6.Swedbank Liising Aktsiaselts (rk: 10434248), esindaja Külli Reinfeld
7.Tartu Linnavalitsus
8.Salva Kindlustuse AS (rk: 10284984)
9.Eesti Energia Aktsiaselts (rk: 10421629)
10.Marju Ernits Guldager (ik: XXXXXXXXXXX) Pankrotihaldur Oksana Kutšmei, esindaja Vladimir Kutšmei
RESOLUTSIOON
1.Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 26. oktoobri 2020 määrus muutmata.
2.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Aare Tomsoni kanda. Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Tartu Maakohus kuulutas 25.08.2015 määrusega välja Aare Tomsoni (võlgnik) pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Oksana Kutšmei. 28.06.2018 määrusega lõpetas maakohus võlgniku pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisega ning algatas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Pankrotihalduri töötasuks määrati 9516,74 eurot (sh käibemaks) ja kinnitati kulud 504,58 eurot ning mõisteti nimetatud summad välja pankrotivarast. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluses jäeti usaldusisik määramata ja kohustati võlgnikku täitma usaldusisiku kohustusi. Võlgnikku kohustati tegema võlausaldajatele väljamakseid üks kord aastas, iga aasta 20. juunil, ning esitama kohtule võlgniku kohustuste täitmise kohta aruandeid iga aasta 1. jaanuaril ja 1. juulil. Kohtumäärus tehti menetlusosalistele e-toimikus nähtavaks 28.06.2018. Pankrotihaldur avas määruse e-toimikus 28.06.2018. Võlgnik määrust e-toimikus ei avanud. Määrus saadeti võlgnikule e-postiga 28.06.2018 ja uuesti 11.07.2018. Võlgnik kinnitas määruse kättesaamist e-kirja teel 11.07.2018 kell 15.36 ning kättetoimetamise aeg kanti kohtute infosüsteemi. 12.07.2018 kell 10.31 saatis võlgnik maakohtu kantseleiametnikule e-kirja, kus selgitas, et sai määruse kätte 28.06.2018 e-toimiku kaudu, kuid kättesaamist ei õnnestunud kinnitada. Võlgnik palus lugeda kättetoimetamise ajaks 28.06.2018 ja lähtuda jõustumisel sellest kuupäevast. Määruse jõustumise kuupäevaks loeti seega 14.07.2018. 17.07.2018 esitas pankrotihaldur taotluse halduri täiendava kulu 750 eurot kinnitamiseks. Maakohus kinnitas kulu 19.07.2018 määrusega (jõustunud 17.12.2018). 18.07.2018 esitas pankrotihaldur maakohtule taotluse kohustada Swedbank AS-i võimaldama võlgniku endisele pankrotihaldurile juurdepääs võlgniku arvelduskontole nr X. Taotluse kohaselt on võlgniku kontol reserveeritud pankrotihalduri tasu ja kulude katteks 11 919,32 eurot. Haldur asus 17.07.2018 tegema väljamakseid, kuid see ebaõnnestus, kuna võlgnik oli pangale esitanud jõustunud 28.06.2018 kohtumääruse ning pank oli piiranud halduri juurdepääsu kontole. Pangal puudus õiguslik alus halduri taotluse ja nõusolekuta kontot arestist vabastada ning lubada võlgnikul kasutada kontol hoiustatud pankrotivara. Maakohus rahuldas
taotluse 19.07.2018 määrusega. 20.07.2018 tegi maakohus täiendava määruse, millega piiras võlgniku juurdepääsu nimetatud kontole. 09.08.2018 esitas endine pankrotihaldur maakohtule taotluse järeljagamise läbiviimiseks võlgniku pankrotimenetluses põhjendusel, et võlgniku pankrotivara hulka kuulub nõue arvelduskontolt nr X õigustamatult sularahas väljavõetud 11 850 eurot tagastamiseks ja panga teenustasuks kulutatud 59,25 euro hüvitamiseks.
