AS-i Ehitustrust hagi MTÜ Greenlife vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
43 917 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AS Ehitustrust (registrikood: 12310585; asukoht: Võru tn 167, 50115 Tartu) Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat M. L. (epost: XXX) Kostja MTÜ Greenlife (registrikood: 80333158; asukoht: Ringtee 27, 50105 Tartu; e-post: [email protected]) Kostja seaduslik esindaja A. T. (e-post: XXX)
Kohtuistungi toimumise aeg
13. jaanuar 2020. a, edasine menetlus kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista MTÜ-lt Greenlife välja AS-i Ehitustrust kasuks 43 917 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
Määrata AS-i Ehitustrust menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõista MTÜ-lt Greenlife välja AS-i Ehitustrust kasuks 3100 eurot.
5.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 632 lg 1).
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 633 lg 7). Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud ja poolte seisukohad
1.AS Ehitustrust (hageja) esitas 28.10.2019 Tartu Maakohtule hagiavalduse MTÜ-lt Greenlife (kostja) 43 9917 euro väljamõistmiseks ja taotluse hagi tagamiseks.
2.29.10.2019 määrusega kohus rahuldas hagi tagamise taotluse ning arestis kõik kostjale kuuluvad pangakontod kõikides Eesti Vabariigi krediidiasutustes ja kõikides välisriikide krediidiasutuste Eesti filiaalides 31 917 euro ulatuses hageja kasuks.
3.Hagi põhjenduste kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 24.05.2019 ostu-müügilepingu, mille kohaselt kohustus kostja müüma hagejale lepingu lisaks oleva projektdokumentatsiooni alusel koostatud liimpuitkonstruktsioone ning hageja kohustus kostjale tasuma nende eest kokku 53 205 eurot, millest 35 470 eurot kohustus hageja tasuma ettemaksuna (lepingu p 2.2.1. ja 2.2.2.). Lepingu sõlmimise järgselt täpsustasid pooled liimpuitkonstruktsioonide mahte ning lepiti kokku, et hageja tasub enne kauba üleandmist täiendavalt 12 000 eurot. Hageja tasus kostjale ettemaksuna kokku 47 470 eurot. Hageja rõhutas lepingueelsetel läbirääkimistel, et soovib liimpuitkonstruktsioone saada objektile hiljemalt 2019. a augusti jooksul. Esimene liimpuitraam (kokku 18-st raamist) tarniti kostja poolt ehitusobjektile alles 2019. a septembri alguses, järgmine alles septembri lõpus. Kuivõrd kostja oli konstruktsioonide tarnetega olulises ajalises viivituses, palus hageja esitada konstruktsioonide tarnete kohta täpsema ajagraafiku. 01.10.2019 e-kirjas teatas kostja, et suudab kõik kaared ja talad tarnida 2019. a oktoobrikuu jooksul. 07.10.2019 teatas kostja, et ei suuda kaupa oktoobrikuu jooksul siiski tarnida. Kostja viitas, justkui oleks tarne viibimises olnud süüdi hageja, kuna ei saanud õigeaegselt valmis tehnilisi jooniseid, mis ei vasta tõele. Läti valmistajatehasest selgus, et kostja on neile tasunud ettemaksu vaid 2 liimpuitkonstruktsiooni elemendi valmistamiseks, mis olid juba septembrikuu jooksul hageja ehitusobjektile tarnitud. Rohkemate konstruktsioonide (kokku 18 liimpuitraami ja 38 erineva liimpuitelemendi) jaoks ei ole kostja Läti valmistajatehasele ettemaksu tasunud, mistõttu ei olnud valmistajatehas nõus täiendavaid konstruktsioone valmistama enne, kui ta on saanud selle eest ettemaksu. Arvestades et ehitusobjektile tarnitud liimpuittoodete lepingujärgseks maksumuseks oli 3553 eurot, ei ole kostja kasutanud hagejalt ettemaksuna saadud ülejäänud 43 917 eurot (47 470-3553 = 43 917) eesmärgipäraselt, s.o Läti valmistajatehasele ettemaksu tasumiseks. See on ka tegelik põhjus, miks kostja sattus konstruktsioonide tarnetega raskustesse ega suutnud neid tähtaegselt hagejale tarnida. 