LODIKO EHITUS OÜ hagi Tallinn, Raadiku tn 23 korteriühistu vastu võlgnevuse ja viivise nõudes
Tsiviilasja hind
7 000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: LODIKO EHITUS OÜ (registrikood 11884019, asukoht Võru tn 1 - 9, Tallinn 13612);
kohtu kantselei kaudu
Hageja lepinguline esindaja: Igor Sumarok (isikukood 36912273717, e-post [email protected]); Kostja: Tallinn, Raadiku tn 23 korteriühistu (registrikood 80277158, asukoht Raadiku tn 23, Tallinn 13817 Tallinn), seaduslikud esindajad juhatuse liikmed A P (isikukood xxxx), K V(isikukood xxxx) ja R B (isikukood xxxx). Asja läbivaatamine
Rahuldada hagi põhinõude osas 1 882,6 euro ulatuses ja välja mõista Tallinn, Raadiku tn 23 korteriühistult (registrikood 80277158) LODIKO EHITUS OÜ (registrikood 11884019) kasuks töövõtulepingust tulenev tasu summas 1 882,6 eurot.
Rahuldada hagi viivise 2 658,5 euro saamiseks ja välja mõista Tallinn, Raadiku tn 23 korteriühistult (registrikood 80277158) LODIKO EHITUS OÜ (registrikood 11884019) kasuks viivis ajavahemiku 03.11.2018-05.02.2019 eest summas 2 658,5 eurot.
Jätta rahuldamata LODIKO EHITUS OÜ hagi Tallinn, Raadiku tn 23 korteriühistu vastu 2 458,9 euro ulatuses.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Menetluse käik
1.LODIKO EHITUS OÜ (hageja) esitas 03.12.2018 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Tallinn, Raadiku tn 23 korteriühistult (kostjalt/KÜ) 6 400 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 14.12.2018 kostjale makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 14.12.2018 e-toimiku menetlemise infosüsteemi kaudu. 21.12.2018 esitas kostja nõudele vastuväite ja seetõttu lõpetas Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond 16.01.2019 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Harju Maakohus kohustas 16.01.2019 määrusega hagejat esitama hagi, mida hageja 05.02.2019 ka tegi. Harju Maakohus võttis hagi 06.02.2019 määrusega menetlusse ja küsis kostja kirjalikku vastust hagile.
3.Kostja vastas hagile 05.03.2019. Hageja esitas kostja vastuse osas arvamuse 20.03.2019.
4.23.04.2019 kirjaga selgitas kohus pooltele menetluslikku olukorda ja tõendamiskoormust ning tegi pooltele ettepaneku esitada täiendavaid selgitusi ja tõendeid. Kohtu kirjale vastas ainult hageja 13.05.2019.
5.24.05.2019 e-kirjaga selgitas kohus veelkord kostjale ja hagejale vajadust nii nõuet kui ka sellele esitatud vastuväiteid täiendada.
6.28.05.2019 kirjaga määras kohus pooltele lõplikud tähtajad avalduste ja dokumentide ning menetluskulude nimekirjade esitamiseks.
7.Pooled vastasid kohtu kirjale 07.06.2019 ning esitasid oma lõplikud seisukohad. Hageja esitas ka menetluskulude nimekirja, kostja oma kulude kohta taotlusi ei esitanud.
Hageja nõuded ja hagi aluseks olevad asjaolud
8.05.02.2019 esitatud hagis nõuab hageja kostjalt töövõtulepingust tulenevat võlgnevust 4 341,50 eurot ja viivist 2 658,50 eurot (kokku 7 000 eurot).