2.06.09.2018 toimus kohtuistung. Pankrotihaldur selgitas, et ei saanud 28.06.2018 kohtumääruse alusel väljamakseid teha, sest 17.07.2018 oli halduri juurdepääs kontole blokeeritud. Võlgnik oli 16.07.2018 esitanud pangale jõustunud kohtumääruse pankrotimenetluse lõpetamise kohta, mille alusel blokeeris pank halduri ligipääsu kontole. Etoimiku andmetel pidi määrus jõustuma 25.07.2018. Võlgnik selgitas kohtuistungil, et tema hinnangul on tegemist pankrotimenetlusest üle jäänud rahaliste vahenditega. Maakohus selgitas kohtuistungil, et võlgnik ei ole käitunud oma menetlusõiguste käsutamisel heausklikult, laveerides 28.06.2018 määruse kättesaamise kinnitamisega, ja andis võlgnikule korralduse tagastada kontolt võetud raha samale kontole. Võlgnik esitas 09.09.2018 kohtu korraldusele vastuväite, mille maakohus jättis 23.01.2019 määrusega rahuldamata.
3.19.09.2018 määrusega rahuldas maakohus võlgniku endise pankrotihalduri taotluse võlgniku pankrotimenetluses järeljagamise läbiviimiseks ja kinnitas järeljagamise läbiviijaks pankrotihalduri O. Kutšmei.
4.20.09.2018 esitas võlgnik kohtule aruande, milles selgitas, et tema tulutoovaks tegevuseks on raamatu kirjutamine. Võlgnik on sõlminud kirjastusega suulise kokkuleppe ja raamat peaks müügile jõudma 2019. a alguses. Võlgnik on registreeritud töötuna. 31.12.2018 esitas võlgnik kohtule aruande, milles selgitas, et tegeleb endiselt raamatu kirjutamisega ning raamatu ilmumist on oodata 2019. a alguses. Võlgnik osaleb alates 2018. a novembrist C, CE ja D kategooria sõidukijuhi kursustel ning pärast koolituse läbimist mais 2019 saab tööd puksiirauto juhina. 30.06.2019 esitas võlgnik kohtule aruande, milles selgitas, et on koolituse läbinud, kuid peab sooritama veel sõidueksami juulis 2019. Võlgnik on lõpetanud raamatu käsikirja ja ootab kirjastuse redaktsioone.
5.13.10.2019 esitas pankrotihaldur kohtule vahearuande järeljagamise läbiviimise kohta. Haldur esitas võlgnikule 18.10.2018 nõudekirja raha tagastamiseks, kuid võlgnik keeldus seda täitmast. Haldur esitas 22.07.2019 Lõuna Ringkonnaprokuratuurile kuriteoteate ja tsiviilhagi. Prokuratuur on alustanud kuriteoteate alusel kriminaalasja nr 18760000080. Haldur on esitanud ka Swedbank AS vastu hagi Harju Maakohtusse (tsiviilasi nr 2-19-7803).
6.Maakohus küsis 29.10.2019 kirjaga võlausaldajatelt seisukohta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse jätkamise osas. Tartu Linnavalitsus teatas, et ei soovi jätkata võlgnikult nõude 46,02 eurot sissenõudmist. Salva Kindlustuse AS väljendas nõusolekut kohustustest vabastamise menetluse jätkamiseks. Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu, Swedbank Liising AS ning kohtutäitur Reet Rosenthal olid seisukohal, et on ilmnenud asjaolud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 5 alusel. Eesti Energia AS leidis, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud.
7.30.12.2019 esitas võlgnik aruande, milles märkis, et töötab alates 01.09.2019. Võlgnik on lõpetanud raamatu kirjutamise, kuid kirjastamine on viibinud, sest kirjastaja soovib enne avaldamist tutvuda kõikide faktidega. Raamatu honorar on 4385 eurot. 21.01.2020 esitas võlgnik aruande täiendused. Võlgnik selgitas, et kuna kohus on määranud teda ennast usaldusisikuks, ei saa ta esitada usaldusisiku arvelduskonto väljavõtet. Võlgnik ei
ole sõlminud kirjastajaga kirjalikke kokkuleppeid. Võlgnik töötab MTÜ-s X ning tegeleb liimpuittoodete tutvustamise, ehituskarkasside tugevuse hindamise, transpordi ja müügilepingute sõlmimisega. Pärast katseaega lisandub töötasule X eurot (neto) müügitehingutelt sõlmitud vahendusprotsent, lisaks tasub ettevõte võlgniku telefoniarved ja sõidukiga seotud kulud. Võlgnik lisas aruandele 2019. a pangakonto väljavõtte ning romaani esimese peatüki.
