Avaldaja (võlausaldaja): EN (isikukood xxxxxxxxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Liisi Kents
OÜ
pankroti
Puudutatud isik (võlgnik): Xxxxxxxxxxxx OÜ (registrikood xxxxxxxxxx), seaduslik esindaja PV ja lepinguline esindaja vandeadvokaat Kalle-Kaspar Sepper Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta EN poolt 12.02.2020 esitatud tõendid (võlgniku 2018 majandusaasta aruanne ja Tallinna kohtutäitur Katrin Velleti 12.02.2020 e-kiri) asja materjali juurde võtmata.
2.Harju Maakohtu 29.01.2020 määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
3.Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta EN kanda.
4.Välja mõista ENlt Xxxxxxxxxxxx OÜ kasuks 540 eurot ringkonnakohtu menetluskulude hüvitamiseks.
5.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättetoimetamisest menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramise
osas. Muus osas ei ole saa määruse peale edasi kaevata (pankrotiseaduse (PankrS) § 5 lg 2, § 15 lg 5). Selgitused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Avaldus ja menetluse käik
1.EN (avaldaja, võlausaldaja) esitas 14.01.2020 avalduse Xxxxxxxxxxxx OÜ (puudutatud isik, võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks.
2.Pankrotiavalduse kohaselt sõlmisid avaldaja ja võlgnik 24.04.2008 laenulepingu summas 725 000 krooni (46 335,95 eurot). Võlgniku poolt laenu ja intressi tasumise tähtaega pikendati kuni 24.04.2019. Võlgnik ei ole laenu tagastanud ega tasunud laenusummalt intresse. 08.08.2019 saatis avaldaja võlgnikule nõudekirja ja pankrotihoiatuse. Vaatamata nõudekirja ja pankrotihoiatuse kättesaamisele ei ole võlgnik rahalisi kohustusi täitnud (PankrS § 10 lg 2 p 1).
3.Võlgniku suhtes on algatatud 09.07.2019 täitemenetlus, mille algatamise aluseks on YYYYYYYYYY OÜ täitmisavaldus ja Tallinna notari Gunnar Savisaar poolt 22.05.2019 koostatud notariaalne dokument nr 1866, nõude sisuks võlgnevus summas 49 850 eurot. Võlgniku ja YYYYYYYYYY OÜ seaduslik esindaja ja tegelik kasusaaja on PV. Tallinna kohtutäituri Katrin Velleti poolt algatatud täitemenetluse aluseks on täitedokument, milleks on võlgniku ning YYYYYYYYYY OÜ vahel 22.05.2019 allkirjastatud võlatunnistus ja kokkulepe kohesele sundtäitmisele allumise kohta, millega on heade kommete vastaselt loodud fiktiivne nõue ja näiline täitedokument, millega oleks võimalik ebaseaduslikult pöörata võlgniku omandis olev xxxxxx vallas, xxxxxxxülas asuv xxxxxxx kinnisasi võlgniku juhatuse liikmega PV seotud YYYYYYYYYY OÜ omandisse. Võlgnik on end sellega muutnud maksejõuetuks (PankrS § 10 lg 2 p 3).
4.Võlgnik palub jätta pankrotiavalduse rahuldamata ja ajutise halduri nimetamata. Võlgnik seab kahtluse alla 24.04.2008 laenulepingu ja selle lisade ehtsuse. Laenulepingu on võlgniku ja võlausaldaja poolt allkirjastanud EN. Võlgnikul on kahtlus, et esitatud dokumendid on allkirjastatud tagantjärgi. Võlausaldaja ei ole võlgnikule üle andnud raamatupidamisdokumente ning seetõttu ei ole võimalik originaaldokumenti kontrollida. Võlgniku endistel juhatuse liikmetel puudub laenulepingu kohta info. Dokumentide ehtsuse kontrollimine väljub pankrotimenetluse raamidest. Summa 725 000 krooni on võlausaldaja kandnud võlgniku arveldusarvele selgitusega „Xxxxxxxxxxx ost“. Võlgnik ei ole maksejõuetu. Võlgnikule kuulub 5,5 hektari suurune Xxxxxxxxxxx kinnistu, millel asub arvestatava suurusega majutusasutus. Selle vara väärtus ületab võlausaldaja nõuet kümneid kordi. Esimese astme kohtu määrus
5.Harju Maakohtu 29.01.2020 määrusega jäeti võlgnikule ajutine pankrotihaldur nimetamata ja lõpetati tsiviilasja menetlus. Maakohus jättis menetluskulud avaldaja kanda, mõistis avaldajalt võlgniku kasuks välja menetluskulud 840 eurot ning määras, et menetluskuludelt kuulub tasumisele viivis.
