspass on valmis (toimiku lk 7). 12.03.2019 saatis hageja kostjale uue e-kirja, millega saatis akti ning küsis, kas ta esitab kostjale arve (toimiku lk 7). Teostatud tööde aktis ehk õiendis (toimiku lk 7 pöördel) oli viidatud kostjale kui tellijale ning selles olid kajastatud hinnapakkumises märgitud tööd ning seadmed. Kostja seaduslik esindaja teatas 28.03.2019 e-kirjas (toimiku lk 8), et hageja peaks tegema lubatud akti ning saadaks arve, et kostja saaks tasuda. Eeltoodust tuleneb, et hageja soovis kostjale tööd üle anda ning edastas selleks korduvalt üleandmise akti. Kostja sai akti kätte ega esitanud töödele ühtegi vastuväidet. Seetõttu tuleb kohtu hinnangul lugeda tööd vastuvõetuteks ning hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks.
23.Hageja esitas kostjale arve nr 6663 summas 17 656,80 eurot (toimiku lk 9). Kuna kostja arvet ei tasunud, saatis hageja lepinguline esindaja kostjale 07.06.2019 e-kirja teel meeldetuletuse (toimiku lk 9 pöördel). 16.06.2019 saatis kostja hagejale e-kirja, milles teatas, et kostja ettevõttel ei ole kõige parem aeg, mistõttu ta tegi ettepaneku tasuda igakuiselt 500 eurot. Esimese makse lubas kostja teha järgmise nädala jooksul (toimiku lk 10). Kostja tasus hagejale 500 eurot 02.07.2019, viidates makse selgituses hageja arvele nr 6663 (toimiku lk 10 pöördel). Kohtu hinnangul tuleneb eeltoodud tõenditest, et kostja võttis tööd vastu ning ka osaliselt tasus nende eest, kuid ei tasunud kogu summat majanduslikele raskustele viidates. Olukorras, kus kostja oleks tööd vastu võtnud osaliselt ehk 500 euro ulatuses, oleks ta pidanud mõistliku aja jooksul teatama hagejale töödes esinevatest puudustest ning põhjustest, miks ta töid tervikuna vastu ei võta. Asjas kogutud tõenditest ei nähtu, et kostja oleks esitanud töödele vastuväiteid.
24.Eeltoodut kokku võttes kuulub hageja põhinõue kostja suhtes rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhinõudena 17 156,80 eurot. Kuna hageja põhinõue kuulub rahuldamisele, kuulub rahuldamisele ka viivisenõue. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi
(viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisena 925,68 eurot. Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutuv viivis põhinõude summalt 17 156,80 eurolt alates 06.12.2019 kuni põhinõude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
25.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
26.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista 1300 eurot. Hagi esitamisel tasus hageja riigilõivu 750 eurot. Lisaks kandis hageja õigusabikulusid. Seoses hagi koostamisega kandis hageja kulusid summas 400 eurot. Asjaolude selgitamiseks kulus 1 tund, tõendite kogumisele ja analüüsile 05, h ja hagi koostamisele 2,5 tundi. Kostja vastusega tutvumisele, selle kliendile selgitamisele ja vastuse koostamisele kulus 1 tund. Hageja esindaja osutas õigusabi hinnaga 110 eurot tunnis, millele lisandus käibemaks. Kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasu suurus on mõistlik ning kooskõlas vaidluse keerukusega. Samuti on õigusabi osutamiseks kulunud aeg kooskõlas vaidluse sisu ning kohtule esitatud menetlusdokumentide mahuga. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskuludena 1300 eurot, millest 750 eurot on hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja 550 eurot on hageja menetluskulud. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.