Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Hagihind
10.juulil 2020.a, Tallinnas 2-19-4195 X X hagi Z Z vastu võlgnevuse 39 970 euro ja viivise nõudes 43 167,60 eurot
nende Hageja: X X (isikukood xxx, elukoht xxx; e- post: x) Kostja: Z Z (isikukood xxx, elukoht xxx) Kostja lepinguline esindaja Marina Smirnova (e- post: xxx) Kohtuistungi toimumise aeg 13.02.2020.a, edasi kirjalik menetlus Menetlusosalised esindajad
ja
Kohtuistungil osalesid
Hageja X X Kostja lepinguline esindaja Marina Smirnova
Resolutsioon
1.Jätta rahuldamata X X hagi Z Z vastu võlgnevuse 39 970 euro ja viivise nõudes.
2.Jätta menetluskulud hageja X X kanda.
3.Välja mõista X X’lt Z Z’i kasuks menetluskulu summas 1 650 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
1.X X esitas 19.03.2019.a kohtule hagi Z Z vastu võlgnevuse 39 970 euro nõudes. Hageja esitas 23.05.2019.a nõude täpsustuse, millise kohaselt palub kostjalt välja mõista ka seadusjärgse viivise. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 11.05.2007.a suulise käsunduslepingu ning 27.07.2007.a on pooled sõlminud kirjaliku käsunduslepingu, millise kohaselt on hageja kohustunud osutama kostjale õigusabiteenuseid Z Zi pärimisega seotud kriminaalasjades ja tsiviilasjades (sealhulgas tegema pärandvara inventuuri), saama vajalikud dokumendid ning tasuma riiklikud ja menetluskulud. Kostja on volitanud
11.05.2007.a hagejat tegutsema enda nimel seoses 28.03.2007.a surnud Z Zi pärimismenetlusega. Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt oli hageja töötunni maksumuseks 100 eurot. Hageja asus käsundit täitma 11.05.2007.a ja lõpetas selle 20.01.2017.a, s.o esindas kostjat nimetatud menetluses volikirjade alusel enne käsunduslepingu lõppu ja kostja soove 11.05.20017.a, 24.06.2008.a, 14.01.2009.a, 27.07.2013.a ja 20.01.2014.a. Hageja on kostjat esindanud pärimismenetluses Tallinna notari Kätlin Aun-Janisk’i juures 35 töötunni ulatuses, seoses kriminaalmenetlustega nr. 07730000440 50 töötunni ulatuses, 09230111352 30 töötunni ulatuses, 09730000662 10 töötunni ulatuses, tsiviilasjades nr. 2-09-27596 30 töötunni ulatuses, 2-13-39908 10 töötunni ulatuses, 2-13-6176 15 töötunni ulatuses, 2-13-49042 50 töötunni ulatuses, 2-1340415 35 töötunni ulatuses, 2-16-2647 25 töötunni ulatuses, 2-16-5277 15 töötunni ulatuses, 2-16-5514 10 töötunni ulatuses, 2-16-9824 10 töötunni ulatuses, s.o kokku 335 töötundi. Samuti on hageja osutanud kostjale konsultatsioone 10 töötunni ulatuses. Hageja tasus kostja nõudmisel korteri xx vald võla summas 5 000 krooni ehk 320 eurot ning võttis 30.08.2013.a ja 05.02.2016.a kostja taotlusel laenu kogusummas 6 125 eurot. Hageja on nimetatud laenu tagastanud, kuid kostja hagejale seda tasunud ei ole. Ka on hageja kandnud muid kulutusi summas 27 eurot. Hagiavalduse kohaselt on kostja keeldunud põhjendamatult tasumast arveid nr 7 ja 8, muid arveid hageja kostjale edastanud ei ole. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni kohustuse täitmiseni. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ja mõista kostjalt välja riigilõivu summas 1 000 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja vastuväited ja põhjendused
