Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Menetluskulude jaotus

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2 (15)

esitatud kütusepaak. Pxxxx Lxxxx jäi endale kindlaks ning soovis, et hageja telliks kostja veoautole välja valitud kütusepaagi. Hageja tellis samal päeval, s.o 10.12.2018. a Pxxxx Lxxxxx soovil ning tema juuresolekul Leedust uue kütusepaagi. Tellitud kütusepaagi hind oli samuti 960 eurot, millele lisandus käibemaks 20%. Seega kalkulatsiooni ei muudetud. Kütusepaak saabus hagejal ligikaudu 3-4 päeva pärast tellimist ning hageja juhatuse liige kutsus Pxxxx Lxxxxx veoauto kütusepaaki vahetama. Hageja koostas 17.12.2018. a kostjale arve nr GAR4542 uue tellitud kütusepaagi eest summas 960 eurot, millele lisandus vahetamise tasu 200 eurot, kokku 1160 eurot, millele omakorda lisandus käibemaks. Kokku 1392 eurot. Arve tasumise tähtaeg oli 31.12.2018. a. Arve edastati selle koostamise päeval Pxxxx Lxxxxx e-posti aadressile. Hageja raamatupidaja saatis Pxxxx Lxxxxx e-postile korduvaid meeldetuletusi arve tasumise kohustuse kohta, kuid kostja arvet tasunud ei ole. Pxxxx Lxxxxxhageja telefonikõnedele ega ka e-kirjadele ei vasta. Eelnevalt on hageja samuti saatnud kõik ostja arved Pxxxx Lxxxxx e-posti aadressile, kuna ta on ajanud koguaeg kostja asju hageja juures. Kostja on sellega nõus olnud. Kostja on 2018. a kõik varasemad arved (4 arvet) tasunud. Hageja saatis 30.05.2019. a kostjale kohustuse täitmise nõude, milles loobus kütusepaagi vahetamise tasu nõudest summas 200 eurot, kuid kohustas kostjat tasuma võlgnevus koos viivistega summas 1189,87 eurot hiljemalt 10.06.2019. a. Kostja juhatuse liige esitas 30.05.2019. a hageja lepingulisele esindajale telefoni teel vastuväited nõude täitmise osas ning selgitas, et tema ei ole andnud Pxxxx Lxxxxxxx kirjalikku volitust kütusepaagi tellimiseks. Pxxxx Lxxxx ei ole kostja töötaja ega ka esindaja, mistõttu kostja arvet ka ei tasu. Hageja hinnangul on kostja kasutanud oma majandus- ja kutsetegevuses enda esindajana Pxxxx Lxxxxx TsÜS § 132 lg 1 mõttes. Hageja leiab, et pooltevaheline müügileping on sõlmitud suuliselt, leping on kehtiv ning seda tuleb täita. Eeltoodust tulenevalt taotleb hageja tema kasuks KONEMER OÜ-lt välja mõista põhivõlg summas 1152 eurot ja kahjuhüvitis summas 291,67 eurot, kokku 1443,67 eurot. Alternatiivselt, kui kohus ei rahulda eelpool toodud nõuet, välja mõista kostjalt hageja kasuks kahjuhüvitis summas 1433,67 eurot. Välja mõista viivis perioodi 01.01.2019. a kuni 14.02.2020. a eest summas 95,69 eurot. Hageja nõuab kohtumenetluse eelsete kulude hüvitamist. Hageja nõuab, et kostja hüvitaks tekkinud kahju seoses õigusabikulude kandmisega summas 291,67 eurot. Hageja juhatuse liige taotleb enda vande all ülekuulamist, samuti tunnistaja Uxxxx Oxxxx ülekuulamist ning Pxxxx Lxxxxx kaasamist menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna kostja poolel.

