Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

ASJAOLUD

Kohtu menetluses on OÜ Aktiva Finants hagi T. R. vastu 1126,90 euro (võlgnevus 1000 eurot, sissenõudmiskulu 40 eurot ning hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 86,90 eurot) ja lisanduva viivise väljamõistmiseks. Nõue tuleneb kostja ja Ferratum Estonia OÜ vahel 7.12.2017. a sõlmitud laenulepingust nr CL9509, mis on Ferratum Estonia OÜ poolt 23.03.2018. a üles öeldud, kuivõrd kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt. 2.04.2018. a loovutas Ferratum Estonia OÜ kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.

Kohus võttis hagi menetlusse 12.05.2020. a ning andis kostjale aega 30 päeva määruse kättesaamisest alates hagile vastamiseks. Kostjale on hagimaterjalid ja hagi menetlusse võtmise määrus 12.05.2020. a kätte toimetatud e-posti aadressil [email protected]. Kostja ei ole kohtu määratud aja jooksul ega ka hiljem hagiavaldusele vastanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

Tulenevalt TsMS § 407 lõigetest 1-3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt hagile vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja nõusolekut tagaseljaotsuse tegemiseks eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Käesolevas asjas on hageja hagiavalduses märkinud, et taotleb hagi rahuldamist tagaseljaotsusega , kui kostja hagile tähtaegselt ei vasta. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja selle saab tagaseljaotsusega rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja põhjendava osa, märkides üksnes järgmist. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1132 lg 2 p 1 alusel palub hageja mõista kostjalt välja sissenõudekulu 30 eurot (kolme võlateatiste eest vastavalt 20 eurot, 5 eurot ja 5 eurot). VÕS § 1132 lg 2 p 1 näeb ette, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on 500-1000 eurot. Hageja on palunud välja mõista sissenõudekulu kolme kirja saatmise eest summas 30 eurot ning lisaks 10 eurot telefonikõnede, päringute koostamise, kontaktandmete otsimise, kontrollimise ja töötlemise jms eest. Hageja esitatust ei nähtu, millistel asjaoludel nõuab hageja sissenõudekulude hüvitamist just taotletud ulatuses. VÕS § 1132 lg-tes 1 ja 2 on sätestatud hüvitiste ülempiirid, mitte fikseeritud ning tegelikust kahjust sõltumatu hüvitisemäär. Kui poolte vahel ei ole meeldetuletuskirja eest tasu nõudmiseks eelnevat kokkulepet, saab võlausaldaja nõuda ainult tegelikult tekkinud kahju hüvitamist üldise kahju hüvitamise regulatsiooni alusel ning peab kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama (Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi, K. Sein. Tallinn 2016, lk 580). Eeltoodu tõttu jätab kohus hagi rahuldamata sissenõudekulude osas. Muus osas rahuldab kohus hagi. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 järgi kostja kanda. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulud riigilõiv 200 eurot ja õigusabikulud 420 eurot, kokku 620 eurot. Riigilõivu suuruse sätestab seadus, mistõttu on menetluskuluna märgitud riigilõivu suurus põhjendatud. Hageja õigusabikulusid ei pea kohus kogu ulatuses põhjendatuks. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka tsiviilasjaga. Arvestades hagiavalduse ja sellele lisatud dokumentide mahtu ning menetluse kestust, ei ole tegemist ka tavapärasest mahukama asjaga. Eeltoodu tõttu leiab kohus, et antud tsiviilasjas on hageja õigusabikulud põhjendatud 250 euro ulatuses. Kokku on hageja vajalikeks ja põhjendatud menetluskulude suuruseks seega 450 (200 + 250) eurot. Menetluskulude jaotust ja põhjendatud ulatust arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista 436,50 eurot. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 märgib kohus otsuses, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.