6.Võlgnik on esitanud vastuväiteid, mille hindamine väljub pankrotimenetluse piiridest ning mis tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust (PankrS § 15 lg 3 p 1).
7.Võlgnik vaidlustab laenulepingu ja selle lisade ehtsuse. Võlgniku väitel on need dokumendid koostatud tagantjärgi. Kohus leiab, et dokumendi ehtsuse küsimuse otsustamine nõuab mitteõiguslikke eriteadmisi, s.o tuleb määrata ekspertiis. Selle toimingu tegemine väljub pankrotimenetluse raamidest. Lisaks ei ole kohtul võimalik tuvastada, et poolte vahel oleks laenusuhe muul alusel. Võlausaldaja on esitanud 24.04.2008 maksekorralduse 725 000 krooni ülekandmisest võlgnikule, kuid selgitusse on märgitud „Xxxxxxxxxxx ost“. Kohtul ei ole võimalik siduda antud maksekorraldust laenusuhtega. Seetõttu ei ole võlausaldaja nõue selge. Kohus jätab ajutise halduri nimetamata. Kuna ei ole selge, kas võlausaldajal on nõue võlgniku vastu, ei ole põhjust analüüsida võlgniku maksevõimet selle nõude suhtes.
8.Menetluskulud jäävad avaldaja kanda (PankrS § 15 lg 6). Kohus määrab kindlaks võlgniku menetluskulud 7 tunni eest (koos eelistungiga) summas 840 eurot (7 h x 120 eurot/h) ja mõistab selle võlausaldajalt välja. Määruskaebus
9.Avaldaja palub 12.02.2020 määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ning saata asi maakohtule tagasi uueks lahendamiseks. Maakohus jättis ebaõigesti asja materjalide juurde võtmata võlgniku 2018. a majandusaasta aruande ning rikkus sellega menetlusõiguse normi. Seetõttu esitab avaldaja vastava majandusaasta aruande uuesti määruskaebemenetluses.
10.Avaldaja on täitnud nõuetekohaselt PankrS § 10 lg 2 p-st 1 tuleneva võlgniku maksejõuetuse põhistamise eelduse ning on tõendanud nõude olemasolu. Maakohus leidis põhjendamatult, et võlgnik on esitanud vastuväiteid, mille hindamine väljub pankrotimenetluse piiridest ning mis tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust.
11.Võlgniku vastuväited pankrotiavaldusele ei ole piisavalt põhjendatud ja kaalukad, vaid tegemist on otsitud ning ilmselt põhjendamatute ja paljasõnaliste vastuväidetega, mis ei saa seaduse kohaselt takistada võlgnikule ajutise halduri nimetamist.
12.Võlgnik ei vaidlustanud avaldajalt laenu saamist ega väitnud, et laen oleks tagasi makstud. Võlgnik väitis, et talle ei ole üle antud kõiki raamatupidamisdokumente ning seega ei ole võlgnikul võimalik kontrollida originaaldokumente. Nimetatud vastuväited ei välista selge nõude olemasolu. Võlgnik ei saa AK ja KK paljasõnaliste vastuskirjadega mistahes viisil usutavalt ümber lükata või kahtluse alla seada vaidlusaluse laenusuhte olemasolu.