3 (15)

sobiv. Kostjale ei sobinud hageja poolt pakutud kütusepaak. Seega edastas kostja hagejale tagasilükkamise teate VÕS § 19 lg 1 mõttes. Veokile on tootja poolt paigaldatud astmega kütusepaak ning kostja soovis oma tervislikust seisundist tulenevalt, et ka uus paigaldatav paak oleks astmega. Hageja juhatuse liige teatas, et tema pakkumist muuta ei kavatse. Kostja hagejalt remontöid ei tellinud, pakkumusele nõustumust ei andnud ning tellis remonttööd OÜ-lt Maksibussid. Veok remonditi 2019. a jaanuaris. Hagiavalduse punktis 1.8 kirjeldatud kütusepaagi tellimisest ei tea kostja midagi ning sama on kinnitanud ka Pxxxx Lxxxx. Lisaks on xxxxx xxxxxxkinnitanud, et tema ei ole kostja nimel ühtegi pakkumust heaks kiitnud, samuti ei ole ta jätnud muljet, et tal sellekohane volitus üldse on. Kostja ei ole ka hagejale lubanud, et tuleb tema juurde kütusepaaki vahetama. Lisaks kütusepagi vahetusele vajas veok veel hulgaliselt väiksemaid parandustöid. Kostja ei olnud seega huvitatud üksnes kütusepaagi vahetusest. Hageja ei ole tõendanud, et ta on kostjale esitanud pakkumuse sobiva kütusepaagi osas ning et kostja oleks pakkumuse ka vastu võtnud, samuti tellinud hagejalt remonttööd. Asjaolu, et hageja lihtsalt on asunud Pxxxx Lxxxxx e-posti aadressile edastama arveid, mille adressaadiks on kostja, ei tõenda kostja poolt vastava volituse andmist Pxxxx Lxxxxxxx. Seega ei ole kehtiv hageja argument, et kostja on Pxxxx Lxxxxx oma majandustegevuses varem kasutanud, kuna nähtub, et arveid Pxxxx Lxxxxx e-postile on saadetud üksnes käesoleva vaidluse esemeks oleva veoki remonttöödega seonduvalt. Kostja ei ole kunagi oma majandustegevuses kasutanud Pxxxx Lxxxxx selliselt, et viimasel oleks olnud õigus kostja nimel sõlmida lepinguid. Pxxxx xxxxx küsis kostja nimel pakkumust veoki remonttöödeks ning edastas kostja nimel ka veoki pildi ning seda üksnes seetõttu, et Pxxxx Lxxxx on varasemalt kostja juures töötanud. Sellest ei saa aga järeldada, et Pxxxx Lxxxx oleks olnud kostja volitatud esindaja. Hinnapakkumine ja müügitehingu sõlmimise ei ole omavahel võrreldavad tehingud. Kuna kostja seaduslik esindaja isiklikult helistas hagejale ja teavitas viimast asjaolust, et ei võta pakkumust vastu, pidi hageja järeldama, et veoki remondiga seotud otsused teeb kostja seaduslik esindaja, aga mitte Pxxxx Lxxxx. Hageja on käitunud omavoliliselt ja pahatahtlikult. Pxxxx Lxxxx osutab kostjale FIE-na autojuhi teenust. Tema töökohustuseks ei saa pidada veoki remondi tellimist, küll aga tsisterni pesemist. Pxxxx Lxxxx ei ole kunagi sõlminud ühtegi lepingut kostja nimel seoses veokite remondiga. Pxxxx Lxxxx on käinud hageja juures pesemas kostjale kuuluva veoki tsisterni. Seejuures ei ole võimalik tsisterni pesemiseks sõlmitava teenuselepingu tegemiseks antud volitust laiendada veoki remondiks lepingu sõlmimiseks antud volituseks. Seega ei ole hageja ja kostja vahel sõlmitud müügilepingut, millega kostja oleks andnud nõustumuse hageja poolt esitatud pakkumusele veoki remondiks. Kostja hinnangul tuleb hagejal lisaks tõendada, et tal ei olnud võimalik kütusepaaki müüjale tagastada ning nii vältida kahju tekkimist. Kuna tegemist ei olnud eritellimusel valmistatud kütusepaagiga vaid tavapärase veoki varuosaga, võib hageja kütusepaagi müüa kellelegi teisele, kuna see on ka ettevõtte põhitegevus. Kuna hageja on teinud kokkuleppeid Pxxxx Lxxxxxxx, on kostja seisukohast tegemist hageja enda riiskoga. Hagejal võib olla nõudeid Pxxxx Lxxxxx vastu, kuid ka sel juhul tuleb hagejal oma nõuet tõendada. Kostja taotleb SxxxxxMxxxx ja kolmanda isiku Pxxxx Lxxxxx vande all ülekuulamist. Lisaks taotleb kostja kohtult tõendi kogumist Telia Eesti AS-lt.

