X hagi Tallinn K. Kärberi tn 18 korteriühistu vastu võlgnevuse nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja X (isikukood XXX, elukoht xxx); hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Aleksei Vassiljev (Advokaadibüroo Sadekov, Jõe 3, 10151 Tallinn, e-post [email protected]); kostja Tallinn, K. Kärberi tn 18 korteriühistu (registrikood 80309711; asukoht K. Kärberi tn 18, 13812 Tallinn, e-post [email protected]); kostja lepinguline esindaja Kuldar Kirt (Õigusbüroo VK & Partnerid OÜ; Kentmanni 8b, 10116 Tallinn, e-post xxx).
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista kostjalt Tallinn, K. Kärberi tn 18 korteriühistult (registrikood 80309711) hageja X (isikukood XXX) kasuks välja 15.07.2019 arve nr 1 alusel alusetult tasutud 2926.80 eurot (kaks tuhat kakssada kuus eurot ja 80 senti).
3.Mõista kostjalt Tallinn, K. Kärberi tn 18 korteriühistult (registrikood 80309711) hageja X (isikukood XXX) kasuks välja viivis protsendina põhinõudelt (2926.80 eurot) alates 22.03.2021 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kõrvalnõude (viivise) suurus on piiratud põhinõude suurusega.
4.Muus osas jätta X hagi Tallinn K. Kärberi tn 18 korteriühistu vastu võlgnevuse nõudes rahuldamata. Menetluskulude jaotus
2-21-4493 Jätta menetluskulude hageja kanda 78% ulatuses ja kostja kanda 22% ulatuses Edasikaebamise kord Harju Maakohtu otsuse peale on pooltel vastavalt TsMS § 632 lõikele 1 õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Otsuse peale esitatud kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. I Hageja nõue ja seisukohad
1.Hageja X esitas hagi Tallinn K. Kärberi tn 18 korteriühistu vastu võlgnevuse nõudes. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg 13 348.39 eurot ja kõrvalnõudena viivist protsendina põhinõudelt (13 348.39 eurot) alates 22.03.2021 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ning jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Hageja omandas 29.07.2010 tasuta võõrandamise lepinguga aadressil K. Kärberi tn 18 asuva korteriomandi, mille esemeks on mitteeluruum xx (registrikood xxxxx) ja korteriomandi, mille esemeks on mitteeluruum xxx (registrikood xxxxxx). Mitteeluruum nr xx on garaažiboks, üldpinnaga 80 m2 ja mitteeluruumi nr xxx on garaažiboks, üldpinnaga 70,8 m 2. Aadressil K. Kärberi tn 18 asuva hoone majandamiseks on 27.05.2010 loodud korteriühistu K. Kärberi tn 18 (kostja). Garaažibokside omanikud tasuvad korteriühistule majandamiskulud vastavalt üldkoosoleku otsustega kinnitatud majanduskavadele ja tarbitud elektri eest vastavalt elektri arvestinäitudele. Jooksva majandusaasta majandamiskulude (haldus ja hoolduskulud, remondifondikulud jne) arve esitab korteriühistu oma liikmetele aruandva aasta alguses. Garaažiboksides tarbitud elektri eest maksavad garaažibokside omanikud arvestinäitude põhjal üks kord aastas. Elektri arvestinäidud kontrollib aruandva aasta lõpus korteriühistu juhatus ning esitab korteriühistu liikmetele tasumiseks vastavad arved. 2018. aastal maksid korteriühistu liikmed üksnes majandamiskulude eest, 2018. aasta kogu elektritarbimine, elektrienergia isiklik tarbimine ning prügi väljavedu (seisuga 01.12.2018) oli otsustatud tasuda korteriühistu üldfondist. 30.11.2018 seisuga näitas hagejale kuuluva garaažiboksi nr xxx elektriarvesti 4827,0 kWh ning 30.11.2019 seisuga 4904,0 kWh. Seega moodustas garaažiboksi nr xxx elektritarbimine 2019. a eest 77 kWh. 27.12.2019 esitas kostja hagejale 2019. a garaažiboksis nr xxx tarbitud teenuste (üldelekter, elekter, postikulud, prügivedu) eest arve nr 4120-201912 kogusummas 3501.45 eurot. Hageja on tasunud arve nr 4120-201912 täies ulatuses 23.01.2020. 30.11.2018 seisuga näitas hagejale kuuluva garaažiboksi nr xx elektriarvesti 5422,0 kWh ning 25.10.2019 seisuga 5636,7 kWh. Seega moodustas garaažiboksi nr xx elektritarbimine 2019. a eest 214 kWh. 29.12.2019 esitas kostja hagejale 2019. aastal garaažiboksis nr xx tarbitud teenuste (üldelekter, elekter, postikulud, prügivedu) eest arve nr 4117-201912 kogusummas 6937.60 eurot. Hageja on tasunud arve nr 4117-201912 täies ulatuses 23.01.2020. 25.10.2019 müügilepinguga võõrandas hageja garaažiboksi nr xx OÜ-le Varandi. 2021. a märtsi kuus tahtis hageja kontrollida garaažiboksi nr xx elektriarvestite tegelikku võimsust, andes elektriarvestid tehnilisele ekspertiisile. Nimetatud eesmärgil võttis hageja esindaja ühendust OÜ 2
2-21-4493 Varandi seadusliku esindajaga Q, kes teatas, et garaažiboksi nr xx elektriarvestid on 2021. a veebruari lõpus kostja poolt demonteeritud. OÜ Varandi kasutab garaažiboksi nr xx elektri arvutamiseks uued arvestid. 15.07.2019 esitas kostja hagejale arve nr 1 kogusummas 2926.80 eurot. Hageja on tasunud arve nr 1 täies ulatuses 15.08.2019. Hageja ei ole arves nr 1 märgitud teenust tellinud ega saanud. Hageja nõudis korduvalt kostjalt arvete nr 1, nr 4120-201912 ja nr 4117-201912 järgi alusetult tasutu tagastamist, kuid tulemuseta. Eeltoodust tulenevalt on hageja hinnangul ammendatud võimalused erimeelsuse kohtuvälisteks lahendamiseks ning hageja on sunnitud pöörduma käesoleva nõudega kohtu poole. Hageja ei ole 15.07.2019 arves nr 1 märgitud teenust tellinud ega saanud. Seega on kostja saanud 2926.80 eurot õigusliku aluseta ning peab hagejale VÕS § 1028 lg 1 alusel tagastama. Garaažiboksi nr xxx elektritarbimine 2019 aastal moodustas 77 kWh. Elektrihind (https://elektrihind.ee/ ) ei ületa 6 eurosenti ühe kWh eest. Kostja põhikiri ei sätesta korteriühistu liikmetele kohustust tasuda üldelektri, prügiveo ja postikulude eest. Tegemist on olemuselt majandamiskuludega kostja põhikirja punkti 6.1 tähenduses, mida tasutakse põhikirja punktis 6.2 sätestatud korras. Hageja on tasunud garaažiboksi nr xxx majandamiskulud 2019. a eest 09.01.2019 arve nr 19/01/4117 alusel. Seega arve nr 4120-201912 on põhjendatud üksnes suuruses 4.62 eurot (77 kWh x 0.06 eurot/ kWh). Sellest tulenevalt on kostja saanud arve nr 4120-201912 alusel 3496.83 (3501.45- 4.62) eurot õigusliku aluseta ning peab hagejale VÕS § 1028 lg 1 alusel tagastama. Garaažiboksi nr xx elektritarbimine 2019. aastal moodustas 214 kWh. Elektrihind ei ületa 6 eurosenti ühe kWh eest. Kostja põhikiri ei sätesta korteriühistu liikmetele kohustust tasuda üldelektri, prügiveo ja postikulude eest. Tegemist on olemuselt majandamiskuludega kostja põhikirja punkti 6.1 tähenduses, mida tasutakse põhikirja punktis 6.2 sätestatud korras. Hageja on tasunud garaažiboksi nr xx majandamiskulud 2019. a eest 09.01.2019 arve nr 19/01/4120 alusel Seega arve nr 4117-201912 on põhjendatud üksnes suuruses 12.84 eurot (214 kWh x 0,06 eurot/ kWh). Sellest tulenevalt on kostja saanud arve nr 4117-201912 alusel 6924.76 (2926.80 + 6937.60 – 12.84) eurot õigusliku aluseta ning peab hagejale VÕS § 1028 lg 1 alusel tagastama. Eeltoodu alusel nõuab hageja kostjalt alusetult tasutud 13 348.39 (3496.83 + 6924.76) euro tagastamist. Hageja nõuab kostjalt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudest 13 348.39 eurot alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku täitmiseni. II Kostja vastuväited
2.Kostja vaidleb hagile täielikult vastu. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja omandis on tasuta võõrandamise lepingu alusel K.Kärberi tn 18 asuv korteriomand, registriosa nr xxxxxx, mille osaks on mitteeluruum nr xxx. Kuni 25.10.2019 oli hageja omanduses ka korteriomand, registriosa nr xxxxx, mille osaks mitteeluruum nr xx. Hageja on hagiavalduse p-s 1.3 selgitanud, et garaažibokside omanikud tasuvad korteriühistule majandamiskulud vastavalt üldkoosoleku otsusega kinnitatud majanduskavale ja tarbitud elektri 3
