Eesistuja Tambet Tampuu, liikmed Ants Kull ja Kai Kullerkupp
Kohtuasi
Vladimir Braše hagi Natalja Kogani vastu 13 000 euro saamiseks. Teistmine
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 24. aprilli 2019. a tagaseljaotsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Irina Slinko teistmisavaldus
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja Vladimir Braše Kostja Irina Slinko (Natalja Kogani üldõigusjärglane), lepinguline esindaja vandeadvokaat Edith Sassian
Asja läbivaatamise kuupäev
24. august 2020, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Irina Slinko teistmisavaldus läbi vaatamata.
2.Saata asi Harju Maakohtule Irina Slinko Harju Maakohtu 24. aprillil 2019 tsiviilasjas nr 2-18-9218 tehtud tagaseljaotsuse peale esitatud kaja lahendamiseks.
3.Jätta kuni tagaseljaotsuse peale esitatud kaja lahendamiseni kehtima Riigikohtu 20. juuli 2020. a määrusega kohaldatud abinõu peatada Harju Maakohtu 24. aprilli 2019. a tagaseljaotsuse täitmine tsiviilasjas nr 2-18-9218.
5.Jätta teistmismenetluse kulud Irina Slinko kanda. Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata, sest vastaspoolele ei ole menetluskulusid tekkinud.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Vladimir Braše (hageja) esitas Natalja Kogani (kostja) vastu hagi 13 000 euro saamiseks, sest ta osutas kostjale novembrist 2007 juunini 2015 õigusabiteenuseid, muu hulgas esindas ta kostjat kriminaal- ja tsiviilasjade menetluses.
2.Harju Maakohus rahuldas 24. aprilli 2019. a tagaseljaotsusega hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja võlgnevusena 13 000 eurot ning menetluskuluna 69 euro 68 sendi suuruse kohtutäituri tasu ja
2-18-9218 VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras viivise sellelt alates lahendi jõustumisest kuni nõude täitmiseni. Kostjalt mõisteti riigituludesse välja 650 eurot hageja riigilõivuvabastuse eest ning VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras viivis sellelt.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
3.Irina Slinko (avaldaja) esitas 27. märtsil 2020 maakohtu 24. aprilli 2019. a otsuse peale teistmisavalduse, milles palub teistmisavalduse rahuldada, maakohtu otsuse tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks Harju Maakohtule. Teistmisavalduse kohaselt suri kostja 2. juunil 2019. Avaldaja on kostja tütar ja tema pärija. Kostja ei olnud tema vastu algatatud menetlusest teadlik, sest ta elas alates 26. maist 2000 kuni surmani Venemaal. See nähtub tõendina esitatud surmatunnistusest ja elukohatõendist. Ka avaldaja elab Venemaal ning sai tsiviilasjast teada alles 20. veebruaril 2020, mil selgus, et hageja on algatanud Eestis kostja pärimismenetluse, et tagaseljaotsuse alusel kostja pärandvarale sissenõue pöörata. Tagaseljaotsus jõustus 11. juunil 2019, seega pärast kostja surma. Kuna maakohtu otsus on jõustunud, tuleb esitada teistmisavaldus. Teistmisalus tuleneb TsMS § 702 lg 2 p-dest 2 ja 9, teistmisavaldus on tähtaegne, sest TsMS § 704 lg-s 1 sätestatud tähtaeg hakkas kulgema 20. veebruaril 2020. Maakohus toimetas põhjendamatult hagiavalduse kostjale avalikult kätte TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel, sest ta pidi teadma, et kostja elab välismaal. Maakohus proovis enne avalikku kättetoimetamist toimetada kostjale hagimaterjale kätte aadressil Tallinn, Sütiste tee 43–141 septembrist novembrini 2018 ning kohtutäituri vahendusel veebruaris 2019. Kostjale tähitud kirjaga saadetud hagimaterjalid tagastati hoiutähtaja möödumisel (tl-d 57, 60, 61) ning kohtutäituri aruandest nähtub, et kohtumaterjale ei õnnestunud kätte toimetada, sest kostja ei viibinud nimetatud aadressil (tl-d 75–76). Kohtutäituri aruandes on märgitud, et 13. veebruaril 2019 helistas kohtutäiturile vanem naisterahvas, kes nimetas end kostja emaks, ja selgitas kohtutäiturile, et kostja elab Venemaal ja praegu taastub operatsioonist, mistõttu ei saa ta hagimaterjale kätte saada. Vaatamata sellele, et kostja elukoht oli kantud rahvastikuregistrisse, elas ta juba 2000. aastast Venemaal. Hagi oleks tulnud TsMS § 79 lg 1 ja § 86 lg 3 kohaselt esitada võlgniku elukohast lähtudes Venemaal. Maakohus lahendas põhjendamatult asja TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsusega. Kuna kohtutäitur edastas kohtule andmed, et kostja ei ela Eestis, oleks maakohus pidanud hagi TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel läbi vaatamata jätma ning lõpetama asjas menetluse. Lisaks tugineb kohtuotsus ebaõigetele andmetele, hageja nõue on täies ulatuses põhjendamatu, tõendamata ning muu hulgas on nõuded ka aegunud. Kõikvõimalike teenuste eest, mida hageja võis kunagi kostjale 2007.–2011. aastal osutada, on hageja tasu juba saanud.