4 (15)

remonttöö tellimisega seotud asjaolud. Jätta rahuldamata hageja taotlus Pxxxx Lxxxxx kaasamiseks menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna kostja poolel.

5 (15)

kütusepaagi hinna osas, mis tekitab kostjal kahtluse, et hageja võis kütusepaagi tellida peale telefonivestlust kostjaga, tekitades endale tahtliku kahju kostja kahjustamise eesmärgil. Tunnistaja Uxxxx Oxxxx ütlustest ei sa üheselt järeldada, et kütusepaak telliti ära Pxxxx Lxxxxx juuresolekul. Kostja hinnangul välistab VÕS § 139 lg-d 1, 2 kostjalt hageja kasuks kahju hüvitise nõude väljamõistmise, kuna kui hageja ka kahju on kannatanud, on hageja ise oma kahju tekkimises süüdi. Hagi jätta rahuldamata.

7 (15)

hageja kasuks välja mõista kahjuhüvitis summas 1433,67 eurot. Välja mõista viivis põhinõudelt perioodi 01.01.2019. a kuni 14.02.2020. a eest summas 95,69 eurot.

KOHTU SEISUKOHT

xxxxxx taastusremondi kalkulatsioon. Seega nähtub hageja tehtud pakkumuses otseselt VÕS § 16 lg 1 järgi pakkumus, et hageja poolt pakutava veoauto taastusremondiks kujuneb kokku 2125,83 eurot, sh kasutatud kütusepaak 960 eurot ning hinnale lisandub käibemaks 20%, s.o 425,17 eurot, kokku 2550,99 eurot. Järgnevalt hindab kohus, kas kostja esindaja, kes valis internetist kütusepaaki, aktsepteeris VÕS § 20 lg 1 järgi hageja pakkumust. Hageja seadusliku esindaja Kxxxxx Lxxxx vande all antud ütlustest nähtub, et ajaks, mil kindlustusfirma esitas garantiikirja, oli kalkulatsioonis nr 26/11/2018/1 toodud kasutatud kütusepaak müüdud. Nii Kxxxxx Lxxx kui ka kostja esindaja Pxxxx Lxxxxxon kinnitanud, et viimane käis 10.12.2018. a hageja kontoris Kxxxxxxx (xxxxxx maakonnas) ning koos valiti internetist kostjale sobivat kütusepaaki. Ka tunnistaja Uxxxx Oxxxx on kinnitanud, et Pxxxx Lxxxx käis seoses veoauto kütusepaagiga hageja kontoris 1-2 korda ning juttu oli ka kütusepaagi tellimisest. Hageja seadusliku esindaja kinnitusel maksis uus originaalkütusepaak 2800 eurot. Kostja esindajale pakuti alternatiivseid variante - tellida uus kütusepaak, ilma astmeteta ning väiksemas mõõdus, seejuures lähtus hageja seaduslik esindaja eeldusest, et veoauto tuleb taastada samaväärselt, võrreldes õnnetuse-eelse olukorraga. Hageja seadusliku esindaja kinnitusel oli arvutiekraanil näha kütusepaagi suurus ja hind. Kuigi Pxxxx Lxxxx on selgitanud, et kütusepaakide pildid arvutis olid väikesed ning ei öelnud midagi paakide suuruste kohta, on Pxxxx Lxxxx kinnitanud, et ta sai aru, et originaalpaagile alternatiivselt pakutud kütusepaak oli ilma astmeteta. Nii nähtub Pxxxx