15.10.2019 saatis kostja hagejale teate koostöö lõpetamisest. Kostja süüdistas hagejat otsekontakti loomises Läti valmistajatehasega, et saada ilma kostja vahenduseta tehasest tooteid, kuid see ei vasta tõele. Kirja lõpus on kostja teatanud, et nendevaheline koostöö lõpeb, millest saab järeldada, et kostja on lepingust taganenud või selle üles öelnud ega tarni enam hagejale lepingu alusel tarnimata jäänud konstruktsioone. Hageja on seisukohal, et antud juhul on hoopis kostja lepingut oluliselt rikkunud, kuna ei ole õigeaegselt tarninud ehitusobjektile liimpuitkonstruktsioone ning on lõpetanud lepingu omapoolse täitmise ja hagejal puudub alus arvata, et kostja sooviks või suudaks lepingut edaspidi täita. Hagejale on kostja lepingupartneriks olnud Läti tehase esindaja 18.10.2019 kinnitanud, et nende tootmises ei ole kostja poolt tellituna ühtegi liimpuittoodet ja kõik kostja
poolt tellitud tooted on tasutud ja tehasest välja saadetud. Hageja leiab, et kostja käitumine vastab võlaõigusseaduse (VÕS) § 116 lg 2 p 1, 3 ja 4 tunnustele. Juhindudes VÕS § 189 lg-st 1, lg 2 p-st 1 ja lg-st 3 nõuab hageja kostjalt tasutud summade tagastamist, millest on maha arvatud tarnitud kauba väärtus.
4.Kostja vastuse kohaselt ei saanud augustiks tarnida vajalikke liimpuitkonstruktsioone, kuna puudusid tööjoonised, millede järgi liimpuitu toota. Lõplikud joonised esitas AS Ehitustrust alles 07.10.2019. Septembris kostja poolt XXX ehitusobjektile viidud konstruktsioon oli ilmekas näide valedest joonistest, sest seda polnud võimalik ehitusplatsil kokku panna. Lisaks selgus, et joonistel on olulised puudused ja mõõtude erinevus võrreldes reaalse ehitusolukorraga. Hageja jõuline tahe suhelda otse ühe tootjaga tekkis vahetult peale lõplike jooniste valmimist. Helistati sisuliselt iga päev, et saada tehase kontakte, et teha seal inventuuri. Kostja hinnangul on ennekuulmatu, et üks lepingupartner nii jõuliselt sekkub teise osapoole tegevusse. Sellises olukorras pole võimalik koostöö jätkamine. Kuna hageja ei saatnud koostöö lõpetamise teatisele ühtegi kirjalikku vastust, võib aru saada, et hagejal puudusid vastuväiteid koostöö lõpetamisele ning kostja poolt pakutud olukorra lahendus sobis neile. Kostja kinnitas koostöö lõpetamise teatises, et tarnib juba valmis liimpuidu ehitusplatsile, mida kostja ka tegi 17.10.2019, ja tagastab ülejäänud ettemaksu.
5.08.01.2020 seisukohas leiab kostja täiendavalt, et lepingu kohaselt tasutud 17 735 euro näol oli tegemist broneerimistasuga, mis ei kuulu tagastamisele. Broneerimistasu tasutakse kliendilt müüjale, et tagada teatud aja jooksul kas kauba või teenuse saamine. Kui kaupa või teenust teatud aja jooksul ei ole võimalik kas toota või tarnida kliendi poolsete puuduste tõttu, ei kuulu broneerimistasu tagastamisele. Lisaks leiab kostja, hageja on saanud kaupu ja teenuseid kokku 8701 euro eest (kaks liimpuitkaart kokku 3744 eurot, 4 liimpuittala mahus 1,9m3 kokku 855 eurot, lisaks ühe kaare vedu XXX sse ja tagasi tehasesse ning ümberehitus kokku 602 eurot, tasumata arve nr 365 metall kinnituste sirgestamisega tegelemise eest summas 3500 eurot). Kostja arvates kuulub hageja poolt tasutust tagastamisele 21 034 eurot.
KOHTU SEISUKOHT
6.Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.
