Korteriühistu X Viis avaldus X X vastu võla nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: Kose vald, Vardja küla, Vardja tee 8 korteriühistu, täiendav nimi Korteriühistu X Viis (registrikood 80119100, asukoht Vardja tee 8, Vardja küla, Kose vald, 75113 Harju maakond, e-post: xxx); Avaldaja lepinguline esindaja: Marko Jaani (Bene Est Law Office OÜ, asukoht Raua 34, 10152 Tallinn, e-post: [email protected]); Puudutatud isik: X X (isikukood x, elukoht x, e-post: x).
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Korteriühistu X Viis avaldus X X vastu võlgnevuse saamiseks osaliselt.
2.Mõista puudutatud isikult X X välja Korteriühistu X Viis kasuks põhivõlg summas 1 220,16 eurot ning seisuga 04.06.2020.a sissenõutavaks muutunud viivis summas 24,18 eurot, kokku 1 244,34 eurot.
3.Mõista puudutatud isikult X X välja Korteriühistu X Viis kasuks viivis põhinõudelt (1220,16 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates 05.06.2020 kuni põhinõude täitmiseni.
4.Mõista puudutatud isikult X X välja Korteriühistu X Viis kasuks kahjuhüvitis (kohtumenetluse eelsed kulud) summas 171,52 eurot.
5.Jätta avaldaja nõue kahjuhüvitise saamiseks rahuldamata summas 24,18 eurot.
6.Jätta menetluskulud puudutatud isiku X X kanda. 6.1 Välja mõista puudutatud isikult X X avaldaja Korteriühistu X Viis kasuks menetluskulud summas 475 eurot (riigilõiv 50 eurot ja õigusabikulud 425 eurot). 6.2 Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (summas 475 eurot) tuleb puudutatud isikul X X tasuda Korteriühistule X Viis käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
7.Toimetada käesolev kohtumäärus kätte avaldajale ja puudutatud isikule.
2-20-8162 Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
AVALDAJA SEISUKOHAD JA NÕUE
1.Kose vald, Vardja küla, Vardja tee 8 korteriühistu (täiendav nimi Korteriühistu X Viis) esitas 04.06.2020 Harju Maakohtule avalduse X X vastu võla nõudes.
2.X X on korteriomandi registriosa numbriga x, asukohaga x küla, Kose vald, Harjumaa omanik (vt lisa nr 1). Korteriomanikuna puudutatud isikul lasub kohustus tasuda Korteriühistule X Viis elamu hooldus- ja remondikulude ning kommunaalteenuste eest. Avaldaja selgitab, et nõude aluseks olev avaldaja poolt osutatud teenus seisneb järgnevates: remondifond, laenu tagasimakse, laenu intress, üldelekter, korteri päevane elekter, korteri öine elekter, prügivedu, hoolduskulud, raamatupidamine, juhataja töötasu, kindlustus, vesi ja kanalisatsioon ning keskküte. Iga eelnimetatud teenuse kogus, ühiku hind ja summa vastavas kuus on puudutatud isikule esitatud arvetel eraldi välja toodud (vt avalduse lisad nr 2 kuni 8). Puudutatud isik on avaldaja poolt esitatud majandamiskulude arved jätnud osaliselt tasumata.
3.Avaldaja poolt puudutatud isikule esitatud arvete eest võlgneb puudutatud isik alljärgnevalt: 31.10.2019.a arve nr 191012B oktoober 2019.a teenuste ja maksete eest summas 294,42.- eurot, millest puudutatud isikul on tasumata võlgnevus summas 52,99.- eurot (vt lisa nr 2); 30.11.2019.a arve nr 191112B november 2019.a teenuste ja maksete eest summas 232,05.eurot (vt lisa nr 3); 31.12.2019.a arve nr 191212A detsember 2019.a teenuste ja maksete eest summas 205,65.- eurot (vt lisa nr 4); 31.01.2020.a arve nr 200112A jaanuar 2020.a teenuste ja maksete eest summas 169,79.- eurot (vt lisa nr 5); 29.02.2020.a arve nr 200212A veebruar 2020.a teenuste ja maksete eest summas 250,94.- eurot (vt lisa nr 6); 31.03.2020.a arve nr 200312A märts 2020.a teenuste ja maksete eest summas 183,70.- eurot (vt lisa nr 7); 30.04.2020.a arve nr 200412A aprill 2020.a teenuste ja maksete eest summas 125,04.- eurot (vt lisa nr 8). Seega võlgneb puudutatud isik eeltoodud perioodidega seonduvate arvete eest avaldajale kokku 1 220,16.- eurot.