Lxxxxx ütlustest, et kuigi õiget kütusepaaki polnud saada, oli võimalus saadaolev kütusepaak ümber ehitada, millisele järeldusele jõudis ka hageja seaduslik esindaja. TsÜS § 68 lg 1 sätestab, et tahteavalduse võib teha mis tähel viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. Seega võib isik tahteavalduse teha mis tahes viisil, oluline on, et tema tahe oleks teistele äratuntavalt väljendatud, st teised isikud saaksid avaldaja soovitavas tahtest aru. Hageja seaduslik esindaja on vande all kinnitanud, et koos kostja esindajaga valiti internetist kütusepaak välja ning hageja tellis selle ka koheselt kostja esindaja Pxxxx Lxxxxx juuresolekul ära. Tunnistaja Uxxxx Oxxxx ütluste kohaselt vaatasid Kxxxxx Lxxxxja Pxxxx Lxxxxxkoos arvutisse ning jõudsid otsusele, et koos välja valitud paak tuleb ära tellida. Pxxxx Lxxxx on aga selgitanud, et tema ei tea, kas hageja tellis kütusepaagi ära ajal, mil Pxxxx Lxxxx hageja kontoris viibis või hiljem. Lisaks on Pxxxx Lxxxx selgitanud kohtuistungil, et ta ei uskunud, et otsus (kütusepaagi tellimiseks) nii ruttu (ühe päevaga) ära tehakse ning ta (Pxxxx Lxxxx) oleks pidanud veel kostja KONEMER OÜ seadusliku esindaja Sxxxx Mxxxxxx seda arutama. Seega möönab Pxxxx Lxxxx, et hageja siiski võis kütusepaagi tellida ära juba ajal, mil ta viibis hageja kontoris ning ühtlasi nendib, et oleks pidanud tellimist xxxxx Mxxxxxx arutama. Oluline on seegi, et Pxxxx Lxxxxx kinnitusel käis ta 10.12.2018. a Goldstern OÜ kontoris enne lõunat. Hageja esitatud e-kirjavahetusest (tl 63-67) kütusepaagi müüjaga UAB „Ferikas“ nähtub, et hageja on 10.12.2018. a kell 11.47 saatnud müüjale e-kirja sisuga „Palun saatke arve koos kohaletoimetamisega“ (tl 63 pöördel). Veelgi enam, esitatud tõenditest nähtuvalt on Leedu ettevõte UAB „Ferikas“ koostanud 10.12.2018. a Goldstern OÜ-le arve nr 2045359-1 summas 840 eurot (tl 70) ning maksekorralduse nr VM7872 (tl 71) kohaselt on Goldstern OÜ arve summas 840 eurot 10.12.2018. a kell 13.17 juba ka tasunud. Eeltoodule tuginedes saab kohtu hinnangul asuda seisukohale, et kostja esindaja Pxxxx Lxxxxx poolt 10.12.2018. a väljendatud tahe internetist valitud kütusepaagi (ilma astmeteta) ostmiseks oli hagejale selgelt väljendatud ning hageja seaduslik esindaja sai tema tahtest (osta kütusepaak) aru. Kohtu sellesisulist seisukohta toetab ka hageja seadusliku esindaja poolt vande all väljendatu, et kuna tegemist oli veoautole Volvo mõeldud kütusepaagiga, siis hageja tellis selle spetsiaalselt kostjale. Hageja tegeleb valdavalt veoautode Scania remondiga,

9 (15)