9.Hageja toob hagi alusena esile järgmised asjaolud: − Pooled sõlmisid 27.08.2018 töövõtulepingu nr xxxx, mille alusel hageja teostas Tallinnas aadressil Raadiku 23 asuvas elumajas rõdude ja paneelivaheliste vuukide remonti ja värvimist (edaspidi lühendatult ka kui Leping). Tööde alguseks lepiti kokku 03.09.2018 ja lõpetamise tähtajaks oli 30.09.2018, kuid tööde lõpptähtaeg võis muutuda sõltuvalt ilmastikuoludest (tuule kiirus enam kui 12m/s, sademed). − Töö maksumus oli 11 709,60 eurot koos käibemaksuga. Kostja tasus hagejale ettemaksu summas 3 600 eurot. Ülejäänud tasu summas 8 109,60 eurot kohustus kostja maksma hagejale kümne päeva jooksul peale tööde lõpetamist. − Tööd olid valmis 24.10.2018, mille kohta kostja koostas 25.10.2018 ehitustööde üleandmise-vastuvõtmise akti. Hageja akti ei allkirjastanud, kuna selles sisalduvad kostja märkused tööde puuduste kohta ei vastanud tegelikkusele ega saanud olla aluseks tööde eest tasumisele kuuluva summa vähendamiseks. − 26.10.2018 toimetas hageja kostjale tasumiseks kätte arve nr 08/10 summas 8 109,60 eurot ja lisatööde arve nr 09/10 summas 1 478,40 eurot. − Kostja tasus hagejale lisatööde arve nr 09/10 summas 1 478,48 eurot, kuid 25.10.2018 aktis sisalduvate märkuste alusel vähendas kostja peale tööde vastuvõtmist tasumisele kuuluvat summat 4 341,50 euro võrra ning 8 109,60 eurot asemel (arve nr 08/10) tasus kostja nõuetekohaselt teostatud tööde eest 3 768,10 eurot. − Hageja ei nõustu kostja pretensioonide ja tasu ühepoolse vähendamisega ning nõuab kogu lepingujärgse tasu maksmist ehk täiendavalt 4 341,50 euro maksmist. − Lepingu eesmärk oli valmis töö, mis vastaks oma omadustelt Lepingu tingimustele. Kui lõplik tulemus on saavutatud, siis ei oma tähtsust, mil viisil hageja on nõutud tulemuseni jõudnud. Hageja on täitnud Lepingu eesmärgi ning teostanud töö nõuetekohaselt. Paigaldatud tellingute pindala ei mõjutanud töö tulemust ega ole tasu vähendamise alus. Seega tuleb kostjal tellingute eest maksta 1 188 eurot. − Fassaadi-maalri nurga paigaldamata jätmine tulenes asjaolust, et hageja kasutas töö tegemiseks teistsugust tehnoloogiat, mis tagas võrdväärse kvaliteedi, mida hageja tagab omapoolse 5-aastase garantiiga. Seega tuleb kostjal tasuda ka selle eest 432 eurot. − Samuti ei nõustu hageja, et ta peab kandma tööde viibimisega seotud kulud seoses täiendava omanikujärelevalvega 300 eurot ning viivist summas 2 421,50 eurot. Töö valmimise viibimine ei ole tingitud hageja tegevusest, vaid ilmastikuoludest. 2018 septembris 11., 12., 13., 14., 17., 19., 20., 26. ja 27. ja oktoobris 5., 8. ja 9. kuupäevadel (tööpäevadel) ei võimaldanud ilmastikuolud hagejal teostada remonttöid, kuna nendel kuupäevadel olid kas sademed või tuul või tuul ja sademed üheaegselt, mis ületasid Lepinguga ettenähtud lubatud näitajaid (Lepingu p 2). Lisaks sellele kulutati täiendavate tööde teostamisele 5 tööpäeva. Seega, eelpool nimetatud asjaolud tingisid tööde lõpptähtaja edasilükkamist 17 tööpäeva võrra, millest tulenevalt lükkus tööde lõpetamise lõpptähtaeg edasi kuni 23.10.2018. − Lepingu p 6.2 alusel muutus hageja tasunõue sissenõutavaks 03.11.2018 – sellest ajast on kostja viivituses.
− Pooled leppisid kokku, et kui kostja ei tasu Lepingus ettenähtud makseid tähtaegselt, on hagejal õigus nõuda viivist 1% lepingu maksumusest iga viivitatud päeva eest, kuid mitte rohkem kui 30% kogu lepingu maksumusest (Lepingu p 5.1). Hageja vähendab viivist 11 124,12 eurolt (viivis alates 03.11.2018 kuni hagi esitamiseni 05.02.2019) summani 2 658,50 eurot.
10.Hageja taotleb menetluskulude jätmist kostja kanda ning taotleb menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Hageja menetluskulud kokku on 1 630, s.o riigilõiv 450 eurot (maksekäsu kiirmenetluses tasutud 192 eurot ja hagimenetluses 258 eurot) ja lepingulise esindaja tasu 1 170 eurot (esindajatasu on 13 töötunni eest a 90 eurot – s.o käibemaksuta). Vt ka dtl 119-120. Kostja vastuväited hagile