4.Sõltumata asjaolust, et puudutatud isik on lisaks tarbitud teenustele jätnud tasumata ka võlgnevuselt igakuiselt arvestatud viivise, mis on puudutatud isikule esitatud arvetel samuti kajastatud, ei sisalda ülaltoodud põhivõlgnevuse arvestus arvetele märgitud viivist. Eeltoodust tulenevalt avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista x, Harjumaa asuva korteri nr x kommunaalteenuste ja maksete eest põhivõlg summas 1 220,16.- eurot.
5.Korteriühistu X Viis põhikirja (edaspidi Põhikiri) p-i 3.2.1. kohaselt ühistu liige on kohustatud täitma käesolevat põhikirja, ühistu üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid ja ettekirjutusi. Vastavalt Põhikirja p-le 3.2.6. ühistu liige on kohustatud tasuma regulaarselt, üks kord kuus, hiljemalt juhatuse kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate kulutuste (sh prügivedu, elamu ja selle juurde kuuluva maatüki korrashoidmine, üldelekter, maksed kütte-, vee-, kanalisatsiooni- ja elektriavariide likvideerimiseks, televisiooni vastuvõtusüsteemide hooldus ja remont, eraldised reservfondi, võetud laenude tasumine, töötasud ja muud ühistu tegevusega seotud kulutused) katteks sihtotstarbelisi makseid juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras. Sihtotstarbeliste maksete suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse liikme omanduses oleva korteri üldpinna osast maja korterite üldpinnast. Põhikirja p-i 3.2.7. kohaselt
2-20-8162 ühistu liige on kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu ühistu kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste (sh vesi, soojus, kütte- ja sooja vee valmistamiseks, kanalisatsioon) eest makseid juhatuse poolt kehtestatud korras. Tulenevalt Põhikirja p-st 3.2.10. ühistu liige on kohustatud käesolevas loetelus toodud maksete mittetähtaegsel tasumisel maksma viivitatud päeva eest viivist vastavalt seadusele (vt lisa nr 9).
6.Korteriomanikuna puudutatud isikul lasub kohustus tasuda avaldajale kulude ja teenuste eest seonduvalt x asuva korteriga nr x Põhikirja ja korteriomanike üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses ja korras ning teha seda tähtaegselt, millise kohustuse puudutatud isik on osaliselt täitmata jätnud. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Käesolevaga puudutatud isik ei ole oma kohustusi seoses x, Harjumaa asuva korteriga nr x täitnud – tasuda avaldajale eelnimetatud korteriga seotud maksete ja teenuste eest ning seega rikub puudutatud isik VÕS § 76 lg-s 1 sätestatut. Tulenevalt VÕS § 82 lg-st 1, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist (VÕS § 101 lg 1 p 1), kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja vastavalt VÕS § 108 lg-le 1 nõuda selle täitmist.
7.Puudutatud isik on rikkunud oma kohustusi ning jätnud esitatud arved summas 1 220,16.eurot tasumata. Puudutatud isiku võlgnevuse tekkimise aluseks on perioodil 2019.a oktoober kuni 2020.a aprillis osutatud teenused ja erinevad kehtestatud maksed. Võlgnevuse perioodiks on teenuse osutamise kuu lõpus esitatud arved. Lähtuvalt eeltoodust avaldajal on õigus nõuda puudutatud isikult põhivõla tasumist summas 1 220,16.- eurot.
8.KrtS § 42 lg 1 sätestab, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. Kuivõrd puudutatud isik on viivitanud majandamiskulude tasumisega, siis avaldajal on õigus nõuda vastavalt KrtS § 42 lg-le 1 viivist VÕS § 113 lg 1 järgses määras. Avaldaja arvestab viivist alates 03.12.2019.a, millisest ajast avaldajal on õigus nõuda puudutatud isikult varaseima arve (st arve nr 191012B) tasumisega viivitamise tõttu viivist. Avaldaja arvestab viivist arvetel toodud maksetähtaegadele järgnevast päevast võttes seejuures arvesse, et TsÜS § 136 lg 8 kohaselt kui tahteavalduse tegemiseks või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtpäev satub riigipühale või muule puhkepäevale, loetakse tähtpäev saabunuks puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval. Kokku on puudutatud isiku viivisevõlgnevus avalduse esitamise seisuga (k.a 04.06.2020.a) summas 24,18.- eurot.
