lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-25-106062/7

Võlaõigus

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 01.08.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-25-106062/7
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
01.08.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1191
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Aktiva Finance Group OÜ10746479(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Priit Palmiste

Otsuse tegemise aeg ja koht

01.08.2025 Tallinna kohtumaja kirjalik menetlus (lihtmenetlus)

Tsiviilasja number

2-25-106062

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi K G F vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

2 722,52 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479, asukoht Toompuiestee 35, 10149, Tallinn, Harju maakond), lepinguline esindaja S R Kostja: K G F (isikukood xxx, elukoht xxx)

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi õigeksvõtul põhineva otsusega.

Mõista välja K G Flt Aktiva Finance Group OÜ kasuks põhivõlgnevus 1418,74 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 913,28 eurot ja kohtueelne sissenõudmiskulu summas 50 eurot.

Mõista välja K G Flt viivis alates 28.05.2025 kuni põhinõude summas 1418,74 eurot täitmiseni viivisemääras 24% viivitatud summalt aastas, kuid mitte rohkem kui 505,46 eurot. Jätta menetluskulud K G F kanda. Mõista välja K G Flt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulude hüvitis riigilõiv 385,00 eurot ja õigusabikulud 358,00 eurot. Mõista välja K G Flt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni võla tasumiseni. Hagi õigeksvõtul põhinev otsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.

Edasikaebamise kord

2-25-106062 Kohus menetles asja TsMS § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Kui pool 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest otsusele siiski apellatsioonkaebuse esitab, võtab ringkonnakohus selle menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsuse kirjeldav ja põhjendav osa

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
1.Hageja esitas 27.05.2025 kohtule hagiavalduse, milles taotles kostjalt põhivõlgnevuse 1418,74 eurot, sissenõudmiskulude 50,00 eurot ja hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 913,28 eurot väljamõistmist. Lisaks taotles hageja kostjalt viivise väljamõistmist alates hagiavalduse kohtule esitamise päevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni lepingus kokkulepitud viivisemääras 24% aastas ning menetluskuludena hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 385 eurot ja lepingulise esindaja kulude 358 eurot väljamõistmist.
2.Kohus võttis 12.06.2025 määrusega hagi menetlusse ning selgitas pooltele, et vaatab asja kooskõlas TsMS § 405 läbi lihtsustatud korras. Kohus selgitas pooltele lihtmenetluse korda.
3.Kohus edastas hagiavalduse koos lisadega kostjale. Kostja esitas 12.06.2025 kohtule vastuse, milles ei vaidle nõudele vastu. Kostja selgitas, et ei suuda kohustust täita raske majandusliku olukorra tõttu.
4.Kohtu hinnangul tuleb kostja vastust käsitleda hagi õigeksvõtuna TsMS § 440 lg.1 mõttes. Õigeksvõtt on kostja ühepoolne kohtule suunatud avaldus, millega ta tunnustab täielikult või osaliselt nõuet, mida hageja soovib menetluses maksma panna. Võimalus hagi õigeks võtta tuleneb menetlusõiguste dispositiivsuse põhimõttest, mis väljendub selles, et kostjal kui hagimenetluse poolel on igal ajal võimalik tema suhtes toimuv kohtumenetlus lõpetada. Kostja ei pea õigeksvõttu avaldama sõnaselgelt, vaid piisab sellest, kui tema käitumisest on üheselt väljaloetav, et ta peab hageja esitatud nõuet põhjendatuks ning on valmis seda täitma. Kohtu hinnangul selline asjaolu kostja vastusest nähtus. Tulenevalt TsMS § 440 lg.1 kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Seega puudub kohtul hagi õigeksvõtu puhul kaalutlusõigus, kohus on hagimenetluses üldjuhul õigeksvõtuga seotud ja peab hagi rahuldama sõltumata sellest, kas kohtu arvates on hageja nõue põhjendatud. Kohus peab veenduma, et kohaldamisele kuuluv õigus tunneb hagi rahuldamisega kaasnevat õiguslikku tagajärge, see ei ole vastuolus avaliku korra või oluliste õiguspõhimõtetega, kriminaalkorras karistatav ega muul viisil keelatud. Sellest tulenevalt piirdub kohtu kontroll õigeksvõtmise eelduste (eelkõige käsutusõiguse) olemasoluga ja kui need on täidetud, peab hagi õigeksvõtu alusel rahuldama ilma haginõude õiguslikku põhjendatust hindamata.
5.Kohus on seisukohal, et hagi õigeksvõtt tuleb vastu võtta. Hagi on õiguslikult põhjendatud VÕS § 76 lg.1 ja 3, § 82 lg.1, § 100, § 101 lg.1 p.1 ja 6 alusel ega ole vastuolus avaliku korra või oluliste õiguspõhimõtetega, kriminaalkorras karistatav ega muul viisil keelatud. VÕS § 76 lg.1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele, VÕS § 76 lg.3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Tulenevalt VÕS § 82 lg.1 kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Vastavalt VÕS § 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kooskõlas VÕS § 101 lg.1 p.1 ja 6 võib võlausaldaja juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral ka viivist. Kostja on xxx AS-ga sõlminud kliendilepingu viimase poolt osutatavate teenuste kasutamiseks. xxx AS on osutanud kostjale teenuseid, kuid Lk 2 / 3