11.Kostja vaidleb 05.03.2019 esitatud vastuses hagile vastu ja leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kostja põhiargumendid on järgmised: − Kostja ei vaidle vastu Lepingu sõlmimisele hagis toodud tingimustel. 24.10.2018 teatas hageja suuliselt tööde lõpetamisest. 25.10.2018 koostas kostja tööde üleandmisevastuvõtmise akti, märkides sinna hageja poolt tegelikult teostatud tööd ja ka tegemata tööd, tuginedes ehitusjärelevalve vastavasisulisele aruandele. − Kostja võttis vastu tegelikkuses teostatud tööd ja keeldus maksmast nendes tööde eest, mida tegelikult ei tehtud. Lisaks nõudis kostja viivist tööde lõpetamisega venitamise eest ja arvestas maha kostjale tekitatud kahju summas 300 eurot koos käibemaksuga (ehitusjärelevalve tasu Lepingu tähtaega ületanud perioodi eest). − Kostja võttis vastu vaid tegelikkuses teostatud töid. Akti koostamisel lähtus kostja 22.10.2018 ehitusjärelevalve järeldustest. Järelevalveteenuse tellimine oli vajalik, kuna hageja ei teostanud töid nõuetekohaselt. Seega kostja ei nõustu sellega, et tööd olid tehtud nõuetekohaselt. − Hageja pidi paigaldama tellinguid 576 m2, mille eest pidi kostja tasuma 2 073,60 eurot (koos käibemaksuga). Hageja paigaldas tellinguid 246 m2. Hageja jättis paigaldamata tellinguid 330m2 summas 1 188 eurot (koos käibemaksuga). Kui hageja oleks paigaldanud kokkulepitud ulatuses tellingud, oleks tööd saanud kiiremini teha (üks tööde lõpetamisega viivitamise põhjustest). − Hageja pidi paigaldama fassaadi värvimisnurgad rõdu alumise ääre paneelidele pikkusega 180 m hinnaga 432 eurot (koos käibemaksuga). Tegelikkuses ei ole neid töid teostatud. − Lepingu p 2.1 järgi pidid tööd olema lõpetatud 30.09.2018. Hageja lõpetas tööd tegelikult alles 24.10.2018, mis on 24 päeva hiljem, kui kokkulepitud tähtpäev. Lepingu p 5.2 näeb ette viivise tööde lõpetamisega hilinemise eest 1 % päevas lepingu tasust iga viivtatud päeva eest, kuid mitte rohkem kui 30% lepingu tasust. Sel viisil arvutatuna on viivise summa 2 810, 40 eurot. − Lisaks pidi kostja tööde mitteõigeaegse valmimise tõttu maksma ehitusjärelevalve teostajale (Xxxx OÜ) täiendavalt 300 eurot (käibemaksuga), mida kostja peab temal tekkinud kahjuks. − Lepingu muutused ja täitmised vormistatakse kirjalikult poolte kokkuleppel. Nõudega tööde lõpetamise tähtaja pikendamisest ilmastikutingimuste tõttu pole hageja kostja poole pöördunud. Ehituspäevikust on näha, et hageja töötas 11, 12, 13, 14, 19, 20 ja
27.septembril ja 5, 8. oktoobril 2018. Hageja ei töötanud 17, 26. septembril ja 9. oktoobril. Hageja kompenseeris need päevad töötamisega puhkepäevadel.
− Seega oli kostjal oli õigus tasumisele kuuluvast summast kinni pidada 4 743,40 eurot (käibemaksuga), s.o tööde lõpetamise tähtaja ületamise eest viivis 2 810,40 eurot, 1 188 eurot paigaldamata tellingute eest, 432 eurot paigaldamata värvinurkade eest ja 300 eurot ehitusjärelevalve täiendava tasu eest. Eelneva alusel tuli kostjal tasuda hagejale 6 979,20 eurot (11 709,60 – 4 730,40). Kostja maksis hagejale 388,90 eurot ettenähtust rohkem. − Seega hageja rikkus Lepingut ja kostja vähendas Lepingu hinda teostamata tööde arvel, nõusid sisse viivise tööde lõpetamisega hilinemise eest ning kahju hüvitise, mis oli seotud täiendava tasuga ehitusjärelevalve eest. − Lisatööde teostamise ja selle eest tasumise leppisid pooled eraldi kokku. Seega pole lisatööde tegemise küsimus käesoleva vaidlusega seotud.
12.Kostja taotleb, et menetluskulud jäetakse hageja kanda. Menetluskulude nimekirja pole kostja esitanud. Hageja täiendavad seisukohad kostja vastusele
13.Hageja leiab, et kõik Lepingus ettenähtud tööd on nõuetekohaselt täidetud. Poolte vahel on sõlmitud töövõtuleping Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 mõttes ning § 637 kohaselt on tellija töövõtulepingust tulenev põhikohustus töövõtjale kokkulepitud ning lepingu tingimustele vastava tulemuse saavutamise eest tasu maksmine. Seda kohustust pole kostja täitnud.
14.Pärast töö vastuvõtmist kehtib VÕS § 76 lg-s 4 sätestatud eeldus, et töövõtulepingust tulenevad kohustused on kohaselt täidetud, st et vastuvõetud töö oli lepingukohane ja täielik (RKTKo 28.10.2008 nr 3-2-1-80-08, p 21). Kuna tellija võttis tööd vastu, siis eeldatakse, et töövõtja kohustus on kohaselt täidetud.
15.Hageja teatab, et 08, 16, 17 ja 19–22 oktoobril 2018 teostas tema lisatöid, mitte aga Lepinguga ettenähtud põhitöid.
16.Ei vasta tõele ka kostja väide, et hageja teostas remonttöid 11., 12., 13., 14., 19., 20., 27. septembril 2018 ja 5., 8. oktoobril 2018. Nimetatud päevadel asus hageja remonttööde tegemisele tööpäevade alguses, kuid lõpetas tööde teostamise, kui ilmastikuolud muutusid ebasoodsaks ning Lepingus ettenähtud tööde teostamine ei olnud võimalik.
