Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

Kohtu menetluses on Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi Edite Riseva vastu 681,29 euro (võlgnevus 500 eurot, intress 64,48 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot, lepingutasu 9,90 eurot, lepingu haldustasu 3,60 eurot ning hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 73,31 eurot) ja lisanduva viivise väljamõistmiseks. Nõue tuleneb kostja ja 1A.EE OÜ vahel XX.XX.XXXX. a sõlmitud osamaksetega müügilepingust nr XXX, millest tulenevaid kohustusi ei ole kostja nõuetekohaselt täitnud. 1A.EE OÜ ütles lepingu üles 22.08.2019. a ja loovutas 29.08.2019. a nõude kostja vastu hagejale. Kohus võttis hagi 02.04.2020. a menetlusse ning andis kostjale aega 30 päeva määruse kättesaamisest alates hagile vastamiseks. Kohus toimetas kostjale hagimaterjalid kätte

14.06.2020. a. avalikult, väljaandes Ametlikud Teadaanded teate avaldamise teel. Kostja ei kohtu määratud tähtaja jooksul ega ka hiljem hagile vastanud. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja selle saab tagaseljaotsusega rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja põhjendava osa, märkides üksnes järgmist: Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1132 lg 2 p 1 alusel palub hageja mõista kostjalt välja sissenõudekulu 25 eurot (kolme võlateatiste eest vastavalt 15 eurot, 5 eurot ja 5 eurot). VÕS § 1132 lg 2 p 2 näeb ette, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on 500 kuni 1000 eurot. Hageja esitatust ei nähtu, millistel asjaoludel nõuab hageja sissenõudekulude hüvitamist just taotletud ulatuses. VÕS § 1132 lg-tes 1 ja 2 on sätestatud hüvitiste ülempiirid, mitte fikseeritud ning tegelikust kahjust sõltumatu hüvitisemäär. Kui poolte vahel ei ole meeldetuletuskirja eest tasu nõudmiseks eelnevat kokkulepet, saab võlausaldaja nõuda ainult tegelikult tekkinud kahju hüvitamist üldise kahju hüvitamise regulatsiooni alusel ning peab kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama (Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi, K. Sein. Tallinn 2016, lk 580). Eeltoodu tõttu jätab kohus hagi rahuldamata sissenõudekulude osas. Muus osas rahuldab kohus hagi. Hageja on taotlenud viivise väljamõistmist lepinguga kokkulepitud määras tähtajaks tasumata summalt iga maksmisega viivitatud päeva eest ning arvestanud sissenõutavaks muutunud viiviseid kuni hagi esitamiseni 73,31 eurot. Kohus on arvestanud välja viivise põhinõudelt (500 eurot) alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni, summas 39,12 eurot. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 163 lg 1 alusel ja hagi rahuldamise ulatust arvestades tuleb jätta menetluskuludest 96% kostja kanda ja 4% hageja kanda. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulud riigilõiv 175 eurot ja õigusabikulud 420 eurot, kokku 595 eurot. Riigilõivu suuruse sätestab seadus, mistõttu on menetluskuluna märgitud riigilõivu suurus põhjendatud. Hageja õigusabikulusid ei pea kohus kogu ulatuses põhjendatuks. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka tsiviilasjaga. Arvestades hagiavalduse ja sellele lisatud dokumentide mahtu ja menetluse kestust, ei ole tegemist ka tavapärasest mahukama asjaga. Eeltoodu tõttu leiab kohus, et antud tsiviilasjas on hageja õigusabikulud põhjendatud 250 euro ulatuses. Kokku on hageja menetluskulud seega 425 (175 + 250) eurot.

Menetluskulude jaotust ja põhjendatud ulatust arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista 408 eurot. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 märgib kohus otsuses, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.