Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

esitas 10.12.2019 Cryotechi ja võlgniku seaduslikule esindajale X-X X Xsile kirjalikult e-kirja teel nõude edasimüügilepingu II jaotise B osa alusel ettemaksu tagastamiseks. Lisaks on võlausaldaja võlgnevuse tasumist nõudnud 19.12.2019, 30.12.2019, 16.02.2020, 24.02.2020 ja 17.03.2020 ekirjades. X-X X Xsi 24.02.2020 kirja kohaselt ei ole Tootjal võlga kerge tagastada, aga tema sõnul üritavad nad selleks ikkagi raha leida. Samas kirjas kinnitas võlgnik, et kokkulepe on kokkulepe, mistõttu ettemaks tagastatakse. Ka 17.03.2020 saadetud e-kirjas tunnistas võlgnik võlausaldaja nõuet, kuid selgitas, et majandusliku olukorra tõttu ei ole võlausaldaja poolt tasutud ettemaksu võimalik tagastada. Olenemata asjaolust, et võlausaldaja esitas ettemaksu tagastamise nõude 10.12.2019 ja võlgniku poolt ettemaksu tagastamise tähtpäev oli seega 24.12.2019, mis saabus selgelt varem kui COVID-19 viiruse levikust tingitud võimalikud majandusraskused, ei ole võlgnik ettemaksu käesoleva hetkeni tagastanud. Nõude suurus on kokku on 80 000 eurot, millele lisandub viivis seadusjärgses määras. 05.05.2020 esitas avaldaja võlgnikule pankrotihoiatuse. Võlgnik ei ole nõuet täitnud ka pärast pankrotihoiatuse kättesaamist. Võlausaldaja palub kuulutada välja võlgniku pankrot. Võlausaldaja tasus 08.06.2020 ja 12.06.2020 ajutise halduri tasu ja kulude katteks deposiiti kokku 1 500 eurot. Kohus võttis avalduse menetlusse 15.06.2020. Võlgnik esitas 18.06.2020 ja 28.06.2020 pankrotiavaldusele järgnevad vastuväited:  Edasimüügileping on sõlmitud üksnes võlausaldaja ja Cryotech Nordic AS-i vahel. Lepingu on allkirjastatud üksnes Cryotech Nordic PLC ja La Campana Generel Trading LLC nimel ja nende esindajate poolt, mitte aga KVC Finance OÜ nimel. Võlgniku ainsaks juhatuse liikmeks oli lepingu sõlmimise hetkel 11.03.2019 K T, kes ei ole lepingut allkirjastanud. KVC Finance OÜ ei ole lepingus poolena või muul viisil isegi mainitud, rääkimata sellest, et temale tuleks kolmandate isikute vahel sõlmitud lepingust õigusi või kohustusi. Võlgnik ei saa seega isiklikult võlausaldaja nõude edasimüügilepingu alusel tasutud deposiidimakse tagastamise eest vastutada.  Võlausaldaja ei ole pidanud kirjavahetust võlgniku tänase juhatuse liikme, vaid X-X X Xs Seenioriga, kes on kõigest kolmanda isiku Cryotech Nordic AS-i müügikonsultant. Otsene vale on väide, et X-X X Xs Seenior on kinnitanud, justkui oleks KVC Finance OÜ majanduslikes raskustes ja ei suuda võlausaldaja nõuet täita. X-X X Xs Seenior on võlausaldajale edastatud Cryotech Nordic AS-i finantsjuhi e-kirja COVID-19 viiruse mõjude kohta. Nimetatud isikud ei ole KVC Finance OÜ töötajad ega juhtorganite liikmed. Kolmanda isiku finantsjuhi ja müügikonsultandi e-kirjad ei sisalda ega saagi sisaldada mis tahes kinnitusi või infot KVS Finance OÜ kohta.  Lisaks ei ole võlgnik kunagi ka mingit makset summas 80 000 eurot saanud, seega pole tal ka põhimõtteliselt midagi võlausaldajale tagastada.  Võlausaldaja on minetanud õiguse nõuda deposiidimakse summas 80 000 eurot tagastamist. Edasimüügilepingu kohaselt oleks võlausaldaja pidanud teavituse tagastamisest tegema enne 2019.a lõppu. Selle asemel aga vahetas võlausaldaja veel 2020.a alguses Cryotech Nordic AS-i müügikonsultandiga tellimuse osas e-kirju ning alles 16.02.2020 kirjutas müügikonsultandile, et võlausaldaja sooviks deposiidimakset tagasi saada.  Võlgnik ei ole maksejõuetu. Võlgnik ei ole tasunud ega plaani võlausaldajale nõutud summat tasuda, sest võlgnikul puudub selleks õiguslik kohustus. Võlgniku vara katab võlausaldaja nõude mitmekordselt. 2019. aasta majandusaasta kohaselt oli võlgnikul vaba raha 302 218 eurot. Väär on väide, et võlgniku osalused on väärt vähem kui 80 000 eurot. Cryotech Nordic AS-i bilansimaht on üle ühe miljoni euro. Ettevõte teenis 2018. aastal küll väikese kahjumi, kuid ettevõttel on endiselt suures mahus vara (sh varusid üle 700 000 euro) ning ka rahalisi vahendeid üle 88 000 euro. Võlgnikule kuulub ettevõttest ca 29%.