17.Kostja ei ole pöördunud hageja poole nõuete ega pretensioonidega seoses tööde viibimisega enne tööde üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist. Kostjal ei olnud alust tasu vähendamiseks ega viivise nõudmiseks. Kostja lõplik seisukoht
18.Kostja rõhutab oma 07.06.2019 menetlusdokumendis, et kostja vastusele lisatud ja hageja poolt koostatud remonditööde päevikust selgub, et halva ilma tõttu ei töötanud hageja ainult kahel päeval: 17.09 ja 26.09.2018 (kostja on ekslikult märkinud 17.06 ja 26.06). Samuti kordab kostja, et hageja ei pöördunud kostja poole tööd teostamise tähtaja pikendamise palvega halbade ilmastikuolude tõttu.
19.Kostja viitab VÕS § 639 ja Lepingule lisatud eelarvele, mis oli hagejale täitmiseks kohustuslik. Sellest kõrvalekaldumisel on kostjal õigus teha mahaarvamisi.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
20.Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostja vastuse, poolte täiendavad seisukohad ning uurinud asjas esitatud tõendeid nende kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Menetluskulud jätab kohus menetlusosaliste endi kanda.
21.Kohus selgitab esmalt, et Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 4 lg 2 ja § 230 lg 1 kohaselt määravad hagimenetluses pooled ise vaidluse eseme ja esitavad enda poolt välja toodud asjaolude kinnitamiseks tõendid. Hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust (TsMS § 5 lg-d 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1) Hagimenetluses on poole kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (vt nt RKTKo kohtuasjas nr 3-2-1-41-15).
22.Pooled ei vaidle selle üle, et nende vahel oli sõlmitud töövõtuleping VÕS § 635 lg 1 tähenduses ning kohus nõustub pooltega.
23.Vaidluse põhiolemus seisneb selles, et kas pooled leppisid kokku töö hinnas sõltumata sellest, kuidas täpselt töövõtja tulemuse saavutab või vastupidi – tellija pidi maksma vaid tegelikult teostatud töö eest ning Lepingu sätestatud töö maksumus oli vaid ligikaudne. Sellest sõltub, kas tellija võis teha mahaarvamisi paigutatud tellingute mahu ja tulemuse saavutamiseks kasutatud metoodikast lähtudes. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas hageja hilines tööde üleandmisega ja kas hageja vastutab selles eest (viivis tööde üleandmisega hilinemise eest ja kahju seoses omanikujärelevalvega).
24.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mis kohus loeb TsMS § 231 lg te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: -
Pooled sõlmisid 27.08.2018 töövõtulepingu, millega hageja kohustus teostama Tallinnas aadressil Raadiku 23 asuvas elamus rõdude ja paneelivaheliste vuukide remondi ja värvimise tööd ning kostja kohustus tasuma töö eest 11 709,60 eurot koos käibemaksuga (Leping, hagiavalduse lisa 3).
-
Lepingus lepiti kokku tööde alguseks 03.09.2018 ja lõpetamise tähtajaks oli 30.09.2018 (Lepingu p 2.1).
− Kostja on hagejale tasunud Lepingus kokkulepitud tööde eest ettemaksu summas 3 600 eurot ja arve nr 08/10 alusel veel 3 768,10 eurot. Kostja on vähendanud kokkulepitud tasu 4 341,50 euro võrra (eelarves nimetatud, kuid tegemata töö eest; viivise võrra tööde üleandmise hilinemise eest ja omanikujärelevalve tasu 300 eurot). − Pooled leppisid kokku lisatöödes, mille teostamise üle vaidlus puudub ning mille eest on kostja hagejale tasunud arve nr 09/10 alusel 1 478,48 eurot. − Tööd valmisid 24.10.2018 (hagiavalduse sissejuhatus, dtl 36; kostja vastuse p 1, dtl 73). − 25.10.2018 on kostja koostanud ja allkirjastanud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti, millega võtab vastu kokkulepitud lisatööd ja lepingujärgsed tööd, keeldub tasuma tööde eest, mis on kostja hinnangul teostamata: fassaadi-maalri nurga paigaldamise alumise rõdupaneeli servale 180 m mahus, tarnimata ehitustellingud 330m2 mahus ning nõuab tööde viibimise tõttu kahju hüvitamist summas 300 eurot ja viivist (leppetrahvi) summas 2 421,50 eurot. Hageja ei ole akti allkirjastanud, kuna ei nõustu kostja teostatud mahaarvamistega. − Ühel meelel ollakse ka selles, et 17.09. ja 26.09.2018 hageja töid ei teinud, sest ilmastik seda ei võimaldanud.
25.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal oli õigus vähendada lepingus kokkulepitud hinda 1 620 euro võrra ning tasaarvestada kahjuhüvitis summas 300 eurot ja leppetrahvi nõue summas 2 421,50 eurot hageja töölepingust tuleneva tasunõudega. Hageja leiab, et töötasu vähendamine ning tasaarvestuse tegemine on alusetu ning nõuab kostjalt lepingujärgse tasu maksmist täies ulatuses.
