XX hagi Rahandusministeeriumi, EE ja MM vastu lepingute tühisuse tuvastamiseks ja kahju tekitava tegevuse keelamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 15.01.2020 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja I: Rahandusministeerium (registrikood 70000272) Kostja II: EE (sünniaeg XX.XX.XXXX) Kostja III: MM (Sünniaeg XX.XX.XXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 15.01.2020 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta hageja kanda. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättetoimetamisest. Selgitused Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud
menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Avaldus ja menetluse käik
1.XX (hageja) esitas 14.01.2020 Harju Maakohtule hagiavalduse Rahandusministeeriumi (kostja I), EE (kostja II) ja MM (kostja III) vastu, milles palus: 1) tuvastada 30.03.1998 maa tagastamise nõudeõiguse loovutamise lepingu tühisus tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 87 alusel või alternatiivselt TsÜS § 86 lg 1 alusel; 2) tuvastada 05.06.2018 maa tagastamise nõudeõiguse loovutamise lepingu tühisus TsÜS § 87 alusel või alternatiivselt TsÜS § 86 lg 1 alusel; 3) eeltoodud lepingute tühisuse tuvastamisel kohustada Rahandusministeeriumit lõpetama XXX maade tagastamine kostjale II hagejale VÕS (võlaõigusseaduse) § 1055 lg-st 1 tuleneva nõudeõiguse alusel ning seejärel kohustada Rahandusministeeriumit viivitamata teavitama otsusest hagejat. Koos hagiavaldusega esitas hageja ka taotluse hagi tagamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt on 30.03.1998 sõlmitud maa tagastamise nõudeõiguse loovutamise leping LL ja kostja III vahel. Leping on tühine, kuna see on vastuolus seadusest tuleneva keeluga ning alternatiivselt vastuolus heade kommetega. Maareformi seadus (MaaRS) võimaldab mõttelises osas nõudeõigust loovutada ainult maadel paikneva ehitise omanikule. Loovutamise hetkel olid ehitise omanikeks LL ja DD. LL oleks oma nõudeõigust saanud loovutada MaaRS § 191 lg 2 alusel ainult oma õele DDle, kes oli talu kaasomanik nõudeõiguse loovutamise ajal. Kui tehingu tegemisel oli poolte eesmärgiks riivata kolmanda isiku õigusi või huve (hageja omi), siis võivad notariaalsed nõudeõiguse loovutamise tehingud olla ka tühised heade kommetega vastuolu tõttu, näiteks ka juhul kui see on välistanud kolmanda isiku ostueesõiguse ja selle õiguse kahjustamine. Ostueesõigus on samasugune asjaõigus nagu MaaRS § 313 alusel sobiva vaba maa omandamine kinniasjaga liitmiseks.
3.05.06.2018 maa tagastamise nõudeõiguse loovutamise lepingu järgi loovutas kostja III temale kuulunud nõudeõiguse Rae vallas asuva õigusvastaselt võõrandatud XXX maaüksuse tagastamiseks kostjale II. Ebaseadusliku loovutuse alusel hakkas Rae Vallavalitsus kostjat III käsitlema tagastajana, keda ta ei ole. 05.06.2018 lepingu tühisus tuleneb sellest, et kuna kostjale III ei olnud tühise tehingu tõttu üle läinud maa tagastamise nõudeõiguse loovutamise õigus, siis ei olnud kostjal III õigust loovutada nõudeõigus 05.06.2018 kostjale II.
4.Hageja on esitanud vastavalt MaaRS § 313 lg-st 1 tulenevale õigusele Pajupea külas asuva YYY katastriüksusega piirneva XXX maa omandamise menetluse algatamiseks taotluse. Rae Vallavalitsus koostas selle peale keeldumise korralduse. Hagejal on õiguslik huvi hagi esitamise vastu, kuna ta on YYY talu kaasomanik (katastri nr 65301:001:4898) ja tal on MaaRS § 313 lg-st 1 tulenev õigus kinnisasjaga sobiva maa omandamiseks, mida aga ei ole võimalik realiseerida, kuna õigustühiseid tagastamise nõudeõiguse loovutamise lepinguid on ebaseaduslikult käsitletud kompenseeritud maade teistkordse tagastamise alusena kostjale II. Riigikohus on lahendis nr 2-16-9415 p-s 14 selgitanud, et erandjuhul võib lepingupoolte vahel sõlmitud lepingu tühisusele tugineda ka kolmas isik. Kolmas isik saab tehingu tühisusele tugineda juhul, kui tal on tühisuse tuvastamise vastu õigustatud huvi ja tehingu kehtivusest sõltuvad tema õigused ja kohustused.