9.Ülaltoodust tulenevalt avaldajal on õigus nõuda puudutatud isikult põhivõlgnevuse tasumist summas 1 220,16.- eurot ning sissenõutavaks muutunud viivist seisuga 04.06.2020.a (k.a) summas 24,18.- eurot. TsMS § 477 lg 1 sätestab, et hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 367 järgi võib koos põhinõudega esitada viivisenõude hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Avaldaja kasutab TsMS §-ist 367 tulenevat võimalust ning leiab, et tal on õigus nõuda puudutatud isikult viivise väljamõistmist, mis ei ole avalduse esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, st alates avalduse esitamisele järgnevast päevast, s.o 05.06.2020.a kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Avaldaja leiab, et eelpool nimetatud perioodi eest on õigus nõuda tasumata
2-20-8162 põhinõudelt (1 220,16.- eurolt) kuni põhinõude täieliku tasumiseni viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
10.Tulenevalt asjaolust, et puudutatud isik oma kohustusi avaldaja ees ei täitnud, 25.03.2020.a avaldaja lepinguline esindaja esitas puudutatud isikule meeldetuletuse võlgnevuse tasumiseks, paludes võlgnetava tasuda hiljemalt 08.04.2020.a (vt lisa nr 10). Sõltumata eeltoodust puudutatud isik ei ole siiani võlga tasunud. Seega enne avalduse kohtule esitamist avaldaja on korduvalt pöördunud puudutatud isiku poole kirjaliku ja suulise nõudega kohustuse vabatahtlikuks täitmiseks. Vaatamata sellele puudutatud isik ei ole oma kohustusi täitnud. Sellest tulenevalt avaldaja on seisukohal, et on ammendatud võla tasumise saavutamise kohtuvälised meetmed. KrtS § 42 lg 2 sätestab, et kui korteriühistu võib nõuda viivist, võib ta nõuda korteriomanikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist võlaõigusseaduses sätestatud suuruses ja tingimustel. VÕS § 1131 lg 4 järgselt ei kohaldata käesolevat paragrahvi tarbijast võlgnikule.
11.Sõltumata eeltoodust puudutatud isik on kohustatud hüvitama avaldaja poolt temalt võla sissenõudmisega seotud kulud (VÕS § 128 lg 3), milleks on käesoleval juhul Bene Est Law Office OÜ poolt avaldajale esitatud arve õigusteenuse osutamise eest (sissenõudmisega seotud kulud 1 tunni ja 43 minuti eest) kokku summas 195,70.- eurot (vt lisa nr 10). VÕS § 128 lg-st 3 tulenevalt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Avaldaja lepingulise esindaja Bene Est Law Office OÜ poolt 25.03.2020.a esitatud nõudega on tõendatud, et avaldajale on osutatud kohtueelset õigusabi. Bene Est Law Office OÜ arvega nr 4169 on tõendatud, et avaldajal tuli tasuda nõude koostamise eest. Avaldaja on seisukohal, et kohtumenetluse eelse õigusteenuse kasutamine on asjaolusid arvestades mõistlik ning sellest tulenevad mõistlikud kulud on käsitatavad avaldaja kahjuna. Avaldaja on tasunud kohtumenetluse eelse õigusteenuse kasutamise eest seoses puudutatud isikuga 195,70.- eurot.
12.Avaldaja leiab, et kahju hüvitamise nõude eelduseks kohustuse rikkumise tõttu on esmalt kehtiva võlasuhte olemasolu poolte vahel. Kohustuse rikkumine ei eelda kohustuse täielikku täitmata jätmist, see hõlmab ka kohustuse ebakvaliteetset või hilinenud täitmist. Asjaolu, et puudutatud isik ei täitnud seadusest tulenevaid kohustusi avaldaja ees, oli aluseks avaldaja pöördumisele õigusabi saamiseks puudutatud isikult võla sissenõudmiseks enne kohtumenetlust. Seega avaldajale on tekkinud kohtueelsed kulud põhjustatud asjaolust, et puudutatud isik oli jätnud tasumata osutatud teenuste ja kehtestatud maksete eest avaldajale kui korteriühistule. Avaldaja asub seisukohale, et on täidetud kahju hüvitamise nõude üldised eeldused VÕS § 115 lg 1 järgi, eelkõige kahju olemasolu ja põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel. Seega kuulub puudutatud isiku poolt avaldajale kahju hüvitamisele summas 195,70.eurot. Lähtuvalt eeltoodust avaldajal on õigus nõuda puudutatud isikult kahjuhüvitist summas 195,70.- eurot.