26.Hageja nõude alus on VÕS § 108 lg 1 ja VÕS § 635 lg 1, mille kohaselt võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust. VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 638 kohaselt on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline.
27.Kostja märgib, et hageja teatas tööde valmimisest 24.10.2018 ning 25.10.2018 edastas kostja hagejale dokumendi nimega „Ehitustööde üleandmise-vastuvõtmise akt“, milles märkis, et võtab vastu tegelikkuses teostatud tööd, keeldus tasumast teostamata tööde eest, nõudis leppetrahvi tööde lõpetamisega viivitamise eest ja esitas kahju hüvitamise nõude summas 300 eurot (kostja 05.03.2019 vastus p 1, dtl 73-74). Kostja väidab, et hageja ei ole paigaldanud tellinguid pinnaga 330m2 hinnaga 1 188 eurot ning jättis paigaldamata fassaadi värvimisnurgad rõdu alumise ääre paneelidel kogupikkusega 180 m hinnaga 432 eurot ja ei tasu teostamata tööde eest (kostja 05.03.2019 vastus p 3-5, dtl 74). Kostja tugineb pretensioonide esitamisel Xxxx OÜ järeldustele (kostja 05.03.2019 vastus p 1, dtl 74).
28.VÕS § 112 lg 1 kohaselt kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib ta alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Kohase ja mittekohase täitmise väärtused määratakse kohustuse täitmise aja seisuga. Kui kohase ja mittekohase täitmise väärtusi ei saa täpselt kindlaks teha, otsustab väärtuste suuruse asjaolusid arvestades kohus.
29.Kostja on 25.10.2018 aktiga väljendanud, et ta on vastu võtnud hageja tehtud tööd, sh ka mittenõuetekohase täitmise tellingute pinnaga 330m2 hinnaga 1 188 eurot ning fassaadi värvimisnurkade paigaldamata jätmisega rõdu alumise ääre paneelidel kogupikkusega 180m hinnaga 432 eurot. Seega on hagejal kohustus tõendada, et vastavad tööd on nõuetekohaselt teostatud, et kostja on alusetult keeldunud nende vastuvõtmisest ja alusetult hinda alandanud (vt RKTK 28.10.2018 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-20-08 p 21).
30.Hageja ei ole väitnud, et on nimetatud tööd teostanud. Hageja on märkinud hagiavalduses, et tellingute pindala ei mõjutanud töö lõpptulemust ning fassaadi-maalri nurga kasutamise asemel kasutas ta alternatiivset tehnoloogiat, mis samuti ei halvendanud lõpptulemust. Tööde vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine ei mõjuta iseenesest tellija õigust tugineda lepingurikkumisele ja kasutada sellest tulenevaid õiguskaitsevahendeid (vt ka RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-93-15 p 11). Seega kui kostja 25.10.2018 aktiga töö vastu võttis, ei tähenda see, et töö oli nõuetekohane või et kostja ei võiks tugineda töö mittevastavusele ja rakendada õiguskaitsevahendeid. Seda enam, et kostja on koheselt, kui talle töö üleandmiseks esitati (s.o 1 päeva jooksul), teatanud hagejale kirjalikult töös esinevatest puudustest (VÕS § 644 lg 1).
31.Kostja ei ole väitnud, et hageja töö tulemus ei vastanud selle eesmärgile või ei olnud esteetiliselt samaväärne.
32.VÕS § 639 lg 1 järgi võib töövõtulepinguga kokku leppida töö eelarves, mis on töövõtjale kas siduv või mittesiduv, ning sellise kokkuleppe puudumisel eeldatakse, et eelarve on siduv. Töövõtja, kes väidab, et töövõtulepingu eelarve oli VÕS § 639 lg 1 mõttes mittesiduv, peab eelnimetatud eelduse ümber lükkama ja seda tõendama, (vt RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-10214, p 14). Kui eelarve on siduv, siis ei saa kohus omistada määravat tähendust lepingu sõlmimise asjaoludele ja hinnapakkumistele (RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-72-15).
33.Praegusel juhul väidab kostja, et eelarve oli siduv (kostja 07.06.2019 vastuse p 6). Hageja pole sellele vastu vaielnud. Ka Lepingu p-st 6 ei ilmne, et Lepingu tasu oleks mittesiduv. VÕS § 639 lg 1 järgi tuleb siduvat eelarvet eeldada, kui vastupidist kokkulepet poolte vahel ei ole. Käesoleval juhul ei ole vastupidist kokkulepet.