8.13.02.2020 andis kohus võlgnikule võimaluse esitada täiendavaid seisukohti seoses kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise otsustamisega. 27.02.2020 teatas võlgnik, et on haigestunud ja taotles tähtaja pikendamist. Kohtuametnik palus võlgnikul esitada haigestumise kohta tervisetõend hiljemalt 02.03.2020. Võlgnik tervisetõendit ei esitanud, samuti ei esitanud võlgnik täiendavaid seisukohti.
9.30.06.2020 aruandes selgitas võlgnik, et 2020. aastal on ta olnud haige. Raamatu väljaandmine lükkus edasi seoses COVID-19 viirusega, sest kirjastajatel puudus võimalus raamatu turustamiseks.
MAAKOHTU LAHEND
10.Tartu Maakohus keeldus 26. oktoobri 2020 määrusega A. Tomsonit pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast ja lõpetas A. Tomsoni kohustustest vabastamise menetluse. Määruse kohaselt kõrvaldas võlgnik kohustustest vabastamise menetluse alguses oma arvelduskontolt pankrotihalduri tasu ja kulude katteks reserveeritud 11 919,32 eurot. Kohus andis 06.09.2019 istungil võlgnikule korralduse raha tagastada. Võlgnik korraldust ei täitnud. Võlgnik on menetluse algusest saati käitunud pahausklikult ja kuritarvitanud oma menetlusõigusi. Laveerides kohtumääruse kättetoimetamise ajaga, saavutas võlgnik pankrotimenetlust lõpetava määruse üllatusliku jõustumise pankrotihalduri jaoks. Saavutanud kohtumääruse jõustumise, nõudis võlgnik pangalt viivitamatult halduri konto käsutusõiguse lõpetamist, et takistada halduril väljamaksete tegemist pankrotihalduri tasu ja kulude katteks. Pankrotimenetlust lõpetavas määruses on märgitud halduri kulude suurus ning et raha on broneeritud võlgniku kontol. Täiendavalt on kohus 06.09.2019 istungil selgitanud, et tegemist on haldurile kuuluva rahaga, ja andnud korralduse raha tagastada. Võlgnik ei ole täitnud halduri ega kohtu korraldusi raha tagastamiseks. Võlgnik ei ole raha kasutanud ka võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Seega on võlgnik kahjustanud võlausaldajate huve saada oma nõue rahuldatud. Võlgnik on olnud teadlik, et rikub oma kohustusi, eiranud halduri ja kohtu korraldusi rikkumise kõrvaldamiseks, mistõttu võlgnik on soovinud õigusvastast tagajärge ning seega rikkunud oma kohustusi tahtlikult võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 5 mõistes. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest on möödunud kaks aastat kolm kuud. Võlgnik ei ole jätkuvalt täitnud oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi nõuetekohaselt. Võlgnik ei ole täitnud mõistlikult tulutoova tegevusega tegelemise kohustust. Väited raamatu kirjutamise ja saadava honorari kohta on paljasõnalised. Võlgnik ei ole sõlminud vastavaid lepinguid, edastanud kirjastaja nime ega kontaktandmeid. Vastuseks kohtu päringutele esitas võlgnik kümme lehekülge kirja- ja faktivigadega teksti. Võlgnik lubas 31.12.2018 aruandes, et asub pärast töötukassa koolitust tööle autojuhina. Sarnaselt kirjastamisele viibis ka koolituse läbimine. Võlgnik ei ole siiani lubatud tööle asunud. Kohtu hinnangul on võlgnik esitanud eksitavat informatsiooni oma tegevuse kohta eesmärgiga varjata oma tegelikku tegevust. Vastuseks kohtu päringule selgitas võlgnik 21.01.2020, et tema tegelik tulutoov tegevus on töötamine MTÜ-s X, töötasu on X eurot netotasuna, lisaks katab ettevõte tema side- ja transpordikulud. Võlgniku esitatud konto väljavõttelt nähtub töötasu laekumine üksnes 14.10.2019 summas X eurot. Kontolt nähtuvad ülekanded A.A.-lt kokku 9235 eurot ja B.B.-lt kokku 110 eurot ning sularahasissemaksed: 17.09.2019. a 400 eurot, 29.10.2019. a 200 eurot ja