5.Kinnisasjaga liitmiseks sobiv vaba maa on XXX maa mis asub katastriüksustel 65301:001:5358, 65301:001:5356, 65301:001:5355 ja 65301:001:5357. Kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa omandamiseks avalduse uuesti esitamist takistavad Rae
Vallavalitsuse korraldused, mis on samuti õigustühised ja millede tühisuse tuvastamist ja õigusvastaseks tunnistamist hageja samuti taotleb.
6.Järelevalvet vara tagastamise üle teostab Rahandusministeerium omandireformi aluste seaduse (ORAS) § 17 lg-te 9 ja 10 kohaselt. Antud juhul ei ole MaaRS § 313 lg-st 1 tulenevat asjaõigust võimalik realiseerida, kuna toimub maade ebaseaduslik tagastamine kostjale II. Hagejale on Rahandusministeeriumi tegevuse ja tegevusetuse tõttu tekkinud pidev ja kestev kahju. 30.03.1998 ja 05.06.2018 tehingute tühisuse tuvastamisel nõuab hageja Rahandusministeeriumilt ebaseadusliku XXX maade (katastriüksuste 65301:001:5358, 65301:001:5356, 65301:001:5355 ja 65301:001:5357) tagastamisprotsessi lõpetamist kostjale II VÕS § 1055 lg 1 alusel. Esimese astme kohtu määrus
7.Harju Maakohtu 15.01.2020 määrusega keelduti hagi menetlusse võtmisest ning jäeti hagi tagamise taotlus rahuldamata. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda.
8.Hageja poolt esitatud hagi menetlemine ei kuulu tsiviilkohtu pädevusse (TsMS § 371 lg 1 p 1); hagi tagamise taotluse esitamisel ei ole tasutud riigilõivu (TsMS § 371 lg 1 p 9). Samuti ei ole kohtu hinnangul käesoleva hagiga võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada (TsMS § 371 lg 2 p 2).
9.Tehing saab olla tühine, kui see on heade kommete või avaliku korraga vastuolus (TsÜS § 86), vastuolus seadusega (TsÜS § 87), rikub käsutuskeeldu (TsÜS § 88) või näilik (TsÜS § 89). Samuti on tehing tühine muul seadusega ette nähtud juhul. Tühisuse alused näeb seadus ette ammendavalt (vrd RKTKo nr 3-2-1-16-13, p 15 kolmas lõik). Hageja selgitas, et 30.03.1998 ja 05.06.2018 lepingud on tühised, kuivõrd nad on vastuolus MaaRS § 191 lg-ga 2 ja § 313 lg-ga 1. Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-84-06 p-s 16 on kohus selgitanud, et hageja võib esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Kohus peab sellise huvi olemasolu hagi menetlusse võtmisel omal algatusel kontrollima. Kui hageja ei suuda oma õiguslikku huvi põhjendada, tuleb hagi jätta menetlusse võtmata (TsMS § 371 lg 2 p 1 või 2 alusel) või juba menetlusse võetud hagi jätta läbi vaatamata (TsMS § 423 lg 2 p 1 või 2 alusel).
10.Hageja ei ole 30.03.1998 ja 05.06.2018 lepingute pooleks. Kohus nõustub hagejaga, et erandjuhul võib lepingupoolte vahel sõlmitud lepingu tühisusele tugineda ka kolmas isik. Kolmas isik saab tehingu tühisusele tugineda juhul, kui tal on tühisuse tuvastamise vastu õigustatud huvi ja tehingu kehtivusest sõltuvad tema õigused ja kohustused (RKTKo nr 2-16-9415, p 14).