34.Siduva eelarve puhul pole oluline, kuidas töövõtja Lepingus kokkulepitud tulemuse saavutab, nt kas töötab 3 või 6 inimest, muuhulgas ka kas tellinguid on rohkem või vähem, oluline on see, et kokkulepitud tähtajal saavutatakse kokkulepitud tulemus. Tellingute kasutamine puudutab töö tegemist abistavaid vahendeid – kui töö valmis saab, viiakse tellingud ära. Kui tellinguid ei ole piisavalt ja töö seetõttu õigeaegselt ei valmi, siis selle eest kaitseb tellijat viivis tööde üleandmisega hilinemise eest, kuid töö sisu ja tulemust tellingute maht ei mõjuta. Tellinguid võib olla ka ülemäära, kuid töö võib ikkagi hilineda - seega ei saa tellingute kasutamise maht olla asjaoluks, mis õigustaks töö hinna alandamist. Töö hinna alandamise aluseks on nõuetekohase töö ja puudustega töö väärtuste vahe, kuid kostja pole esile toonud, et rõdud ja paneelide vuukide remondi tulemus on tellingute tõttu halvem võrreldes kohase tööga – kostja on töö vastu võtnud ja töö kvaliteedile pole pretensioone esitatud. Seetõttu puudub alus tööde maksumuse vähendamiseks tellingute vähesuse tõttu ja hagi tuleb 1 188 euro maksmise osas rahuldada.
35.Teise pretensioonina väidab kostja, et hageja pidi Lepingu kohaselt paigaldama fassaadi värvimisnurgad rõdu alumise ääre paneelidele kogupikkusega 180 m, kuid see töö on üldse tegemata. Kohtu ette toodud asjaoludest ei selgu, kas vastavad nurgad pidi hõlbustama töö tegemist ja oleks pärast tööde valmimist eemaldatud samuti, kui tellingud või olid need valmima pidanud töö osad. Kostja poolt esitatud Xxxx OÜ omanikujärelevalve aktist 22.10.2018 ilmneb, et pigem oli tegemist tööde tegemist hõlbustava vahendiga (see oli vajalik, et joondada vajaliku kvaliteediga paneelide servad) ning vajaliku kvaliteediga töö sai tehtud ka ilma armeerimisnurkadeta. Omanikujärelevalve on oma aktis kinnitanud, et tööde tehnoloogia teostamise ja kvaliteedi kohta järelevalvet teostanud isikul pretensioone ei ole. Kostja pole esile toonud, et armeerimisnurkadeta töö oleks puudustega või ebakvaliteetne. Kostja pole töö kvaliteedile pretensioone esitanud, pretensioonid puudutavad taas töö tegemise vahendeid ehk sisuliselt pretensioonid on töö tegemisel kasutatud tööriistade osas, mitte töö enda osas. Seaduses ega Lepingus pole ette nähtud alust tasu vähendamiseks sõltuvalt kasutatud tööriistadest, kui töö ise on kvaliteetne. Seetõttu leiab kohus, et kostjal puudus alus tasu vähendamiseks kasutamata armeerimisnurkade võrra summas 432 eurot. Ka selles osas tuleb hagi rahuldada.
36.Ülejäänud tööde puhul kehtib 25.10.2018 dokumendist tulenev eeldus, et need on nõuetekohaselt täidetud. Kostja ei ole ka kohtumenetluse käigus esitanud kohtule vastuväiteid seoses muude tööde teostamise või nõuetele mittevastavusega, vaid märgib, et on tasaarvestanud hageja tasunõude oma leppetrahvi nõude ja kahju hüvitamise nõudega (kostja 03.05.2019 vastus p 6-8, dtl 73). Seega selleks, et tuvastada, kas hagejal on nõue kostja vastu, tuleb tuvastada, kas kostjal oli nõue hageja vastu, mille ta on kehtivalt tasaarvestanud.
37.Leppetrahvi kokkuleppe esitamise eeldusteks on: kehtiv leping poolte vahel ning kehtiv leppetrahvi kokkulepe, võlgnikupoolne lepingulise kohustuse rikkumine, vastutus rikkumise eest, kui pole teisiti kokku lepitud ning teatamine leppetrahvi nõudmisest mõistliku aja jooksul (RKTK 10.05.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-36-17 p 11).
38.Poolte vahel puudub vaidlus Lepingu kehtivuse osas. Kohus märgib, et pooled on nii Lepingu p 5.2 kui 25.10.2018 aktis kui edasistes dokumentides kasutanud terminit viivis. VÕS § 113 lg 1 kohaselt on viivist võimalik nõuda üksnes rahalise kohustusega viivitamise puhul. Antud juhul on pooled kokku leppinud, et kui töövõtja ei lõpeta töid lepingus ettenähtud tähtajaks, siis on tellijal õigus nõuda viivist 1% lepingu summast iga viivitatud päeva eest, kuid mitte rohkem kui 30% lepingu maksumusest (leping p 5.2, dtl 43). Arvestades Lepingu sisu ja eesmärki, lepingu keelekasutust, sh grammatilisi vigu ning muid VÕS § 29 p-s 5 toodud lepingu
tõlgendamise reegleid, on ilmne, et pooled on eksinud juriidilise termini kasutamisel ning poolte tahe on lepingu p-s 5.2 olnud sõlmida kokkuleppe leppetrahvi tasumiseks VÕS § 158 lg 1 mõistes. Sellele viitab ka asjaolu, et pooled on lepingu p-s 5.1. kokku leppinud viivise tasumise kohustuses tellijapoolse rikkumise puhuks. VÕS § 29 lg 2 kohaselt ei või lepingu tõlgendamisel aluseks olla ebaõige tähistus või väljendusviis, mida pooled kasutasid eksimuse tõttu. Seega leiab kohus, et pooled on sõlminud kehtiva leppetrahvi kokkuleppe VÕS § 158 lg 1 mõistes.