mistõttu ei ole tal ka Volvodele mõeldud varuosadega midagi teha. Kohus peab oluliseks sedagi, et hageja koostatud kalkulatsiooni alusel väljastas Swedbank AS 30.11.2018. a garantiikirja nr 236773441 (tl 19), Garantiikirjast nähtuvalt on sõidukiga Volvo FH-440, registreerimismärgiga xxxxxx toimunud kindlustusjuhtum ning garantii on antud kindlustusjuhtumist tulenevate kahjude kõrvaldamiseks ettevõttele KONEMER OÜ summas 1844,63 eurot. Kxxxxx Lxxx on kohtuistungil selgitanud, et kui kostja esindaja ei oleks garantiikirja esitanud, ei oleks ta mingil juhul ka kütusepaaki tellinud. Seega saab asuda seisukohale, et õiged ja tõendatud on hageja väited, et hageja tegi 10.12.2018. a uue VÕS § 16 lg 1 kohase pakkumuse kostjale. Hageja seaduslik esindaja on vande all kinnitanud, et kuna Leedust tellitud kütusepaagi hind jäi samaks algselt kalkulatsioonis nr 26/11/2018/1 olnud kütusepaagi hinnaga, siis kalkulatsiooni ei muudetud. Seega hageja avaldas 10.12.2018. a VÕS § 9 lg 1 tähenduses tahet tema poolt pakutud tingimustel kütusepaak müüa ja leping sõlmida. Kuna kostja esindaja esitas hageja koostatud kalulatsiooni pangale ning väljendas hagejale 10.12.2018. a vahetult ning suuliselt tahet kütusepaagi tellimiseks, milline oli hageja jaoks äratuntav, avaldas kostja esindaja VÕS § 20 lg 1 järgi nõustumust eeltoodud hageja pakkumusele, avaldades sellega omakorda VÕS § 9 lg 1 järgi tahet olla õiguslikult seotud hageja pakutud tingimustega ehk tasuda kütusepaagi eest. Vaidlust ei ole selles, et kostja esindaja loobus KONEMER OÜ-le kuuluva veoauto Volvo, registreerimismärgiga xxxxxx taastusremonttöödest (v.a kütusepaagi vahetus). Kohtu hinnangul võimaldavad esitatud tõendid ja asjaolud müügilepingu olemasolu poolte vahel tõendatuks lugeda.

10 (15)

juba eelnevalt sarnaseid tehinguid teinud ning esindatav on sellist tegevust talunud ning on vastavad tehingud täitnud (Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Komm vlj. Tallinn 2010, § 118 komm 3.2.1). Hageja seaduslik esindaja on vande kinnitanud, et Pxxxx Lxxxx on KONEMER OÜ jaoks tellinud hagejalt teenuseid alates 2016. a - 2017. a, s.o ajast, mil kostja ostis uue veoauto. Nimetatud ajast alates on KONEMER OÜ nimel hagejalt tellinud teenuseid just Pxxxx Lxxxx. Lisaks on Goldstern OÜ väljastanud ka kõik KONEMER OÜ-le mõeldud arved Pxxxx Lxxxxx e-posti aadressile (). Ka Uxxxx Oxxxx on kinnitanud, et kõik KONOMER OÜ-le väljastatud arved on saadetud Pxxxx Lxxxxx e-postile. Goldstern OÜ arvetest nr 3265, 3289, 3439 ja GAR4510 (tl 24-25) nähtub üheselt, et perioodil 26.02.2018. a kuni 10.12.2018.a on ettevõte saatnud 4 arvet just Pxxxx Lxxxxe e-posti aadressile. Kxxxxx Lxxx ei ole kunagi vaadanud KONEMER OÜ B-kaarti ning ei tea, kes ettevõtte juhatusse kuuluvad. Samuti ei ole ta kunagi Pxxxx Lxxxxxxt ega ka KONEMER OÜ-lt küsinud volikirja Pxxxxxxxxxxx esindusõiguse kohta ettevõttes. Sarnast seisukohta on väljendanud ka Uxxxx Oxxxx. Hageja seaduslik esindaja kohtuistungil selgitanud, et lisaks sagedastele tsisternipesudele tellis Pxxxx Lxxxx KONEMER OÜ nimel ka teisi teenuseid, nt puksiirteenust ja remonttöid (viimati remonditi veoauto Volvo tagasilda). Hageja on esitanud oma sellesisuliste väidete tõendamiseks arve nr GAR2318 (tl 72) ja arve nr GAR2472 (tl 73), millest nähtuvalt on KONEMER OÜ 2017. a esimeses pooles tellinud kahel korral hagejalt puksiirteenust. Kostja seaduslik esindaja Sxxxx Mxxxx on vande all andnud ütlusi, et Pxxxx Lxxxxxsai KONOMER OÜ nimel veoautoga ainult pesulas käia (kuna see oli hädavajalik ja hind oli juhatuse liikmele eelnevalt teada), kuid ühtegi muud teenust Pxxxx Lxxxx ettevõtte nimel tellida ei saanud. Samas kui hageja pool on veendunult kinnitanud, et puksiirteenused tellis Pxxxx Lxxxx, siis kostja seaduslik esindaja puksiir- ning remonditeenuse tellimist ei mäleta, kuid arvab, et seda ei pruukinud Pxxxx Lxxxx tellida. Lisaks ei teadnud Sxxxx Mxxxx öelda, kas Goldstern OÜ-st on keegi tema käest küsinud, kuhu KONEMER OÜ-le väljastatud arved saata, ühtlasi ei tea Sxxxx Mxxxx, kas ta on väljendanud hagejale tahet, et soovib arveid enda e-posti aadressile. Sxxxx Mxxxx teab üksnes, et arved liikusid - ta sai arved kätte e-posti vahendusel või tõi need talle Pxxxx Lxxxx paberkandjal. SxxxxxMxxxx üksnes eeldab, et arved tema e-postile saatis Goldstern OÜ ning ta ei tea, kas Pxxxx xxxxx talla e-posti vahendusel arveid edastas. Sxxxx Mxxxx vande all antud ütlustest nähtub, et kui ettevõte on midagi tellinud, siis ta ei süvene arvetesse ning maksab arved ära. Põhiline, et võlgu ei tekiks. Ka hageja mõlemad esindajad on kinnitanud, et KONEMER OÜ-l ei ole varasemalt hageja ees võlgnevusi olnud. Pxxxx Lxxxx on kohtule kinnitanud, et temal mingit otsustusõigust KONEMER OÜ nimel ei olnud ning kõik tuli eelnevalt kooskõlastada kostja seadusliku esindaja Sxxxx Mxxxxxx. Kohus leiab, et olukorras, kus Pxxxx Lxxxxxx tuli igakordselt enne teenuse tellimist Goldstern OÜ-lt saada kostja seadusliku esindaja nõusolek, kuid mingil põhjusel ei pruukinud tal kütusepaagi tellimiseks kostja seadusliku esindaja nõusolekut olla, ei pidanud hageja nõusoleku/volituse puudumisest teadlik olema. Hageja seaduslik esindaja märgib, et tal puudus vähimgi põhjus kahelda, et Pxxxx Lxxxx ei või kostja nimel lepinguid sõlmida (sh teenuseid tellida) ning seda eelkõige seetõttu, et aastaid oli hageja ja kosta vaheline koostöö toiminud hageja kirjeldatud viisil ning mingeid tõrkeid (sh arvete tasumisel) ei esinenud. Kohus leiab, et käesoleval juhul on täidetud TsÜS § 118 lg 2 kohaldamise eeldused. Siinkohal tugineb kohus asjaolule, et poolte vahel on tehingulised suhted kestnud vähemalt alates 2016. aastast ning Goldstern OÜ on KONEMER OÜ-le osutanud erinevaid teenuseid. Seega on poolte vahel olnud pikaajalised lepingulised suhted ning aastate jooksul on korduvalt Pxxxx Lxxxxx tellimisel tehtud sarnaseid tehinguid, s.o tsisterni pesu, remont- ning puksiirteenused, mistõttu võis hageja kohtu hinnangul mõistlikult uskuda, et KONEMER OÜ-d esindanud isikule Pxxxx Lxxxxxxx oli antud volitus tehingute tegemiseks, sh kütusepaagi tellimiseks. 11 (15)

