4.Kanda tagastatav riigilõiv 375 (kolmsada seitsekümmend viis) eurot Osaühing BRONX (registrikood 10495729) arveldusarvele nr xxx. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramise kord
5.Jätta menetluskulud OÜ DOMNITEX (registrikood 12609350) kanda 55,76% (viiekümne viie koma seitsmekümne kuue protsendi) ulatuses ja Osaühingu BRONX (registrikood 10495729) kanda 44,24% (neljakümne nelja koma kahekümne nelja protsendi) ulatuses.
6.Määrata Osaühingu BRONX (registrikood 10495729) menetluskulude suuruseks pärast menetluskulude jaotust 931,19 (üheksasada kolmkümmend üks koma üheksateist) eurot.
1 (4)
7.Välja mõista OÜ-lt DOMNITEX (registrikood 12609350) Osaühingu BRONX (registrikood 10495729) kasuks menetluskulud 931,19 (üheksasada kolmkümmend üks koma üheksateist) eurot.
8.Välja mõista OÜ-lt DOMNITEX (registrikood 12609350) Osaühingu BRONX (registrikood 10495729) kasuks viivis menetluskulude 931,19 (üheksasada kolmkümmend üks koma üheksateist) eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 931,19 (üheksasada kolmkümmend üks koma üheksateist) eurot.
9.Jätta rahuldamata Osaühingu BRONX (registrikood 10495729) avaldus menetluskulude 763,81 (seitsesada kuuskümmend kolm koma kaheksakümmend üks) eurot kindlaksmääramiseks.
10.Jätta kindlaks määramata OÜ DOMNITEX (registrikood 12609350) menetluskulude rahaline suurus. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu viieteistkümne (15) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie (5) kuu möödumist määruse tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6). I.
Asjaolude kirjeldus
1.Harju Maakohus menetleb Osaühingu BRONX (hageja) hagi OÜ DOMNITEX (kostja) vastu võla nõudes. Hageja esitas 14.05.2020 hagist loobumise avalduse koos poole hagi esitamisel tasutud riigilõivu tagastamise taotlusega ja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusega. Kohus küsis 15.05.2020 kostjalt seisukohta ja menetluskulude nimekirja hiljemalt 20.05.2020. Kostja ei vastanud kohtu määratud tähtaja jooksul ega esitanud enda menetluskulude nimekirja. II.
Kohtumääruse põhjendused ja õigusaktid, millest kohus juhindus
2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 429 lg 2 sätestab, et kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse. Kui hagist loobumine on esitatud kohtule kirjalikus avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Hageja on esitanud 14.05.2020 hagist loobumise avalduse, mis on võetud toimikusse. TsMS § 429 lg 3 sätestab, et kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. Kohus küsis 15.05.2020 kostjalt seisukohta ja menetluskulude nimekirja hiljemalt 20.05.2020. Kostja ei vastanud kohtu määratud tähtaja jooksul ega esitanud enda menetluskulude nimekirja. 2 (4)
3.TsMS § 429 lg 4 sätestab, et kohus ei võta vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. Menetlusosaliste esitatud menetlusdokumentidest ei ilmne asjaolusid, millest tingituna võiks hagist loobumine rikkuda olulist avalikku huvi. Arvestades hagis esitatud nõude iseloomu ja erandlike asjaolude puudumist, ei riku hagist loobumine olulist avalikku huvi. Eeltoodust tulenevalt esineb alus hagist loobumise vastuvõtmiseks. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse.
4.TsMS § 150 lg 4 järgi tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Hageja on hagist loobunud ja taotlenud poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist hageja kontole. Kohtute infosüsteemist nähtub, et hageja on tasunud hagilt riigilõivu kokku 750 eurot. Kohus määrab sellest poole (375 eurot) hagejale tagastamiseks vastavalt esitatud taotlusele.
5.TsMS § 173 lg 1 esimene lause sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kohus lõpetab menetluse määrusega, seetõttu peab kohus käesolevas määruses märkima ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja kindlaks määrama menetluskulud.