39.Leppetrahvi nõude esitamiseks peab teine pool olema lepingut rikkunud ja vastutama rikkumise eest, v.a kui pooled on kokku leppinud teistsuguses vastutusstandardis. Pooled sellist kokkulepet sõlminud ei ole, mistõttu tuleb kohtul lähtuda seaduses sätestatud eeldusest.
40.VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 103 lg 1 kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et rikkumine ei ole vabandatav.
41.Pooled leppisid Lepingus kokku tööde lõpetamise tähtajas 30.09.2018. Tegelikkuses valmisid tööd 24.10.2018 ehk 24 päeva kokkulepitud tähtajast hiljem.
42.Lepingu p 2.1. kolmandas lauses on pooled kokku leppinud järgnevas: „Tööde lõpptähtaeg võib muutuda sõltuvalt ilmastikuoludest (tuul>12 m/s, sademed) vastastikusel kokkuleppel“.
43.Kostja toob esile (kostja 05.03.2019 vastus p 9, dtl 74), et Lepingu p 1 kohaselt võib tööde lõpptähtaeg muutuva ilmastikuoludest sõltuvalt poolte kokkuleppel ning et hageja ei ole tema poole pöördunud tööde teostamise tähtaja pikendamise palvega (kostja 07.06.2019 seisukoht, dtl 116). Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et pooled sellise kokkuleppe oleksid sõlminud kirjalikult või suuliselt. Seega ei ole pooled kokkuleppel Lepingus märgitud tööde valmimise tähtaega pikendanud. Kohtu hinnangul ei tulene Lepingu p-st 2.1 lepingu automaatset pikenemist halbade ilmastikuolude tõttu ning asjaolusid arvestades oleks mõistlik eeldada, et sellises olukorras asuvad pooled omavahel suhtlusesse ning pikendavad tööde lõpetamise tähtaega. Hageja pole tõendanud, et tal oli Lepinguga ettenähtud tööd üleandmiseks valmis 30.09.2018 ja ülejäänud aja kuni 24.10.2018 tegi ta ainult lisatöid – seda pole kohtul tema ette toodud tõendite alusel võimalik tuvastada ja kostja seda väidet omaks pole võtnud. Seega leiab kohus, et hageja on rikkunud Lepingut ületades tööde valmimise tähtaega 24 päeva võrra.
44.Hageja tuginemine halbadele ilmastikuoludele ja on esitanud selle tõendamiseks Keskkonnaagentuuri 01.11.2018 edastatud andmed tuule kiiruse kohta Tallinnas septembris ja oktoobris 2018. Keskkonnaagentuuri kirjale lisatud tuule kiirust iseloomustavas tabelis on kajastatud muuhulgas see, et hageja poolt esile toodud kuupäevadel oli tuule kiirus suurem kui 12 m/s ja seega esines alus Lepingu p 2.1 kolmanda lause rakendamiseks. Samas ei ole hageja pöördunud kostja poole, et leppida kokku tööde valmimise uues tähtajas nii, nagu Lepingu p 2.1 seda ette näeb. Lisaks on kostja esitanud kohtule ehituspäevikuid, millest ilmneb, et tugeva tuule tõttu on töö katkenud vaid kolmel päeval- s.o 17.09, 26.09 ja 09.10.2018. Seega tuul, küll esines, kuid teistel päevadel ei takistanud see töö tegemist ja hageja kostja poole Lepingu tähtaja muutmiseks ei pöördunud.
45.Kuna tuule kiirus takistas tööde tegemist vaid 3-l päeval, siis rakendab kohus nende kolme päeva osas VÕS § 103 lg 2 ning loeb, et nendel päevadel oli kohustuse rikkumine vabandatav vääramatu jõu tõttu.
Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et hageja on tööde valmimisega hilinenud 21 päeva ulatuses (24 päeva miinus 3 päeva) ja seega rikkunud poolte vahel 27.08.2018 sõlmitud Lepingut ning vastutab kohustuse rikkumise eest.
46.VÕS § 159 lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele poolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Kohtule esitatud dokumentidest nähtuvalt kasutas kostja ehitusjärelevalve teenust, seega pidi kostja olema teadlik asjaolust, et tööd ei ole tähtaegselt valminud, kuid esitas leppetrahvi nõude esimest korda pärast tööde valmimist 25.10.2018.
47.Riigikohus on analoogses asjas asunud seisukohale, et enne kohustuse täitmist ei saa poolel tekkida õigustatud ootust, et ta ei pea lepingus kokku lepitud sanktsioonidele alluma ning juhul kui trahv on ajas suurenev, on trahvi nõudmiseks õigustatud lepingupoolel mõistlik enne nõude tegelikku esitamist teha kindlaks nõude suurus, seda eriti majandus- ja kutsetegevuses tegutsevatel isikutel (RKTK 21.12.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-11, p 17).