2-21-4493 eest vastavalt arvestinäitudele. Hageja viitab, et 2018. a maksid korteriühistu liikmed üksnes majapidamiskulude eest, 2018. a kogu elektritarbimine, elektrienergia isiklik tarbimine ning prügi väljavedu (seisuga 01.12.2018) oli otsustatud tasuda korteriühistu üldfondist. Kostja viitab, et hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis hageja seisukohta tõendaks. Hagejale kuulus KÜ K.Kärberi 18 liikmena kaks garaažiboksi (nr xx, milline on tänaseks müüdud, ja nr xxx), milliste elektritarbimisena perioodil 2013. a - 2019. a on hageja esitanud tegelikkusele mittevastavaid andmeid. Nimelt selgus 2019. aasta lõpus, et kõnealusel perioodil on esitatud bokside elektritarbimise näite oluliselt vähendatud mahus. Pärast seda, kui kostja esindaja sai 2019. lõpus ligipääsu bokside elektriarvestile, selgus, et perioodil 2013-2019 on hageja esitanud näite, millega on näidatud elektritarbimist oluliselt väiksemas mahus. Kostja on seejärel teinud tarbimise osas ümberarvestused ja määranud hagejale juurde tasumiseks summa, milline on võrdne tegeliku elektritarbimise ja ebaõigesti näidatud elektritarbimise vahega. Kostja selgitab, milline on KÜ-s elektritarbimise arvestamise ja tasumise kord. Kostja rõhutab, et KÜ liikmed tasuvad tarbimise eest kord aastas, vastavalt KÜ poolt aasta lõpus esitatavale arvele. Näitude kogumise korraldab üldjuhul KÜ ise – see on võimalik, kuivõrd pea kõikidel KÜ liikmetel asub elektriarvesti garaažiboksist väljas. Kostja elektriarvestile sai hageja seevastu ligipääsu alles 2019. aasta lõpus. Varasemalt esitas KÜ-le elektrinäidu hageja ise või tema rentnikud. 2019.a lõpus on kostja esindaja poolt võetud elektrinäit ja pärast selle mitmekordset üle kontrollimist esitatigi hagejale arve elektritarbimise eest, mida hageja vaidlustab. Hagiavalduses esitab hageja oma nägemuse garaažiboks xxx elektri tarbimise kohta. Hageja selgitab, et 30.11.2018 näitas hagejale kuuluva garaažiboksi xxx elektriarvesti 4827 kWh. Kostja selgitab, et arvesti näit arve koostamise hetkel oli 30471 kWh. Kostja on 26.02.2021 tellinud Hoonetetehnohooldus OÜ-lt garaažibokside 4117 (xx) ja 4118 (xxx) elektriarvestite vahetuse. Elektriku poolt 26.02.2021 koostatud akti järgi oli arvesti boksis 4117 näit 56473 kWh ja arvesti boksis 4118 näit 30472 kWh. Elektrik on kinnitanud näidud oma allkirjaga. Kostja on arvesti näitudest lähtuvalt väljastanud hagejale boksi xxx elektritarbimise eest arve nr 4120-201912, kus arvesti algnäiduks on võetud 4827 ja lõppnäiduks 30 471 kWh, ehk tarbimine 25 644 kWh. Need näidud vastavad arvesti näiduga ja on seostatavad ka arvestite demonteerimisel tuvastatud näiduga. Kostja leiab, et arve on väljastatud põhjendatult ning kajastab reaalselt kulutatud elektrienergia koguseid ja maksumusi. Vaidlust ei ole, et hageja on arve nr 4120-201912, summas 3 501.45 eurot tasunud ja kostjal hagejale pretensioone ei ole. Kostjal jääb arusaamatuks millise arvesti pildi on esitanud hageja hagi lisas 6. Pildist ei ole näha, kus paikneb arvesti ja millal on tehtud foto. Hagiavalduses nõustub hageja, et 30.11.2018 näitas garaažiboksi xx elektriarvesti 5422,0 kWh. See on tõendatud kostja poolt hageja või tema rentnike poolt teatatud näiduga vastavas tabelis. Kostja esitas lisana 3 arvestite fotod, kus garaažiboksi arvesti nr 4117 näit on 56473 kWh. Kostja on garaažiboksi nr xx elektri tarbimise eest väljastanud 27.12.2019 arve nr 4117-20912, kus on algnäit 5422,0 kWh ja lõppnäit 56368 kWh ehk tarbimine on 50 946 kWh. Arve, summas 6937.60 eurot on hageja poolt tasutud. Hageja on esitanud hagi lisana 9 pildi tundmatust arvestist ning fotost ei nähtu, kus arvesti paikneb ning, et selle näit on seotud garaažiboksi nr xx elektritarbimisega. Kostja leiab, et väljastatud arve kajastab tegelikkuses kulutatud elektrienergia koguseid ja maksumust ning on väljastatud põhjendatult. Hagiavalduses viitab hageja kostja arvele nr 1, kogusummas 2 926.80 eurot. Hageja väidab, et ta ei ole teenust tellinud ega saanud. Kostja selgitab, et 30.04.2019 toimus KÜ Kärberi 18 hoones elektrikatkestus ja mille tulemusel katkes kogu hoone elektriga varustatus. Hoonetetehnohoolduse OÜ elektrik ja KÜ esindajate poolt ühiselt väljaselgitatuna ilmnes, et elektrikatkestuse põhjus lähtus avaldaja garaažiboksidest tekkinud ülepingest ja täpsemalt, 4
2-21-4493 olemasolevale n.ö võimsusele mittevastavate elektriseadmete kasutamisest. Kostja selgitab, et arvel nr 1 nimetatud summa (2 926.80 eurot) puhul on tegemist kulutustega, millised olid vajalikud elektritarbimise taastamiseks kogu hoones (KÜ poolt tasutud teenuste maksumus). Kostja selgitab, et hageja poolt sellises mahus elektri tarbimine on igati eluliselt usutav, kuna hageja omandis olevates garaažiboksides toimus pidev majandustegevus, mida tõendavad hageja avaldused KÜ-le sissesõiduloa saamiseks. Hageja viitab hagiavalduses, et on nõudnud kostjalt korduvalt arvete nr 1, 4120-201912 ja 4117201912 järgi alusetult tasutu tagastamist. Kostja on 05.06.2020 esitatud seisukohas edastanud hagejale selgitused. Kostja on jätkuvalt tõendatud seisukohal, et väljastatud arved kajastavad tegelikult saadud teenust ehk tarbitud elektrienergiat ning hageja ei ole kostjale midagi tasunud alusetult. Hageja nõuab hagiavalduses kostjalt arvete alusel makstud summade tagastamist. Hageja nõuab VÕS § 1028 lg 1 alusel kostjalt alusetult tasutud 13 348.39 euro tagastamist. Kostja leiab, et hageja nõue on alusetu, kuna hageja on kostjale tasunud põhjendatult väljastatud arvete alusel, tarbitud elektrienergia ning tekitatud kahju eest korteriühistu elektrivarustusele. Hageja viitab, et on tasunud majandamiskulud garaažiboks nr xxx osas arve nr 19/01/4117 alusel. Arvelt on näha, et tasumisele kuulusid maksed hooldus- ja haldusfondi, remondifondi ja postikulud. Arvelt ei ole näha, et tasutaks prügiveo ja üldelektri eest. Sama sisu on tuvastatud ka arvel nr 19/01/4120 ning ka seal ei ole näha tasumist üldelektri ja prügiveo eest. Hageja viitab, et need kulud tasutakse põhikirja p-s 6.2 sätestatud korras. Kostja viitab, et põhikirja p 6.2 sätestab: „Mõtteliste osade majandamise kulutused kannavad ühistu liikmed võrdeliselt neile kuuluva mõtteliste osade suurusega. Majandamiskulud on ühistu vajalikud kuud mitteeluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava hoone, ühistule kuuluvate ruumide ja hoone ümbruse territooriumi hoolduseks ja remondiks ning tasu ühistu poolt hoone majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, arvestatuna mitteeluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, samuti maamaks. Ühistu otsused hoone majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskukude kandmise kohta on ühistu liikmetele kohustuslikud.“ Kostja viitab, et viidatud põhikirja punkt ei sätesta majandamiskulude tasumise erikorda- et kulutused tasutakse korteriühistu üldfondist. Riigikohus on lahendi nr 2-18-7948/81 p-s 20 selgitanud: „Kolleegium on varasemas praktikas selgitanud, et hageja peab VÕS § 1028 lg 1 kohaldamiseks tõendama, et ta tahtis kostja rikastamiseks täita olematut kohustust või kohustust, mida ei tekkinud või mis langes hiljem ära. VÕS § 1028 lg 1 kohaldamisel peab olema selge, milles seisnes hageja sooritus kostjale VÕS § 1028 lg 1 mõttes ja milline kohustus on ära langenud või tekkimata jäänud. Kui hageja tõendab VÕS § 1028 lg 1 järgse alusetu soorituse, saab kostja omakorda tõendada, et tal on õigus keelduda saadu tagastamisest VÕS § 1028 lg 2 järgi või seetõttu, et poolte vahel oli muu, tehingu või seaduse alusel tekkinud võlasuhe, millest tulenevalt oli kostjal õigus raha saada ning ta ei pea seda tagasi maksma (Riigikohtu 10. detsembri 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-10632/78, p-d 11.1‒11.4). Kostja viitab, et hageja ei ole tõendanud, miks on kohustus ära langenud ning, millisel hetkel tekkis hagejal teadmine, et ta on täitnud olematut kohustust. Kostja kinnitab, et ta ei ole alusetult rikastunud, kuna rahad on edasimakstud elektrimüüjale. Tegemist ei ole hageja alusetu sooritusega ja makse on tehtud kehtiva kohustuse katteks. III Kohtu põhjendused
3.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: 5
2-21-4493 tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 lg 1 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära.
4.Kohus, tutvunud asjas kogutud tõenditega ja kuulanud ära poolte seisukohad, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
5.Hageja X esitas hagi Tallinn K. Kärberi tn 18 korteriühistu vastu võlgnevuse nõudes. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg 13 348.39 eurot ja kõrvalnõudena viivise protsendina põhinõudelt (13 348.39 eurot) alates 22.03.2021 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ning jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Kostja vaidleb hagile täielikult vastu. Hageja nõue tuleneb asjaolust, et kostja on hagejale esitanud alusetult arveid elektri eest, mille hageja on tasunud. Kuna hageja leiab, et tal puudus kohustus tasuda elektri eest hageja nõutud summas kokku 13 348.39 eurot, siis nõuab hageja alusetult saadud summa tagastamist kostjalt. Kostja hinnangul on hageja varjanud tegelikku elektritarbimise suurust ja kuna kostja sai ligipääsu elektriarvestitele, siis esitas kostja hagejale arved reaalselt tarbitud elektrienergia eest, mille hageja tasus. Hagejal puudub alus kostjalt elektrienergia maksumust tagasi nõuda.