 

Üksnes võlgnikule kuuluv Cryotech Nordic AS-i osalus on väärt kordades rohkem kui võlausaldaja nõue. Võlausaldaja nõude olemasolu tuvastamine eeldab kohtult hinnangute andmist ja tõendite hindamist ulatuses, mis väljuks pankrotimenetluse raamidest. Nõude olemasolu ning isegi mis tahes õigussuhte olemasolu võlausaldaja ja võlgniku vahel on vaidlusalune. Võlausaldaja poolt võlgniku vastu pankrotiavalduse esitamine pahatahtlik. Nimelt on täpselt sama nõude osas esitanud võlausaldaja kokku neli pankrotiavaldust eesmärgiga sundida edasimüügilepingu teist poolt Cryotech Nordic AS-i või mistahes muud isikut võlausaldajale ettemaksu tagastama.

29.06.2020 toimunud eelistungil jäi võlausaldaja oma pankrotiavalduse juurde ja võlgnik vastuväidete juurde. Eelistungil andis kohus võlausaldajale ja võlgnikule täiendava tähtaja tõendite ja seisukohtade esitamiseks. 06.07.2020 esitas võlausaldaja selgituse, miks võlgnik on lepingu pooleks. Juriidilise isiku teadmine või teadmapidamine on seotud tema organi liikmete teadmisega või teadmapidamisega. X-X X Xs võlgniku osanikuna ja Cryotech Nordic AS aktsionärina oli teadlik sõlmitavast lepingust ning tema kui võlgniku osaniku teadmine on võlgnikule omistatav. Äriühingu organiks saab lugeda ka osanike koosolekut kui juriidilise isiku kõrgeimat organit, seega saab teadmise lepingu sõlmimisest omistada ka võlgnikule. Võlgnik ei ole varasemalt lepingupooleks mitteolemisele tuginenud, vaid esmakordselt seadsid selle kahtluse alla võlgniku lepingulised esindajad. See näitab selgelt, et võlgnik on ennast ise lepingupooleks pidanud, kuid juriidiliste nüansside väljatoomisel lepinguliste esindajate poolt on sellest seisukohast loobutud. Sellist käitumist tuleb lugeda hea usu põhimõtte vastaseks käitumiseks. Tegemist ei ole sisulise vastuväitega nõudele ja sellest tulenevalt ei saa see olla aluseks ajutise halduri määramisest keeldumiseks. Kuigi peamine kirjavahetus toimus müügidirektori X-X X Sr.-ga, on tema poeg ja osanik X-X X Xs samuti kirjavahetuse koopias ning mitmete kirjade adressaat, millest tulenevalt kogu olukorrast teadlik ning andnud sellele oma heakskiidu. Kuna tehingu tegemisest oli teadlik X-X X Xs kui võlgniku osanik, saab lugeda, et võlgnik oli lepingupool. Võlgnik esitas seisukoha 13.07.2020. Edasimüügilepingu allakirjutanud isikul X-X X Xsil puudus volitus sõlmida leping mh ka võlgniku nimel. Sellist volitust ei oleks pidanud ka olema, sest võlgnik pole kunagi soovinud sellise lepingu osapooleks olla ega ole seda ka olnud. Võlausaldaja ei ole kunagi võlgnikuga väidetavast deposiidist rääkinud ega kirjutanud. Seega on eksitav võlausaldaja viide justkui võlgniku lepinguliste esindajate kaasamisega menetlusse muutus võlgniku argumentatsioon. Võlgnik ei ole end kunagi lepingupooleks pidanud ega pea ka praegu. X-X X Xs ei ole olnud kunagi võlgniku osanik. Ainus seos X-X X Xsil võlgnikuga tekkis alles 30.08.2019 ehk ligi kuus kuud pärast edasimüügilepingu sõlmimist, mil ta sai võlgniku juhatuse liikmeks. Samuti ei ole ka Cryotech Nordic AS-i müügikonsultandil J-P E. Xs Sr.’il võlgnikuga mingit seost – nimetatud isik ei ole muu hulgas võlgniku ühegi organi liige. Seega jääb arusaamatuks, miks võlausaldaja üritab kunstlikult kolmanda äriühingu (Cryotech Nordic AS-i) töötaja kirjavahetust võlgnikule omistada. Kohtu seisukoht Pankrotiseaduse (PankrS) § 10 lg 1 kohaselt „võlausaldaja peab pankrotiavalduses põhistama võlgniku maksejõuetuse, samuti tõendama nõude olemasolu.“ PankrS § 15 lg 3 p 1 järgi kohus jätab võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata kui võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Kohus leiab, et ajutine haldur tuleb jätta nimetamata ning vaidlus lahendada väljaspool pankrotimenetlust.

