AS-i MiniCredit (pankrotis) pankrotihalduri hagi CC ja YY vastu solidaarselt kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud otsus
Harju Maakohtu 2. detsembri 2019 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
CC apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
19 347,11 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastustaja): AS MiniCredit (pankrotis) pankrotihaldur Martin Krupp, lepinguline esindaja Kerli Kaasik Kostja (apellant): CC (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Denis Polman
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kostja CC 16. juuni 2020 taotlus täiendava dokumentaalse tõendi vastuvõtmiseks ja võtta toimikusse viidatud kuupäeva menetlusdokumendi lisana esitatud vaatlusprotokoll koos selle lisadega.
2.Harju Maakohtu 2. detsembri 2019 otsus jätta muutmata.
4.Menetluskulud maakohtus jätta solidaarselt kostjate YY ja CC kanda. YY apellatsioonkaebuse menetlemise kulud jäävad tema kanda. CC apellatsioonkaebuse menetlemise kulud jätta kostja CC kanda. Edasikaebamise ja kulude kindlaksmääramise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku
tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikele 2. Kostja YY apellatsioonkaebuse menetlemise kulusid pole vaja rahaliselt kindlaks määrata.
NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD
1.AS-i MiniCredit (pankrotis, edaspidi: võlgnik) pankrotihaldur Martin Krupp (hageja) esitas
6.juunil 2020 Harju Maakohtule hagi CC (kostja) ja YY (edaspidi: teine kostja, koos: kostjad) vastu. Hageja palus kostjatelt solidaarselt välja mõista kahjuhüvitise 19 347,11 eurot või alternatiivselt mõista nimetatud summa välja kostjalt. Hageja peamised väited on järgmised: -
-
-
-
võlgnik kanti äriregistrisse 10. novembril 2008. Võlgniku peamine tegevusala oli tarbijakrediidi ehk SMS-laenude andmine summas 50–1000 eurot Eestis, Lätis, Poolas ja Gruusias. Võlgniku juhatuse liige oli 21. november 2008–10. november 2009 kostja ja 14. juuni 2012–2. september 2016 teine kostja; maakohtu 5. oktoobri 2016 määrusega kuulutati välja võlgniku pankrot ja nimetati pankrotihalduriks hageja; ajal, kui võlgniku juhatuse liikmeks oli teine kostja, tasus võlgnik kostja ja tema perekonnaliikmete lennupiletite eest kokku vähemalt 19 347,11 eurot. Lennupiletid tellis kostja ja need osteti valdavalt Nizzasse, Viini, Leetu, kus võlgnikul ei olnud majandustegevust. Teine kostja rikkus juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustust kasutades äriühingule kuuluvaid rahalisi vahendeid kostja eest arvete tasumiseks, milleks võlgnik ei olnud õigustatud ega kohustatud, mistõttu tekitas teine kostja võlgnikule kahju 19 347,11 eurot; teine kostja selgitas hagejale, et kuigi tema oli juhatuse liige, siis tegelikult juhtis võlgniku kostja. Kuna korraldusi andis ja võlgnikule kahjulikke toiminguid tegi kostja kui võlgniku tegelik juht enda huvides ja võlgniku arvel, siis vastutavad kostjad solidaarselt võlgnikule tekitatud kahju eest. Kostja hoidis hagejat kahjustades lennupiletite arvete tasumiselt kokku 19 347,11 eurot ja sai nimetatud summa ulatuses otsest varalist kasu; alternatiivselt, kuna võlgnik tasus kostja lennupiletite arveid, olemata selleks õigustatud või kohustatud, siis rikastus kostja võlgniku arvel lennupiletite tasumise kohustusest vabanemise tõttu 19 347,11 euro võrra.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ei olnud võlgniku tegelik juht. Hagi aluseks olevate tehingutega ei ole võlgnikule kahju tekitatud. Kõik kostja reisid, mille eest tasus võlgnik, olid seotud ettevõtlusega. Need reisid toimusid võlgniku korraldusel ja temaga sõlmitud kokkuleppe alusel.
3.Teine kostja vaidles samuti hagile vastu. Tõele ei vasta hageja väide, et kostja oli võlgniku tegelik juht. Hagiavalduses nimetatud reisid korraldati võlgniku ja kostja vahel sõlmitud konsultatsioonilepingu alusel ning need toimusid ärilistel eesmärkidel. Seega ei põhjustanud reisidega seotud kulud võlgnikule kahju. Samal põhjusel ei ole kostja reisikulude võrra rikastunud. Teine kostja ei rikkunud reise tellides juhatuse liikme kohustusi ega sõlminud võlgniku jaoks kahjulikke tehinguid.