2.Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Kostja andis hagejale 11.05.2007.a notariaalselt tõestatud volikirja nr 3125 kehtivuse tähtajaga 6 kuud, s.o kuni 11.11.2007.a. 24.06.2008.a väljastas kostja hagejale lihtkirjaliku volituse kehtivusega kuni volituse tagasi võtmiseni ning 14.01.2009.a andis kostja hagejale notariaalselt tõestatud volikirja nr 1201 kehtivuse tähtajaga 3 aastat, s.o kuni 14.01.2012.a. 01.11.2012.a Tallinna notari Kätlin Aun-Janisk’i poolt surnud Z Zi pärijatele on väljastatud pärimistunnistus nr 3493, mille alusel kostjale on läinud üle pärand 1/3 suuruses mõttelises osas. Nimetatud pärimistunnistus ei sisalda mingit muud vara, mida ei olnud kostja poolt märgitud pärandi vastuvõtmise avalduses nr x. Hageja poolt ei ole tõendatud, et tema poolt oli läbi viidud pärandvara inventuur. Seega leiab kostja, et hageja väide, et hageja on kulutanud 35 tundi varade inventuuri teostamiseks on paljasõnaline, mistõttu hageja nõue selles osas on põhjendamatu. Hageja nõue seoses kriminaalmenetlusega nr 07730000440 ja kriminaalasjaga nr 1-11-5892 on põhjendamatu ja ei ole tõendatud, kuivõrd kostjale ei ole teada, millised teenused hageja osutas kostjale eelnimetatud kriminaalmenetluses ja kriminaalasjas. Hageja poolt esitatud tõendist tuleneb, et kriminaalmenetluses nr 07730000440 oli menetlus lõpetatud 17.09.2008.a. Seega, juhul kui hagejal oli viidatud kriminaalasjas osutatud teenustega nõue kostja vastu, siis hagejal oli õigus esitada kostjale vastav nõue 2008.a augustikuus. Hageja esitas kohtule tõendiks tema poolt väljastatud arve nr 8, mille kuupäevaks on 30.08.2018.a. Seega, hageja nõuab kostjalt tasu 10 aastat pärast kriminaalmenetluse lõppemist ning tegemist on aegunud nõudega. Hageja nõue seoses kriminaalmenetlusega nr 09230111352 on alusetu, kuivõrd kriminaalmenetlus oli algatatud Osaühingu Xi X avalduse alusel Z Z vastu. Kostja ei saanud perioodil 14.07.2009.a kuni 02.11.2012.a anda hagejale volitusi ja korraldusi esindada kriminaalasjas kostja huve, kuna kostja sai OÜ Xi X osanikuks alles 02.11.2012.a. Hageja nõue seoses kriminaalmenetlusega nr 09730000662 on alusetu, kuivõrd hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid, et kostja oli kaasatud kriminaalmenetlusse nr 09730000662 ja talle oli vaja osutada õigusabi. Kostja ei tunnista hageja nõuet, mis on seotud tsiviilasjaga nr 2-09-27596, kuivõrd kostjale ei ole midagi teada eelnimetatud kohtuvaidluse kohta. Kostja ei tunnista hageja nõuet, mis on seotud kohtumenetlusega tsiviilasjs nr 2-13-39908. Hagejaks eelnimetatud kohtumenetluses oli OÜ Xi Kinnisvara, kelle omanikuks ja ainu
juhatajaks alates 12.07.2010.a on hageja. Kasutades kostja poolt välja antud hagejale volikirja, hageja esitas eelnimetatud hagi ka kostja nimel. Tutvudes hageja poolt koostatud ja Harju Maakohtule esitatud hagiavaldusega kostja keeldus hageja teenusest, kuna hageja kuritarvitades esindusõigusega planeeris tekitada kostjale kahju. Kostja arvab, et tsiviilasjas nr 2-13-39908 tegutses hageja omakasupüüdlikul eesmärgil, mistõttu hageja nõue selles osas on põhjendamatu. Kostja ei tunnista hageja nõuet, mis on seotud kohtumenetlusega tsiviilasjs nr 2-13-6176, kuivõrd kostjale ei ole midagi teada eelnimetatud kohtumenetlusest. Hageja nõue, mis on seotud kohtumenetlusega tsiviilasjas nr 2-13-49042 on põhjendamatu, kuivõrd kohtumenetluse käigus ei esitanud hageja kostjale menetluskulude nõuet, mistõttu kostja arvab, et hageja nõue on põhjendamatu, ei ole tõendatud ja on aegunud. Hageja nõue, mis on seotud kohtumenetlusega tsiviilasjas nr 2-13-40415 on põhjendamatu, kuivõrd eelnimetatud kohtumenetlus OÜ Xi X hagis Z Z vastu ei ole seotud kostjaga. Hageja nõue, mis on seotud kohtumenetlusega tsiviilasjas nr 2-16-2647 on põhjendamatu, kuivõrd kostjal ei ole nimetatud kohtumenetlusest midagi teada. Hageja nõue, mis on seotud kohtumenetlusega tsiviilasjas nr 2-16-8924 ei ole tõendatud, kuivõrd hageja ei ole esitanud tõendeid, et eelnimetatud kohtumenetluses hageja esindas kostjat ja hageja poolt tehtud toimingud olid kostja huvides. Hageja nõue, mis on seotud laenusuhtega C Cga on arusaamatu ja