13.Võlgniku 2018. a majandusaasta aruande koosseisus olevast bilansist ja lisadest 5, 7 ja 8 tuleneb sarnaselt, et 2008. aastal on võlgnik saanud seotud osapooltelt laenu, mille saldo oli 31.12.2008 seisuga 885 700 krooni (s.o 56 606,55 eurot), tagasimakse tähtaeg 2-5 aasta jooksul ja intressimäär 6%. Analoogsed laenutingimused nähtuvad avaldaja ja võlgniku vahel 24.04.2008 sõlmitud laenulepingu p-st 3, mille kohaselt laenusaaja kohustus laenusumma tagastama hiljemalt 24.04.2013 ning laenulepingu p-st 4, mille kohaselt kohustus laenusaaja tasuma intresse arvestusega 6% aastas. Eelnevast tulenevalt on 2008. a majandusaasta aruandest nähtuvalt avaldaja poolt antud võlgnikule laenu 725 000 krooni (s.o 46 335,95 eurot), tähtajaga 5 aastat ning intressimääraga 6%.
14.Asjaolu, et 24.04.2008 maksekorralduses 725 000 krooni ülekandmisest võlgnikule oli selgitusse märgitud „Xxxxxxxxxxx ost“, ei välista selge ja kehtiva laenusuhte eksisteerimist avaldaja ja võlgniku vahel.
15.Võlgniku väide, et laenuleping ja selle lisad on väidetavalt koostatud tagantjärgi, ei välista lepingust tulenevate kehtivate õiguslike tagajärgede tekkimist (vt RKTKo nr 216-3785, p 14).
16.Maakohus ei ole arvestanud, et avaldaja on võlgniku maksejõuetust põhistanud ka PankrS § 10 lg 2 p-s 3 sätestatud asjaoluga. Menetluse edasine käik
17.Võlgnik palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Võlgnik palub jätta avaldaja poolt esitatud tõendi (võlgniku 2018. a majandusaasta aruanne) vastu võtmata. Maakohus jättis õigesti nimetatud tõendi vastu võtmata, sest see esitati hilinenult.
18.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
19.Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses asja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Määrus tuleb TsMS §-de 659 ja 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
20.Võlausaldaja esitas koos määruskaebusega uued tõendid (võlgniku 2018 majandusaasta aruanne ja Tallinna kohtutäitur Katrin Velleti 12.02.2020 e-kiri).
21.TsMS § 652 lg 3 alusel saab uusi asjaolusid ja tõendeid ringkonnakohtusse esitada üksnes seaduses sätestatud piiratud juhtudel. TsMS § 652 lg 4 sätestab, et uue tõendi esitamise lubatavust peab pool oma kaebuses või vastuses põhjendama ja kohtu nõudmisel põhistama. Kolleegiumi hinnangul ei rikkunud maakohus oluliselt menetlusõiguse normi, kui jättis asja materjali juurde võtmata Xxxxxxxxxxxx OÜ 2018 majandusaasta aruande, sest see esitati peale eelmenetluse lõpetamist, seega hilinenult. TsMS § 238 lg 3 p 3 kohaselt võib kohus keelduda tõendi vastuvõtmisest ja selle tagastada, kui tõend esitatakse hilinenult. Katrin Velleti 12.02.2020 e-kirja esitamist ei ole avaldaja millegagi põhjendanud.
22.Seega jätab ringkonnakohus avaldaja poolt esitatud uued tõendid asja materjali juurde võtmata. Tõendite elektroonilise esitamise tõttu ei ole vaja neid avaldajale tagastada.
23.Ebaõige on määruskaebuse väide, et võlgnik ei vaidlustanud võlausaldajalt laenu saamist. Võlgnik vaidlustas laenulepingu ehtsuse, eitas laenusuhte olemasolu ja märkis, et võlausaldaja võlgniku endise juhatuse liikmena ei ole võlgnikule üle andnud kõiki raamatupidamisdokumente. Võlausaldaja ei ole selgitanud, miks tulnuks võlgniku vastuväited jätta tähelepanuta.