Võlausaldaja nõude aluseks on 11.03.2019 edasimüügileping, mille alusel tasus võlausaldaja ettemaksu ning nõudis hiljem selle tagastamist. Lepingu puhul tõusetub esiteks küsimus, kas võlgnik on üldse selle lepingu pool. Lepingus on lepingupoolteks ühelt poolt võlausaldaja ning teiselt poolt Cryotech Nordic AS, viimase aktsionärid (kelleks on ka võlgnik) ja Soome tütarühing Cryotech Finland Oy; lepingu on allkirjastanud võlausaldaja poolt K P ja teiselt poolt Cryotech Nordic AS - X-X Xs. Äriregistrist nähtub, et X-X X Xs (lepingu allkirjastanud isik) sai võlgniku juhatuse liikmeks 30.08.2019, s.o pärast lepingu sõlmimist. Varasemalt ei olnud X-X X Xs võlgniku osanik, nagu on väitnud võlausaldaja. Võlausaldaja ei ole esitanud tõendeid, et X-X X Xsil oleks olnud võlgniku poolt antud volitus sellise lepingu sõlmimiseks. Kohus ei ole veendunud, et võlgnik on selle lepingu pool ning et sellest lepingust tulenevad õigused ja kohustused (sh võimalik ettemakse tagastamise kohustus) laienevad võlgnikule. Ettemaksu ei ole tasutud võlgnikule, mistõttu ei näe kohus alust nõuda võlgnikult ettemaksu tagastust ka lepinguvälisel alusel. Vaidluse all on ka see, kas võlgnikul üldse on ettemaksu tagastamist õigus nõuda või on ta selle nõude esitanud hilinenult. Edasimüügilepingu kohaselt võis ettemaksu tagastamist nõuda kuni 2019.a lõpuni. Võlausaldaja on seisukohal, et ta esitas selle nõude 10.12.2019, võlgniku arvates on nõue esitatud 16.02.2020 (varem arutati probleemi lahendamist). Võlausaldaja tugines ka sellele, et võlgnik on kohustuse olemasolu kinnitanud 24.02.2020 ja 17.03.2020 e-kirjas. Nimetatud e-kirjad on saatnud X-X Xs seenior, mistõttu tuleb lahendada ka küsimus sellest, kas nimetatud isikul oli õigus võlgniku nimel selliseid avaldusi teha (võlgniku väitel ei ole tegu võlgniku töötaja ega juhatuse liikmega). Kohus on seisukohal, et võlgniku vastuväited ja argumendid nõude osas ei ole selgelt perspektiivitud ja ei ole välistatud, et võlausaldajal puudub nõue võlgniku vastu. Nende küsimuste lahendamine vajab aga põhjalikumat menetlust. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlausaldaja nõue ei ole pankrotimenetluse jaoks selge ning vaidlus nõude osas tuleb lahendada väljaspool pankrotiavalduse menetlust, kuna tõusetunud küsimused väljuvad pankrotiavalduse menetlemise raamidest. Kohus jätab ajutise halduri nimetamata. PankrS § 15 lg 7 järgi „kui kohus ajutist haldurit ei nimeta, siis pankrotiavalduse alusel edasist menetlust ei toimu ja menetlus lõpeb.“ PankrS § 15 lg 6 kohaselt jäävad menetluskulud võlausaldaja kanda. Kuivõrd kohus lõpetab menetluse, siis määrab kohus TsMS § 174 lg 1 ja 2 alusel menetluskulud kindlaks käesolevas kohtumääruses. TsMS § 138 lg 1 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 lg 1 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et „kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.“ Võlgniku menetluskulude nimekirja kohaselt on menetluskulud kokku summas 3 373,80 eurot – õigusabikulu 3 300 eurot (koos käibemaksuga) ja päringud äriregistrisse (Eesti ja Soome registrid) ning muud bürookulud summas 73,80 eurot (koos käibemaksuga). Õigusabi on osutatud kokku 13,75 tundi tunnitasuga 240 eurot (koos käibemaksuga).