2 (5)
MAAKOHTU OTSUS
4.Maakohus rahuldas hagi 2. detsembri 2019 otsusega (vaidlustatud otsus). Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel solidaarselt kostjate kanda ja otsustas määrata need rahaliselt kindlaks edaspidi.
4.1.Maakohus tuvastas järgmised asjaolud: -
-
-
võlgnik kanti äriregistrisse 10. novembril 2008 ja tema tegevusala oli tarbijakrediidi ehk SMS-laenude andmine summas 50–1000 eurot Eestis, Lätis, Poolas ja Gruusias; maakohtu 5. oktoobri 2016 määrusega kuulutati välja võlgniku pankrot ja nimetati pankrotihalduriks hageja; kostja oli võlgniku juhatuse liige 21. november 2008–10. november 2009; teine kostja oli selles rollis 14. juuni 2012–2. september 2016 ja alates 2. septembrist 2016 oli juhatuse liige DD; kostja pankrot kuulutati välja 15. juunil 2011 tsiviilasjas nr 2-10-60840. Kostja pankrotimenetlus lõpetati raugemisega maakohtu 27. veebruari 2014 määrusega, sama määrusega algatati tema kohustustest vabastamise menetlus ja kohustati teist kostjat täitma usaldusisiku kohustusi. Kohus lõpetas kostja kohustustest vabastamise menetluse 7. juuli 2017 määrusega; võlgnik tasus kostja lennupiletite eest alates 2014. aasta detsembrist kuni 2016. aasta juunini kokku 19 347,11 eurot.
4.2.Kostjale lennupiletite ostmisega tekitati võlgnikule kahju 19 347,11 eurot. Võlgnikul polnud kostjaga mingeid lepingulisi suhteid, mistõttu ei olnud võlgnikuga kuidagi seotud kostja lennud, mille eest võlgnik tasus. Lennupiletid osteti valdavalt Nizzasse, Viini, Montenegrosse ja Leetu. Neis asukohtades ei olnud võlgnikul majandustegevust. Ka sel põhjusel ei saanud kulutused olla seotud võlgnikuga või tehtud tema huvides. Kostjad ei tõendanud lennureiside kohta võlgnikule aruannete esitamist. Ülekandeid tehti kostja korraldusel, millest järeldub, et teine kostja ei pidanud vajalikuks kontrollida reiside vajalikkust ega seotust võlgniku majandustegevusega. Teine kostja rikkus tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-st 35 ja äriseadustiku (ÄS) § 315 lg-st 1 tulenevat hoolsuskohustust sellega, et lubas võlgnikul tasuda kostja lendude eest, mis ei olnud seotud võlgnikuga ja mille eest ei saanud võlgnik mingit vastusooritust. Lendude eest tasutud summa on võlgniku kahju võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 1 järgi ning kostjatel on selle hüvitamise kohustus VÕS § 127 lg-te 2 ja 4, aga ka § 1043, § 1045 lg 1 p 7 ja lg 3 kohaselt. Tunnistajate DD, OO ja RR ütlused kinnitavad teise kostja selgitusi pankrotihaldurile. Nendega on tõendatud, et võlgniku nimel andis igapäevaselt korraldusi kostja. Sellest järeldub, et kostjal oli mõju võlgniku üle. Hageja tõendas, et võlgniku juhtimine oli korraldatud selliselt nagu otsustas kostja, aga teine kostja oli vaid käsutäitja. Seega otsustas kostja enda reiside üle. Ka see kinnitab tema mõju võlgniku üle. Teine kostja juhatuse liikmena vaid täitis kostja käske toimetada ühel või teisel viisil, st kostja mõjutas teist kostjat käituma vastuolus korraliku ettevõtja hoolsuskohustusega. Seega tekkis just kostja korralduste tagajärjel võlgnikul kahju 19 347,11 eurot. Kostja vastutab ÄS § 2892 lg 1 alusel võlgnikule kahju hüvitamise eest seetõttu, et ta mõjutas teist kostjat tegutsema võlgniku kahjuks. Teine kostja vastutab võlgniku ees ÄS § 315 lg 2 ja ÄS § 2892 lg 2 alusel juhatuse liikme kohustuste rikkumise tõttu. Kostjate vastutus on solidaarne.