alusetu, kuivõrd kostja kinnitab, et ta ei ole kunagi andnud hagejale korraldust võtta laenu. Hageja nõue summas 320 eurot on põhjendamatu, kuivõrd nimetatud summa maksis R.V, aga mitte hageja. Isegi juhul, kui R.V tasus 320 eurot kostja huvides, siis eelnimetatud nõue on aegunud. Hageja ei ole tõendanud, et ta osutas kostjale teenuseid isiklikult ja telefoni teel 10 töötunni ulatuses. Kostja kinnitab, et hageja ja kostja vahel ei ole sõlmitud 27.07.2007.a lepingut, mida tõendab kostjapoolse allkirja puudumine lepingul. Kuna kostja poolt ei ole lepingut allkirjastatud, siis hageja poolt esitatud tõendina 27.07.2007.a leping ei ole jõustunud. Alates on 02.07.2009.a OÜ Xi X ainus juhatuse liige hageja. Alates 14.10.2011.a OÜ Xi X osa nimiväärtusega 20 000 eurot, mis on 50 % osakapitalist kuulub OÜ-le Xi Kinnisvara, mille alates 12.07.2010.a ainuomanikuks on hageja. Seega kõikides kohtumenetlustes, kus OÜ Xi X oli menetluspooleks, oli hageja kohutustatud ilma kostja volitusteta esindama OÜ Xi X huve seaduse alusel. Kostja arvab, et õigusabi teenuste eest mõistlikuks ja põhjendatud tunnitasuks 2007 aastal ei saa olla 100 eurot käibemaksuta. Hageja esitas tõendina 2 arvet: arve nr 7 20.01.2017.a ja arve nr 8 30.08.2018.a ühe ja sama teenuse eest. Arvel nr 8 nõude summa on märgitud 1 625 euro võrra enam. Juhul, kui hageja arvab, et summa 1 625 eurot on intressid, siis peab hageja põhjendama oma nõuet ja esitama kohtule intressi arvestuse. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda ja välja mõista hagejalt esindajakulu summas 1 650 eurot. Kohtu seisukoht ja põhjendused
3.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära menetlusosaliste seisukohad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi rahuldamisele ei kuulu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
4.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 11.09.2019.a kohtumääruses (I köide t/l 43).
5.Vaidlus on selles, kas kostjal on kohustus tasuda hagejale arvetel nr. 7 ja nr. 8 (I köide t/l 52-53, 54-55) märgitud rahasummad ning kas hageja on viidatud arvetel märgitud
teenuseid kostjale osutanud.
6.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 kohaselt kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud.
7.Vaidlust ei ole, et kostja on andnud hagejale 11.05.2007.a notariaalselt tõestatud volikirja nr. 3125, millise kohaselt volitab Z Z X Xt tegutsema enda nimel seoses 28.03.2007.a surnud Z Z’i pärimismenetlusega, välja nõudma ja vastu võtma kõik nimetatud isiku kinnistute, korteriomandiga, äriühingutega ja sõidukitega, ning muu varaga seonduvad alusdokumendid. Volikiri on antud tähtajaga kuus kuud ning edasivolitamise õiguseta (I köide t/l 10-11).
8.Lisaks on kostja väljastanud hagejale 24.06.2008.a lihtkirjaliku volituse, millise kohaselt kostja volitab hagejat esindama ennast kriminaal-, tsiviil-, väärteo ja haldusasju kõigis administratiivasutustes kõigi õigustega mis seadus on ette näinud hagejale, kostjale, kolmandale isikule, kaebajale ja kannatanule, sealhulgas ühes õigusega hagiavalduse esitamiseks, asja üleandmiseks vahekohtule, täielikult või osaliselt haginõudest loobumiseks, hagi õigeksvõtmiseks, hagi eseme muutmiseks, kompromissi sõlmimine; volituse edasiandmine teisele isikule, kohtuotsuse peale kaebuste esitamiseks, vastuhagi esitamiseks, täitedokumentide esitamiseks, sissenõudmiseks ning samuti vaidluste esitamiseks dokumendi võltsituse kohta. Volikiri on kehtiv volituse tagasivõtmiseni (I köide t/l 13).
9.14.01.2009.a andis kostja hagejale notariaalselt tõestatud volikirja nr. 1201 kehtivuse tähtajaga 3 aastat, s.o kuni 14.01.2012.a (I köide t/l 14, 157 pöördel).