4.Hageja vaidleb avaldajale vastu ja palub jätta teistmisavalduse rahuldamata, leides, et kostja elas kuni surmani Eestis ning ta sai tsiviilasja menetlusest teada enne 20. veebruarit 2020. Rahvastikuregistri andmetel oli kostja elukoht Eestis. Hageja vastusele lisatud kohtutäitur A. Rebenko aruandest nähtuvalt teavitas 13. veebruaril 2019 kostja ema telefonitsi kohtutäiturit, et kostja käib sageli Venemaal oma tütre kolme last hoidmas. Kostja soovis koguni teada kohtuistungisekretäri numbrit, et talle enda tervisliku seisundi ja elukoha kohta informatsiooni anda. Vastusele lisatud kostja 15. juunil 2015 notarile antud kinnitusest nähtub, et tema elukoht on J. Sütiste tee 43–141 ning tal on Eestis alaline elamisluba. Samuti on tsiviilasja nr 2-13-49042 andmete kohaselt kostja elukoht 2(5)
2-18-9218 Eestis, samal aadressil. Kõigil isikutel on kohustus hoolitseda selle eest, et elukohaandmed oleksid rahvastikuregistris täpsed. Avaldaja ei ole teistmisavaldust tähtaegselt esitanud, sest ta teadis kostja võlgadest juba 2019. aasta juunis. Vastusele on lisatud kohtutäituri 27. juuni 2016 arestimisakt, mille aluseks on kohtuotsus asjas nr 2-15-6228, täitemenetluse võlgnik on kostja ning sissenõudja Belgradi Kinnisvara OÜ. Selle kohtulahendi ja käesolevas asjas tehtud maakohtu lahendi täitmiseks soovitas kohtutäitur algatada kostja isa pärimismenetluse, see algatati 25. juunil 2019. Kohtuasja nr 2-19-17640 raames sai
28.novembril 2019 avaldaja esindaja käesolevas asjas teistitava maakohtu otsuse, alates 3. juulist 2019 esindab ta avaldajat.
5.Avaldaja esitas 8. juulil 2020 Riigikohtule taotluse peatada käesolevas asjas tehtud maakohtu otsuse alusel algatatud täitemenetlus täiteasjas nr 025/2019/1935 kuni käesoleva teistmisasja lahendamiseni. Riigikohus peatas 20. juulil 2020 tehtud määrusega TsMS § 708 lg 5 kohaselt Harju Maakohtu
24.aprilli 2019. a tagaseljaotsuse täitmise tsiviilasjas nr 2-18-9218.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
6.Kolleegium leiab, et teistmisavaldus tuleb TsMS § 682 lg 1 järgi koostoimes TsMS §-ga 705 jätta läbi vaatamata. Asi tuleb saata maakohtule tagaseljaotsuse peale esitatud kaja lahendamiseks.
7.TsMS § 702 lg 1 kohaselt saab hagimenetluse poole avalduse alusel uute asjaolude ilmsikstulekul ja TsMS § 702 lg-s 2 sätestatud aluste esinemisel teistmise korras uuesti läbi vaadata jõustunud kohtulahendi. Kolleegium leiab, et praeguses asjas ei ole tagaseljaotsuse teistmine TsMS § 703 lg 2 järgi lubatud, sest tagaseljaotsus ei olnud teistmisavalduse esitamise ajaks jõustunud.
8.Tagaseljaotsus jõustub TsMS § 456 lg 3 kohaselt siis, kui selle peale ei esitata kaja ega apellatsioonkaebust või kui kaja jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kui jõustub ringkonnakohtu lahend apellatsioonkaebuse kohta. TsMS § 415 lg 2 järgi võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse aga kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.