Võlausaldaja hinnangul on võlgniku lepinguliste esindajate tunnihind on põhjendamatult kõrge. Asjakohane ei ole võlgniku viidatud Riigikohtu lahend, milles Riigikohus pidas põhjendatuks tunnitasu 200 eurot ilma käibemaksuta, kuivõrd eelnimetatud vaidluses oli tegemist keskmisest keerukama ja mahukama vaidlusega. Käesoleva vaidluse puhul on tegemist keskmisest lihtsama ja vähemahuka vaidlusega. Seega on võlausaldaja hinnangul põhjendatud tunnihind 130 eurot tunnis. Võlgniku ajakulu on osaliselt põhjendamatu. Võlgniku 18.06.2020 menetlusdokumendi koostamise põhjendatud ajakulu on 1,5 tundi - menetlusdokumendi vastus oli 6-leheküljeline dokument, millest õiguslikke põhjendusi oli vaid 3 lehekülge ning mis on sisuliselt täpselt samad teises menetlusest esitatud seisukohtadega, mille eest on võlgnik juba teises tsiviilasjas menetluskulude hüvitamist taotlenud. 22.06.2020 ja 26.06.2020 toimingute ajakulu kokku 4,5 on võlausaldaja hinnangul põhjendamatu, kuivõrd võlgniku esindaja on võlgniku positsiooni analüüsi ja materjalide analüüsi teinud juba 18.06.2020 esitatud dokumendi raames. 26.06.2020 ajakulu 1,5 tundi selgitusega „pankrotiasja materjalide analüüs“ ei ole vajalik ega põhjendatud kulu, sest teised võlgniku lepingulised esindajad olid juba varasemalt materjalidega tutvunud. Dubleeritud ajakulu näol ei saa olla tegemist sellise kulutusega, mille saaks teise menetlusosalise kanda jätta. Järelikult tuleb ajakulu vähendada 4,5 tunni võrra. 29.06.2020 eelistung kestis 36 minutit, mistõttu on põhjendatud kulu on 36 minutit ehk 0,6 tundi. 06.07.2020 menetlusdokumendi analüüsi ja võlgniku 13.07.2020 menetlusdokumendi koostamise põhjendatud kulu on 1,3 tundi. Võlgnik on esitanud 73,80-eurose kulu (koos käibemaksuga), mis tulenes Eesti ja Soome tehtavatest päringutest ja muudest bürookuludest. Võlausaldaja hinnangul on kogu kulu põhjendamatu, kuivõrd võlgnik pole ära näidanud täpseid päringuid ja nende hindu. Samuti on arusaamatu, millest koosnevad „muud bürookulud“, seega ei ole võimalik ka hinnata, kas need on põhjendatud menetluskulud või mitte. Võlausaldaja hinnangul tuleb jätta kogu kulu välja mõistmata. Võlausaldaja hinnangul on põhjendatud ajakulu kokku 4,9 tundi. Kohus nõustub osaliselt võlausaldaja seisukohaga ja vähendab võlgniku menetluskulusid. Võlgnik on esitanud esmalt 18.06.2020 taotluse ja esialgsed vastuväited, milles võlgnik tugines sellele, et võlgnik ei ole edasimüügilepingu pool; võlgnik ei ole saanud deposiidimakset ja seega pole tal midagi tagastada; võlausaldaja on kaotanud õiguse nõuda makset tagasi; võlgnik ei ole maksejõuetu; pankrotiavaldus on pahatahtlik, kuivõrd sama nõude osas on esitatud neli pankrotiavaldust. 17-18.06.2020 toimingute ajakulu on kokku 3,25 tundi, kohus peab sellist ajakulu põhjendatuks. Samuti võib põhjendatuks pidada 19.06.2020 toiminguid (määrusega tutvumine, kliendiga suhtlemine) ja ajakulu 0,25 tundi ning 22.06.2020 (õiguslik analüüs) ja ajakulu 0,75 tundi. 25.06.2020 toiming (tõlke kontrollimine) ja selle ajakulu 0,25 tundi ei ole kohtu hinnangul põhjendatud. Nimetatud tõlge on dokumendi kohta, millega võlgnik soovis tõendada, et võlausaldaja on esitanud neli pankrotiavaldust, sh ühe Soome kohtusse. Pankrotiavalduste esitamine mitme isiku vastu ei annaks iseenesest alust jätta ajutist haldurit nimetamata ega mõjutaks võlgniku vastu esitatud pankrotiavalduse menetlemist, mistõttu on sellega seonduva tõendi tõlke kontrollimise toiming ja ajakulu põhjendamatu. 