10.20.01.2017.a on hageja väljastanud kostjale arve nr. 7 summas 38 345 eurot. Nimetatud arve on esitatud järgmiste teenuste osutamise eest: pärimismenetlus Tallinna notaribüroo Kätlin Aun-Janisk 35 tundi summas 3 500 eurot, kriminaalmenetlus nr. 07730000440; kriminaalasi nr. 1-11-5892 (KarS § 209 lg 1 p. 2-25 lg; § 344 lg 1) 50 tundi summas 5 000 eurot; kriminaalmenetlus nr. 09230111352 (KarS § 201), nõue 317 790 krooni 30 tundi summas 3 000 eurot; kriminaalmenetlus nr. 09730000662 – OÜ V nõue 3 900 000 krooni 10 tundi summas 1 000 eurot; tsiviilasi nr. 2-09-27596 – OÜ V avaldus OÜ Xi X suhtes pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks, nõue 3 900 000 krooni 30 tundi summas 3 000 eurot; kohtueelne menetlus ja tsiviilasi nr. 2-13-39908 OÜ Xi Kinnisvara ja Z Z hagi T.Z, S.X vastu kaasomandi lõpetamise nõudes 10 tundi summas 1 000 eurot; tsiviilasi nr. 2-13-6176 – OÜ V hagi OÜ Xi X vastu võla 124 627 euro väljamõistmiseks 15 tundi summas 1 500 eurot; kohtueelne menetlus ja tsiviilasi nr. 2-1349042 – T.Z hagi Z Z, X X vastu Z Z pärimisõiguse tuvastamiseks 50 tundi summas 5 000 eurot; tsiviilasi nr. 2-13-40415 – Xi X hagi T.Z vastu alusetu rikastumisega saadu 30 343 euro väljamõistmiseks ja T.Z vastuhagi OÜ Xi X vastu alusetult rikastumisega saadu 12 654 euro väljamõistmiseks 35 tundi summas 3 500 eurot; tsiviilasi nr 2-16-2647 – OÜ Xi Õppekeskus hagi OÜ Xi X vastu lepingu tühisuse tuvastamiseks ja alusetult saadu väljamõistmiseks 25 tundi summas 2 500 eurot; kohtueelne menetlus ja tsiviilasi nr. 2-165277 – X X hagi Xi X vastu 5 592,26 euro, viivise 3 654,52 euro 15 tundi summas 1 500 eurot; kohtueelne menetlus ja tsiviilasi nr. 2-16-5514 – OÜ Xi X kaebus kohtutäitur Mati Kadak tegevusele 10 tundi summas 1 000 eurot; kohtueelne menetlus ja tsiviilasi nr 2-169824 – OÜ V hagi OÜ Xi X vastu tahteavalduse tuvastamise ja kahju hüvitamise nõudes 10 tundi summas 1 000 eurot; konsultatsioonid kliendiga Z Z isiklikult ja telefoni teel 10 tundi summas 1 000 eurot; muud arvel põhinevad kulud 347 eurot ja kulud, mis on seotud käsunduslepinguga (30.08.2013.a ja 05.02.2016.a laenulepingud) summas 4 500 eurot (I köide t/l 52-53).
11.30.08.2018.a on hageja väljastanud kostjale arve nr. 8 kogusummas 39 970 eurot. Nimetatud arve on esitatud järgmiste teenuste osutamise eest: pärimismenetlus Tallinna
notaribüroo Kätlin Aun-Janisk 35 tundi summas 3 500 eurot, kriminaalmenetlus nr. 07730000440; kriminaalasi nr. 1-11-5892 (KarS § 209 lg 1 p. 2-25 lg; § 344 lg 1) 50 tundi summas 5 000 eurot; kriminaalmenetlus nr. 09230111352 (KarS § 201), nõue 317 790 krooni 30 tundi summas 3 000 eurot; kriminaalmenetlus nr. 09730000662 – OÜ V nõue 3 900 000 krooni 10 tundi summas 1 000 eurot; tsiviilasi nr. 2-09-27596 – OÜ V avaldus OÜ Xi X suhtes pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks, nõue 3 900 000 krooni 30 tundi summas 3 000 eurot; kohtueelne menetlus ja tsiviilasi nr. 2-1339908 OÜ Xi Kinnisvara ja Z Z hagi T.Z, S.X vastu kaasomandi lõpetamise nõudes 10 tundi summas 1 000 eurot; tsiviilasi nr. 2-13-6176 – OÜ V hagi OÜ Xi X vastu võla 124 627 euro väljamõistmiseks 15 tundi summas 1 500 eurot; kohtueelne menetlus ja tsiviilasi nr. 2-13-49042 – T.Z hagi Z Z, X X vastu Z Z pärimisõiguse tuvastamiseks 50 tundi summas 5 000 eurot; tsiviilasi nr. 2-13-40415 – Xi X hagi T.Z vastu alusetu rikastumisega saadu 30 343 euro väljamõistmiseks ja T.Z vastuhagi OÜ Xi X vastu alusetult rikastumisega saadu 12 654 euro väljamõistmiseks 35 tundi summas 3 500 eurot; tsiviilasi nr 2-16-2647 – OÜ Xi Õppekeskus hagi OÜ Xi X