13.Avaldaja palub: 1) Rahuldada avaldus ja mõista X X`ilt välja Korteriühistu X Viis kasuks põhivõlg summas 1 220,16.- eurot ning seisuga 04.06.2020.a sissenõutavaks muutunud viivis summas 24,18.- eurot, kokku 1 244,34.- eurot; 2) Mõista alates 05.06.2020.a X X`ilt välja Korteriühistu X Viis kasuks tasumata põhinõudelt (1 220,16.- eurolt) kuni põhinõude täieliku tasumiseni viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras; 3) Mõista X X`ilt välja Korteriühistu X
2-20-8162 Viis kasuks kahjuhüvitis (kohtumenetluse eelsed kulud) summas 195,70.- eurot; 4) Jätta menetluskulud X X`i kanda;
14.Tulenevalt TsMS § 172 lg 1 teises lauses sisalduvast õigluse põhimõttest avaldaja palub jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda arvestades asjaolu, et Vardja tee 8, Vardja küla, Kose vald, Harjumaa asuva korteriga nr 12 seotud arveid ei ole puudutatud isik avaldajale juba mitmeid aastaid tasunud täielikult ja tähtaegselt. Avaldaja rõhutab siinkohal, et on olnud sunnitud ka varem puudutatud isiku vastu kohtusse pöörduma võlgnevuste sissenõudmiseks ning algatama täitemenetluse kohtulahendi sundtäitmiseks. Ka käesolev avaldus on tingitud puudutatud isiku poolt oma kohustuste täitmata jätmisest. Seetõttu avaldaja on seisukohal, et menetluskulud on antud juhul õiglane jätta puudutatud isiku kanda.
PUUDUTATUD ISIKU SEISUKOHT
15.Kohus on avalduse koos selle lisadega ning menetlusse võtmise määruse toimetanud puudutatud isikule kätte 25.06.2020, kuid puudutatud isik tähtaegselt kohtule seisukohta avalduse osas ei esitanud.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
17.Kinnistusregistri andmete kohaselt on puudutatud isik korteriomandi registriosa numbriga x, asukohaga xxx omanik (tl 6-8).Seega on puudutatud isik Korteriühistu X Viis liige korteriomandi– ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 1 lg 4 mõistes.
18.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kohaselt lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. TsMS § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
19.Kohus võib hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus (TsMS § 477 lg 2). Seega vaatab kohus käesoleva asja läbi kirjalikus menetluses, sest seadusest ei tulene kohustust korteriomandi asjas kohtuistungi pidamiseks ja kohus ei pea seda käesolevas asjas menetlusökonoomia huvidest lähtudes ka põhjendatuks.
20.KrtS § 12 lg 1 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi KrtS-s sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu. KrtS § 34 lg 1 kohaselt valitsetakse korteriomandite eset seadusest, korteriühistu põhikirjast, korteriomanike kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes.
21.Kohus märgib, et vastavalt kohtu poolt menetlusse võetud tsiviilasjale nõuab avaldaja puudutatud isikult kuni sissenõutavaks muutunud võlgnevuse tasumist perioodil 31.10.2019 – 31.03.2020 puudutatud isikule esitatud 7 arve eest kokku summas 1220,16 eurot (vt tl 8-14).
2-20-8162 Avaldaja on oma põhinõude kujunemist selgitanud (vt tl 1 pöördel) ja puudutatud isik ei ole sellele vastu vaielnud. Seetõttu puuduvad ka kohtul kahtlused võla olemasolu suhtes. Korteriühistu X Viis põhikirja p 3.2.1. kohaselt on ühistu liige kohustatud täitma käesolevat põhikirja, ühistu üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid ja ettekirjutusi. Vastavalt põhikirja p-le
3.2.6.on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt, üks kord kuus, hiljemalt juhatuse kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate kulutuste (sh prügivedu, elamu ja selle juurde kuuluva maatüki korrashoidmine, üldelekter, maksed kütte-, vee-, kanalisatsiooni- ja elektriavariide likvideerimiseks, televisiooni vastuvõtusüsteemide hooldus ja remont, eraldised reservfondi, võetud laenude tasumine, töötasud ja muud ühistu tegevusega seotud kulutused) katteks sihtotstarbelisi makseid juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras. Sihtotstarbeliste maksete suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse liikme omanduses oleva korteri üldpinna osast maja korterite üldpinnast. Põhikirja p 3.2.7. kohaselt ühistu liige on kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu ühistu kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste (sh vesi, soojus, kütte- ja sooja vee valmistamiseks, kanalisatsioon) eest makseid juhatuse poolt kehtestatud korras. Tulenevalt Põhikirja p-st 3.2.10. ühistu liige on kohustatud käesolevas loetelus toodud maksete mittetähtaegsel tasumisel maksma viivitatud päeva eest viivist vastavalt seadusele (vt tl 15-18).