2-25-106062 kostja on jätnud nende eest tähtaegselt tasumata 1418,74 eurot. Pooled on lepingus kokku leppinud tähtaegse mittetasumise puhuks viivise kolmekordses seaduses sätestatud määras. Hageja põhistab, et tulenevalt VÕS § 113 lg.1 on seaduses sätestatud määra aluseks Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär 0%, millele lisandub 8% aastas. Seega kolmekordne viivisemäär on 0% + 8% x 3 = 24% aastas. Hagiavalduse esitamise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 913,28 eurot. xxx AS õigusjärglane xxx AS ütles kostjaga lepingu üles ja loovutas nõude hagejale. Hageja on kohtueelselt saatnud kostjale 3 nõudekirja, kuid kostja ei ole võlga tasunud. Kooskõlas VÕS § 113 2 lg.2 võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro.

6.Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hagi. TsMS § 440 lg 3 teise lause kohaselt lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses.
7.Kohtupraktika kohaselt peab hageja tõendama võla tasumisega viivitamisega temale põhjustatud kahju suurust juhul kui viivisenõue ületab põhivõlga (Riigikohtu 14.06.2005 otsus asjas 3-2-1-66-05, p 19). Hageja seda tõendanud ei ole. Sellest tulenevalt piirab kohus edasise viivituse osas väljamõistetava viivise summa 505,46 euroga (põhivõlg 1418,74 eurot miinus juba sissenõutavaks muutunud viivis 913,28), et käesoleva otsusega väljamõistetava viivise summa kokku ei ületaks põhivõlga.

TsMS § 162 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

9.Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 385 eurot ja lepingulise esindaja kulu 358 eurot. Esindajakulu nõue koosneb maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise tasust 20 eurot ja hagiavalduse koostamise tasust 338 eurot. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise tasu on TsMS § 4842 alusel põhjendatud. Hagiavalduse koostamiseks kulus hagejal 2 töötundi tunnitasumääraga 169 eurot. Kohtu hinnangul on hagiavalduse koostamiseks kulunud aeg ja tasumäär mõistlik. Seega on see kulu vajalik ja põhjendatud TsMS § 175 lg.1 mõttes. Kohus rahuldab selles osas hageja nõude.
10.Juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 rahuldab kohus hageja taotluse ja märgib lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
11.TsMS § 468 lg 1 p 1 alusel tunnistab kohus omal algatusel õigeksvõtul põhineva otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
12.Kohus menetles asja TsMS § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Lihtmenetluses tehtud otsusele esitatud apellatsioonkaebuse võtab ringkonnakohus menetlusse üksnes juhul, kui maakohus annab loa otsuse edasikaebamiseks või esinevad § 637 lg-s 2 1 sätestatud asjaolud. Sellise loa annab kohus TsMS § 442 lg.10 kohaselt eelkõige juhul, kui apellatsioonikohtu lahend on maakohtu arvates vajalik ringkonnakohtu seisukoha saamiseks mingi õigusnormi kohta. Antud juhul kohtu hinnangul sellist asjaolu ei esine, mistõttu kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Priit Palmiste Kohtunik

Lk 3 / 3

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja