Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Indrek Soots
Määruse tegemise aeg ja koht 05.08.2025, Tallinn Kohtuasja number
2-24-136221
Kohtuasi
B2 Impact OÜ hagi C.U vastu võla saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 12.03.2025 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
B2 Impact OÜ 27.03.2025 apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja B2 Impact OÜ (registrikood lepinguline esindaja Pille Martin
11542046),
Kostja C.U (isikukood XXX) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Keelduda menetlusse võtmast B2 Impact OÜ apellatsioonkaebust Harju Maakohtu 12.03.2025 otsuse peale.
2.Jätta apellatsioonkaebuse esitamisega seotud menetluskulud B2 Impact OÜ kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.B2 Impact OÜ (hageja) esitas 08.10.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse C.U-lt (kostja) 1399,78 euro saamiseks. Kohtul ei õnnestunud makseettepanekut
kostjale mõistliku aja jooksul kätte toimetada, mistõttu andis kohus nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 19.11.2024 hagiavalduse, paludes kostjalt hageja kasuks välja mõista lepingust nr 5713057471 tulenev põhivõlgnevus 1000 eurot, intress 117,12 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 185,63 eurot, sissenõudmiskulu 35 eurot, viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt (1000 eurot) alates 20.11.2024 kuni põhinõude rahuldamiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Kostja hagi osas seisukohta ei esitanud.
3.Harju Maakohus jättis 12.03.2025 otsusega hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda ja jättis hagejalt kostja kasuks menetluskulude hüvitise välja mõistmata. Määruse põhjendustes leidis maakohus kokkuvõtlikult, et krediidiandja ja kostja vahel oli lepinguline suhe, kuid hageja ei ole tõendanud tarbijakrediidilepingu nr 5713057471 sõlmimise aega ega sisu, hageja ei ole esile toonud ega tõendanud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist, hageja ei määranud uuesti tagasimakseid, mistõttu ei saanud kohus tuvastada, kas uuesti määratud tagasimaksete ja ümberarvestuse korral oleks kostja olnud ülesütlemiseteate saamise ajal võlgnevuses vähemalt kolme järjestikuse uue tagasimaksega. Hageja on ise väitnud, et nõue tuleneb lepingust, mistõttu ei rahuldanud maakohus hageja nõudeid ka alusetu rikastumise sätete alusel. Ning isegi alusetu rikastumise sätete alusel ei saaks hageja nõudeid rahuldada, sest hageja enda väidete kohaselt on kostja põhivõla ulatuses raha krediidiandjale juba tasunud.
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada, alternatiivselt saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks, alternatiivselt rahuldada hagi osaliselt. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole leping tühine, vorminõude rikkumist ei ole olnud. Hageja on tõendanud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Hagi ei oleks saanud jätta tervikuna rahuldamata, kuna kostja on tagasimakseid teinud väiksemas summas, kui on tegelikult tema kasutusse võetud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 21 alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustamisel mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemäärseid menetluskulusid.
6.Kolleegium märgib, et kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus). Praeguses asjas palus hageja mõista kostjalt välja 2
põhivõlg 1000 eurot, intress 117,12 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 185,63 eurot, sissenõudmiskulu 35 eurot, viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt (1000 eurot) alates 20.11.2024 kuni põhinõude rahuldamiseni. Seega ei ületa hageja nõuded ülal märgitud piirmäära, mistõttu on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes.
7.Sellises kohtuasjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 järgi menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
8.Maakohus ei ole otsuses andnud luba otsuse edasikaebamiseks.
9.Riigikohus on märkinud, et ringkonnakohus ei pea lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist TsMS § 637 lg 21 alusel põhjendama pikemalt, kui et määrusest oleks selgelt arusaadav, et kaebuse menetlemisest on keeldutud viidatud normi alusel ja põhjusel, et maakohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks ning maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, selgelt rikutud menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid või et võimalikud minetused materiaalõiguse normi ebaõigel kohaldamisel, menetlusnormide järgimisel või tõendite hindamisel ei võinud oluliselt mõjutada maakohtu lahendit. Sisuliselt nõustub ringkonnakohus sel juhul maakohtu otsuse põhjendustega neid kordamata. Määruse pikemalt põhjendamise kohustus ei oleks kooskõlas menetlusökonoomiaga (RKTKm 21.02.2024, 2-22-100795, p 11; 10.04.2019, 2-17-13363, p 15).
10.Arvestades tsiviilasja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ega rikkunud menetlusõiguse normi viisil, mis võinuks tuua kaasa ebaõige otsuse. Maakohus on kolleegiumi hinnangul tõendeid kooskõlas TsMS § 232 lg-tega 1 ja 2 hinnates asunud põhjendatult seisukohale, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja mittenõustumine maakohtu järeldustega ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks, kui maakohus on materiaalõigust õigesti kohaldanud ega ole rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme. Hageja on apellatsioonkaebuses korranud maakohtus esitatud väiteid. Maakohus on neile piisavalt põhjalikult vastanud. Hageja apellatsioonkaebuses esitatud väited ei võimalda ringkonnakohtu hinnangul jõuda maakohtu otsuses märgitust teistsugustele järeldustele.
11.Olukorras, kus hagi jäi rahuldamata, jättis maakohus menetluskulud põhjendatult TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Hageja ei väida apellatsioonkaebuses, et vaatamata hagi rahuldamata jätmisele oleks menetluskulud tulnud jaotada teisiti.
12.Eelnevast tulenevalt keeldub ringkonnakohus hageja esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 21 alusel.
13.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad kaebuse esitamisega seotud menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel koosmõjus TsMS § 639 lg-ga 1 kaebuse esitaja, s.o hageja kanda. Kuivõrd apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduti ning ei edastatud kaebust kostjale vastamiseks, ei saanud kostjale apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt väljamõistmisele kuuluvaid menetluskulusid ja neid ei ole vaja rahaliselt kindlaks määrata.
3
14.Kuigi hageja ei ole tasunud tervikuna apellatsioonkaebuse esitamisel seaduses sätestatud riigilõivu 280 eurot (TsMS § 124 lg 1, § 133 ja § 137 lg 1, riigilõivuseaduse § 59 lg-d 1 ja 15 ning lisa 1), siis ei palu ringkonnakohus menetlusökonoomia kaalutulustel kaebuse puuduseid kõrvaldada. Hagejal on apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda määruse jõustumisel TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv 215 eurot. Taotluses tuleb märkida, kellele ja millisele arvelduskontole tuleb lõiv tagastada.
15.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Kuna apellant esitas apellatsioonkaebuse elektrooniliselt, ei ole vaja seda talle tagastada. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
(allkirjastatud digitaalselt)
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.