24.Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et võlgnik on esitanud vastuväiteid, mille hindamine väljub pankrotimenetluse piiridest ning mis tuleb PankrS § 15 lg 3 p-st 1 tulenevalt lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Riigikohtu praktika kohaselt ei saa lugeda pankrotiavalduse aluseks olevat nõuet selgeks ja seda tuleb tõendada hagimenetluses, kui nõude olemasolu kindlakstegemine eeldab asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamest (RKTKo 3-2-1-17-02, p 8).
25.Maakohus märkis õigesti, et avaldaja poolt esitatud maksekorraldusest ei nähtu, et tegu oleks laenusuhtega. Kuna võlausaldaja väidetavat nõuet tõendav leping ja selle lisad on sõlmitud ainuisikuliselt avaldaja poolt ning need võivad olla tagantjärele vormistatud ajal, mil avaldaja ei olnud enam võlgniku seaduslik esindaja, siis võib laenulepingu väline nõue, kui see eksisteerib, olla aegunud. Võlgnik esitas ka aegumise vastuväite.
26.Asjakohatu on võlausaldaja väide, et maakohus ei ole arvestanud, et avaldaja on võlgniku maksejõuetust põhistanud ka PankrS § 10 lg 2 p-s 3 sätestatud asjaoluga, see on, et võlgnik hävitab, peidab või raiskab oma vara või teeb raskeid juhtimisvigu. Tegemist on võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks esitatava asjaoluga. Kuna antud juhul on tõendamata selge nõude olemasolu, ei analüüsinud maakohus põhjendatult võlgniku maksevõimet selle nõude suhtes. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
27.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud avaldaja kanda ja ringkonnakohtul pole alust määrust selles osas muuta. Määruskaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel ringkonnakohtu menetluskulud samuti avaldaja kanda.
28.Maaskohus määras kindlaks võlgniku menetluskulud 7 tunni eest (koos eelistungiga) summas 840 eurot ja mõistis selle avaldajalt välja, mille suurust pole vaidlustatud.
29.Maakohus määras hüvitatava kulu kindlaks rahaliselt, mistõttu teeb seda TsMS § 174 lg 3 järgides ka ringkonnakohus.
30.Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb need rahaliselt kindlaks määrata võlgniku kulunimekirja põhjal. Võlgnik taotleb 750 euro hüvitamist 6 tunni ja 15 minuti õigusabi eest tasumääraga 120 eurot/t (ilma käibemaksuta). Võlgniku esindaja kohtus kliendiga, osales istungil, tutvus määruskaebusega, suhtles kliendiga, koostas vastuse kaebusele ja tutvus kohtu kirjaga tähtaegade määramiseks ja koostas menetluskulude nimekirja.
31.Avaldaja leiab, et võlgniku menetluskulud ei ole kõik põhjendatud ja palub neid vähendada. Samuti ei ole võlgnik põhjendanud kinnistusregistrisse päringu tegemist.
32.TsMS § 175 lg 1 alusel, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kolleegium nõustub avaldaja vastuväidetega, et võlgniku poolt esile toodud õigusabikulud ei ole täiel määral vajalikud ega põhjendatud. Samuti puudus vajadus kinnistusregistrisse päringu tegemiseks. Asjas on toimunud üks istung, mille eest on maakohus võlgnikule juba õigusabikulu välja mõistnud. Ringkonnakohus loeb põhjendatud õigusabikuluks järgmised kulud: määruskaebuse analüüs – 45 min; vastuse koostamine – 2 tundi ja 30 min; suhtlus kliendiga – kokku 1 tund; kohtu kirja lugemine ja menetluskulude nimekirja koostamine - 15 minutit, kokku 4tundi ja 30 minutit. Võlgnikule on osutatud õigusabi tunnihinnaga 120 eurot, mis on kohtupraktikas aktsepteeritava suurusega. Seega tuleb avaldajalt võlgniku kasuks välja mõista ringkonnakohtu menetluskulude hüvitamiseks 540 eurot (4,5x120). Võlgnik ei soovi käibemaksu hüvitamist. Vastavalt võlgniku taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 tuleb avaldajal hüvitamisele kuuluvatelt kuludelt tasuda viivist.
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.