06.11.2019. a 200 eurot. Võlgnik on võitnud EuroJackpotiga 8,80 eurot ning saanud töötukassalt toetusi ja stipendiume. Arvestades nimetatud laekumisi ja aruandes märgitud igakuist töötasu X eurot netotasuna, on võlgniku sissetulekud ületanud igakuiselt arestitava määra, ent võlgnik ei ole igakuiselt eraldanud pankrotiseaduses ettenähtud osa oma sissetulekust ega seda võlausaldajatele välja maksnud. Sellega on võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg-test 3–5 tulenevat loovutuskohustust. Võlgnikule on tema kohustusi korduvalt selgitatud ja antud juhised rikkumiste heastamiseks. Võlgniku käitumine ei viita soovile anda endast parim võlausaldajate nõuete rahuldamiseks pankrotiseaduse reegleid järgides. Võlgnik on loonud olukorra, kus ta kohustustest vabastamise menetluses nõudeid pankrotiseadusega sätestatud korras ei rahulda ning võlausaldajatel ei ole ka selle menetluse väliselt võimalik oma nõuet maksma panna. Võlgniku kohustustest vabastamise menetlusel puudub perspektiiv. Võlgniku tegevuse tagajärjel kuulub tema pankrotivara hulka nõue võlgniku vastu kontolt õigustamatult sularahas väljavõetud 11 850 euro tagastamiseks ja panga teenustasu 59,25 euro hüvitamiseks, milliste rahaliste vahendite suhtes on kohus määranud järeljagamise läbiviimise. Pankrotimenetluses rahuldamata jäänud võlausaldajate tunnustatud nõuete suurus on 179 433,55 eurot. Kuna jätkuvalt on tegemata väljamaksed pankrotimenetluse kulude hüvitamiseks (ajutise halduri tasu, halduri tasu, kulud), välistab nimetatud asjaolu võlgniku kohustustest vabastamise menetluse jätkamise. Eelnevast tulenevalt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluses enne viie aasta möödumist ilmnenud PankrS § 175 lg 2 p-s 2 sätestatud alus kohustustest vabastamisest keeldumiseks, s.o võlgnik on tahtlikult rikkunud PankrS § 173 lg-tes 1, 2 ja 3 nimetatud kohustusi ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Tuginedes PankrS § 175 lg-le 5 tuleb keelduda võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Seetõttu lõpetab kohus PankrS § 175 lg 8 alusel võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
11.A. Tomson esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 26. oktoobri 2020 määruse tühistamist. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) esitas võlgnik tõendi oma haiguse kohta tähtaegselt. Tõend on ekslikult registreeritud tsiviilasjas nr 2-19-16452, kuigi võlgnik kantseleis märkis, et tõend peab minema pankrotimenetluse juurde. Võlgnik oli haiguslehel X–X; 2) on võlgnik 2015–2020 aktiivselt kandideerinud erinevatele ametikohtadele (82 kandideerimist läbi cvkeskus.ee portaali), on kirjutanud raamatut, millest loodab saada märkimisväärset tulu, ja leidnud töökoha MTÜ-s X. MTÜ X on muutunud maksejõuetuks, kuna Tartu Maakohtu 29.10.2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-16452 arestiti MTÜ X kontod. Selle tulemusena pole võlgnik töötasu saanud ning on asunud otsima uut tööd. Arvestades Eesti majanduses toimuvat, võlgniku vanust ja võlgniku kohta meedias avaldatud väiteid, on töö leidmine keerukas, mida ei saa võlgnikule ette heita. Võlgnik on vastavalt võimalustele võlgnevusi vähendanud, tasudes Maksu- ja Tolliametile 461,67 eurot; 3) ei põhine kohtu väited järeljagamise osas ühelgi kohasel õigusaktil. 