6.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et: - hageja omandisse kuulus 29.07.2010 – 25.10.2019 K.Kärberi 18 asuv korteriomand, mille esemeks oli mitteeluruum nr xx (registrikood xxxxx), mis on kokku ehitatud endistest garaažiboksidest 4117, 4118 ja 4119, kokku on garaažiboksi nr xx üldpinnaks 80 m2; - hageja omandisse kuulub alates 29.07.2010 K. Kärberi 18 asuv korteriomand, mille esemeks on mitteeluruum nr xxx (registrikood xxxxxx), mis on kokku ehitatud garaažiboksidest nr 4120, 4121 ja 4122, kokku on garaažiboksi nr xxx üldpinnaks 70,8 m2; - aadressil K. Kärberi tn 18 asuva hoone majandamiseks on 27.05.2010 loodud korteriühistu K. Kärberi tn 18 (kostja); - 27.12.2019 esitas kostja hagejale 2019. a garaažiboksis nr xxx tarbitud teenuste (üldelekter, elekter, postikulud, prügivedu) eest arve nr 4120-201912 kogusummas 3501.45 eurot, hageja tasus arve nr 4120-201912 täies ulatuses 23.01.2020; - 29.12.2019 esitas kostja hagejale 2019. aastal garaažiboksis nr xx tarbitud teenuste (üldelekter, elekter, postikulud, prügivedu) eest arve nr 4117-201912 kogusummas 6937.60 eurot, hageja tasus arve nr 4117-201912 täies ulatuses 23.01.2020; - 15.07.2019 esitas kostja hagejale arve nr 1 kogusummas 2926.80 eurot, hageja tasus arve nr 1 täies ulatuses 15.08.2019. 6
2-21-4493
7.Poolte vahel on vaidlus sellest: - kas kostja esitas vaidlusalused arved hagejale põhjendatult või mitte; - kas 2018. aastal maksid korteriühistu liikmed üksnes majandamiskulude eest ja 2018. aasta kogu elektritarbimine, elektrienergia isiklik tarbimine ning prügi väljavedu (seisuga 01.12.2018) oli otsustatud tasuda korteriühistu üldfondist; - mitu elektriarvestit asus hagejale kuulunud garaažiboksides nr xx ja xxx? - kas hagejale kuulunud garaažiboksides olevate elektriarvestite näidud on nelja- või viiekohalised? - kas 15.07.2019 arve nr 1 hageja ruumides põhjustatud elektri ülepingest tekkinud elektrikatkestuse likvideerimise eest on põhjendatud või mitte.
8.Hageja on seisukohal, et kuna ta on maksnud kostja korteriühistu K. Kärberi 18 esitatud arvete eest (27.12.2019 esitatud 2019. a garaažiboksis nr xxx tarbitud teenuste (üldelekter, elekter, postikulud, prügivedu) eest arve nr 4120-201912 kogusummas 3501.45 eurot, mille hageja tasus täies ulatuses 23.01.2020; 29.12.2019 esitatud 2019. aastal garaažiboksis nr xx tarbitud teenuste (üldelekter, elekter, postikulud, prügivedu) eest arve nr 4117-201912 kogusummas 6937.60 eurot, mille hageja tasus täies ulatuses 23.01.2020; 15.07.2019 esitatud arve nr 1 kogusummas 2926.80 eurot, mille hageja tasus täies ulatuses 15.08.2019) kokku 13 365.85 eurot ja kuna kostja on eelnimetatud arvetest esitanud hagejale alusetult arveid kokku summas 13 348.39 eurot (põhjendatud olid arved (4.62 + 12.84) 17.46 eurot, siis nõuab hageja kostjalt alusetul saadud 13 348.39 euro tagastamist VÕS § 1028 lg 1 alusel. Kostja vaidleb hagile täielikult vastu ja leiab, et arved olid esitatud põhjendatult ja tulenesid hagejale kuulunud garaažiboksides reaalselt kulunud elektrienergia kogusest, arved reaalselt tarbitud elektrienergia eest esitati hagejale pärast seda, kuid hageja võimaldas kostjale ligipääsu elektriarvestitele. Kostja hinnangul on hageja esitanud ebaõigeid elektriarvestite näite ja jätnud ühe elektriarvesti näidud üldse esitamata. Kostja on seisukohal, et kostja arvete maksumuse tagastamiseks puudub alus, kuna raha on üle kantud teenuse osutajale. Kulude maksmisest elamu üldfondist
9.Hageja on seisukohal, et kostja põhikiri ei sätesta korteriühistu liikmetele kohustust tasuda üldelektri, prügiveo ja postikulude eest. Tegemist on olemuselt majandamiskuludega kostja põhikirja punkti 6.1 tähenduses, mida tasutakse põhikirja punktis 6.2 sätestatud korras. Hageja on seisukohal, et 2018. aastal maksid korteriühistu liikmed üksnes majandamiskulude eest, 2018. aastal oli otsustatud kogu elektritarbimine, elektrienergia isiklik tarbimine ja prügi väljavedu (seisuga 01.12.2018) tasuda korteriühistu üldfondist. Hageja on seisukohal, et vaidlusalused arved sisaldasid valdavalt majandamiskulusid, mis vastavalt korteriühistu põhikirjale tasutakse korteriühistu üldfondist. Kostja on seisukohal, et hageja seisukoht tema valdusesse kuulunud garaažibokside elektrikulu kandmiseks elamu üldfondist ei vasta tõele ja on tõendamata. Kostja on seisukohal, et põhikirja punkt 6.1. ja 6.2 ei sätesta majandamiskulude tasumise erikorda, s.t et ühistu liikmete kulutused tasutakse korteriühistu üldfondist. Kostja selgituste kohaselt tasusid korteriühistu liikmed korteriühistu elektritarbimise arvestamise ja tasumise korra kohaselt tarbimise eest kord aastas, vastavalt korteriühistu poolt aasta lõpus esitatavale arvele. Näitude kogumise korraldab üldjuhul korteriühistu ise – see on võimalik, kuivõrd pea kõikidel korteriühistu liikmetel asub elektriarvesti garaažiboksist väljas. Kostja elektriarvestile sai hageja seevastu ligipääsu alles 2019. aasta lõpus. Varasemalt esitas KÜ-le 7
2-21-4493 elektrinäidu hageja ise või tema rentnikud. 2019.a lõpus on kostja esindaja poolt võetud elektrinäit ja pärast selle mitmekordset üle kontrollimist esitatigi hagejale arve elektritarbimise eest, mida hageja vaidlustab.
10.Kostja põhikirja (I kd, tl 28-31) 6. peatükk reguleerib ühistu majandustegevust ja selle revideerimist. Põhikirja punkt 6.1. kohaselt koostab ja esitab ühistu juhatus igal aastal üldkoosolekule kinnitamiseks ühistu järgmise aasta majandustegevuse aastakava, mis sisaldab garaažibokside mõtteliste osade majandamise eeldatavaid tulusid ja kulusid ning ühistu liikmete kohustusi sihtkulutuste ja koormatiste kandmisel. Põhikirja punkt 6.2 sätestab: „Mõtteliste osade majandamise kulutused kannavad ühistu liikmed võrdeliselt neile kuuluva mõtteliste osade suurusega. Majandamiskulud on ühistu vajalikud kuud mitteeluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava hoone, ühistule kuuluvate ruumide ja hoone ümbruse territooriumi hoolduseks ja remondiks ning tasu ühistu poolt hoone majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, arvestatuna mitteeluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, samuti maamaks. Ühistu otsused hoone majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskukude kandmise kohta on ühistu liikmetele kohustuslikud.“
11.Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 40 reguleerib kohustuste jaotust korteriomanike vahel majandamiskulude kandmisel. KrtS § 40 lg 1 sätestab, et korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 40 lg 2 sätestab, et korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha KrtS § 40 lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. KrtS § 40 lg 3 sätestab, et korteriomanik võib keelduda kandmast kulusid, millega ta ei ole nõustunud, kui nende kandmise nõudmine temalt oleks vastuolus hea usu põhimõttega.
12.Kohus leiab, et hageja seisukoht, et tema valduses olnud garaažibokside kulud kuuluvad tasumisele korteriühistu üldfondist on paljasõnalised ja tõendamata. Puudub vaidlus selles, et vaidlusalused garaažiboksid olid vaidlusalusel ajal hageja omandis. Vaidlusalused garaažiboksid olid hagejale kuulunud korteriomand ehk eriomand, mis on ühendatud mõttelise osaga kinnisasja kaasomandist, mille juurde eriomand kuulub (KrtS § 1 lg 1). Korteriühistu põhikirja punkt 6.2. ja KrtS § 40 lg 2 koosmõjust tulenevalt on korteriühistu liikmed põhikirja punktis 6.2. kokku leppinud korteriühistu mõtteliste osade majandamiskulude tasumises elamu üldfondist, eriosade kulude tasumist elamu üldfondist korteriühistu põhikirjast ei järeldu. Eeltoodust tulenevalt on tõendamata hageja väide, et korteriühistu liikmed olid otsustanud 2018. aastal või muul ajal tasuda kogu elektritarbimine, elektrienergia isiklik tarbimine ja prügi väljavedu (seisuga 01.12.2018) korteriühistu üldfondist. Mitu elektriarvestit asus hagejale kuulunud garaažiboksides nr xx ja xxx?
13.Poolte vahel on vaidlus selles, mitu elektriarvestit asus hagejale kuulunud garaažiboksides xx ja xxx. Hageja hinnangul paiknes tema garaažiboksides 2 elektriarvestit. Hageja edastas regulaarselt ise korteriühistutele elektriarvestite näite elektriarvete esitamiseks. Hageja on koos hagiavaldusega 8
2-21-4493 esitanud garaažiboksi nr xxx2 elektriarvesti foto (hagiavalduse lisa 6, I kd, tl 19) ja garaažiboksi nr xxx elektriarvesti foto (hagiavalduse lisa 9, I kd, tl 22). Hageja on avaldanud, et soovis kontrollida garaažiboksi nr xx elektriarvestite tegelikku võimsust ja teha neile tehnilist ekspertiisi, kuid selgus, et garaažiboksi nr xx elektriarvestid olid 2021. a veebruari lõpus kostja poolt demonteeritud. Kostja vastuväite kohaselt oli hageja garaažiboksides nr xx ja xxx kokku 3 elektriarvestit, mis asusid hageja lukustatud garaažiboksides ja kostja esindajatel puudus neile ligipääs. Elektrinäidud esitas korteriühistule hageja või tema volitatud isik. Kostja on esitanud tõendina foto garaažiboksidest nr xx ja xxx demonteeritud elektriarvestitestid nr 4117 ja 4118 (kostja 19.08.2021 vastuse lisa nr 3, I kd, tl 70).