9.Harju Maakohus rahuldas kostja vastu hagi 24. aprilli 2019. a tagaseljaotsusega. Kohus märkis otsuse resolutsiooni p-s 7, et tagaseljaotsus toimetatakse kostjale avalikult kätte ning lahend loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast (tl 85). Teistmisavaldusele lisatud kirjavahetuse kohaselt avaldati väljavõte
24.aprillil 2019 (tl-d 133–135) ning eelnevat koostoimes TsMS § 415 lg-ga 2 arvestades pidanuks maakohtu otsus jõustuma 11. juunil 2019. Teistmisavalduse põhjendustest ja kohtute infosüsteemis maakohtu otsuse digiallkirjastatud otsuse failis asuvast jõustumismärkest nähtub samuti, et maakohtu otsus jõustus 11. juunil 2019.
10.Kolleegium on varasemas praktikas leidnud, et iseenesest ei pea kohus olukorras, mil hagiavaldus või kohtukutse on samas asjas kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu, kontrollima kõiki kohtulahendi avalikult kättetoimetamise eeldusi TsMS § 317 lg 1 p 1 mõttes uuesti täies ulatuses. Seda aga üksnes juhul, kui asjaoludest nähtub, et TsMS § 317 lg 1 p-s 1 sätestatud eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemuseta. Kohus saab viimasel juhul tagaseljaotsuses märkida, et see avaldatakse Ametlikes Teadaannetes (vt Riigikohtu 9. märtsi 2011. a määrus tsiviilasjas 3(5)
2-18-9218 nr 3-2-2-9-10, p 11; 20. veebruari 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-13, p 11). Kolleegium jääb selle seisukoha juurde.
11.Kolleegium leiab, et maakohtu tagaseljaotsus ei jõustunud 11. juunil 2019, sest tagaseljaotsuse avalikult kättetoimetamise eeldused ei olnud täidetud. Maakohus küll märkis tagaseljaotsuse resolutsiooni p-s 7, et lahend toimetatakse kostjale kätte avalikult, kuid jättis otsuse põhjendustes esitamata enda kaalutlused selle kohta, miks ei ole tagaseljaotsust võimalik muul viisil kätte toimetada. Põhjendused selle kohta, miks maakohus leidis, et tagaseljaotsust ei olnud kostjale võimalik kätte toimetada muul viisil kui Ametlike Teadaannete kaudu, on vajalikud selleks, et kõrgema astme kohus saaks kontrollida, kas menetlusdokumendi avaliku kättetoimetamise eeldused on täidetud. Üksnes märge avaliku kättetoimetamise kohta tagaseljaotsuse resolutsioonis ei ole piisav, põhjendustest peaks nähtuma vähemalt see, mida kohus on tagaseljaotsuse muul viisil kättetoimetamiseks teinud.
12.TsMS § 306 lg 1 ja § 307 lg 1 mõttes puuduvad ka andmed, et tagaseljaotsus oleks kostjale muul viisil kätte toimetatud. Menetlusdokumendi saab lugeda TsMS § 306 lg 1 ja § 307 lg 1 mõttes kätte toimetatuks üksnes siis, kui kättetoimetamist ettenähtud viisil on võimalik ka seaduses sätestatud vormis tõendada. Seda kinnitab nii TsMS § 306 lg 2, mille järgi menetlusdokumendi üleandmine peab kättetoimetamise puhul toimuma seaduses sätestatud vormis ning olema ettenähtud vormis dokumenteeritud, kui ka § 306 lg 3, mille järgi peab kättetoimetamine toimuma seaduses sätestatud viisil (Riigikohtu
1.märtsi 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3‐2‐1‐171‐16, p 19). Kuna tagaseljaotsuse kostjale kättetoimetamise kohta puuduvad andmed, tuleb tagaseljaotsuse jõustumise aja ning kaja esitamise tähtaja arvutamiseks hinnata, millal tagaseljaotsus tegelikult kostjani jõudis TsMS § 307 lg 3 mõttes (vt ka Riigikohtu 21. veebruari 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-2-2-13, p 12).
13.Teistmisavalduse põhjenduste ja sellele lisatud surmatunnistuse (tl 98, tõlge tl 99) kohaselt suri kostja 2. juunil 2019 ning puuduvad tõendid selle kohta, et ta oleks eluajal tagaseljaotsusest teada saanud. Avaldaja on pärimisregistri andmetel kostja pärija, kellele sai PärS § 130 lg 1 kohaselt üle minna kostja menetluslik positsioon. Asjaolu, et kostja suri pärast maakohtu otsuse tegemist, eelnevat ei mõjuta, sest kostja suri enne maakohtu otsuse jõustumist ning TsMS § 209 lg 1 kohaselt on menetlusõigusjärglus võimalik menetluse igas staadiumis. Seega tuleb hinnata, millal sai avaldaja kui kostja üldõigusjärglane tagaseljaotsusest teada.