vastu lepingu tühisuse tuvastamiseks ja alusetult saadu väljamõistmiseks 25 tundi summas 2 500 eurot; kohtueelne menetlus ja tsiviilasi nr. 2-16-5277 – X X hagi Xi X vastu 5 592,26 euro, viivise 3 654,52 euro 15 tundi summas 1 500 eurot; kohtueelne menetlus ja tsiviilasi nr. 216-5514 – OÜ Xi X kaebus kohtutäitur Mati Kadak tegevusele 10 tundi summas 1 000 eurot; kohtueelne menetlus ja tsiviilasi nr 2-16-9824 – OÜ V hagi OÜ Xi X vastu tahteavalduse tuvastamise ja kahju hüvitamise nõudes 10 tundi summas 1 000 eurot; konsultatsioonid kliendiga Z Z isiklikult ja telefoni teel 10 tundi summas 1 000 eurot; muud arvel põhinevad kulud 347 eurot ja kulud, mis on seotud käsunduslepinguga (30.08.2013.a ja 05.02.2016.a laenulepingud koos intressiga) summas 6 125 eurot (I köide t/l 52-53).
12.VÕS § 628 lg 1 kohaselt kui käsundisaajale maksmisele kuuluv tasu on määratud ajavahemike järgi, tuleb tasu maksta vastava ajavahemiku möödumisel. Käsundi puhul, mille esemeks on tehingu tegemine, eeldatakse, et tasu kuulub maksmisele pärast käsundi täitmist. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt peab käsundiandja käsundisaajale hüvitama mõistlikud kulud, mida käsundisaaja on teinud käsundi täitmiseks ja mida ta võis vastavalt asjaoludele vajalikuks pidada, välja arvatud, kui kulud tuleb katta käsundisaaja tasu arvel. Eeldatakse, et tasu arvel kaetakse käsundisaajale käsundist tulenevate ülesannete täitmisel tavaliselt tekkivad kulud ning kulud, mis oleksid käsundisaajale tekkinud ka ilma käsunduslepingut sõlmimata.
13.Vaidlustamata asjaolude kohaselt kostja eelpool nimetatud arveid hagejale tasunud ei ole. Kostja on esitanud kohtule vastuväited hageja poolt esitatud arvetele ning nendel märgitud osutatud teenuste osas. Seega analüüsib kohus igat arvel märgitud teenust eraldi.
14.Riigikohus on 13.04.2016.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-181-15 punktis 41 leidnud, et VÕS § 621 lg 1 järgi peab käsundisaaja käsundi täitmisel üldjuhul järgima käsundiandja juhiseid, kuid kui käsundisaaja peab käsundi täitma oma erialastele teadmistele või võimetele tuginedes, ei või käsundiandja anda üksikasjalikke juhiseid käsundi täitmise viisi ega tingimuste kohta.
15.Hagiavalduse kohaselt on hageja viinud läbi Z Zi pärandvara inventuuri ning selleks on kulunud 35 tundi. Kostja sellega ei nõustu. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et notar on väljastanud 01.11.2012.a Z Zi pärijatele pärimistunnistuse nr. 3494, mille alusel on kostjale läinud üle pärand 1/3 suuruses mõttelises osas (I köide t/l 166-167). Pärimistunnistus ei sisalda muud vara, mis oli juba märgitud kostja poolt pärandi vastuvõtmise avalduses nr. 3124 (I köide t/l 7-8).
16.Tallinna notar Kätlin Aun-Janisk asendaja Eiliki Kadakas on 11.05.2007.a määranud hageja Z Z’i pärandvara inventuuri läbiviijaks (I köide t/l 9). Seega on tõendatud, et hagejale on tehtud kohustus viia läbi Z Z’i pärandvara inventuur. Samas nähtub viidatud
tõendist, et notar on määranud hagejale kohustuse esitada pärimisseaduse § 137 lg 4 nõuetele vastav pärandvara nimekiri pärimisasja lahendavale notarile hiljemalt 01.08.2007.a (I köide t/l 9).
17.Tõendeid aga selle kohta, et hageja on pärandvara inventuuri sisuliselt läbi viinud ning koostanud vastava nimekirja ning sellele on kulunud kokku 35 tundi, kohtule esitatud ei ole. Ainuüksi kohtule esitatud 19.07.2007.a edastatud kirjad Põhja maksu- ja tollikeskusele ja Eesti Riiklikule Autoregistrile (II köide t/l 17-18) ei tõenda, et läbiviidud on pärandavara inventuur ning et sellele on kulunud 35 tundi.