11 850 eurot asus pankrotimenetluse lõppemise hetkel võlgniku kontol, praegu on 11 850 eurot võlgniku valduses sularahas. Olukorras, kus on muutunud üksnes raha hoiustamise koht, pole võimalik rääkida järeljagamise aluse tekkimisest PankrS § 166 lg 1 mõttes. Kohus väidab, et võlgnik on jätnud täitmata kohtu korralduse 11 850 eurot kandmiseks kontole, kuid pole viidanud ühelegi õigusaktile, mille kohaselt võlgnikul on selline kohustus. Seega heidab kohus võlgnikule ette kohtu õigusvastase korralduse täitmata jätmist. Arusaamatu on ka väide, et võlgnik on
mõjutanud konto käsutusõiguse lõppemist. 28.06.2018 määrusega vabastati pankrotihaldur pankrotihalduri kohustustest ja lõpetati pankrotimenetlus. Seega puudub 28.06.2018 määruse jõustumisest alates halduril õigus kasutada võlgniku kontot või teha sellelt kontolt ülekandeid. Juhul kui kohus eeltoodud käsitlusega ei nõustu, peab kohus oma seisukohta põhjendama ja viitama asjakohastele õigusaktidele. Lisaks on kohus ignoreerinud PankrS § 166 lg-t 3, mille järgi toimuks järeljagamine vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele, mitte ei tohiks kogu summat kanda ühele võlausaldajale (endisele pankrotihaldurile); 4) on ebaõige kohtu väide, et võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lg-test 3–5 tulenevat loovutuskohustust. A.A.-lt ja B.B.-lt saadud summad on laen. Võlgnik oli sunnitud võtma vanematelt laenu, kuna oli üle 7 kuu töövõimetu ning tema ülalpidamisel on kaks alaealist last.
VASTUSTAJATE SEISUKOHAD
12.Tartu Linnavalitsus teatas, et on loobunud võlgnikult nõude 46,02 eurot sissenõudmisest ja ei soovi edasiselt pankrotimenetluses osaleda. Võlgnikult on linnavalitsusele 25.05.2018 laekunud 4,66 eurot (jaotise alusel väljamakse), võlgnetavaks summaks jäi 41,36 eurot.
13.Eesti Energia AS teatas, et ei vaidle määruskaebusele vastu. 16.05.2018 on Eesti Energia AS-le laekunud 70,03 eurot.
14.Salva Kindlustuse AS teatas, et ei pea määruskaebust põhjendatuks.
15.Kohtutäitur R. Rosenthal palub jätta määruskaebuse rahuldamata.
16.Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Võlgnikul on Maksu- ja Tolliameti ees võlgnevus 9736,73 eurot. Võlgnik on tahtlikult rikkunud PankrS § 173 lg-tes 1, 2 ja 3 sätestatud kohustusi ning kahjustanud võlausaldajate huve.
17.Marju Ernits Guldager palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Võlgnik on isik, kes jätkuvalt ei täida oma kohustusi ega lubadusi ja ei vääri kohustustest vabastamist. Tööportaalis 82 korral oma CV saatmist ei saa lugeda aktiivseks tööotsimiseks. Tõendist ei nähtu, mis ajal on töösoovid välja saadetud ja kas kandideeritud on kvalifikatsioonile vastavale tööle. On alus arvata, et võlgnik tegutseb ettevõtlusega n-ö mustalt või MTÜ-de vahendusel.
18.OP Finance AS taotleb määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulude määruskaebuse esitaja kanda jätmist. Maakohus on õigesti leidnud, et võlgnik on menetluse algusest saati käitunud pahausklikult ja kuritarvitanud oma menetlusõigusi. Samuti on kohus õigesti teinud ettekirjutuse raha tagastamiseks, tuginedes PankrS § 173 lg-le 2. Tervisetõendi esitamisega seonduvad asjaolud ei ole olulise tähtsusega, kuna vaatamata haiguslehel olemisele on võlgnik rikkunud talle seatud kohustusi. Võlgniku pahausksele tegutsemisele viitab nt ka meedias kajastatud juhtum, kus võlgnik, olles haiguslehel, tegeles kaitsemaskide müümisega. Nimetatud äritegevus ilmestab asjaolu, et võlgnik ei käitu läbipaistvalt ja ausalt.