26.06.2020 pankrotiasja materjalide analüüs ja sellele kulunud aeg 1,5 tundi on põhjendamatu, arvestades menetluse staadiumi selleks hetkeks. Eelduslikult on tegu teise esindaja lisandumisest tekkinud kuluga, mida ei pea siiski vastaspool hüvitama. Samal kuupäeval on pankrotiavaldusele vastuväidete koostamise ajakulu 2,25 tundi. 28.06.2020 esitatud vastuväidetes on üldjoontes võlgnik jäänud samade vastuväidete juurde kui 18.06.2020, kuid neid on täiendatud - kohus peab põhjendatud ajakuluks 1,5 tundi. 29.06.2020 toimunud eelistungil osalemise ajakuluks on võlgnik märkinud 1 tund, mida kohus vähendab 0,6 tunnini vastavalt istungi toimumise ajale (36 minutit). 29.06.2020 kommunikatsioonile kulunud aega ja 30.06.2020 eelistungi protokolliga tutvumisele kulunud aega kokku 1 tund võib pidada põhjendatuks. 13.07.2020 ajakulu 3,5 tundi võlausaldaja 06.07.2020 menetlusdokumendiga tutvumisele ja võlgniku 13.07.2020 dokumendi koostamisele peab kohus põhjendatuks osaliselt – 2 tunni

ulatuses. Kohus arvestab sellega, et võlausaldaja menetlusdokument sisaldas ka uut positsiooni, mille osas oli vajalik seisukoht kujundada. Kokku peab kohus põhjendatud ajakuluks seega 9,35 tundi. Tunnitasu 200 eurot (lisandub käibemaks) ei ole kohtu arvates põhjendatud. Tegu ei ole äärmiselt keerulise asjaga. Põhjendatud tunnitasuks peab kohus 130 eurot, millele lisandub käibemaks. Põhjendatud ajakuluga 9,35 tundi ja tunnitasuga 156 eurot (sisaldab käibemaksu) kujuneb õigusabikuluks 1 458,60 eurot (sisaldab käibemaksu). Võlgniku kulu 73,80 eurot (päringud Eesti ja Soome äriregistrisse ning muud bürookulud) on põhjendatud osaliselt. Kohus saab võtta arvesse menetluses tõendina esitatud päringuid. Võlgniku poolt on esitatud järgmised väljavõtted registritest – 18.06.2020 lisa 3 kinnistusraamatu päring võlausaldaja kohta (tasuta), lisa 4 äriregistri päring võlausaldaja kohta (2 eurot), lisa 5 äriregistri päring võlgniku kohta (samas mahus kui näitab tasuta päring), lisa 6 võlgniku majandusaasta aruanne (2 eurot), lisa 7 Cryotech Nordic AS 2018.a majandusaasta aruanne (2 eurot); 28.06.2020 seisukoha lisa 1 äriregistri päring võlgniku kohta (2 eurot), lisa 2 Cryotech Nordic AS 2018.a majandusaasta aruanne (esitatud 18.06.2020). Seega peab kohus põhjendatud kuluks 8 eurot päringute tegemisele. Muud bürookulud on täpsustamata ja kohus ei pea neid põhjendatuks, kuna need ei ole seostatavad käesoleva menetlusega. Kokku peab kohus võlgniku põhjendatud ja vajalikeks menetluskuludeks 1 466,60 eurot (sisaldab käibemaksu). TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Võlgnik on sellise taotluse esitanud. Eeltoodu põhjal määrab kohus võlgniku menetluskuludena kindlaks 1 466,60 eurot (sisaldab käibemaksu) ja mõistab selle võlausaldajalt välja. Kohus mõistab välja ka viivise hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt. PankrS § 11 kohaselt võib kohus pankrotiavalduse esitanud võlausaldajat kohustada tasuma ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa, kui on alust eeldada, et pankrotivarast selleks ei jätku. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 195 lg 1 kohaselt, kui tagatise andmise põhjus on ära langenud, tagastab tagatise määranud kohus tagatise andja avalduse alusel tagatise. Võlausaldajal on võimalik taotleda ajutise halduri tasu ja kulude katteks tasutud tagatise tagastamist pärast käesoleva määruse jõustumist. /Allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Kark Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.