6.TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus võttis hageja hagiavalduse 30.08.2019 kohtumäärusega menetlusse hagihinnaga 17 798,38 eurot. Hageja on menetluse kestel osaliselt nõudeid vähendanud ja nõuetest loobunud kostja kasuks, mida saab käsitleda hageja hagiavaldusest osalise loobumisena. Hagihinda ei korrigeerita ega vähendata, kui menetluse kestel toimub hagiavaldusest osaline loobumine. Kostja esitas 07.05.2020 kohtule maksekorralduse nr 2303 summa 9923,71 eurot. Pärast seda esitas hageja 14.05.2020 kohtule hagist loobumise avalduse seoses võlgnevuse tasumisega. Eeltoodust tulenevalt hageja sai nõude rahuldatud 55,76% ulatuses (9923,71 eurot hagihinnast 17 798,38 eurost). Kohus jätab menetluskulud 55,76% ulatuses kostja kanda ja 44,24% ulatuses hageja kanda.
7.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 3 (4)
Hageja menetluskulud nimekirja kohaselt maakohtus kokku 1695 eurot. Hageja menetluskulud koosnevad lepingulise esindaja tasust (esindustasu kohtumenetluses) 1320 eurot ja kohtumenetluses hagiavalduselt tasutud poolest riigilõivust 375 eurot. Kohus peab hageja menetluskulude nimekirjas toodud lepingulise esindaja tasu lähtuvalt tsiviilasjas tehtud toimingutest vajalikeks ja põhjendatuteks ning proportsionaalseks lähtuvalt kohtuvaidluse keerukusest osaliselt. Antud kohtuvaidlus eeldab dokumentidega tutvumist, esindatava ja esindaja vahelist koostööd, õiguslikku analüüsi ning selleks kulub aega. Hagejat esindas kohtumenetluses toimingute tegemise ajal lepinguline esindaja, kes vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele (TsMS § 218 sätestatud nõuetele). Kohus on seiskohal, et käesolevas asjas lepingulise esindaja tunnitasu on põhjendatud maksimaalselt 100 eurot, mis ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Samuti arvesse võttes, et hageja lepinguline esindaja ei ole advokaat. Kohus on seisukohal, et maksimaalselt sai hageja lepingulisel esindajal käesolevas asjas õigustoiminguteks (sh nt materjalidega tutvumine, hagiavalduse koostamine, kohtuistungil esindamine) kuluda 12,95 tundi tunnitasuga 100 eurot. Hageja küsib 09.03.2020 instungil esindamise eest tasu 1 tunni eest. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt istung kestis 0,75 tundi, mistõttu põhjendatud ei ole ajatasu 0,25 tundi (1-0,75). Lähtudes asja õiguslikust keerukusest, menetlusdokumentide mahust ja sisust ning tehtud toimingutest (sh võttes arvesse, et hageja lepinguliselt esindajalt eeldatakse põhjalike õigusteadmisi), siis on hageja lepingulise esindaja tasu põhjendatud enne menetluskulude jaotust 1320 euro asemel 1295 euro ulatuses (12,95x100). Põhjendatud on enne menetluskulude jaotust hageja poolt kohtumenetluses hagilt tasutud poole riigilõivu 375 euro hüvitamine, mida ei hagejale ei tagastatud. Kohus jättis menetluskulud 55,76% ulatuses kostja kanda. Kohus määrab kindlaks ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhjendatud ning vajalikud hageja menetluskulud pärast menetluskulude jaotust 931,19 (1295+375=1670 ja 1670-st 55,76% on 931,19) eurot. Hageja nõuab menetluskulusid kokku summas 1695 eurot. Kohus jätab rahuldamata hageja menetluskulude kindlaksmääramise nõude 763,81 euro (1695-931,19) ulatuses.
8.Kostja ei esitanud kohtule menetluskulude nimekirja. Kohtule ei ole teada, kas kostjal tekkis kohustus hüvitada võimalikud menetluskulud ja kas ta on need hüvitanud. Kohtul ei ole võimalik hinnata kostja võimalikule õigusabile kulunud aja, õigusabi tunnitasu ning toimingute põhjendatust ja vajalikkust. Kohus jätab kindlaks määramata kostja menetluskulude rahalise suuruse. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.