19.Swedbank Liising AS taotleb määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulude määruskaebuse esitaja kanda jätmist. Võlgnik on tahtlikult rikkunud PankrS § 173 lg-tes 1, 2 ja 3 sätestatud kohustusi ning kahjustanud võlausaldajate huve. Võlgnik ei ole oma tegevuses aus. Puudub ülevaade, millal ja millistele töökohtadele on võlgnik kandideerinud. Määruskaebusele lisatud maakohtu 29.10.2019 määrusest nähtuvalt on võlgnik juba 2019. a mais ja ilmselt ka varasemalt töötanud MTÜ-s X. 01.04.2020 saates „X“ oli võlgnikuga intervjuu, kust selgus, et võlgnik tegutseb juba aastaid Venemaal. Eeltoodud infot ei ole võlgnik kohustustest vabastamise menetluses avaldanud. Võlausaldajate nõudeid võlgnik rahuldanud ei ole. Maksu- ja Tolliametile sai 363,34 eurot tasutud seetõttu, et Maksu- ja Tolliamet tasaarvestas võlgniku 2018. a füüsilise isiku tuludeklaratsiooni alusel
tagastamisele kuuluva 363,34 eurot maksunõudega 10 198,40 eurot. Tõendamata on võlgniku väited võetud laenude sihtotstarbe osas. Ei ole välistatud, et võlgnik on võtnud uusi kohustusi, mis ei ole kooskõlas kohustustest vabastamise menetluse eesmärgiga.
20.Pankrotihaldur O. Kutšmei vaidleb määruskaebusele vastu. O. Kutšmei nõustub maakohtuga, et võlgnik on tahtlikult rikkunud PankrS § 173 lg-tes 1, 2 ja 3 nimetatud kohustusi ning kahjustanud võlausaldajate huve. Pankrotivara ei lakka olemast pankrotivara ka pankrotimenetluse lõpetamisel ilma võlausaldajate nõuete täieliku rahuldamiseta ja võlgnikul ei teki pankrotimenetluse lõpetamisel õigust asuda pankrotivara ilma pankrotihalduri nõusolekuta või kohtu loata iseseisvalt käsutama. Seda seisukohta kinnitavad nii PankrS § 166 kui ka § 156 lg 1. Alles pärast pankrotivarast väljamaksete tegemist ja võlausaldajate nõuete täielikku rahuldamist järelejäänud vara tagastatakse võlgnikule. Võlgnikule oli teada, et võlausaldajate nõuded ei saanud täielikult rahuldatud ning et kontol hoiustatud raha oli pankrotivara, mis oli reserveeritud pankrotimenetluse kulude katteks. Eeltoodu on selgelt märgitud 28.06.2018 määruses. Seega käitus võlgnik juba kohustustest vabastamise menetluse alguses õigusvastaselt ja pahatahtlikult, kõrvaldades pankrotivara kontolt pankrotihalduri tasuks ja kulude hüvitamiseks mõeldud raha. Vaatamata korduvatele kohtu ja pankrotihalduri nõudmistele ei ole võlgnik raha tagastanud. Võlgniku väide tööotsimise kohta ei ole tõsiseltvõetav. Üheks töökohaks, millele võlgnik kandideeris, oli kohtutäituri O. Kutšmei büroo kulleri töökoht. Tõenäoliselt on ka ülejäänud 81 kandideerimist tehtud selleks, et saada kirja „töökohale kandideerimist“. Võlgnik tegutseb sh MTÜ X kaudu eesmärgiga varjata oma sissetulekuid. Seoses täiteasjaga nr XXX/XXXX/XXXX on kohtutäitur tutvunud MTÜ X konto väljavõttega. Väljavõttest nähtuvalt osutab võlgnik MTÜ X kaudu teenuseid. 28.05.2019 laekus MTÜ X kontole 17 735 eurot viitega arvele nr X. Raha võeti osaliselt MTÜ X kontolt sularahas välja ja osaliselt kanti üle võlgniku lähikondsele (elukaaslane C.C.). Seda, et võlgnik tegutseb sh MTÜ X kaudu, kinnitab ka tsiviilasi nr 2-19-16452.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
21.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu vaidlustatud määrus muutmata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 (koostoimes TsMS §-s 659 sätestatuga) ei korda neid kõiki käesolevas määruses.
22.PankrS § 175 lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Maakohus keeldus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast PankrS § 175 lg 2 p 2 alusel ning tuvastas, et võlgnik rikkus süüliselt PankrS § 173 lg-tes 1-3 nimetatud kohustusi ja kahjustas sellega võlausaldajate huve. Ükski määruskaebuses esitatud põhjendus ei lükka ümber maakohtu poolt tuvastatud asjaolusid võlgniku poolt PankrS § 173 lg-tes 1-3 nimetatud rikkumiste kohta.