7.Hageja on esitanud kostja vastu nõude müügilepingu alusel üleantu tagastamiseks. VÕS § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Pooled ei vaidle selle üle, et lepingu (tl 94-96) alusel pidi kostja tarnima hagejale kokku 18 liimpuitraami ja 38 erinevat liimpuitelementi. Lepingu kohaselt oli kogu kauba maksumuseks 53 205 eurot. Pooled ei vaidle ka selle üle, et hageja on tasunud müügilepingu alusel kostjale kokku 47 470 eurot.
8.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal oli õigus müügilepingust taganeda või leping üles öelda, kas kostja oli ise lepingut oluliselt rikkunud ning millises ulatuses on hagejal õigus nõuda kostjalt lepingu alusel üleantu tagastamist.
9.Kuna müügilepingu puhul ei ole tegemist kestvuslepinguga, võib kahjustatud lepingupool lepingu olulise rikkumise korral lepingust taganeda. VÕS § 116 lg 1 kohaselt lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Olulise lepingurikkumisega on VÕS § 116 lg 2 kohaselt tegemist eelkõige, kui: 1) kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud; 2) rikuti kohustust, mille
täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu; 3) kohustust rikuti tahtlikult või raske hooletuse tõttu; 4) kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi; 5) teine lepingupool ei täida oma ükskõik millist kohustust VÕS §-s 114 nimetatud täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul või teatab, et ta selle tähtaja jooksul kohustust ei täida.
10.Kostja on 15.10.2019 teates (tl 127) koostöö lõpetamist põhjendanud koostöö jätkumise võimatusega, kuna hageja on soovinud saada tarnijate kontakte, et kostja koostööpartneri ja tarnija tehases Lätis inventuuri teha, millest kostja järeldab, et hageja eesmärk on kostja tarnija kaaperdada ja sõlmida temaga otse kontakt. Kohus on seisukohal, et kostja selline järeldus on meelevaldne ning tõendamata. Hagiavaldusest nähtuvalt hageja soovis luua Läti valmistajatehasega otsekontakti selleks, et konstruktsioonide tootmise ja tarnetega seotud probleeme operatiivsemalt lahendada. Eelnevat arvestades leiab kohus, et kostjal puudus lepingust taganemiseks alus ning seega ei ole leping lõppenud kostja poolt lepingust taganemisega.
11.Kohus nõustub hagejaga, et mitte hageja, vaid kostja on lepingu täitmise lõpetamisega lepingut oluliselt rikkunud, ning hagejal oli õigus lepingust taganeda. Pooled ei vaidle selle üle, et jooniseid pärast lepingu sõlmimist muudeti, kuid asja materjalidest nähtuvalt see ei olnud kostja poolt koostöö lõpetamise põhjuseks. Kostja on hagile esitatud vastuses ise välja toonud, et sai 07.10.2019 lõplikud joonised, mille järgi toota. Kostja ei ole tõendanud, et jooniste muutmise tõttu ei oleks kostja saanud lepingu täitmist jätkata.
12.VÕS § 188 lg 1 kohaselt lepingupool taganeb lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Kohus leiab, et hageja on hagiavalduse esitamisega soovinud lepingust taganeda ning hagiavaldust saab lugeda ühtlasi lepingust taganemise avalduseks.
13.Kui leping ei lõppenud hageja poolt lepingust taganemisega, saab kohtu hinnangul lugeda lepingu lõpetatuks poolte kokkuleppel, arvestades et kostja on soovinud hagejaga koostöö lõpetada ning hageja on esitanud kohtule hagi lepingu alusel üleantu tagastamiseks. Riigikohus on selgitanud, et lepingu kokkuleppel lõpetamine võib olla ka järelduslik. Ka sellisel juhul saab muu kui kestvuslepingu tagasitäitmisel lähtuda taganemise sätetest, kui poolte kokkuleppest ei tulene teisiti (vt Riigikohtu 08.11.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-10411, p 26). Kostja on hagejale saadetud koostöö lõpetamise teates märkinud, et tagastab enammakstud summad.