3 (5)
POOLTE SEISUKOHAD
5.Kostjad esitasid maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebused, milles palusid selle tühistada ja uue otsusega jätta hagi neist kummagi suhtes rahuldamata. Teise kostja kaebuse menetlusse võtmisest keeldus ringkonnakohus 9. aprilli 2020 määrusega, mis jõustus edasi kaebamata. Kostja väited apellatsioonimenetluses on kokkuvõtvalt järgmised.
5.1.Esiteks rikkus maakohus menetlusõigusnorme sellega, et keeldus kostja tunnistajate ülekuulamisest, kes omavad teadmist hagi lahendamisel tähtust omavatest asjaoludest. Sellega kohtles maakohus pooli ebavõrdselt, kuna kuulas üle hageja kolm tunnistajat, kuid samade asjaolude kohta taotletud kostja tunnistajate ülekuulamisest keeldus. Samas kinnitasid kõik kolm hageja tunnistajat oma ütlustes, et kostja taotletud tunnistajad on asjakohased ja teavad anda ütlusi juriidilist tähendust omavate asjaolude kohta.
5.2.Teiseks keeldus maakohus kogumast ja uurimast tõendeid asjaolu kohta, millest võiks järeldada, kes oli võlgniku tegelik juht hagi aluseks oleval ajavahemikul. Kriminaalasja nr 119-705 süüdistusaktis käsitletakse võlgniku tegelike juhtidena UU ja MM. Samuti on süüdistusaktis sedastatud, et samad isikud kontrollivad võlgniku pankrotimenetlust. Nende kahe seisukoha tõendamiseks on kriminaalasja toimikus hulgaliselt tõendeid. Keeldudes vastavaid tõendeid kogumast, jättis maakohus välja selgitamata asjas tähtsust omavad asjaolud.
5.3.Kolmandaks saab käesolevas asjas kogutud tõenditest järeldada, et hagi aluseks oleval ajavahemikul ei olnud võlgniku tegelikuks juhiks kostja, vaid olid UU ja MM, kelle ülesandeid kostja täitis. Maakohtule esitatud registrikaardi väljavõtted näitavad võlgniku omanikustruktuuri. Registriväljavõtetest tuleneb, et kogu hagi aluseks oleval ajaperioodil oli võlgnik UU ja MM kontrolli all. Selline olukord kestis vähemalt kuni 5. augustini 2016.
5.4.Lisaks esitas kostja 16. juunil 2020 taotluse võtta dokumentaalse tõendina vastu vaidlusaluste arvete kohta Keskkriminaalpolitsei poolt teostatud raamatupidamisdokumentide vaatlusprotokoll koos lisadega. Kostja soovib tõendada, et valdav enamus arvetest on kajastatud kui võlgniku majandustegevusega seotud kulud. Kolm arvet kogusummas 3195 eurot on kantud raamatupidamise kontole, kus kajastatakse nõudeid erinevate isikute vastu. Kostja on selle summa tasunud, aga ei saa seda tõendada, siiski ei saaks põhjendatud nõue olla samast summast suurem.
6.Hageja vaidleb kostja kaebusele ja taotlusele vastu.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb hagi kostja suhtes rahuldamise ja menetluskulude mh tema kanda jätmise osas jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata. Kostja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja ta kannab oma kaebusega seonduvad menetluskulud ringkonnakohtus.
8.Apellatsioonimenetluses on vaidlus küsimuses, kas maakohus rahuldas põhjendatult hagi kostja vastu. Teise kostja osas on maakohtu otsus praeguseks TsMS § 638 lg 10 ja § 456 lg 4 teise lause alusel jõustunud.
9.Ringkonnakohus rahuldab kostja 16. juuni 2020 taotluse. Kostja põhistas, et tõendit ei olnud võimalik esitada maakohtu menetluses, st TsMS § 652 lg 3 p 2 järgi on uue tõendi esitamine lubatav.
10.TsMS § 652 lg 1 p 1 ja poolte väidete põhjal saab ringkonnakohus kaebuse lahendamisel lähtuda maakohtu tuvastatud ja eespool p-s 4.1 refereeritud asjaoludest.
11.Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega kostja suhtes hagi rahuldamise osas. Vastuseks kaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 4 (5)
11.1.Maakohus rahuldas hagi kostja suhtes ÄS § 2892 lg 1 alusel. Viidatud säte näeb ette, et oma mõju aktsiaseltsile ära kasutades mh juhatuse liiget aktsiaseltsi kahjuks tegutsema mõjutanud isik peab hüvitama aktsiaseltsile sellega tekitatud kahju. Kaebuse keskse väite kohaselt tuvastas maakohus ekslikult, et kostja oli võlgniku tegelik juht (ehk oma mõju ära kasutav isik ÄS § 2892 lg 1 tähenduses) ajavahemikul, mil võlgnik tasus kostja lennupiletite eest 19 347,11 eurot, st 2014. aasta detsembrist kuni 2016. aasta juunini.