23.Tartu Maakohtu 28.06.2018 määrusega lõpetati muu hulgas A. Tomsoni pankrotimenetlus ning algatati A. Tomsoni suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Sama määruse resolutsiooni p-de 4 ja 5 kohaselt määrati pankrotihaldur O. Kutšmei töötasu suuruseks A. Tomsoni (pankrotis) pankrotimenetluses kokku 9516,74 eurot ning kinnitati pankrotihaldur O. Kutšmei poolt pankrotimenetluses tehtud vajalikud kulud 504,58 eurot. Nimetatud kulud kokku 10 021,32 eurot kuuluvad väljamõistmisele pankrotivara arvelt. Samuti nähtub maakohtu eelmärgitud määrusest, et A. Tomsoni arvelduskontol oli reserveeritud pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks 11 919,32 eurot. Puudub vaidlus, et nimetatud asjaolud olid võlgnikule teada ning neid asjaolusid on maakohus 06.09.2018 kohtuistungil võlgnikule
täiendavalt selgitanud. Vaidlus puudub ka selles, et pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks reserveeritud rahast 11 850 eurot võttis võlgnik 17.07.2018 sularahas välja. Tartu Maakohtu 28.06.2018 määruse resolutsiooni p 7 kohaselt jättis kohus A. Tomsoni kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku määramata ja kohustas A. Tomsonit ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sama määruse resolutsiooni p 8 kohaselt tuleb usaldusisikul kanda võlgniku igapäevakulutusteks mõeldud arvelduskontole 25 protsenti võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust, mis ületab summat, millele ei saa seaduse kohaselt pöörata sissenõuet, ning ülejäänud 75 protsenti võlgniku teisele arvelduskontole, millelt usaldusisik teeb väljamakseid võlausaldajatele üks kord aastas (iga aasta 20. juunil). Maakohus on õigesti rõhutanud, et võlgnik on käitunud pahatahtlikult, kuna ei täitnud maakohtu 06.09.2018 istungil kohtu poolt antud korraldust 11 850 euro arvelduskontole tagasikandmiseks. Isegi kui jätta eelmärgitu arvestamata, oleks võlgnik pidanud nimetatud 11 850 eurot kasutama Tartu Maakohtu 28.06.2018 määruse resolutsiooni p-s 8 ettenähtud korras. Tegelikkuses ei ole võlgnik saadud rahast võlausaldajate nõudeid rahuldanud. Samuti ei ole võlgnik täitnud Tartu Maakohtu 28.06.2018 määruse resolutsiooni p-s 9 ettenähtud kohustust, kuna maakohtule esitatud aruannetes ei ole ta kajastanud 11 850 euro kasutamist. Ringkonnakohus märgib, et käesolevas vaidluses kontrollib ringkonnakohus maakohtu 26.10.2020 määruse seaduslikkust ja põhjendatust, st tuleb hinnata, kas maakohus on põhjendatult keeldunud võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisest või mitte. Ringkonnakohus ei kontrolli maakohtu 19.09.2018 määruse, millega määrati A. Tomsoni pankrotivara hulka kuuluvates rahaliste vahendite järeljagamine, seaduslikkust. Seetõttu ei ole asjakohased need määruskaebuses esitatud väited, mis käsitlevad hinnangut maakohtu 19.09.2018 määrusele. Oluline ei ole määruskaebuses väidetu, et võlgnikul on 11 850 eurot tema valduses alles. Nagu ringkonnakohus eelnevalt märkis, rikkus võlgnik Tartu Maakohtu 28.06.2018 määruse resolutsiooni p-des 8 ja 9 ettenähtud kohustusi ning määruskaebuses puuduvad põhjendused, mis takistasid võlgnikul nimetatud kohustusi täita. Eelmärgituga rikkus võlgnik PankrS § 173 lg-tes 2 ja 3 nimetatud kohustusi ning ringkonnakohtu arvates on ainuüksi need rikkumised piisavad keelduda võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.