14.VÕS § 189 lg 1 esimese lause kohaselt lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Tagastamise või väljaandmise asemel peab lepingupool hüvitama üleantu väärtuse, kui tagastamine või väljaandmine on üleantu olemuse tõttu välistatud, muu hulgas, kui üleantu seisneb teenuse saamises või asja kasutamises (VÕS § 189 lg 2 p 1). Kui üleantu hind on lepingus määratud, loetakse see VÕS § 189 lõike 2 tähenduses üleantu väärtuseks.
15.Hageja nimetab kogu lepingu alusel tasutud summat ettemaksuks, ning nõuab selle tagastamist. Kostja sõnul ja lepingu p-st 2.2.1 nähtuvalt 17 735 eurot oli broneerimistasu, mis kostja hinnangul tagastamisele ei kuulu. Lepingust nähtuvalt broneerimistasuna maksti osa kauba maksumusest. Leping broneerimistasu puudutavat täiendavalt ei reguleeri. Kohus leiab, et lepingus broneerimistasuna nimetatud summa on käsitletav käsirahana VÕS § 156 tähenduses.
16.VÕS § 156 lg 1 kohaselt käsirahaks on ühe lepingupoole poolt teisele lepingupoolele lepingu sõlmimise tõendamiseks ja selle täitmise tagamiseks antud rahasumma. VÕS § 156 lg 2
kohaselt käsirahaga tagatud lepingu täitmise korral eeldatakse, et käsiraha arvestatakse võlgnetava kohustuse täitmise katteks, täitmise võimatuse korral aga käsiraha tagastatakse. Käsirahaga tagatud lepingu täitmata jätmise tagajärgi reguleerib VÕS § 157. Kui käsirahaga tagatud leping jääb täitmata käsiraha andnud lepingupoole süü tõttu, jääb käsiraha VÕS § 157 lg 1 kohaselt teisele lepingupoolele. Kui käsirahaga tagatud leping jääb täitmata muul põhjusel kui käsiraha andnud lepingupoole süü tõttu, võib käsiraha andnud lepingupool nõuda VÕS § 157 lg 2 kohaselt käsiraha tagastamist.
17.Kohus leiab, et kuna praegusel juhul ei jäänud leping täitmata käsiraha andnud lepingupoole süü tõttu (vt kohtuotsuse p 11), kuulub käsiraha hagejale tagastamisele.
18.Hagiavalduse kohaselt on kostja tarninud hageja ehitusobjektile kokku 3553 euro eest liimpuitmaterjali, kostja sõnul on hageja saanud kaupu ja teenuseid kokku 8701 euro eest. Hagiavalduse p-st 1.11 nähtub, et kostja tarnis hagejale kaks liimpuitkaart ning kaks liimpuittala mahuga 0,42 m3. Kostja seevastu leiab, et tarnis kaks liimpuitkaart ning neli liimpuittala mahuga 1,9m3. Liimpuitkaarte lepingujärgseks maksumuseks on hageja sõnul kokku 3364 eurot, arvestusega et ühe raami lepingujärgseks maksumuseks on 1600 eurot, millele lisandub liimpuidu tugevusklassi suurendamisega seonduvalt täiendavalt 82 eurot [(1600+82) x 2]. Samal ajal kostja nimetab ühe kaare maksumusena 1872 eurot. Tarnitud kahe liimpuittala lepingujärgne maksumus on hageja sõnul kokku 189 eurot. Kostja sõnul nelja tarnitud liimpuittala maksumus on kokku 855 eurot. Kostja leiab, et lisaks liimpuitkaarte ja talade maksumusele tuleb hagejal tasuda ühe kaare ümberehituse ning veo eest XXX sse ja tagasi tehasesse kokku 602 eurot. Samuti on kostja sõnul tasumata arve nr 365 metallkinnituste sirgestamisega tegelemise eest summas 3500 eurot.