Kostja seaduslik esindaja on kinnitanud, et kui ettevõte on teenust või kaupa tellinud, siis ta ei süvene, kust arved tulevad, ei tekita probleemi sellest ning maksab arved ära. Seega oli Sxxxx Mxxxx kostja seadusliku esindajana teadlik, et Pxxxx Lxxxx tegeleb teenuste tellimisel KONEMER OÜ nimel esindajana ning kostja seaduslik esindaja on talunud sellist praktikat. Pxxxx Lxxxxx ütlustest nähtuvalt Kxxxxx Lxxxxja SxxxxxMxxxx omavahel ei suhtle ja seetõttu oligi nii, et Lxxxx pidi Goldsternis asju ajama (12:40:50). See on toimunud nii umbes 7 aastat (12:27:48). Nüüd kui see asi nii läks, ütles Lxxxx Sxxxxxxe, et ajagu ise neid asju edasi. Ka paagi arvet ei edastanud Lxxxx Sxxxxxxx. Asjaolu, et Pxxxx Lxxxx oli tegutses kostja esindajana nähtub ka e-kirja vahetusest (tl 13-16). Nii on olnud just Pxxxx Lxxxx isikuks, kes kostja esindajana on saatnud Goldstern OÜ-le kalkulatsiooni koostamise tarbeks veokist pilte. E-kirjavahetusele eelnevalt võttis Pxxxx Lxxxx isiklikult Uxxxx Oxxxx tunnistuste kohaselt just temaga telefoni teel ühendust ning soovis hinnakalkulatsiooni veoauto taastusremondi kohta. Ka nähtub hageja esindajate ütlustest, et Pxxxx Lxxxx kinnitas hagejale, et tuleb lähipäevil (peale kütusepaagi saabumist) Goldsterni OÜ töökotta paaki vahetama. Veelgi enam, hageja seadusliku esindaja ütlustest nähtuvalt on xxxxx Mxxxs ise käinud paaril korral hageja juures autopesu teenusel ning ühel korral ka ADR märki saamas, kuid sel korral helistas Pxxxx Lxxxx hagejale, et viimane SxxxxxMxxxxxx märgi ka annaks. Kohus leiab, et kostja väide Pxxxx Lxxxxxx volituste puudumise kohta ei ole tõendatud. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul tõendatud, et KONEMER OÜ volitusi Pxxxx Lxxxxxxx tuleb lugeda TsÜS § 118 lg 2 kohaselt antuks ja järelikult kokkulepe kütusepaagi tellimiseks, mis Pxxxx Lxxxx on KONEMER OÜ nimel sõlminud, kehtib TsÜS § 115 lg 1 alusel ka kostja suhtes.

12 (15)

seisukohale, et kostja on lepingust taganemisel täitnud VÕS § 116 ja § 188 järgi taganemise õiguse kasutamiseks materiaalsed ja formaalsed eeldused.

13 (15)

Kohus tuvastas, et kostja rikkus 10.12.2018. a lepingut sellega, et tasunud tellitud kauba (kütusepaagi) eest. Kostja ei tõendanud, et ta oleks täitnud VÕS § 116 ja § 188 järgi taganemise õiguse kasutamiseks sisulised ja vormilised eeldused. Õigusabikulude eest tasumise kohustuse tõttu tekkis hagejal otsene varaline kahju (VÕS § 128 lg.3 tähenduses) ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos. Hageja kulud hõlmavad tasu õigusabi eest toimingutelt, mis hageja esitatud tõendite järgi on tehtud 2019. a, s.o ajal, mil hageja võis nõuda kostjalt lepingu täitmist. Nii on Merike Valgmäe Õigusbüroo OÜ 30.05.2019. a ja 20.12.2019. a Goldstern OÜ nimel koostanud KONEMER OÜ-le kohustuse täitmise nõuded (tl 27-28; 30). Nimetatud õigusbüroo koostatud arvete nr MA1900063 30.05.2019. a (tl 32) ja nr MA1900136 19.12.2019. a (tl 34) kohaselt on hagejale osutatud õigusteenust (kohustuse täitmise nõude koostamine KONEMER OÜ-le) vastavalt summas 210 eurot ja 140 eurot. Goldstern OÜ on esitatud arved tasunud vastavalt 30.05.2019. a (tl 33) ja 20.12.2019. a (tl 35). Kohtu hinnangul saab pidada õigusabikulusid selliste nõuete realiseerimiseks vajalikeks. Kohus leiab, et hagetav kahju on hõlmatud VÕS § 208 lg-st 1 tuleneva kostja lepingulise kohustuse kaitse eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2). Samuti oli sellise kahju tekkimine kostjale müügilepingu sõlmimisel mõistlikult ettenähtav (VÕS § 127 lg 3). Menetluskulude jaotus Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse kostja kahjuks, siis jätab kohus tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. 10.07.2020. a esitas hageja (täiendava) menetluskulude nimekirja. Hageja taotleb menetluskulude rahalist kindlaksmääramist. Hageja on kandnud kulusid seoses lepingulise esindaja kuludega järgmiselt: hagiavalduse koostamine 7 tundi hinnaga 70 eurot tund, kokku 408,33 eurot ilma käibemaksuta; 18.05.2020. a hageja seisukoha koostamine 3 tundi, kokku 175 eurot ilma käibemaksuta; 29.06.2020. a kohtuistungiks ettevalmistamine 2 tundi, kokku 116,67 eurot ilma käibemaksuta; 29.06.2020. a kohtuistungil esindamine 2,67 tundi, kokku 155,75 eurot ilma käibemaksuta ning 10.07.2020. a hageja lõppseisukohtade koostamine 2,5 tundi, kokku 145,83 eurot ilma käibemaksuta. Õigusabikuludele lisandub hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 225 eurot. Kokku on hageja menetluskulu suuruseks 1226,58 eurot ilma käibemaksuta, millest riigilõiv on 225 eurot (tl 40) ning lepingulise esindaja tasu 1001,58 eurot (ilma käibemaksuta) (kokku 17,17 tundi). Hageja taotleb menetluskulude välja mõistmist kostjalt. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul saab põhjendatud menetluskuluks lugeda nõudelt tasutud riigilõivu summas 225 eurot. Kohus leiab aga, et hageja lepingulise esindaja tasu on põhjendatud üksnes osaliselt. Käesolevas tsiviilasjas on hageja lepingulise esindajana osalenud Merike Valgmäe Õigusbüroost Merike Valgmäe OÜ. Kohus leiab, et arvestades käesoleva tsiviilasja iseloomu ja käiku, saab lugeda põhjendatuks ja mõistlikuks hageja lepingulise esindaja tasumäära, mis on 70 eurot (sisaldab käibemaksu) ühe töötunni eest.

