Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

Hagiavalduse kohaselt on kostja 24.05.2019. a sõlminud xxxxxxxxxxx-ga laenulepingu nr Y190524013. xxxxxxxxxxx ütles lepingu üles 2.12.2019. a, kuivõrd kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ning loovutas 11.03.2020. a nõude kostja vastu Renovum OÜ-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Renovum OÜ esitas kohtule hagi G. L. 1285,01 euro (võlgnevus 924,09 eurot, intress 118 eurot, lepingu hooldustasu 10,66 eurot, sissenõudmiskulu 45 eurot ning hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 187,26 eurot) ja lisanduva lepingujärgse viivise väljamõistmiseks. Kostjale on hagimaterjalid ja tsiviilasja menetlusse võtmise määruse isiklikult kätte toimetatud 23.06.2020. a. Kostja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul ega ka hiljem hagiavaldusele vastanud. Hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist juhul, kui kostja hagile ei vasta. TsMS § 444 lg 3 alusel võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) §-de 76 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 113 lg 1,1131 lg 1 164 lg 2 ja 397 lg 1 alusel. TsMS § 367 alusel võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on taotlenud viivise väljamõistmist lepingus kokkulepitud määras, s.o 0,108 % päevas, tähtajaks tasumata summalt iga maksmisega viivitatud päeva eest ning arvestanud sissenõutavaks muutunud viiviseid kuni 02.06.2020 summas 187,26 eurot. Kohus on arvestanud välja viivise põhinõudelt –924,09 eurot alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni, summas 62,87 eurot. Seega tuleb kokku kostjalt hageja kasuks välja mõista 1347,88 eurot (924,09+118+10,66+45+187,26+62,87). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 järgi kostja kanda. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulud riigilõiv 225 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulud 480 eurot, kokku 725 eurot. Riigilõivu suuruse sätestab seadus, mistõttu on menetluskuluna märgitud riigilõivu suurus põhjendatud. Ka maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot on TsMS § 4842 kohaselt põhjendatud. Hageja õigusabikulusid ei pea kohus kogu ulatuses põhjendatuks. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka tsiviilasjaga. Arvestades hagiavalduse ja sellele lisatud dokumentide mahtu ning menetluse kestust, ei ole tegemist ka tavapärasest mahukama asjaga. Eeltoodu tõttu leiab kohus, et antud tsiviilasjas on hageja õigusabikulud põhjendatud 300 euro ulatuses. Kokku on hageja vajalikeks ja põhjendatud menetluskulude suuruseks seega 545 (225 + 20 + 300) eurot. Menetluskulude jaotust ja põhjendatud ulatust arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista 545 eurot. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 märgib kohus otsuses, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Tagaseljaotsuse teatavakstegemine ja täidetavaks tunnistamine Vastavalt TsMS § 455 lg 1 toimetab kohus otsuse menetlusosalistele kätte.

TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.