14.Tsiviilasja menetlemise käigus ja juhindudes kohtu selgitustest, on hageja 25.11.2024 menetlusdokumendis ja 03.12.2024 kohtuistungil kell 00:03:24 jõudnud järeldustele, et hageja garaažiboksides nr xx ja xxx asusid kolm arvestit – nr 4599151 (dtl 34), nr 4117 ja nr 4118 (dtl 144). Eeltoodust tulenevalt on lahenenud poolte vaheline vaidlus hagejale kuulunud garaažiboksides nr xx ja xxx asunud elektriarvestite arvu osas ja poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja garaažiboksides nr xx ja xxx asusid kolm elektriarvestit – nr 4599151 (dtl 34), nr 4117 ja nr 4118 (dtl 144). Kas hagejale kuulunud garaažiboksides olevate elektriarvestite näidud on nelja- või viiekohalised?
15.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et tulenevalt asjaolust, et kostjal puudus ligipääs hageja garaažiboksides asuvatele elektriarvestitele ja hageja ise korraldas elektrinäitude esitamise kostjale, mille alusel kostja väljastas hagejale arved elektrienergia eest. Samuti puudub poolte vahel vaidlus selles, et hageja esitas elektriarvestite näidud 4-kohalise numbrina. Kostja hinnangul kajastasid vaidlusalused elektriarvestid näite 5-kohalisena. Eeltoodust tulenevalt on poolte vahel vaidlus selles, kas hagejale kuulunud garaažiboksides nr xx ja xxx asunud elektriarvestid arvestavad elektrinäitu 4-kohalisena või viiekohalisena.
16.Hageja selgituste kohaselt selgitati talle, et garaažiboksides nr xx ja xxx paiknenud elektriarvestite näite tuleb lugeda 4-kohalistena ja sellest tulenevalt esitas ta korteriühistule elektriarvestite näidud 4-kohalistena. Samuti on hageja oma seisukohta tõendanud elektriarvestite tehnilise andmetena (hageja 30.10.2024 seisukoha lisa nr 2; II kd, tl 79-93), millest nähtuvad elektriarvestite nr 4117 ja 4118 tehnilised omadused ja see, et arvesti mudelit nr CO-ЄЄ6705 toodeti nii 4-kohalisena kui ka 5-kohalisena. Hageja rõhutab, et just kostja arvestas kuni 2019. aastani arvestite nr 4117 ja 4118 näidud 0,1 kW/h-des. Hagejal puudub informatsioon selle kohta, miks kostja hakkas 2019. a eest arvestama arvestite näite kilovattides.
17.Kostja on seisukohal, et 2019. aasta lõpus selgus, et hagejale kuulunud garaažibokside elektritarbimise näite oli oluliselt vähendatud mahus. Pärast kostja esindaja ligipääsu saamist hageja elektriarvestitele 2019. lõpus, selgus, et perioodil 2013. a – 2019. a on hageja esitanud näite, millega on näidatud elektritarbimist oluliselt väiksemas mahus. Kostja tegi seejärel 9
2-21-4493 tarbimise osas ümberarvestused ja määras hagejale juurde tasumiseks summa, milline on võrdne tegeliku elektritarbimise ja ebaõigesti näidatud elektritarbimise vahega.
18.Kohus leiab, et asjas kogutud tõenditest järeldub, et garaažiboksides xx ja xxx asunud vaidlusaluste arvestite nr 4117 ja 4118 näite tuleb lugeda 5-kohalistena.
19.Kohtu hinnangul ei tõenda hageja esitatud tõend elektriarvestite nr 4117 ja 4118 tehnilised omaduste kohta (hageja 30.10.2024 seisukoha lisa nr 2; II kd, tl 79-93), seda, et vaidlusaluste arvestite näite tuli lugeda 4-kohalistena, kuna hageja esitatud tõendist selgub, et vaidlusaluste arvestite mudelit nr CO-ЄЄ6705 toodeti nii 4-kohalisena kui ka 5-kohalisena, millest ei ole võimalik järeldada, et vaidlusalused arvestid esitasid näite 4-kohalistena.
20.Samuti on kohus seisukohal, et hageja väited selle kohta, et kostja ise esitas arveid 4-kohalise näidu arvestuse alusel, kuna vaidlus puudub selles, et arvete aluseks olnud näidud esitati kostjale hageja poolt.
21.Kostja selgituste kohaselt tellis ta pärast hagejale kuulunud garaažiboksides toimunud avariid 26.02.2021 Hoonetetehnohooldus OÜ-lt garaažibokside 4117 (xx) ja 4118 (xxx) elektriarvestite (I kd, tl 70) vahetuse, mille kohta 26.02.2021 koostati akt (kostja 19.08.2021 vastuse lisa nr 4, I kd, tl 71). Akti kohaselt oli elektriarvesti nr 4117 näit 56473 ja elektriarvesti nr 4118 näit oli 30478. Kostja on 17.02.2025 seisukoha punkti 1.4. avaldanud, et kostja elektrik kinnitab, et elektriarvestite näidud olid ruumides xx ja xxx järgmised: nr 4117 – 56368 kWh; nr 4118 – 30471 kWh; nr 4121 – 4904 kWh. Kostja pöördus 15.09.2021 elektriarvesti näitude lugemise küsimuses AS Metrosert poole, kellelt 13.10.2021 saadud vastusest (kostja 16.12.2021 menetlusdokumendi lisa nr 2; I kd, tl 118) nähtub, et vastavalt elektriarvesti kasutusjuhendi (kostja 16.12.2021 menetlusdokumendi lisa nr 3; I kd, tl 119-123 pöördel) punktile 2.15 on näit viis kohta täisarvuna (kilovattides). Samuti tellis kostja 07.10.2021 Eesti Energia AS-lt elektriarvestite 4177 ja 4118 kontrolli, mille kohta koostati tööde üleandmise-vastuvõtmise akt nr PT 002668 (kostja 16.12.2021 menetlusdokumendi lisa nr 1; I kd, tl 117 EE). Eesti Energia AS aktis on märkusena märgitud: „Arvesti nr 464200 (4118) on vaja arvestada 5 numbrit. Arvesti nr 617105 (4117) on vaja arvestada ka kõik viis numbrit (mitte 4). 464200 näit on 30478; 617105 näit 56419. Plommid on korralikult.“
22.Hageja on taotlenud elektripaigaldise ekspertiisi läbiviimist. Harju Maakohtu 23.02.2024 määrusega määras kohus elektripaigaldise ekspertiisi, kohustades määruse punktis 5 hagejat tasuma enne ekspertiisi läbiviimist ekspertiisitasu ettemaks. Kuna hageja ekspertiisitasu ettemaksu ei tasunud, siis kohus ei teinud eksperdile ülesandeks ekspertiisi läbi viia.
23.Eeltoodust tuleneb, et kostja on tõendanud, – AS-i Metrosert seisukohaga, elektriaervesti kasutusjuhendi p 2.15, AS Eesti Energia tööde üleandmise-vastuvõtmise aktiga nr PT 002668 – et hagejale kuulunud garaažiboksides nr xx ja xxx olnud elektriarvestite näite kajastatakse 5kohalise täisarvuna (kilovattides). Ka hageja esitatud tõend elektriarvestite nr 4117 ja 4118 tehnilised omaduste kohta (hageja 30.10.2024 seisukoha lisa nr 2; II kd, tl 79-93) tõendab, et vaidlusaluste arvestite mudelit nr CO-ЄЄ6705 toodeti nii 4-kohalisena kui ka 5-kohalisena, mis ei välista vaidlusalused arvestite näitude kajastamise võimalust 5-kohalise täisarvuna (kilovattides). 10
2-21-4493
23.Järgnevalt analüüsib kohus iga vaidlustatud arvete põhjendatust. Hageja nõuab kostjalt talle väljastatud ja tema poolt tasutud arvete nr 1, 4120-201912 ja 4117201912 eest alusetult tasutud summade summas (2926.80 + 3496.83 + 6924.76) 13 348.39 eurot tagastamist VÕS § 1028 lg 1 alusel. Kostja on seisukohal, et hagejale on väljastanud arved elektri tegeliku kulu järgi, mis on mõõdetud garaažiboksis paiknevate arvestite alusel. Lisaks on kostja poolt hagejale väljastatud arve 15.07.2019.a nr 1 summas 2 926.80 eurot hoones hageja ruumidest põhjustatud elektri ülepingest tekkinud elektrikatkestuse likvideerimise eest. Kostja leiab, et kõik hagejale väljastatud arved on põhjendatud ning hageja on arved tasudes ka nõuet tunnustanud. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, miks on kohustus ära langenud ning, millisel hetkel tekkis hagejal teadmine, et ta on täitnud olematut kohustust. Kostja kinnitab, et ta ei ole alusetult rikastunud, kuna rahad on edasi makstud elektrimüüjale. Tegemist ei ole hageja alusetu sooritusega ja makse on tehtud kehtiva kohustuse katteks.