18.Hageja on edastanud 18.10.2019.a Tallinna notar Kätlin Aun-Janisk’ile taotluse info edastamiseks seoses Z Z’i pärandvara inventuuriga (II köide t/l 81). Kohus leiab, et juhul kui hageja on läbi viinud Z Z’i pärandavara inventuuri, siis puudub vajadus pöörduda teabe saamiseks notari poole. Vastupidi, hagejal lasus kohustus esitada notarile hiljemalt 01.08.2007.a pärandvara nimekiri. Kohtule sellekohaseid tõendeid esitatud ei ole. Seega leiab kohus, et hageja nõue summas 3 500 eurot on põhjendamatu ning rahuldamisele ei kuulu.
19.Kostja leiab, et hageja nõue seoses kriminaalmenetlusega nr 07730000440 ja kriminaalasjaga nr 1-11-5892 on põhjendamatu ning tõendamata. Kriminaalmenetlus nr. 07730000440 on lõpetatud 17.09.2008.a määrusega (I köide t/l 20-22). Kohus leiab, et hageja ei ole käesoleval juhul esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et on osutanud kostjale eelpool viidatud kriminaalmenetlusega ja kriminaalasjaga õigusabiteenuseid, milliste eest tal on õigus saada tasu summas 5 000 eurot. Lisaks nõustub kohus kostja seisukohaga, et isegi juhul, kui hagejal oleks õigus tasu saada, on nimetatud nõue aegunud tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1, kuivõrd teenust on kostjale osutatud 2008.a. Eluliselt ei ole usutav, et hageja viivitab osutatud teenuse eest arve esitamisega ligikaudu 10 aastat.
20.Hageja nõue seoses kriminaalmenetlusega nr. 09230111352 on kostja hinnangul alusetu. Nimetatud kriminaalmenetlus oli algatatud OÜ Xi X avalduse alusel Z Z vastu. Kohtule esitatud tõendite kohaselt ei saanud kostja anda perioodil 14.07.2009.a kuni 02.11.2012.a hagejale volitusi ja korraldusi esindada kriminaalasjas eelpool viidatud äriühingu huve, kuivõrd kostja sai OÜ Xi X osanikuks alles 02.11.2012.a (I köide t/l 163-pöördel 164). Seega pole nimetatud kriminaalmenetlusega seotud hageja tasu nõue summas 3 000 eurot kostja vastu millegagi põhjendatud.
21.Ka kriminaalmenetlusega nr. 09730000662 seotud hageja väidetav nõue on kostja hinnangul alusetu. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kostja oli kaasatud kriminaalmenetlusse nr. 09730000662 ning et talle oli vaja õigusabiteenust osutada. Ainuüksi arvel olev viide nimetatud menetlusele ei tõenda nõude olemasolu summas 1 000 eurot. Seega hageja nõue summas 1 000 eurot kostja vastu rahuldamisele ei kuulu.
22.Kostja ei tunnista hageja nõuet, mis on seotud tsiviilasjaga nr. 2-09-27596. Kohus leiab, et kuivõrd hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et ta on kostjat eelpool viidatud tsiviilasjas esindanud ning teostanud kostja nimel menetlustoiminguid (II köide t/l 21-23), siis ka see hageja nõue summas 3 000 eurot rahuldamisele ei kuulu.
23.Kostja ei tunnista hageja nõuet, mis on seotud kohtumenetlusega tsiviilasjas nr. 2-1339908. Kohtule esitatust nähtub, et nimetatud tsiviilasjas oli hagejaks OÜ Xi Kinnisvara, kelle omanikuks ja ainukeseks juhatuse liikmeks on hageja (I köide t/l 164 pöördel-165). Hageja ei ole välja toonud, mis teenust konkreetselt on ta kostjale osutanud nimetatud tsiviilasjaga seoses.
24.Kohtule esitatu kohaselt on tsiviilasjas nr. 2-13-39908 hagejaks märgitud ka kostja ning hagiavalduses on kostja väidetavalt tasuta loobunud oma kaasomandi osast OÜ Xi Kinnisvara kasuks (I köide t/l 167 pöördel-169). Samas ei ole hageja oma nõuet millegagi
sisustanud ega põhistanud milliseid toiminguid on ta kostja huvides teostanud 1 000 euro suuruses summas. Kostja on seevastu seisukohal, et hageja on antud vaidluses tegutsenud omakasu eesmärgil. Hageja oma nõuet toetavaid tõendeid esitanud ei ole. Kuivõrd hageja nõue on põhistamata jääb see rahuldamata.