22.Arvestades eeltoodut, ei ole puudutatud isikul alust jätta oma korteriühistu liikmelisusest tulenevaid kohustusi avaldaja ees täitmata. Lisaks põhinõudele on põhjendatud ka avaldaja viivisenõue. Avaldaja on oma viivisenõude kujunemist selgitanud ja puudutatud isik ei ole sellele vastu vaielnud (vt tl 2 pöördel). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 on sätestatud, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. KrtS § 42 lg 1 on sätestatud, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvestades kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
23.Kohus mõistab puudutatud isikult X X välja Korteriühistu X Viis kasuks põhivõla summas 1 220,16 eurot ning seisuga 04.06.2020.a sissenõutavaks muutunud viivise summas 24,18 eurot, kokku 1 244,34 eurot. Samuti mõistab kohus puudutatud isikult X X välja Korteriühistu X Viis kasuks viivise põhinõudelt (1220,16 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates 05.06.2020 kuni põhinõude täitmiseni.
24.Avaldaja kahjunõue kohtumenetluse eelsete kulude väljamõistmiseks kuulub rahuldamisele osaliselt. Avaldaja leiab, et puudutatud isik on kohustatud hüvitama avaldaja poolt temalt võla sissenõudmisega seotud kulud (VÕS § 128 lg 3), milleks on käesoleval juhul Bene Est Law Office OÜ poolt avaldajale esitatud arve õigusteenuse osutamise eest (sissenõudmisega seotud kulud 1 tunni ja 43 minuti eest) kokku summas 195,70.- eurot (vt tl 19-21).
25.Kohus märgib, et varalise kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peab leidma tõendamist kehtiva kohustuse rikkumine kostja poolt, kahju tekkimine hagejal, põhjuslik seos rikkumise ja
2-20-8162 kahju vahel ning kostjal on õigus tõendada, et kohustuse rikkumine on vabandatav. Eelnevalt leidis tõendamist, et kostja on rikkunud kohustust tasuda igakuiselt ühistule majandamiskulusid, mille tõttu tekkis võlgnevus ja kostja on kohustatud tasuma ka viivist. Samuti loeb kohus tõendatuks, et avaldajal on tekkinud seoses võlgnevuse välja nõudmisega kahju kohtueelse õigusabitasu näol (esindaja koostatud ja saadetud nõudekiri, vt tl 19-20, arve tl 21). Kohus märgib, et kohtu ette toodud tõendeid arvestades puuduvad elulised asjaolud, mis vabandaksid VÕS § 103 kohaselt rikkumist. VÕS § 103 lg 1 kohaselt eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav.
26.Riigikohus on 09.02.2011 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-138-10 p-s 29 märkinud, et advokaadi kaasamine kohtueelsetele läbirääkimistele võib aidata kaasa kokkuleppele ning samuti aitab see pooli valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke või vähemalt mõistlikke kohtuväliseid toiminguid. Professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluse staadiumis on seega vähemalt üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel ka hüvitatavad. Kohus leiab, et viidatud Riigikohtu seisukoht on kohaldatav ka käesolevas vaidluses. Kuigi avaldaja esindaja ei ole advokaat, on tegemist siiski professionaalse õigusabi osutajaga ning kohtu hinnangul oli avaldaja lepingulise esindaja poolt avaldajale võlgnevuse tasumiseks kohtuvälise võimaluse andmine põhjendatud ja sellega seotud kulu iseenesest mõistlik.