14.Teistmisavalduse põhjenduste ja sellele lisatud Maria Smirnova kinnituse (tl 104) järgi sai avaldaja tagaseljaotsusest ja tema ema vastu algatatud tsiviilasjast nr 2-18-9218 teada 20. veebruaril 2020, mil talle selgitati telefonitsi, et kostja pärimismenetluse algatas hageja, sest tal on jõustunud kohtuotsus, millega on kostjalt tema kasuks raha välja mõistetud. Maria Smirnova kinnituse kohaselt jõudis temani tagaseljaotsus 2. märtsil 2020, kui hageja saatis selle tsiviilasjas nr 2-19-4195 esitatud seisukoha lisana talle, sest ta esindas nimetatud menetluses avaldajat (tl-d 104; 113–120). Kohtute infosüsteemis puuduvad andmed selle kohta, et tagaseljaotsus oleks avaldajale kätte toimetatud, ning enne 2. märtsi 2020 ei jõudnud tagaseljaotsus ka avaldaja esindajani, kellele tehti tagaseljaotsus kohtute infosüsteemi andmetel nähtavaks 25. märtsil 2020. 4(5)
2-18-9218
15.TsMS § 415 lg 2 ja § 307 lg 3 mõttes ei piisa tagaseljaotsusest teada saamiseks ja kaja esitamise tähtaja kulgema hakkamiseks sellest, et isik on teada saanud kunagisest menetlusest või asjaolust, et tema suhtes on tehtud tagaseljaotsus. Kaja esitamise tähtaeg ei hakka kulgema enne, kui isik on tagaseljaotsuse tervikuna kätte saanud. Eelnevat arvestades ei hakanud kaja esitamise tähtaeg TsMS § 415 lg 2 mõttes avaldaja jaoks kulgema 20. veebruaril 2020.
16.Arvestades, et kostja esitas teistmisavalduse 27. märtsil 2020 ning asjaolude kohaselt ei jõudnud tagaseljaotsus temani enne 2. märtsi 2020, ei olnud maakohtu tagaseljaotsus teistmisavalduse esitamise ajaks jõustunud. Kuna maakohtu otsus ei olnud teistmisavalduse esitamise ajaks jõustunud, tuleb Riigikohtule esitatud teistmisavaldust käsitada avaldaja tagaseljaotsuse peale esitatud kajana. Arvestades, et TsMS § 416 lg 1 kohaselt esitatakse kaja tagaseljaotsuse teinud kohtule, tuleb avaldaja kaja saata lahendamiseks Harju Maakohtule (vt ka Riigikohtu 21. veebruari 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-2-2-13, p 13).
17.Avaldaja esitas 8. juulil 2020 Riigikohtule taotluse peatada käesolevas asjas tehtud maakohtu otsuse alusel algatatud täitemenetlus täiteasjas nr 025/2019/1935 kuni käesoleva teistmisasja lahendamiseni. Kuna Riigikohus käsitas avaldaja teistmisavaldust kajana, ei ole menetluse taastamist veel lõplikult otsustatud, mistõttu tuleb täitemenetlus peatada kuni Harju Maakohtus kaja lahendamiseni. Kehtima jääb Riigikohtu 20. juulil 2020 tehtud määrus, millega Harju Maakohtu
24.aprilli 2019. a tagaseljaotsuse täitmine peatati.
18.TsMS § 173 lg 1 ja § 174 lg 7 järgi tuleb Riigikohtul jaotada ja kindlaks määrata teistmismenetluse kulud. Kuna teistmisavaldus jääb läbi vaatamata ning TsMS ei sisalda selleks puhuks erisätteid, jätab kolleegium TsMS § 171 lg-st 1 ja TsMS § 168 lg-test 1 ja 2 lähtudes teistmisavaldusega seotud menetluskulud avaldaja kanda. Riigikohtule esitatu kohaselt ei ole vastaspool kandnud teistmismenetluses kulusid, mistõttu jätab Riigikohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata.
19.Kuna avaldaja teistmisavaldus jäetakse läbi vaatamata, tuleb kautsjon TsMS § 149 lg 4 kolmanda lause alusel tagastada. TsMS § 149 lg 8 kohaselt tagastatakse kautsjon menetlusosalisele, kes selle tasus või kelle eest see tasuti.
(allkirjastatud digitaalselt) Tambet Tampuu, Ants Kull, Kai Kullerkupp
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.