25.Kostja ei tunnista hageja nõuet, mis on seotud tsiviilasjaga nr. 2-13-6176, kuivõrd kostjale ei ole midagi nimetatud kohtuasjaga teada. Alates 02.07.2009.a on Xi X ainukeseks juhatuse liikmeks hageja ning seega esindas tsiviilasja nr. 2-13-6176 menetluses hageja OÜ Xi X huve seaduse alusel ning kostja õigusabiteenust hagejalt selles osas saanud ei ole. Sellest tulenevalt on hageja nõue kostja vastu summas 1 500 eurot põhjendamatu.
26.Hageja nõue, mis on seotud tsiviilasjaga nr. 2-13-49042 on põhjendamatu. Kohtumenetluse käigus ei ole hageja kostjale esitanud menetluskulude nõuet. Kohus leiab, et antud juhul nähtub kostja poolt kohtule esitatud tõenditest, et tsiviilasjas nr. 2-13-49042 on kostjat esindanud X K (II köide t/l 51). Seega ei ole hageja nõue summas 5 000 eurot põhjendatud.
27.Hageja nõue, mis on seotud tsiviilasjaga nr. 2-13-40415 on põhjendamatu, kuivõrd nimetatud vaidlus puudutab OÜ Xi X nõuet summas 30 434 eurot Z Z vastu.
28.Kohtule esitatud tõenditest tuleneb, et alates 02.07.2009.a on OÜ Xi X ainukeseks juhatuse liikmeks hageja ning sellest tulenevalt on hageja eelpool viidatud tsiviilasjas osalenud OÜ Xi X seadusliku esindajana (I köide t/l 163 pöördel-164) ning kostjal puudub kohustus tasuda hagejale 3 500 eurot.
29.Kostja väidetel on tsiviilasjaga nr. 2-16-2647 seoses talle esitatud nõue arusaamatu, kuid sellest kohtumenetlusest ei ole talle midagi teada. Nimetatud tsiviilasjas on menetlusosalisteks olnud OÜ Xi Õppekeskus ja OÜ Xi X. Kohtule esitatud eelnimetatud äriühingute registriväljavõtetest nähtub, et alates 02.07.2009.a on OÜ Xi X ainukeseks juhatuse liikmeks hageja ning OÜ Xi X osa nimiväärtusega 20 000 krooni ühisomanikeks on kostja, Z Z ja X X (I köide t/l 163 pöördel-164). Seega ei ole kostja saanud ainuisikuliselt anda hagejale volitusi OÜ Xi X esindamiseks, kuivõrd tõendid selle kohta puuduvad, et teised ühisomanikud, s.o Z Z ja X X on andnud hagejale esindusõiguse. Seega ei ole põhjendatud hageja nõue kostja vastu summas 2 500 eurot.
30.Hageja nõue, mis on seotud tsiviilasjaga nr. 2-16-5277 on põhjendamatu, kuivõrd kostjale ei ole nimetatud kohtumenetlusest midagi teada ning kostja jääb selle juurde, et hageja on esindanud OÜ Xi X kui nimetatud äriühingu seaduslik esindaja. Kohus nõustub vastava kostja seisukohaga, kuivõrd tõendeid selle kohta, et kostjat on hageja poolt teavitatud kohtumenetluse toimumisest, kohtule esitatud ei ole. Seega on hageja nõue kostja vastu summas 1 500 eurot põhjendamatu.
31.Kohus leiab, et hageja nõue, mis on tekkinud seoses tsiviilasjaga nr. 2-16-5514 summas 1 000 eurot põhjendatud ei ole, kuivõrd kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kostja on antud menetluses osalenud.
32.Hageja nõue, mis on seotud tsiviilasjaga nr. 2-16-8942 summas 1 000 eurot tõendatud ei ole. Kohus leiab, et antud juhul ei ole hageja esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et tsiviilasjas nr. 2-16-8642 on esindatud kostja huve. Seetõttu ei ole hageja nõue summas 1 000 eurot põhjendatud.
33.Hageja on palunud kostjalt välja mõista esindajakulu summas 1 000 eurot, mis on tekkinud seoses kostjale osutatud konsultatsioonidega, s.h telefoni teel. Kostja vaidleb nimetatud nõudele vastu. Kohus leiab, et antud juhul ei ole hageja põhistanud, kuidas on nimetatud summa kujunenud, s.o mis teemal on kostjale konsultatsiooni osutatud, millistel konkreesetel kuupäevadel ning kus on see toimunud. Seega ei ole selle nõude kujunemine järgitav ning rahuldamisele ei kuulu.