24.Riigikohus on tsiviilasja nr 2-18-7948/81 punktis 20 leidnud: „Kolleegium on varasemas praktikas selgitanud, et hageja peab VÕS § 1028 lg 1 kohaldamiseks tõendama, et ta tahtis kostja rikastamiseks täita olematut kohustust või kohustust, mida ei tekkinud või mis langes hiljem ära. VÕS § 1028 lg 1 kohaldamisel peab olema selge, milles seisnes hageja sooritus kostjale VÕS § 1028 lg 1 mõttes ja milline kohustus on ära langenud või tekkimata jäänud. Kui hageja tõendab VÕS § 1028 lg 1 järgse alusetu soorituse, saab kostja omakorda tõendada, et tal on õigus keelduda saadu tagastamisest VÕS § 1028 lg 2 järgi või seetõttu, et poolte vahel oli muu, tehingu või seaduse alusel tekkinud võlasuhe, millest tulenevalt oli kostjal õigus raha saada ning ta ei pea seda tagasi maksma (Riigikohtu 10. detsembri 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-10632/78, p-d 11.1‒11.4). Kolleegium jääb selle seisukoha juurde. Seega peab hageja nõude lahendamiseks olema selge pooltevaheliste õigussuhete kvalifikatsioon ning see, millises ulatuses hageja kostja kinnisasjale maja ehitamisse panustas.“ 27.12.2019 arve nr 4120-201912
25.27.12.2019 esitas kostja hagejale arve nr 4120-201912 (I kd, tl 20; dtl 35) kogusummas 3501.45 eurot 2019. aastal garaažiboksis nr xxx tarbitud teenuste (neist üldelekter - 15,8380 eurot; elekter - 3479,8908 eurot; postikulud – 1 eurot, prügivedu – 4,7224 eurot) eest (dtl 35). Hageja on tasunud arve nr 4120-201912 täies ulatuses 23.01.2020. Kostja vastuväite kohaselt on hagejale esitatud arveid elektri tegeliku kulu järgi, mis on mõõdetud garaažiboksis asuvate elektriarvestite alusel.
26.Vaidlusalusel arvel nr 4120-201912 (I kd, tl 20; dtl 35) nähtub, et aadressil K. Kärberi 18xxx on olnud elektri tarbimine 25 644,00 kWh, algnäit on olnud 4827,00 ja lõppnäit 30471,00.
27.Hageja hinnangul on arvel esitatud elektrinäit ebaõige, kuna ei põhine hagejale kuulunud garaažiboksis nr xxx olnud elektriarvesti näidule. Hageja hinnangul mõõtis garaažiboksis nr xxx (endised 4120, 4121, 4122) elektritarbimist elektriarvesti nr 4599151 (hagiavalduse lisa 6, I kd, tl 19, dtl 34). Hageja hinnangul on kostja 25.09.2024 toimunud kohtuistungil (25.09.2024 kohtuistungi protokolli kell 00:39:10 – 00:40:07) omaks võtnud asjaolud, et elektriarvesti nr 4599151 asus ja mõõtis garaažiboksi nr xxx elektritarbimist ja garaažiboksis nr xxx asus ainult üks arvesti nr 4599151 (25.09.2024 kohtuistungi protokolli kell 00:39:41). 11
2-21-4493
28.Kostja ei ole kinnitanud hageja väidet omaksvõtu kohta. Kohtu hinnangul ei saa lugeda hageja väidetud kostja omaksvõttu asjaolu kohta, et kostja on omaks võtnud et elektriarvesti nr 4599151 asus ja mõõtis garaažiboksi nr xxx elektritarbimist ja garaažiboksis nr xxx asus ainult üks arvesti nr 4599151 (25.09.2024 kohtuistungi protokolli kell 00:39:41), kuna samal kohtuistungil on kostja lepinguline esindaja selgitanud, et hageja tekitab segadust ja koheselt väitnud, et „Me ei saa vastata küsimusele täpselt, et mis ruumis, mis seina peal, kus täpselt see arvesti asub. Need arvestid kostja raamatupidamises on seotud hageja ruumidega.“ (25.09.2024 kohtuistungi protokoll 00:41:10. Seega pole hageja väidetud kostja omaksvõtt kehtiv TsMS § 231 lg 2 mõttes.
29.Kostja hinnangul ei ole hageja esitatud tõendilt – foto elektriarvestist nr 4599151 (hagiavalduse lisa 6, I kd, tl 19, dtl 34) võimalik tuvastada, kus fotol olev elektriarvesti asus. Kostja on 17.02.2025 seisukoha punkti 1.4. avaldanud, et kostja elektrik kinnitab, et elektriarvestite näidud olid ruumides xx ja xxx järgmised: nr 4117 – 56368 kWh; nr 4118 – 30471 kWh; nr 4121 – 4904 kWh. Kostja on esitanud kohtule arvestuse elektriarvestite näitude kohta perioodil 2016. a – 2019. a (kostja 02.12.2024 seisukoha lisa 1, II kd, tl 166). Selle arvestuse kohaselt esitati arvestiga nr 4118 mõõdetud elektri kohta arvesti näit vaid ühel korral. Kostja esindajatel puudus ligipääs hageja ruumides olnud elektriarvestitele, mistõttu sai kostja elektrinäitu kontrollida alles 2019. aastal. Asjaolu, et kostjal puudus ligipääs hageja elektriarvestitele kinnitab muu hulgas ka kostja elektrinäitude nimekiri perioodil 30.11.2016 – 30.11.2017 (kostja 02.12.2024 seisukoha lisa 2, II kd, tl 167), millest nähtub, et hagejale kuuluvate bokside kohta puudub elektrinäit ja kostja poolt hagejale 14.12.2017 väljastatud arve nr 17/12/4117, millel elektri lõppnäit pole võrreldes algnäiduga muutunud, millest tulenevalt hagejal ei tulnud elektri eest midagi tasuda (kostja 02.12.2024 seisukoha lisa 3, II kd, tl 168). 26.02.2021 Hoonetetehnohooldus OÜ-lt garaažibokside 4117 (xx) ja 4118 (xxx) elektriarvestite (I kd, tl 70) vahetuse, mille kohta 26.02.2021 koostati akt (kostja 19.08.2021 vastuse lisa nr 4, I kd, tl 71). Akti kohaselt oli elektriarvesti nr 4117 näit 56473 ja elektriarvesti nr 4118 näit oli 30478.
30.Tunnistaja S, kes on kostja raamatupidaja, on 03.12.2024 toimunud kohtuistungil selgitanud, et ta on olnud kostja raamatupidaja alates 2017. a. ja on hagejale väljastanud vaidlusaluse arve (I kd, tl 20), tunnistaja ütluste kohaselt sai ta arvel kajastatud näidud KÜ elektrikult, kes kord aastas käib ja võtab mõõtjate näidud ja esitab need ühistule. Tunnistaja ütluste kohaselt väljastas ta 2019. a Xle 3 arvet, 2 arvet olid bokside xx ja xxx kohta ja üks arve puudutas elektritarbimist. Eelnevatelt oli väljastatud arveid ainult 2 arvesti kohta, aga 2019. a laekus elektrikult info, et on olemas ka kolmas arvesti. Enne 2018. a väljastati Xle 2 arvet, eraldi 2 elektriarvesti kohta vastavalt bokside kohta xx ja xxx. 2019. a elektrik andis andmed, et talle on lisandunud veel üks elektriarvesti. Ja tunnistaja väljastas selle kohta eraldi arve. (kohtuistungi protokoll 01:51:31, 01:58:38, 01:59:14, 02:12:02).
31.Tunnistaja J, kes on OÜ Hoonetetehnohoolduse elektrik on 03.12.2024 toimunud kohtuistungil andnud ütluseid, mille kohaselt on KÜ Kärberi 18 palganud firma, kus ta töötab ja nad teenindavad KÜ-t Kärberi 18, tunnistaja ülesandeks oli kord aastas võtta näite, kuid osadesse boksidesse, s.h boksidesse nr 4117, 4118, 4119, 4120, 4121, 4122 ta sisse ei pääsenud, sest need olid seinaga piiratud ja uks oli kogu aeg lukus. Tunnistaja ütluste kohaselt võttis ta näidud alates pärast seda, kui 2019 sein maha lammutati. Toimiku I kd, tl 70 olevad arvestid on tunnistaja poolt maha võetud ja numbrid 4117 ja 4118 on tema poolt arvestitele kirjutatud. (protokoll 01:00:57, 01:04:12, 00:06:58, 01:14:56; 01:15:30, 01:22:16). 12
2-21-4493
32.Kostja hinnangul on segadus arvetega tingitud sellest, et kostja esitas elektrinäite 4kohalisena, kuigi vaidlusalustes ruumides olnud elektriarvestite näite tuli lugeda 5-kohalistena. Hageja on omaks võtnud näitude esitamise neljakohalise näiduna (06.11.2024 kohtuistung). Kohus on käesoleva kohtuotsuse põhjendava osa punktides 15-23 tuvastanud, et vaidlusalustes hageja garaažiboksides olevate elektriarvestite näite tuli lugeda 5-kohalistena.
33.Hageja hinnangul on elektriarved põhjendamatult suured ja pole tõenäoline, et hageja ruumides kasutati sellises mahus elektrienergiat. Kostja vastuväite kohaselt oli hageja vaidlusalused ruumid välja üürinud, mida näitab asjaolu, et hageja palus korduvalt kolmandatele isikutele sissepääsu garaažiühistu hoonesse. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja on palunud vormistada talle kuuluvate garaažibokside sissepääsusid alates 01.04.2013 – 17.09.2019 kolmandate isikute nimele (I kd, tl 78-83, II kd, tl 111-135), millele tuginedes on kostja seisukohal, et hageja andis talle kuulunud garaažiboksid kolmandate isikute kasutusse.
34.Eelnimetatud tõenditest ei nähtu, et hageja oleks taotlenud T’ile sissepääsuks luba, millest tulenevalt jätab kohus tähelepanuta hageja esitatud tõendi – T’i selgituskirja (II kd tl 76, tõlge tl 78).
35.Tulenevalt asjaolust, et hageja andis vaidlusaluseid garaažibokse kolmandate isikute valdusesse on usutav kostja vastuväide, et nimetatud ruume kasutati majandustegevuseks. Kostja on seisukohal, et hageja kasutuses olnud ruumides tegutses autoremonditöökoda, mida hageja on tõendanud autode tõstuki ja elektriseadme fotoga (kostja 09.05.2023 seisukoha lisad 2 ja 3, I kd, tl 170 ja 171).
36.Hageja taotles elektripaigaldise ekspertiisi läbiviimist, mille Harju Maakohtu 23.02.2024 määrusega määras, kohustades määruse punktis 5 hagejat tasuma enne ekspertiisi läbiviimist ekspertiisitasu ettemaks. Kuna hageja ekspertiisitasu ettemaksu ei tasunud, siis kohus ei teinud eksperdile ülesandeks ekspertiisi läbi viia. Kohtu hinnangul kaotas hageja sellest tulenevalt võimaluse täiendava tõendi kogumiseks.