27.Vaatamata eeltoodule ei pea kohus võimalikuks rahuldada avaldaja kahjunõuet summas 195,70 eurot täies ulatuses. Tallinna Ringkonnakohus on analoogses olukorras leidnud oma 10.06.2020 otsuses nr 2-19-7230 p-s 42, et „Korteriomanikust ühistu liige ei ole nendevahelises suhtes tarbija VÕS § 1 lõike 5 mõttes. Koosmõjus KrtS § 42 lõikega 2 saavad seega korteriühistu sissenõudmiskulud hüvitamisele kuuluda VÕS § 113 lõigete 5 ja 7, § 115 lõike 1 ning §-des 127-128 sätestatud kahju hüvitamise eelduste täidetuse korral suuruses, mis ületab väljamõistetavat viivist.“ Kohus järgib nimetatud Tallinna Ringkonnakohtu lahendi tõlgendust ja leiab, et avaldaja kahjunõue kohtumenetluse eelsete sissenõudmiskulude väljamõistmiseks on põhjendatud üksnes ulatuses, mida ei kata hagi avalduse esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivis summas 24,18 eurot. Kohus leiab, et avaldaja kahjunõue kohtumenetluse eelsete sissenõudmiskulude väljamõistmiseks on põhjendatud suuruses 195,70 – 24,18 = 171,52 eurot. Kohus mõistab puudutatud isikult X X välja Korteriühistu X Viis kasuks kahjuhüvitise (kohtumenetluse eelsed kulud) summas 171,52 eurot. Kohus jätab avaldaja nõude kahjuhüvitise saamiseks rahuldamata summas 24,18 eurot.
28.TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses (sisuliselt on tegemist hagimenetlusele sarnase vaidlusega võla üle) ning asjaolu, et kohus rahuldab avalduse ülekaalukas osas ja mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse, leiab kohus, et õiglane on jätta menetluskulud põhjendatud ulatuses puudutatud isiku kanda. Kohus nõustub avaldajaga, et olukorras, kus avaldaja on sunnitud oma õiguste kaitseks korduvalt puudutatud isiku vastu kohtusse pöörduma, puudutatud isik jätab oma kohustused täitmata ega reageeri ka avaldaja poolt antud võimalusele võla kohtuväliseks tasumiseks, on menetluskulud antud juhul õiglane jätta puudutatud isiku kanda.
2-20-8162
29.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Avaldaja esitas 15.07.2020 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on avaldaja menetluskulud käesolevas asjas on järgmised: 1. Lepingulise esindaja kulud koos käibemaksuga on (5 tundi ja 21 minutit × 95.- eurot × 20%) 609,90.- eurot. Lepingulise esindaja kulude detailne koosseis: Materjalidega tutvumine, nende õiguslik analüüs, positsioonide kujundamine ning avalduse koostamine. – 4 tundi ja 50 minutit; Harju Maakohtu kohtumäärustega tutvumine. Taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja menetluskulude nimekirja koostamine – 2 tundi ja 30 minutit. – 0 tundi ja 31 minutit. Õigusabikuludele lisandub riigilõiv summas 50 eurot (tl 25).
30.Kohus leiab, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud avaldaja menetluskuluna tasutud riigilõiv summas 50 eurot. Kohus leiab, et avaldajale osutatud õigusabi tunnitasu hind on käesolevas menetluses ülemäärane (arvestades ka asjaolu, et tegemist on hagita menetlusega). Riigikohus on selgitanud, et hagita menetluses hüvitatakse menetlusosaliste õigusabikulusid vähemalt üldjuhul piiratumalt kui hagimenetluses, hagita menetluses puudub üldjuhul vajadus kasutada menetluses professionaalset õigusabi ja selle kasutamise korral ei saa menetlusosalisel olla üldjuhul õigustatud ootust, et õigusabikulud piiramatult mõnelt teiselt menetlusosaliselt välja mõistetaks (Riigikohtu 31. mai 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-11, p 19). Eelnevat arvestades leiab kohus, et avaldaja lepingulise esindaja mõistlik tunnitasu käesolevas menetluses ei ületa 100 eurot (koos käibemaksuga). Samuti on kohus seisukohal, et avaldaja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu käesolevas menetluses ei ületa 4,25 h. Seetõttu on avaldaja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud rahaliselt kokku summas 425 eurot (4,25 x 100).
31.Kokkuvõttes mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulud summas 475 eurot (riigilõiv 50 eurot ja õigusabikulud 425 eurot). Vastavalt avaldaja taotlusele märgib kohus TsMS § 177 lõike 4 alusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (475 eurot) tuleb puudutatud isikul tasuda avaldajale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Avaldaja taotlus menetluskulude hüvitamiseks jääb rahuldamata summas 184,90 eurot (659,90 – 475).
32.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.