19.Kohus leiab, et kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta on täitnud lepingut suuremas mahus kui hageja väidab. Seega tuleb kohtu hinnangul lähtuda hagiavalduses märgitust, mille kohaselt kostja tarnis hagejale kaks liimpuitkaart ning kaks liimpuittala mahuga 0,42 m3. Lepingu lisaks oleva hinnapakkumise kohaselt ühe liimpuitraami maksumus on 1600 eurot (tl 92). Kostja ei ole lahti kirjutanud, kuidas on kujunenud ühe liimpuitkaare maksumuseks 1872 eurot. Seega peab kohus võimalikuks arvestada liimpuitkaarte lepingujärgseks maksumuseks hagiavalduses märgitud 3364 eurot. Liimpuittala ühe kuupmeetri hind on lepingu lisaks oleva hinnapakkumise alusel 450 eurot. Liimpuittalade mahuga 0,42 m3 hinnaks tuleb lugeda seega 189 eurot. Eeltoodut arvestades loeb kohus tõendatuks, et kostja tarnis hagejale tooteid lepingujärgse maksumusega 3553 eurot.
20.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue lepingu alusel üleantu tagastamiseks on põhjendatud. Arvestades lepingu alusel tasutust maha tarnitud toodete lepingujärgse maksumuse, tuleb kostjal tagastada hagejale 43 917 eurot (47 470-3553 = 43 917). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
21.Arvestades hagi rahuldamist jätab kohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
22.Hageja palub kostjalt menetluskuludena välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivud 1050 eurot, hagi tagamisega seotud kohtutäituri kulu summas 370 eurot ning kulud õigusabile summas 3220 eurot (lepingulise esindaja tunnihind 140 eurot, ilma käibemaksuta, ning ajakulu kokku 23 tundi: hagi tagamise avalduse ja hagi ettevalmistamine ja kohtule esitamine, sh tõendite kogumine, suhtlus kliendiga ja kohtuga 10 tundi; hagi tagamise toimingute teostamine, sh suhtlus kohtutäituriga 1,5 tundi; kostja määruskaebusele vastuse koostamine 3 tundi; kostja kompromissettepanekutele reageerimine, sh suhtlus kliendi ja kohtuga 3 tundi; kohtuistungiks ettevalmistamine ja esindus kohtuistungil, sh suhtlus kliendiga 2,5 tundi; kokkuvõtvate seisukohtade koostamine 3 tundi).
23.Kostja vaidleb vastu hageja lepingulise esindaja kulude suurusele, leides et need on ebaproportsionaalselt suured ning võivad sisaldada tasu teenuste eest, mida pole osutatud või on osutatud oluliselt väiksemas määras – näiteks kompromissläbirääkimisteks on kostja poolt olnud üks või kaks telefonikõnet kestusega maksimaalselt 10 minutit.
24.Kohus leiab, et riigilõivude ning hagi tagamisega seotud kohtutäituri kulude osas on hageja menetluskulude kostjalt väljamõistmine põhjendatud taotletud ulatuses. Riigilõivude tasumise kohustus tuleneb seadusest ning hageja on tasunud riigilõivusid seaduses sätestatud ulatuses (riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1, § 59 lg 17). Hagi tagamisega seotud kohtutäituri kulud on tõendatud kohtutäituri tasu otsusega. Hageja lepingulise esindaja kulude osas nõustub kohus kostjaga, et need on ebaproportsionaalselt suured. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja ajakulu kokku 23 tundi ei saa pidada asja keerukust ja mahtu arvestades täies ulatuses põhjendatuks ja vajalikuks (TsMS § 175 lg 1). Kuna tegemist ei olnud ei mahuka ega õiguslikult keeruka vaidlusega, peab kohus hageja lepingulise esindaja ajakulu põhjendatuks kokku 12 tunni ulatuses (hagi tagamise avalduse ja hagi ettevalmistamine ja kohtule esitamine, sh tõendite kogumine, suhtlus kliendiga ja kohtuga 6 tundi, hagi tagamise toimingute teostamine, sh suhtlus kohtutäituriga 0,5 tundi, kostja määruskaebusele vastuse koostamine 1 tund; kostja kompromissettepanekutele reageerimine, sh suhtlus kliendi ja kohtuga 1 tund; kohtuistungiks ettevalmistamine ja esindus kohtuistungil, sh suhtlus kliendiga 2,5 tundi; kokkuvõtlike seisukohtade koostamine 1 tund). Eeltoodud põhjendustel määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 3100 eurot (1050 + 370 + 12 x 140).
25.Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.