37.27.12.2019 arve nr 4120-201912 arve koosneb lisaks vaidlusalusele elektri põhitariifile summas 3479,8908 eurot ka elektri üldkulust summas 15,8380 eurot, postikulust summas 1 euro ja prügiveokulust summas 4,7244 eurot. Hageja on seisukohal, et kostja põhikiri ei sätesta korteriühistu liikmetele kohustust tasuda üldelektri, prügiveo ja postikulude eest. Kohus on käesoleva kohtuotsuse punktis 12 analüüsinud korteriomandi ehk eriomandi omaniku kohustusi ja jõudnud järeldusele, et kostja põhikirja punkt 6.2. ja KrtS § 40 lg 2 koosmõjust tulenevalt on korteriühistu liikmed põhikirja punktis 6.2. kokku leppinud korteriühistu mõtteliste osade majandamiskulude tasumises elamu üldfondist, eriosade kulude tasumist elamu üldfondist korteriühistu põhikirjast ei järeldu. Eeltoodust tulenevalt on tõendamata hageja väide, et korteriühistu liikmed olid otsustanud 2018. aastal või muul ajal tasuda kogu elektritarbimine, elektrienergia isiklik tarbimine ja prügi väljavedu (seisuga 01.12.2018) korteriühistu üldfondist. Kohtu hinnangul ei kuulu ka hagejaga seotud postikulu 1 eurot tasumisele korteriühistu üldfondist.
38.Hageja on tõendina esitanud varasema perioodi elektriarved, mis on väljastatud garaažiühistu Sadam poolt, kus tal väidetavalt puudub võlgnevus garaažiühistu Sadam ees. Kohtu hinnangul pole need tõendid asjakohased, kuna garaažiühistu Sadam pole kostja õiguseellane, samuti puudutab see perioodi, mis vaidlusalustes arvetes ei kajastu ega ole seetõttu asjakohased. 13
2-21-4493 Muud asjaolud ja tõendid pole asjakohased.
39.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et 27.12.2019 arve nr 4120-201912 on põhjendatud ja koosneb valdavalt elektrikulust, mis esitati elektri tegeliku kulu järgi, mis on mõõdetud garaažiboksis asuvate elektriarvestite alusel. Põhiline põhjus tavapärasest suuremale elektriarvele tuleneb asjaolust, et varasemalt esitati elektriarvesti näite 4-kohalisena, kuid vaidlusalused elektriarvesti mudelid arvestasid elektrikulu 5-kohalise näiduna. Muude tasumisele kuluvate summade tasumise kohustust on kohus analüüsinud kohtuotsuse punktis 37.
40.Eeltoodust järeldub, et hageja väited 27.12.2019 arve nr 4120-201912 arve alusetuse kohta on põhistamata. Kohtu hinnangul ei ole hageja VÕS § 1028 lg 1 kohaldamiseks tõendanud, et ta täitis kostja rikastamiseks olematut kohustuse või kohustust, mida ta täitis, ei tekkinud või mis langes hiljem ära. 27.12.2019 arve nr 4117-201912
41.Hageja hinnangul näitas hagejale kuuluva garaažiboksi nr xx elektriarvesti 30.11.2018 seisuga 5422,0 kWh ja 25.10.2019 seisuga 5636,7 kWh. Seega moodustas garaažiboksi nr xx elektritarbimine 2019. a eest 214 kWh. 27.12.2019 esitas kostja hagejale arve nr 4117-201912 (I kd, tl 23; dtl 38) kogusummas 6937.60 eurot 2019. aastal garaažiboksis nr xx tarbitud teenuste (neist üldelekter - 17,8960 eurot; elekter - 6913,3722 eurot; postikulud – 1 eurot, prügivedu – 5,3360 eurot) eest (dtl 38). Hageja on tasunud arve nr 4117-201912 täies ulatuses 23.01.2020. Kostja vastuväite kohaselt on hagejale esitatud arveid elektri tegeliku kulu järgi, mis on mõõdetud garaažiboksis asuvate elektriarvestite alusel.
42.Vaidlusalusel arvel nr 4117-201912 (I kd, tl 23; dtl 38) nähtub, et aadressil K. Kärberi 18-xx on olnud elektri tarbimine 50 946,00 kWh, algnäit on olnud 5422,00 ja lõppnäit 50 946,00. Hageja hinnangul on arvel esitatud elektrinäit ebaõige, kuna ei põhine hagejale kuulunud garaažiboksis nr xx olnud elektriarvesti näidule. Garaažiboksi nr xx elektritarbimine 2019. aastal moodustas 214 kWh. Elektrihind ei ületa 6 eurosenti ühe kWh eest. Kostja põhikiri ei sätesta korteriühistu liikmetele kohustust tasuda üldelektri, prügiveo ja postikulude eest. Tegemist on olemuselt majandamiskuludega kostja põhikirja punkti 6.1 tähenduses, mida tasutakse põhikirja punktis 6.2 sätestatud korras. Hageja on tasunud garaažiboksi nr xx majandamiskulud 2019. a eest 09.01.2019 arve nr 19/01/4120 alusel Seega arve nr 4117-201912 on põhjendatud üksnes suuruses 12.84 eurot (214 kWh x 0,06 eurot/ kWh). Sellest tulenevalt on kostja saanud arve nr 4117-201912 alusel 6924.76 (2926.80 + 6937.60 – 12.84) eurot õigusliku aluseta ning peab hagejale VÕS § 1028 lg 1 alusel tagastama.
43.Kostja selgituste kohaselt selgus 2019. aasta lõpus, et hagejale kuulunud garaažibokside elektritarbimise näite oli esitatud oluliselt vähendatud mahus. Pärast kostja esindaja ligipääsu saamist hageja elektriarvestitele 2019. lõpus, selgus, et perioodil 2013-2019 on hageja esitanud näite, millega on näidatud elektritarbimist oluliselt väiksemas mahus. Kostja tegi seejärel tarbimise osas ümberarvestused ja määras hagejale juurde tasumiseks summa, milline on võrdne tegeliku elektritarbimise ja ebaõigesti näidatud elektritarbimise vahega. Kostja on esitanud kohtule arvestuse elektriarvestite näitude kohta perioodil 2016. a – 2019. a (kostja 02.12.2024 seisukoha lisa 1, II kd, tl 166). Selle arvestuse kohaselt ei ole arvestiga 4117 mõõdetud elektri kohta 2016. a – 2019. a esitatud üldse näitusid, mistõttu on arvestuses algnäit ja 14
2-21-4493 lõppnäit sama ning tegelik tarbimine tuvastati alles 2019. aastal, kui kostja esindajad said võtta elektrinäidud. Boksi nr xx elektritarbimise eest esitatud arve nr 4117-20912 algnäiduks on võetud hageja poolt esitatud andmed. Hageja vaidlustatud arvel mõõtis arvesti nr 4117 garaažiboksi nr xx tarbimist. Samuti kajastub selline algnäit hagi lisal nr 5 (I kd, tl 18, dtl 33), mis on 01.01.2019 arve nr 19/01/4117. Arvesti nr 4599151 osas ei ole esitatud ühtegi näitu, 25.10.2019 on tuvastatud näit „4904“. Kostja vastuväite kohaselt ei olnud tal juurdepääsu elektriarvestitele, mistõttu sai ta elektrinäidu alles 2019. aastal, mida tõendab kostja poolt esitatav elektrinäitude nimekiri perioodil 30.11.2016 kuni 30.11.2017 (kostja 02.12.2024 seisukoha lisa 2), kus hagejale kuuluvate bokside osas elektrinäit puudub. Kostja on hagejale väljastanud 14.12.2017 arve nr 17/12/4117, kus elektri algnäit ja lõppnäit samad „5422“ ja elektri eest tasuda ei tulnud (kostja 02.12.2024 seisukoha lisa 3, II kd, tl 168).
44.25.10.2019 müügilepinguga võõrandas hageja garaažiboksi nr xx OÜ-le Varandi. 2021. a märtsi kuus tahtis hageja kontrollida garaažiboksi nr xx elektriarvestite tegelikku võimsust, andes elektriarvestid tehnilisele ekspertiisile. Nimetatud eesmärgil võttis hageja esindaja ühendust OÜ Varandi seadusliku esindajaga Q, kes teatas, et garaažiboksi nr xx elektriarvestid on 2021. a veebruari lõpus kostja poolt demonteeritud. OÜ Varandi kasutab garaažiboksi nr xx elektri arvutamiseks uued arvestid. Hageja taotles elektripaigaldise ekspertiisi läbiviimist, mille Harju Maakohtu 23.02.2024 määrusega määras, kohustades määruse punktis 5 hagejat tasuma enne ekspertiisi läbiviimist ekspertiisitasu ettemaks. Kuna hageja ekspertiisitasu ettemaksu ei tasunud, siis kohus ei teinud eksperdile ülesandeks ekspertiisi läbi viia. Kohtu hinnangul kaotas hageja sellest tulenevalt võimaluse täiendava tõendi kogumiseks.
45.Tunnistaja S ütluste (03.12.2024 kohtuistungi protokoll 01:51:31 - 02:12:02) kohaselt vormistas ta korteriühistu väljastatavad arved ja arvel kajastatud näidud sai ta elektrikult, kes alati ei saanud ligipääsu elektrimõõtjatele. Teavet elektrinäitude esitamise kohta on võimalik näha elektrinäitudelt, sest juhul, kui need on muutumatud, siis järelikult sinna ligi ei saanud. Esimest korda väljastasime arve 5-kohalisena, et kas tõesti elektrik ei ole eksinud. Elektrik ütles, et ta ei ole eksinud. Et konkreetsel juhul peab olema 5 numbrit. Mitmeid kordi käidi ja kontrolliti. Isegi arvete väljastamine oli viivituses selle tõttu, sest mõeldi, milles on asi. Arvesti oli töötav. Kontrolliti, kas tegemist ei või olla programmi veaga. Ja üksnes peale seda, peale kõiki neid toiminduid, kui elektrik ütles, et ta ei ole eksinud, võeti vastu otsus esitada arve sellisena nagu siin näha. Vaadates seda arvesti näitu oli olukord selline, et me ei saanud kõrvale vaadata sellest arvesti tegelikust näidust.