34.Hageja palub kostjalt välja mõista muud kulud, s.o postikulu ja dokumenditasud, 30.08.2013.a ja 05.02.2016.a laenulepingute alusel tasutud summad ja korteriomandiga asukohas X x vald seotud võlgnevus kogusummas 6 472 eurot. Kostja vaidleb nimetatud summadele vastu.
35.Kuivõrd kohus on eelnevalt teinud kindlaks, et hagejal ei ole kostja vastu käsunduslepingust tulenevat nõuet, siis ei ole põhjendatud ka erinevate tsiviil- ja kriminaalasjadega tekkinud postikulu ja dokumenditasude nõue kostja vastu. Tõendamata on, et nimetatud kulud on kantud kostja huvides (I köide t/l 36-39).
36.Hageja nõue, mis on seotud hageja ja C C vahel 30.08.2013.a ja 05.02.2016.a sõlmitud laenulepingutega kostja vastu põhjendatud ei ole, kuivõrd laenulepingu pooleks ei ole olnud kostja (I köide t/l 28-29). Ainuüksi laenulepingutes olev viide, et laen väljastatakse kostja ja hageja vahelise käsunduslepingu täitmiseks, ei ole aluseks hageja nõudele. Kostja vastav kinnitus puudub. Tõendeid selle kohta, et kostja on palunud hagejal võtta laenu või et laenulepingustes märgitud summad on kasutatud kostja huvides, kohtule esitatud ei ole.
37.Hageja on palunud kostjalt välja mõista korteriomandi asukohaga X , x tasutud võlgnevuse summas 5 000 eurot ehk 320 eurot. Kostja vaidleb nimetatud nõudele vastu. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et R V on tasunud 15.12.2008.a KÜ xxx Z ja C Zi võla korteri xxx vald eest (I köide t/l 27). Samuti nähtub, et hageja on teinud R V’le 15.12.2008.a ülekande summas 5 000 krooni selgitusega „makse“ (II köide t/l 34).
38.Kohus leiab, et hageja poolt on tõendamata, et 15.12.2008.a R V’le tehtud ülekanne summas 5 000 krooni on seotud korteriomandi asukohaga x võlgnevusega. R V nõuet summas 5 000 krooni kostjale esitanud ei ole. Seega ei ole tõendatud, et hageja on kostja eest tasunud korteriomandi võlgnevuse ja selles osas hagi rahuldamisele ei kuulu.
39.Kostja tugineb oma vastuväidetes ka asjaolule, et poolte vahel ei ole 27.07.2007.a sõlmitud lepingut, kuivõrd sellel puudub kostja allkiri (I köide t/l 67). Kohus leiab, et hageja seisukohad käsunduslepingu olemasolu kohta on vastuolulised, kuivõrd 19.03.2019.a esitatud hagiavalduses ei ole hageja märkinud, millal on poolte vahel sõlmitud suuline käsundusleping (I köide t/l 3 pöördel, punkt IV). 04.04.2019.a kohtule esitatud täpsustatud nõude kohaselt on poolte vahel sõlmitud kirjalik käsundusleping (I köide t/l 65).
40.Kuivõrd kohus on eelnevalt asunud seisukohale, et hageja põhinõue kogusummas 39 970 eurot põhjendatud ei ole ja rahuldamisele ei kuulu, siis ei kuulu rahuldamisele ka hageja viivisenõue.
41.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi põhjendatud ei ole ning rahuldamisele ei kuulu.
42.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
43.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 133 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 43 167,60 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
44.Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 jäävad menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
45.Kostja palub hagejalt välja mõista esindajakulu summas 1 650 eurot (II köide t/l 123-124). Hageja kostja menetluskulude suurusele vastuväiteid esitanud ei ole.
46.Kostja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 120 eurot. Hageja antud tunnitasu määrale vastu ei ole vaielnud ning kohus leiab, et tunnitasu määr 120 eurot on kooskõlas Riigikohtu praktikaga (vt. Riigikohtu 11.02.2015.a kohtumäärus kohtuasjas nr. 3-2-1-11514 p. 14 ja Riigikohtu 03.03.2015.a kohtuotsus kohtuasjas nr. 3-3-1-82-14).
47.Kohus leiab, et kostja esindaja poolt esindajakulude spetsifikatsioonis väljatoodud ajakulu 13 tundi 45 minutit vastab esindaja poolt teostatud menetlustoimingutele ning esitatud tsiviilasja materjalidele. Seega on põhjendatud kostja esindajakulu summas 1 650 eurot (13 tundi 45 minutit x 120 eurot) ja see kuulub hageja poolt kostjale hüvitamisele.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.