48.Seega oli põhjendatud kostja käitumine oodata leppetrahvi nõude esitamisega, kuni selgus selle lõplik suurus ning kostja ei minetanud nõuet VÕS § 159 lg 2 alusel. Kostja esitas nõude kohe, kui selle suurus oli selgunud.
49.VÕS § 197 lg 1 kohaselt kui kaks isikut on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist.
50.Poolte vahel ei ole vaidlust, et Lepingu alusel peab kostja hagejale tasuma 11 709,60 eurot ning lisatööde eest 1 478,40 eurot. Kostja on tasunud hagejale ettemaksu summas 3 600 eurot, arve nr 08/10 alusel 3 768,10 eurot ning lisatööde eest 1 478,40 eurot.
51.Hageja esitas kostjale arve nr 08/10 summas 8 109,60 eurot. Kostja keeldus tasumast vaidlusaluste tööde eest 1 620 euro ulatuses ning tegi tasaarvestuse sama Lepingu rikkumisest tulenevate rahaliste nõuetega hageja vastu summas 4 341,50 eurot.
52.Kohtu hinnangul on täidetud VÕS § 197 lg-st 1 eeldused tasaarvestuse tegemiseks, sest poolte nõuded olid mõlemad sama liiki, samast Lepingust tulenevad ja sissenõutavaks muutunud. Kostja on saatnud 04.12.2018 hagejale kirja, mida saab käsitleda tasaarvestuse avaldusena VÕS § 198 mõistes. Kostja on selgitanud, milliseid nõudeid soovib ta tasaarvestada. Küll aga ei ole kostja tasaarvestus põhjendatud täies ulatuses: kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja puudus õigus vähendada lepingu tasu 1 620 euro võrra ning leppetrahvi saab kostja nõuda vaid 21 päevaga hilinemise eest. Lepingu p-s 5.2 on pooled kokku leppinud, et kui töövõtja ei lõpeta töid Lepingus ettenähtud ajaks, on tellijal õigus nõuda viivist pärast lõpptähtaja möödumist 1 % Lepingu summast iga viivitatud päeva eest, kuid mitte rohkem kui 30% lepingu maksumusest. 1% Lepingu summast on 117,1 eurot x 21 päeva on 2 458,9 eurot. Seega on kostjal õigus tasaarvestada leppetrahv summas 2 458,9 eurot.
53.Kostja esitas 25.10.2018 hageja vastu ka nõude kahju hüvitamiseks summas 300 eurot. Kostja põhjendab nõuet asjaoluga, et tööde viibimise tõttu tekkis kostjal kahju seoses täiendava ehitusjärelevalve teenuse kasutamisega. Eelnevalt on kohus tuvastanud, et hageja on lepingut rikkunud seoses tööde valmimise tähtaja viibimisega 21 päeva võrra ning on rikkumise eest vastutav. Seega on põhimõtteliselt sellise nõude esitamine ja tasaarvestamine võimalik. Kostja ei ole aga tõendanud kohtule kahju suurust, mistõttu puudub kohtul võimalus kindlaks teha, kas kostjal oli õigus kahju hüvitamist nõuda ning selles osas oma nõue tasaarvestada. Kohus on
kahel korral andnud pooltele täiendava tähtaja oma väidete põhistamiseks ja tõendamiseks, kuid kostja pole seda võimalust kasutanud.
54.Eelnevast tulenevalt rahuldab kohus hageja nõude osaliselt summas 1 882,6 eurot. Leppetrahvi 2 458,9 euro ulatuses oli kostja õigustatud tasaarvestama oma nõude hageja vastu. Seega hagi jääb rahuldamata 2 458,9 euro ulatuses.
55.Hagejal on kostja vastu ka viivisenõue VÕS § 113 lg 1 ja Lepingu p 5.1 alusel. Hageja on viivisenõuet vähendanud summani 2 658,50 eurot.
56.Kostja pole viivisearvestusele vastu vaielnud.
57.Kuna kohus tuvastas, et kostjal on hageja ees täitmata rahaline kohustus, mis on sissenõuetavaks muutunud alates 03.11.2018, siis tuleb hageja viivisenõue VÕS § 113 lg 1 alusel rahuldada. Hageja on viivisearvestuse esitanud ajavahemiku 03.11.2018-05.02.2019 eest ning vähendanud seda summani 2 658,5 euroni, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
58.Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1).
59.TsMS § 163 lg 1 kohaselt näeb ette, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades, et kostjaks on korteriühistu, kes pole kohtumenetluses lepingulist esindajat kasutanud, peab kohus õiglaseks, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Menetluskulude sellise kindlaksmääramiseks.
jaotuse
korral
puudub
vajadus
nende
rahalise
suuruse
60.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Helina Luksepp Kohtunik osaliselt tühistatud Tallinna RK lahendiga
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.