46.Tunnistaja J, kes on OÜ Hoonetetehnohoolduse elektrik, 03.12.2024 toimunud kohtuistungil andnud ütluste kohaselt on KÜ Kärberi 18 palganud firma, kus ta töötab ja nad teenindavad KÜ-t Kärberi 18, tunnistaja ülesandeks oli kord aastas võtta näite, kuid osadesse boksidesse, s.h boksidesse nr 4117, 4118, 4119, 4120, 4121, 4122 ta sisse ei pääsenud, sest need olid seinaga piiratud ja uks oli kogu aeg lukus. Tunnistaja ütluste kohaselt võttis ta näidud alates pärast seda, kui 2019 sein maha lammutati. Toimiku I kd, tl 70 olevad arvestid on tunnistaja poolt maha võetud ja numbrid 4117 ja 4118 on tema poolt arvestitele kirjutatud. (protokoll 01:00:57, 01:04:12, 00:06:58, 01:14:56; 01:15:30, 01:22:16).
47.Hageja hinnangul on elektriarved põhjendamatult suured ja pole tõenäoline, et hageja ruumides kasutati sellises mahus elektrienergiat. Kostja vastuväite kohaselt oli hageja 15
2-21-4493 vaidlusalused ruumid välja üürinud, mida näitab asjaolu, et hageja palus korduvalt kolmandatele isikutele sissepääsu garaažiühistu hoonesse. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja on palunud vormistada talle kuuluvate garaažibokside sissepääsusid alates 01.04.2013 – 17.09.2019 kolmandate isikute nimele (I kd, tl 78-83, II kd, tl 111-135), millele tuginedes on kostja seisukohal, et hageja andis talle kuulunud garaažiboksid kolmandate isikute kasutusse. Kohus leiab, et tulenevalt asjaolust, et hageja andis vaidlusaluseid garaažibokse kolmandate isikute valdusesse on usutav kostja vastuväide, et nimetatud ruume kasutati majandustegevuseks. Kostja on seisukohal, et hageja kasutuses olnud ruumides tegutses autoremonditöökoda, mida hageja on tõendanud autode tõstuki ja elektriseadme fotoga (kostja 09.05.2023 seisukoha lisad 2 ja 3, I kd, tl 170 ja 171).
48.27.12.2019 arve nr 4117-201912 arve koosneb lisaks vaidlusalusele elektri põhitariifile summas 6913,3722 eurot ka elektri üldkulust summas 17,8960 eurot, postikulust summas 1 euro ja prügiveokulust summas 5,3360 eurot. Hageja on seisukohal, et kostja põhikiri ei sätesta korteriühistu liikmetele kohustust tasuda üldelektri, prügiveo ja postikulude eest. Kohus on käesoleva kohtuotsuse punktis 12 analüüsinud korteriomandi ehk eriomandi omaniku kohustusi ja jõudnud järeldusele, et kostja põhikirja punkt 6.2. ja KrtS § 40 lg 2 koosmõjust tulenevalt on korteriühistu liikmed põhikirja punktis 6.2. kokku leppinud korteriühistu mõtteliste osade majandamiskulude tasumises elamu üldfondist, eriosade kulude tasumist elamu üldfondist korteriühistu põhikirjast ei järeldu. Eeltoodust tulenevalt on tõendamata hageja väide, et korteriühistu liikmed olid otsustanud 2018. aastal või muul ajal tasuda kogu elektritarbimine, elektrienergia isiklik tarbimine ja prügi väljavedu (seisuga 01.12.2018) korteriühistu üldfondist. Kohtu hinnangul ei kuulu ka hagejaga seotud postikulu 1 eurot tasumisele korteriühistu üldfondist.
49.Hageja on tõendina esitanud varasema perioodi elektriarved, mis on väljastatud garaažiühistu Sadam poolt, kus tal väidetavalt puudub võlgnevus garaažiühistu Sadam ees. Kohtu hinnangul pole need tõendid asjakohased, kuna garaažiühistu Sadam pole kostja õiguseellane, samuti puudutab see perioodi, mis vaidlusalustes arvetes ei kajastu ega ole seetõttu asjakohased. Muud asjaolud ja tõendid pole asjakohased
50.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et 27.12.2019 arve nr 4117-201912 on põhjendatud ja koosneb valdavalt elektrikulust, mis esitati elektri tegeliku kulu järgi, mis on mõõdetud garaažiboksis asuvate elektriarvestite alusel. Põhiline põhjus tavapärasest suuremale elektriarvele tuleneb asjaolust, et varasemalt esitati elektriarvesti näite 4-kohalisena, kuid vaidlusalused elektriarvesti mudelid arvestasid elektrikulu 5-kohalise näiduna. Muude tasumisele kuluvate summade tasumise kohustust on kohus analüüsinud kohtuotsuse punktis 48. Eeltoodust järeldub, et hageja väited 27.12.2019 arve nr 4117-201912 arve alusetuse kohta on põhistamata. Kohtu hinnangul ei ole hageja VÕS § 1028 lg 1 kohaldamiseks tõendanud, et ta täitis kostja rikastamiseks olematut kohustuse või kohustust, mida ta täitis, ei tekkinud või mis langes hiljem ära. Alusetult saadu tagastamise nõue 15.07.2019 arve nr 1 alusel
16
2-21-4493
51.Hageja on seisukohal, et ta ei ole 15.07.2019 arves nr 1 (hagiavalduse lisa 13, I kd, tl 75, dtl 40) märgitud teenust tellinud ega saanud ja seetõttu on tegemist alusetu arvega. Kuna hageja on arve nr 1 alusel kostjale tasunud 2926.80 eurot, siis nõuab hageja kostjalt alusetult tasutud summa tagastamist. 15.07.2019 arve nr 1 sisulisel uurimisel nähtub, et arve selgituses on märgitud „Ekspl.kulud uld.elektr akt 28-19“. Kohtule on esitatud 15.07.2019 arve aluseks olev akt 28-19 (dtl 221), mille sisulisel uurimisel nähtub, et L.T.V. Projekt OÜ on 02.05.2019 teinud kostjale aiapostiga lõhutud kaabli remonti. Hageja garaažiboksides ei ole mingeid aiaposte ega kunagi seisnud. Kohtumenetluses ei ole tuvastatud (ja isegi väidetud), et hageja omaks garaažiboksides aiapostid. Seega ei saa 15.07.2019 arve aluseks olevas aktis märgitud tööd olla kuidagi hagejaga seotud. Akti 28-19 sisulisel uurimisel nähtub, et akt on allkirjastatud kostja ja L.T.V. Projekt OÜ poolt. Seega aktis tellitud tööd on tellinud kostja, kes lepingu järgi peaks tema poolt tellitud ja vastuvõetud tööde eest ka tasuma. Hageja ei ole aktis 28-19 märgitud töid tellinud, mistõttu ei pea nende eest tasuma. Asjakohatud on kostja väited „30.04.2019 toimunud elektrikatkestusele“ ja „hageja garaažiboksides elektriseadmete kasutamisele“. 15.07.2019 arve nr 1 on esitatud kostjale „02.05.2019 tehtud aiapostiga lõhutud kaabli remonti eest“ (dtl 40 ja 221). Hoolimata hageja vastuväidetest ei selgitanud kostja kohtumenetluses (rääkimata tõenditest), kuidas on väidetav hageja garaažiboksides toimunud ülepinge võis põhjustada 15.07.2019 arves märgitud tööde tegemist. Hoolimata hageja vastuväidetest ei ole kostja kohtumenetluses oma väiteid kinnitavaid tõendeid esitanud. Kostja koos 09.03.2023 menetlusdokumendiga esitatud pildid (lisad 2 ja 3) ei kinnita väidetavat elektrikatkestust ja/või elektrikatkestuse likvideerimist. Esitatud piltidel puudub ruumiline ja ajaline seos hagejaga ja/või hageja garaažiboksidega. Esitatud piltidest ei nähtu kostja väidetavad asjaolud („elektrisüsteemiga on manipuleeritud“ ja “hageja kasutuses olevates ruumides paiknes autode tõstuk“). Seega jäid paljasõnalisteks kostja väited garaažibokside majandustegevuseks väljarentimisest, garaažiboksides tekkinud ülepingest, võimsusele mittevastavate elektriseadmete kasutamisest ja üldise elektrikatkestusest. Kostja ei selgitanud kohtumenetluses, millist kahju (kahju sisu ja suurus) on põhjustanud väidetav hageja garaažiboksides toimunud ülepinge. Kostja ei ole selle kohta esitanud ka tõendeid. Seega ei ole asjas leidnud tõendamist kostja väited „hageja ruumidest põhjustatud elektri ülepingest tekkinud elektrikatkestuse ja elektrikatkestuse likvideerimise“ kohta. Hageja on korduvalt rõhutanud oma menetlusdokumentides, et kostja ei ole välja toonud vaidluse käigus väidetava elektrikatkestuse seotud asjaolusid, ehk millal toimus elektrikatkestus, mis oli elektrikatkestuse konkreetse tehniline põhjus, millal ja kes likvideeris väidetava elektrikatkestuse, milline oli likvideerimistööde maksumus jne. Samuti ei selgitanud kostja, kuidas on kostja jõudnud seisukohale, et väidetava elektrikatkestuse likvideerimise eest on vastutav hageja. Hageja on selgitanud, et korteriomanditeks jagatud kinnisasja elektripaigaldis (elektrienergia tarbimiseks kinnistul asuvate kasutatavate seadmete, juhtide ja tarvikute paigaldatud talitluslik kogum) on korteriomandite kaasomandi osa esemeks korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (edaspidi KrtS) § 4 lg 4 järgi. Seega väidetava elektrikatkestuse ees on vastutav kostja, hoolimata asjaolust, et elektrikatkestust võis olla põhjustatud hageja ruumidest tuleneva mõjuga. Sel põhjusel puuduks kostjal alus hagejale nõuete esitamiseks ka siis, kui oleks tõendatud väited „ülepingest tekkinud elektrikatkestuse ja elektrikatkestuse likvideerimise“ kohta. VÕS § 1028 lg 1 järgi kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Hageja ei ole 15.07.2019 arves nr 1 17
2-21-4493 märgitud teenust tellinud ega saanud, mistõttu ongi käesoleval juhtumil tegemist olukorraga, kus hageja tasus kohustuse, mida ei ole olemas, mistõttu on hageja õigustatud kostjale tasutud raha kostjalt tagasi nõuda. Seega on kostja saanud 2926.80 eurot õigusliku aluseta ning peab hagejale VÕS § 1028 lg 1 alusel tagastama.