14 (15)

Hageja on kinnitanud, et ta on käibemaksukohustuslane. Seega saab ta käibemaksu tagasi arvestada ja TsMS § 174 lg.10 alusel saab ta nõuda menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta. Kohus leiab, et hageja esindaja menetluskulude nimekirjas esitatud hagiavalduse koostamise ajakulu arvestusega ei saa nõustuda. Seejuures tugineb kohus esitatud hagiavalduse (sh esitatud lisade) mahule, aga ka asjaolule, et tegemist ei ole õiguslikult keeruka vaidlusega. Kohus peab esindaja põhjendatud ajakuluks 5 tundi. Lisaks nähtub hageja esindaja menetluskulude nimekirjast, et hageja esindajal on kulunud 3 töötundi hageja 18.05.2020. a seisukoha koostamiseks. Kohus, võttes arvesse kostja esitatud seisukohtade mahtu ja põhjendusi ning hageja vastust kostja esitatud seisukohtadele, peab ajakulu põhjendatuks. Põhjendatuks peab kohus ka ajakulu, mis hageja esindajal on 29.06.2020. a tekkinud seoses kohtuistungiks ettevalmistamise ning kohtuistungil osalemisega, kokku 4,67 tundi (2+2,67). Hageja lõppseisukohtade koostamise 2,5 tundi peab kohus samuti põhjendatuks. Kuigi hageja on kogu menetluse vältel väljendanud sarnast seisukohta, on lõppseisukohta täiendatud kohtuistungil esitatud seisukohtadega ning kohtu hinnangul tuleb arvestad ka asjaolu, et kohus rahuldab hagi täies ulatuses. Seega on hageja lepingulise esindaja õigusteenuse põhjendatud ajakulu 15,17 tundi, s.o summas 884,92 eurot (ilma käibemaksuta). Kokku hageja kasuks väljamõistetav menetluskulu 1109,92 eurot (õigusabiteenus 884,92 eurot ja riigilõiv 225 eurot). Hageja on taotlenud kostjalt viivise väljamõistmist menetluskuludelt VÕS § 113 lg.1 sätestatud ulatuses. Esitatud taotlus vastab TsMS § 177 lg.4 sätestatule ja kuulub rahuldamisele.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

15 (15)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.