11.Hagiavaldusest võib aru saada, et hageja eesmärgiks on Rae Vallavalituse korralduse nr 733 tühistamine ja õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise küsimuse uuesti lahendamine hageja poolt soovitud viisil. Lisaks soovib hageja, et maa tagastataks tema kaasomandisse. Kohtu hinnangul on tegemist tühistamis- ja kohustamisnõudega halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 37 lg 2 p-de 1 ja 2 tähenduses. Tegemist ei ole eraõigussuhtest tuleneva kohtuasjaga (TsMS § 1) ning tsiviilkohus ei ole pädev asja lahendama. Avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine on halduskohtu pädevuses HKMS § 4 lg 1. Kohus möönab, et hagi tuvastusnõuded võivad kuuluda tsiviilkohtu pädevusse, kuid need on seotud tühistamis- ja kohustamisnõudega (HKMS § 37 lg 2 p-d 1 ja 2 tähenduses), mida on võimalik ja menetlusökonoomiliselt mõistlik lahendada halduskohtumenetluses.
12.Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lg 1 kohaselt on haldusakt haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. HKMS § 7 lg 1 sätestab, et
kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. ORAS § 12 lg 5 kohaselt vara tagastamise otsustab ja vara tagastamist korraldab valla- või linnavalitsus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Vara tagastamise küsimuse lahendamine on kohaliku omavalitsuse pädevuses ja seega saab kohus üksnes kohustada haldusorganit lahendama vara tagastamise küsimust uuesti. Kohustamisnõue on asjakohane juhul, kui halduskohus tühistab korralduse nr 733. Sellisel juhul tekib kohalikul omavalitsusel kohustus vaadata taotlus maa tagastamiseks uuesti läbi. HKMS § 177 lg 1 kohaselt on jõustunud kohtuotsus asja uuesti läbi vaatavale asutusele kohustuslik. Seega tuleks taotletava eesmärgi saavutamiseks pöörduda halduskohtu poole.
13.Lisaks eeltoodule ei nähtu, et hageja oleks riigilõivu tasunud. Seega esineb TsMS § 371 lg 1 p-s 9 nimetatud hagi menetlusse võtmise keeldumise alus.
14.Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS § 371 lg 1 p-st 1, § 371 lg 2 p-st 2 ja § 371 lg 1 p-st 9 keeldub kohus hagiavalduse menetlusse võtmisest. Kuivõrd kohus keeldub hagi menetlemast, ei kohalda kohus ka hagi tagamise abinõusid.
15.Menetluskulud jäävad hageja kanda (TsMS § 168 lg 1). Määruskaebus
16.Hageja palub määruskaebuses tühistada maakohtu määruse osas, milles maakohus keeldus hagi menetlusse võtmisest ja teha asjas uus määrus, millega kohustada maakohut hagi menetlusse võtmine uuesti otsustada.
17.Täidetud ei ole TsMS § 371 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaldamise eeldused. Maakohus leidis ebaõigesti, et hagiga ei ole taotletavat eesmärki võimalik saavutada ja hagejal tuleks pöörduda tühistamis ja sooritusnõudega halduskohtu poole.
18.Tsiviilõiguslike lepingute tühisuse tuvastamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Hageja eesmärk on notariaalaktide tühisuse tuvastamine, mitte korralduse 733 tühistamine. Korralduse 733 tühisus tuleneb notariaalsete loovutustehingute tühisusest.
19.Maakohus leidis ebaõigesti, et hagejal on vaja esitada halduskohtusse tühistamisnõue. Maakohus on segamini ajanud tuvastus- ja tühistamisnõuded. Tühistamiskaebuse puhul kehtib haldusakt selle tühistamiseni, aga tühisuse tuvastamise puhul on haldusakt tühine algusest peale.
20.Maakohus on jätnud tähelepanuta hageja poolt VÕS § 1055 lg 1 alusel esitatud sooritusnõude Rahandusministeeriumi vastu. Kui maakohus oleks tuvastanud notariaalaktide tühisuse, tulnuks Rahandusministeeriumil tuvastada korralduse nr 733 õigusvastasus hagejapoolse sooritusnõudena. Rahandusministeeriumil on õigus tuvastada haldusakti õigusvastasus ja selleks ei pea hageja pöörduma halduskohtu poole (ORAS § 17 lg-d 9 ja 10).