52.Kostja ei nõustu hageja väitega, et 15.07.2019 arve nr 1 järgi on hageja alusetult tasunud 2 926.80 eurot, kuna ei ole teenust tellinud ega saanud. Kostja selgituste kohaselt toimus 30.04.2019 KÜ Kärberi 18 hoones elektrikatkestus, mille tulemusel katkes kogu hoone elektriga varustatus. Hoonetetehnohoolduse OÜ elektrik ja KÜ esindajate poolt ühiselt väljaselgitatuna ilmnes, et elektrikatkestuse põhjus lähtus avaldaja garaažiboksidest tekkinud ülepingest ja täpsemalt, olemasolevale nö võimsusele mittevastavate elektriseadmete kasutamisest. Kostja selgitab, et tööd on seotud sellega, et hageja rentis välja garaažibokse, mida kasutati rentike poolt majandustegevuseks. Näiteks paiknes boksis autoremondi töökoda, mille seadmete kasutuse tõttu (keevitus jne) tekkis ülepinge, mis põhjustas üldise elektrikatkestuse. Kostja selgitab, et arvel nr 1 nimetatud summa (2 926.80 eurot) puhul on tegemist kulutustega, millised olid vajalikud elektritarbimise taastamiseks kogu hoones (KÜ poolt tasutud teenuste maksumus). Kostja vaidleb kategooriliselt vastu hageja seisukohale, et hageja on arve alusel väljastatud summa alusetult tasunud. Kostja on esitanud foto (09.05.2023 menetlusdokumendi lisa 2, I kd, tl 170), mis kostja väidetel on tehtud hageja garaažiboksis ja sellelt on näha, et boksis paikneb autotõstuk, mis on ühendatud elektrisüsteemiga. Fotoga soovib kostja tõendada oma väidet, et hageja boksis paiknes autremonditöökoda, mille suurenenud elektritarbimisest oli tingitud elektri ülepingest tekkinud elektrikatkestus ja millega oli põhjendatud oluliselt suurenenud elektrikulu. 09.05.2023 menetlusdokumendi lisas 3 (I kd, tl 171) on pildistatud hageja garaažiboksi elektriühendust, kus on näha palju pikendusi ja mis viitab otseselt sellele, et elektrisüsteemiga manipuleeritakse. Lisaks on oluline arvestada, et hageja tasus temale väljastatud arve, seda vaidlustamata. Sellega tunnistas hageja oma süüd ning hilisemad vastuväited on kostja hinnangul otsitud. Mitmete aastate jooksul ei pidanud hageja vajalikuks eemaldada omavoliliselt rajatud seina, et tagada alalist juurdepääsu kostja esindajatele boksidele. Siis, kui juhtus intsident, kus vooluühendus katkes, hageja kohe eemaldas seina, lõikas läbi omavoliliselt tehtud ühendused ja viis välja kõik seadmed. Kostja vastuväidetel on arve nr 1 esitatud põhjendatult ja hagejal puudub alus selle eest tasutud summa tagasinõudmiseks.
53.Kohus leiab, et hageja 15.07.2019 arve nr 1 alusel alusetult saadu tagastamise nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
54.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja 15.07.2019 väljastatud arve nr 1 on hageja poolt tasutud summas 2 926.80 eurot.
55.Kostja 15.07.2019 hagejale esitatud arves nr 1 (hagiavalduse lisa 13, I kd, tl 25, dtl 40) on arve selgituseks märgitud „Ekspl.kulud uld.elektr akt 28-19“. Akt nr 28-19 (dtl 221) on koostatud L.T.V.Projekt OÜ poolt, akti selgituseks on märgitud „Kärberi 18 – Aiapostiga lõhutud kaabli remont 2.05.2019“. Akti kohaselt on teostatud järgmised tööd: kaabli lahti ja tagasiühendamine PK.s, lülitamised, 6h; kaabli megerdamine ja kontroll, 1 kpl; vea otsimine ja remonttööd „E-Service akt 19/9750-3“, 1 kpl. E-Service akt 19/9750-3 akti kohtule esitatud ei ole.
18
2-21-4493
56.Tunnistaja J on 03.12.2024 toimunud kohtuistungil andnud ütlusi selle kohta, et kostja korteriühistus on toimunud elektrikatkestusi, kuna välitööde käigus lõhuti elektrikaabel, mille tagajärjel on hoone jäänud elektrita (03.12.2024 kohtuistungi protokoll 01:15:52 – 01:18:23).
57.Kohus leiab, et hageja väited selle kohta, et kostja 15.07.2019 arve nr 1 on alusetu, on põhjendatud, kuna kostja ei ole põhjendanud arve aluseks olevate asjaolude seost hagejaga.
58.15.07.2019 arve nr 1 aluseks oleva akti 28-19 (dtl 221) kohaselt on akti koostatud L.T.V.Projekt OÜ märkinud selgituseks „Kärberi 18 – Aiapostiga lõhutud kaabli remont 2.05.2019“. Hageja selgituste kohaselt ei ole talle kuulunud garaažiboksides kunagi aiaposte olnud ja seetõttu pole nendega midagi lõhutud. Kostja ei ole tõendanud, et hageja aiapostiga oleks kaabel lõhutud.
59.Samuti ei ole kostja esitanud tõendina akti 28-19 tööde aluseks olevat E-Service akti 19/9750-3, mille alusel toestati vea otsimine ja remonttööd.
60.Kostja on esitanud fotod (09.05.2023 menetlusdokumendi lisa 2, I kd, tl 170 ja 171), millest nähtub, et hageja garaažiboksis paiknes autotõstuk, mis on ühendatud elektrisüsteemiga ja elektriühendust, kus on näha palju pikendusi ja mis viitab otseselt sellele, et elektrisüsteemiga manipuleeritakse. Kostja tõendab fotodega oma väidet, et hageja boksis paiknes autremonditöökoda, mille suurenenud elektritarbimisest oli tingitud elektri ülepingest tekkinud elektrikatkestus. Kui juhtus intsident, kus vooluühendus katkes, eemaldas hageja kohe seina, lõikas läbi omavoliliselt tehtud ühendused ja viis välja kõik seadmed. Hageja eelnimetatud asjaolu õigeks võtnud ei ole. Kohus leiab, et kostja tõendid autotõstuki ja elektriühenduste koha ei tõenda, et väidetav elektrikatkestus toimus hagejast tingitud asjaoludel.
61.Samuti ei tõenda kohtu hinnangul 15.07.2019 arve nr 1 tasumine hageja poolt selle põhjendatust ega vabasta kostjat vaidluse korral nõude põhjendamisest.
62.Riigikohus on tsiviilasjas nr 2-18-7948/81 tehtud lahendi p-s 20 selgitanud, et hageja peab VÕS § 1028 lg 1 kohaldamiseks tõendama, et ta tahtis kostja rikastamiseks täita olematut kohustust või kohustust, mida ei tekkinud või mis langes hiljem ära. VÕS § 1028 lg 1 kohaldamisel peab olema selge, milles seisnes hageja sooritus kostjale VÕS § 1028 lg 1 mõttes ja milline kohustus on ära langenud või tekkimata jäänud. Kui hageja tõendab VÕS § 1028 lg 1 järgse alusetu soorituse, saab kostja omakorda tõendada, et tal on õigus keelduda saadu tagastamisest VÕS § 1028 lg 2 järgi või seetõttu, et poolte vahel oli muu, tehingu või seaduse alusel tekkinud võlasuhe, millest tulenevalt oli kostjal õigus raha saada ning ta ei pea seda tagasi maksma (Riigikohtu 10. detsembri 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-10632/78, p-d 11.1‒11.4). Kohtu hinnangul on hageja esitanud selgelt vastuväited sellele, et 15.07.2019 arve nr 1 aluseks olevate asjaolud ei ole seotud hagejaga ja on ümber lükanud kostja sellekohased tõendid ning korduvalt esile toonud, et kostja esitatud tõendid ei seo hageja tegevust 15.07.2019 arve nr 1 aluseks olevate asjaoludega. Nimetatule vaatamata ei ole kostja tõendanud 15.07.2019 arve nr 1 aluseks oleva kahju seost hagejaga.
63.Eeltoodust tulenevalt tuleb rahuldada hagi osaliselt ja mõista kostjalt hageja kasuks välja 15.07.2019 arve nr 1 alusel alusetult tasutud 2926.80 eurot.
64.Samuti on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele hageja nõue mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis protsendina põhinõudelt (2926.80 eurot) alates 22.03.2021 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kõrvalnõude (viivise) suurus on piiratud põhinõude suurusega. 19
2-21-4493
65.Muud poolte seisukohad ja esitatud tõendid ei ole asjakohased.
66.Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi jätta täielikult rahuldamata. Menetluskulude jaotus Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174 lg 2). TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Kuna kohus jättis hagi osaliselt rahuldamata (rahuldades 13 348.39 euro suurusest nõudest 2926.80 eurot), siis tuleb siis tuleb tulenevalt TsMS § 162 lg 1 jätta menetluskulud hageja kanda 78% ulatuses ja kostja kanda 22% ulatuses TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramisest TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus leiab, et kuna tegemist on mahuka ja pikaajalise menetlusega, siis on menetlusökonoomika põhimõtetest lähtuvalt mõistlik menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrata alles pärast menetlust lõpetava lahendi jõustumist. Eeltoodust tulenevalt kuulub kohaldamisele TsMS § 174 lg 4 ja § 177 lg 2, mis sätestavad, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. 20