Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

Kohtuotsus on tehtud lihtmenetluses TsMS § 405 lg.1 kohaselt ja koostatud kooskõlas TsMS § 405 lg.1 p.9 ja § 444 lg 2 lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.

Edasikaebamise kord Vastavalt TsMS § 420 lg.1 ei saa kostja tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja. Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Kooskõlas TsMS § 415 lg.1 võib kostja esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt, kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt, tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõivu saab tasuda selleks ette nähtud Rahandusministeeriumi kontole1 ja selgituseks lisada tsiviilasja number, nimi. Hageja võib TsMS § 420 lg.1, § 630 lg.3 ja § 632 lg.1 tulenevalt esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Kohtuotsuse kirjeldav ja põhjendav osa

Kooskõlas TsMS § 405 lg.1 menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Tulenevalt TsMS § 444 lg.2 kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg.3). Eeltoodust tulenevalt teeb kohus otsuse lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.

Hageja esitas 12.02.2025 kohtule hagi, milles palus kostjalt välja mõista Tele2 Eesti AS ja kostja vahel 30.09.2021 sõlmitud liitumislepingust nr. 853913425 tuleneva põhivõlgnevuse 291,83 eurot,

1 https://www.kohus.ee/kohtusse-poordujale/menetluskulud-ja-menetlusabi/riigiloivu-tasumine-ja-tagastamine

2

2-24-138565 viivise 51,55 eurot ja sissenõudekulud 25 eurot. Lisaks taotles hageja kostjalt viivise väljamõistmist alates hagiavalduse kohtule esitamise päevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni lepingus kokkulepitud viivisemääras 0,05% päevas ning menetluskuludena hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 140 eurot ja lepingulise esindaja kulude 447 eurot väljamõistmist.

Kohus võttis hagi 11.04.2025 määrusega menetlusse ning andis kostjale tähtaja hagile vastamiseks. Kostja on hagi menetlusse võtmise määruse ja hagiavalduse koos lisadega kätte saanud. Kostja kohtu poolt määratud tähtaja jooksul vastust hagile ei esitanud. Kostjale on menetlusse võtmise määruses selgitatud, et hagile tähtaegselt vastamata jätmise korral võib kohus hagi hageja taotlusel tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist.

Vastavalt TsMS § 407 lg.1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Tagaseljaotsus tähendab kohtuotsust, mille puhul kohus rahuldab õiguslikult põhjendatud hagi, hindamata, kas hagiavalduses nimetatud faktilised asjaolud on tõendatud või mitte. Eeldades faktiliste väidete omaksvõttu kostja poolt on hagi õiguslikult põhjendatud VÕS § 76 lg.1,3, § 82 lg.1, § 100, § 101 lg.1 p.1,6 ja § 1132 lg 2 p.1 järgi. Eeltoodust juhindudes rahuldab kohus tagaseljaotsusega. Kohtu põhjendused on järgnevad.

Tele2 Eesti AS ja kostja sõlmisid lepingu, mille alusel Tele2 Eesti AS kohustus pakkuma kostjale sideteenust ning kostja kohustus tasuma saadud sideteenuse eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt. Nimetatud asjaolu on tõendatud hagiavalduse lisa 1 oleva lepinguga (Tele2 Eesti AS ja kostja vahel 30.09.2021 sõlmitud liitumislepingust nr. 853913425). Kostja ei tasunud arveid osutatud teenuse eest alates 01.01.2024 arvest ja viimase arve tasumise tähtaja seisuga oli kostja võlgnevus telekommunikatsiooniteenuse eest Tele2 Eesti AS ees summas 291,83 eurot. Nimetatud asjaolu on tõendatud hagiavaldusele lisatud arvetega (lisad 3.1 kuni 3.5). Sellest tulenevalt tuleb hageja nõue põhivõla 291.83 eurot osas rahuldada.

VÕS § 76 lg.1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele, VÕS § 76 lg.3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Tulenevalt VÕS § 82 lg.1 kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Vastavalt VÕS § 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kooskõlas VÕS § 101 lg.1 p.1 ja 6 võib võlausaldaja juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral ka viivist. Pooled on lepingu üldtingimusest (hagiavalduse lisa 2) kokku leppinud tähtaegse mittetasumise puhuks viivise 0,05% iga viivitatud päeva eest. Hagiavalduse esitamise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 51,55 eurot. Sissenõutavaks muutunud viivisenõue tuleb rahuldada. Hageja viivisenõue tulevikus sissenõutavaks muutuvas osas tuleb rahuldada ulatuses, mis on piiratud 240,28 euroga (põhivõlg 291,83 eurot miinus juba sissenõutavaks muutunud viivis 51,55 eurot), et käesoleva otsusega väljamõistetava viivise summa kokku ei ületaks põhivõlga. Seda seetõttu, et kohtupraktika kohaselt peab hageja tõendama võla tasumisega viivitamisega temale põhjustatud kahju suurust juhul kui viivisenõue ületab põhivõlga (Riigikohtu 14.06.2005 otsus asjas 3-2-1-66-05, p 19). Hageja seda tõendanud ei ole. 3

2-24-138565

Tele2 Eesti AS ütles kostjaga lepingu üles ja loovutas nõude hagejale (hagiavalduse lisa 4). Hageja on kohtueelselt saatnud kostjale 3 nõudekirja, kuid kostja ei ole võlga tasunud. Nimetatud asjaolu on tõendatud hagiavaldusel lisas nr 5 esitatud võlateatistega. Kooskõlas VÕS § 1132 lg.2 p.1 võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb rahuldada ka hageja sissenõudekulude nõue 25 eurot.

TsMS § 162 lg 1 alusel määrab kohus menetluskulud kostja kanda.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 140 eurot ja lepingulise esindaja kulu 447 eurot. Esindajakulu nõue koosneb maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise tasust 20 eurot, dokumentide komplekteerimisest ja analüüsist 1,5 töötunni ulatuses ning hagiavalduse koostamisest 2 töötunni ulatuses tunnitasumääraga 122 eurot tunnis. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise tasu on TsMS § 4842 alusel põhjendatud. Kohtu hinnangul peab nimetatud summa katma ka dokumentide analüüsi ja komplekteerimist, sest need toimingud kuuluvad lahutamatult maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise juurde. Pole võimalik maksekäsu kiirmenetluse avaldust esitada ilma selle aluseks olevaid dokumente eelnevalt analüüsimata ja komplekteerimata. Kohtu hinnangul ei olnud peale maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks üleminekut enam täiendav dokumentide analüüsimine ja komplekteerimine vajalik ega põhjendatud TsMS §175 lg.1 mõttes ning jätab selle osa menetluskuludest välja mõistmata. Hagiavalduse koostamisele kulunud 2 töötundi on kohtu hinnangul mõistlik aeg nagu ka hageja poolt rakendatud tunnitasumäär. See kulu tuleb lugeda vajalikuks ja põhjendatuks TsMS § 175 lg.1 mõttes ning kostjalt välja mõista. Kohus arvestab ka hageja põhistusega, mille kohaselt on hageja piiratud käibemaksukohuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt välja menetluskulu hüvitise summas 404 eurot (riigilõiv 140 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja hagiavalduse koostamise kulu 244 eurot).

(allkirjastatud digitaalselt) Priit Palmiste kohtunik

4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.