21.Maakohus ei ole tuvastanud, kas hagejal on õigustatud huvi tuvastusnõuete esitamiseks. Maakohus ei tuvastanud, kas ainult tuvastusnõuetega ja ilma VÕS § 1055 lg 1 alusel esitatud sooritusnõudeta, on võimalik hageja eesmärke saavutada.
22.Notariaalaktide tühisuse tuvastamisel on hagiga võimalik hageja eesmärke saavutada, kuna ainult tühisuse tuvastamisel on hagejal õigus pöörduda otse Rahandusministeeriumi poole või siis halduskohtusse haldusaktide tühisuse tuvastamiseks.
23.Maakohus jättis tähelepanuta, et on rikutud ja rikutakse hageja õigusi, mh hageja asjaõigust XXX maade omandamiseks. Antud juhul ei ole MaaRS § 313 lg-st 1 tulenevat asjaõigust võimalik realiseerida, kuna toimub maade ebaseaduslik tagastamine kostjale II. Hagejale on Rahandusministeeriumi tegevuse ja tegevusetuse tõttu tekkinud pidev ja kestev kahju, kuna hagejal ei ole võimalik realiseerida § 313 lg-st 1 tulenevat asjaõigust
piirnevate vabade maade ostuks põhjusel, et XXX maad on tagastatud ebaseaduslikult mitte õigustatud subjektile.
24.Maakohtul oleks tulnud anda tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks ja riigilõivu tasumiseks. Menetluse edasine käik
25.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
26.Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses asja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Määrus tuleb TsMS §-de 659 ja 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
27.Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et hagiga ei ole võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada (TsMS § 371 lg 2 p 2).
28.Hageja leiab, et Pajupea külas asuva XXX maa on ebaõigesti tagastatud maareformi käigus kostjale II. Hageja soovib seda maad ostueesõigusega erastada MaaRS § 313 lg 1 alusel, kuna tegemist on hageja hinnangul tema kinnisasjaga liitmiseks sobiva maaga. Hageja on esitanud vastava omandamise menetluse algatamiseks taotluse, mille kohta Rae Vallavalitsus on teinud keeldumise korralduse.
29.MaaRS § 313 lg 1, millele hageja tugineb, sätestab, et liitmiseks sobiva maana käsitatakse üldjuhul riba-, siilu- või kiilukujulist või muud ebakorrapärase kujuga või selle väiksusest tingitud iseseisva kasutusvõimaluseta maatükki, millele üldjuhul puudub juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt ning mis on üldjuhul looduses tekkinud maareformi läbiviimise käigus või järel peamiselt eri aegadel kasutusel olnud erinevast plaani- või kaardimaterjalist või erinevatest mõõdistusviisidest tingitud vigade tõttu. Kinnisasjaga liitmiseks sobiva maana võib käsitada ka kinnisasja ja teise isiku omandis või valduses oleva avalikult kasutatava tee ja kinnisasja vahelist maatükki, kui seda ei ole tee omaniku või valdaja arvates otstarbekas arvata teemaa hulka.
30.MaaRS § 313 lg 2 kohaselt kinnisasjaga liitmiseks sobiva maana ei käsitata maatükki, mis kuulub erastamisele muul käesolevas seaduses sätestatud alusel, tagastamisele või iseseisvalt kasutatava maaüksusena munitsipaalomandisse andmisele või riigi omandisse jätmisele.
31.Kohaliku omavalitsuse keeldumine maa ostueesõigusega erastamisest ei kuulu vaidlustamisele tsiviilkohtupidamise korras. Samuti ei kuulu tsiviilkohtu pädevusse maareformi käigus õigustatud subjektile maa tagastamise vaidlustamine.
32.Hageja märgib õigesti, et riigilõivu tasumata jätmine on kõrvaldatav puudus, kuna aga kohus on keeldunud hagi menetlusse võtmisest, puudub vajadus riigilõivu tasuda.
33.TsMS § 171 lg-st 1 tulenevalt jäävad määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud hageja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.