24.TsMS § 662 lg 3 alusel võtab ringkonnakohus asja materjalide juurde määruskaebusele lisatud perearsti tõendi, väljavõtte haiguslehe perioodist, CV Keskuse kinnituse ja määruse tsiviilasjas nr 2-19-16452. Ringkonnakohus leiab, et ka nimetatud tõendid ei anna alust väita, et maakohus oleks põhjendamatult keeldunud võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Vaidlustatud määruse põhjendustest nähtuvalt (vt määruse põhjendused alates p-st 27) ei ole maakohus tuginenud sellele, et võlgnik rikkus enda haiguse kohta tõendi esitamise kohustust ning et see asjaolu on aluseks määruse tegemisele. Määruskaebuse esitaja vastupidine seisukoht on ekslik. Samas ringkonnakohus leiab, et kuigi võlgnikul on diagnoositud 14.01.2020 X, ei ole võlgnik tõendanud, kuidas X takistas tal täita Tartu Maakohtu 28.06.2018 määruse resolutsiooni p-des 8 ja 9 nimetatud kohustusi. CV Keskuse kinnituse kohaselt on võlgnik kandideerinud 82 korda erinevatele positsioonidele CV Keskuse keskkonnas aastatel 2015-2020. Põhjendatud on siinkohal Swedbank Liising ASi seisukoht, et kohustustest vabastamise menetlus algatati maakohtu määrusega 28.06.2018 ning seetõttu on oluline võlgniku tulutoova tegevuse otsimine alates nimetatud kuupäevast. Seega ei tõenda määruskaebusele lisatud CV Keskuse kinnitus võlgniku poolt PankrS § 173 lg-s 1 nimetatud kohustuse täitmist, kuna sellest ei nähtu, millal ja millisele töö- või ametikohale on võlgnik kandideerinud.
Võlgniku väide, et ta on võlgnevust (179 433,55 eurot) vähendanud ja tasunud Maksu- ja Tolliametile 461,67 eurot, ei ole täpne. Nimetatud summast on tasaarvestatud 363,34 eurot seoses 2018. a füüsilise isiku tuludeklaratsiooni alusel võlgnikule tagastamisele kuuluva summaga. Iseenesest õige on määruskaebuses esitatud väide, et Tartu Maakohtu 29.10.2019 määrusega arestiti hagi tagamise korras kõik MTÜ X (seaduslik esindaja A. Tomson) kuuluvad pangakontod. Ringkonnakohus märgib, et nimetatud asjaolule ei ole võlgnik 21.01.2020 aruandes tuginenud ning Tartu Maakohtu 29.10.2019 määruse põhjendustest nähtuvalt ei ole usutav võlgniku väide, et pangakontode arestimise tõttu ei saanud ta tegeleda tulutoova tegevusega või selle otsimisega. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on võlgnik saanud 2019. a töötasu X eurot, A.A.-lt ja B.B.-lt (vanematelt) 2019. a ja 2020. a vastavalt 9235 ja 110 eurot, enda arvelduskontolt 2019. a sularaha sissemaksetena 800 eurot, samuti Eesti Töötukassalt toetusi ja stipendiume. Samas ei ole võlgnik nimetatud sissetulekutest eraldanud igakuiselt pankrotiseaduses ettenähtud osa oma sissetulekust ega seda võlausaldajatele välja maksnud, rikkudes sellega PankrS § 173 lgtest 3-5 tulenevat loovutuskohustust. Vastuseks maakohtu sellele seisukohale on võlgnik määruskaebuses väitnud, et vanematelt saadud summad on laenud ning ta on kasutanud laenuks saadud raha enda ja kahe alaealise lapse ülalpidamiseks. Ringkonnakohus märgib, et võlgniku väited vanematelt laenu saamise kohta on tõendatud arvelduskonto väljavõtete järgi üksnes 225 euro ulatuses. Ülejäänud osas on võlgnik jätnud omapoolse tõendamiskoormise täitmata (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-31-16, p 16) ning seetõttu on paljasõnaline tema väide, mille kohaselt vanematelt saadud on käsitletav laenuna ning see on kulutatud alaealiste laste ülalpidamiseks.
25.Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus A. Tomsoni kanda. Kuna asjas hüvitatavad menetluskulud puuduvad, siis ringkonnakohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Parrest
Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.