11.2.Maakohus hindas tõendeid TsMS § 232 lg 1 järgides seadusest juhindudes igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustas oma siseveendumuse kohaselt, et kostja otsustas ise lennupiletite tellimise ja nende eest tasumise võlgniku arvel. Teine kostja oli samal ajal võlgniku juhatuse liige, aga tema enda kinnituse järgi ei takistanud ta kostjat võlgniku arvel kulutuste tegemisel ega kontrollinud nende kulutuste põhjendatust. Kostja pole kaebuses ega ka varem viidanud tõenditele, millest nähtuks vaidlusaluste lennupiletite soetamiseks korralduse andmine mõnelt muult isikult.
11.3.Põhjendatud ei ole kostja väidetest nähtuv arusaam, et teataval ajavahemikul võib esineda ainult kindel isik, kes vastab ÄS § 2892 lg 1 tunnustele. Kui aktsiaselts teeb erinevaid talle kahjulikke tehinguid või toiminguid, siis tuleb neist igaühe puhul eraldi tuvastada, kes viidatud sättes nimetatud juhtorganite liikmetest tegutses aktsiaseltsi kahjuks ja kes mõjutas teda sel viisil toimima. Maakohus tuvastas õigesti, et vaidlusaluste lennupiletite osas olid need isikud kostjad. Siinjuures pole oluline, kas aktsiaselts tervikuna oli mõju ära kasutava isiku kontrolli all või sai ta üksnes mõjutada juhtorgani liiget tegema kõnealuseid toiminguid. Neil kaalutlustel ei ole praeguse vaidluse lahendamisel tähtsust, kas ning kui suures mahus omasid võlgniku üle kontrolli UU ja MM. Kaebuse teine ja kolmas väide pole järelikult põhjendatud.
11.4.Samadel kaalutlustel ei ole edukas kaebuse esimene väide. Lisaks ei rikkunud maakohus menetlusõigust, kui jättis rahuldamata kostja taotluse tunnistajate ülekuulamiseks. Hagejal tuli hagi alusena esitatud väiteid TsMS § 230 lg 1 kohaselt tõendada, st ta pidi esitama tõendeid, et vaidlusaluses summas lennupiletite tellimise ja ostmise toimingute osas vastab kostja ÄS § 2892 lg 1 tunnustele. Kostja soovis küll näidata, et oli teisi isikuid, kes ka teostasid kontrolli võlgniku üle, aga kostja ei väitnud ega põhjendanud oma tunnistajataotlusi sellega, et lennupiletitega seonduvaid tehinguid mõjutas teist kostjat tegema keegi teine peale kostja. Samuti ei toonud kostja esile, et neist tehingutest oleks saanud kasu keegi teine peale kostja.
11.5.Apellatsioonimenetluses esitatud kriminaalasja vaatlusprotokoll ja selle lisad ei tõenda kostja väidet, et kostja huvides lennupiletite ostmine polnud võlgnikule kahjulik. ÄS § 2892 lg 1 eesmärk on anda nõudeõigus aktsiaseltsile, kellele tekkis kahju juhtorgani ja teda mõjutava isiku koostöö tulemusel. Maakohus tuvastas asjakohaselt, et teine kostja juhtis võlgnikku nii, et kostja sai võlgniku arvel soetada enda soovidele vastavaid lennupileteid. Seetõttu ei tähenda lennupiletite kulu kajastamine ühel või teisel raamatupidamiskontol, et kulu oli võlgniku jaoks põhjendatud. Kuigi võlgniku pearaamatust ja päevaraamatust tehtud väljavõtetelt nähtuvad viited võimalikele ettevõttesisestele korraldustele, siis neid dokumente kostja pole esitanud ega nende kogumist ringkonnakohtus taotlenud.
12.Kostja kaebusega seonduvad ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Teise kostja kaebuse menetluskulud jaotas ringkonnakohus 9. aprilli 2020 määrusega. Juhindudes TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus resolutsioonis kõigi seniste menetluskulude jaotuse. Kulud määrab TsMS § 177 lg 2 järgi rahaliselt kindlaks maakohus, aga teise kostja kaebuse kulude kohta otsustas ringkonnakohus 9. aprilli 2020 määruse, et selles osas kindlaksmääratavad kulud puuduvad. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing, Gaida Kivinurm, Ulvi Loonurm 5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.