AS SEB Pank hagi Alari Rebase vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
7677,14 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 27. jaanuari 2020 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Alari Rebase apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
30. juuni 2020
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (kostja): Alari Rebane (ik: XXXXXXXXXXX), esindaja Ain Laansalu Vastustaja (hageja): AS SEB Pank (rk: 10004252), esindaja Martin Velling
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 27. jaanuari 2020 otsus osas, millega rahuldati AS SEB Pank hagi ning mõisteti Alari Rebaselt AS SEB Pank kasuks välja võlgnevus 7627,59 eurot (sh põhivõlgnevus 5155,22 eurot, intress 206,62 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 2265,75 eurot), viivis põhivõlgnevuselt 5155,22 eurot alates 28. jaanuarist 2020 kuni põhinõude täitmiseni, samuti menetluskulude jaotuse ja Alari Rebaselt 475 euro menetluskulude väljamõistmise osas.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta AS SEB Pank hagi Alari Rebase vastu rahuldamata ja menetluskulud AS SEB Pank kanda.
3.1.Võtta vastu AS SEB Pank hagist osaline loobumine ja lõpetada menetlus põhinõude 976,68 euro, intressi 1222,62 euro ja osaliselt viivise nõudes.
3.2.Jätta rahuldamata AS SEB Pank hagi Alari Rebase vastu 7627,59 euro (sh põhivõlgnevus 5155,22 eurot, intress 206,62 eurot, viivis 27.01.2020 seisuga 2265,75 eurot) ja edasiulatuva viivise väljamõistmiseks.
4.Jätta kõik menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus AS SEB Pank kanda.
5.Välja mõista AS-lt SEB Pank Alari Rebase kasuks välja 475 eurot apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu katteks.
6.Jätta rahuldamata AS SEB Pank 01.07.2020 esitatud taotlus võtta asja materjalide juurde 03.08.2017 täitmisteate muutuse, 03.08.2017 Alari Rebase kinnituse ja 03.05.2018 arestimisakti. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.AS SEB Pank (hageja) esitas 02.04.2019 maakohtule Alari Rebase (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt välja hageja kasuks võlgnevuse 10 004,63 eurot, sh põhivõlg 6131,90 eurot, intress 1429,24 eurot ja viivis 2443,49 eurot, ning seadusjärgses määras viivise alates 01.04.2019 kuni põhinõude täitmiseni. 18.10.2019 vähendas hageja nõuet ning palus mõista kostjalt välja võlgnevus 7511,21 eurot, sh põhivõlg 5155,22 eurot, intress 206,62 eurot ja viivis ajavahemiku 10.02.2014–16.10.2019 eest 2149,37 eurot. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 26.03.2009 laenulepingu nr L090005580, mille alusel väljastas hageja kostjale laenu 8505 eurot tagastamise tähtajaga 10.03.2019. Kostja pidi laenu ja intressid tasuma annuiteedi alusel alates 10.04.2009. Intressimääraks lepiti kokku 6 kuu euribor + 5,650% aastas. Kostja oma kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud. 29.08.2014 edastas hageja kostjale lepingu erakorralise ülesütlemise teate ning andis tähtaja võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 18.09.2014. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, ütles hageja lepingu 19.09.2014 üles. Menetluse käigus hageja selgitas, et väljastatud rahasumma arvestati poolte vahel 25.04.2005 sõlmitud Magnet krediitkaardi lepingust nr A050002866 ja 03.04.2008 sõlmitud Rahvusvahelise krediitkaardi lepingust nr 2008005917 tulenevate võlgnevuste katteks. Hageja selgitas samuti, kuidas sai kostja krediitkaardilepingu nr 2008005917 arvelt kasutada suuremat limiiti, kui lepingu järgi võimalik oli. Hageja soovis iga kuu kostjalt tagasi saada minimaalselt 2500 krooni ja maksimaalselt 10 000 krooni ning laenulimiidi saldo pidi olema
alla 30 000 krooni. Leping toimis sellisena 2008. a detsembrini, kui hageja algatas lepingu ülesütlemise, sest kostjalt saadi maksepäeval ainult 0,11 krooni. Laenulimiidi jääk kasvas edasi, sest detsembris oli tehtud tehinguid, mis nõuetena kajastusid pangas jaanuaris 2009. Need asjaolud kasvatasid krediitkaardi limiidi peaaegu 90 000 kroonini. 03.10.2019 kohtuistungil ei vaielnud hageja vastu, et enne 10.01.2014 kogunenud võlgnevus võib olla aegunud. Hageja nõude aegumise katkestas 27.01.2017 täitmisavalduse esitamine kostja võlgnevuste sissenõudmiseks.
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja vastuväidete kohaselt on laenuleping tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 ja § 87 alusel tühine. Kostja ei ole laenu saanud, tema nimele vormistati kostja käendatud Lõuna-Eesti Metsatööde OÜ krediitkaartide võlg. Hageja ei kontrollinud kostja krediidivõimekust, ei teavitanud lepinguga seotud ohtudest, on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja kasutanud ära kostja rasket majanduslikku olukorda. Hageja ei ole selgitanud, kuidas kahest krediitkaardilepingust, mille alusel oli kostjal kasutada krediit kokku 5112,93 eurot, tekkis märkimisväärselt suurem võlgnevus. Hageja on rikkunud võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 6 keeldu, kuna on arvestanud viivist intressilt ja viiviselt. Hageja nõuded on aegunud ja kostja palus kohaldada aegumist. Aegumine ei ole katkenud laenulepingust tuleneva nõude täitmiseks esitamisega, kuna 26.03.2009 notariaalakti nr 457 ei ole täitmiseks esitatud ja selle osas ei ole täitmist toimunud.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus võttis 27. jaanuari 2020 otsusega vastu hageja osalise hagist loobumise ja lõpetas menetluse põhinõude 976,68 euro, intressi 1222,62 euro ja osaliselt viivise nõudes ning rahuldas hagi loobumata nõude osas. Maakohus mõistis A. Rebaselt välja AS SEB Pank kasuks 7627,59 eurot, millest 5155,22 eurot on põhivõlgnevus, 206,62 eurot intress ja 2265,75 eurot
27.jaanuari 2020 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis, ning viivise VÕS § 113 lg 1
2.lauses sätestatud määras 5155,22 eurolt alates 28. jaanuarist 2020 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud jättis maakohus nõude osas, millest hageja loobus, hageja kanda ja nõude osas, milles kohus hagi rahuldas, kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 475 eurot. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt oli 26.03.2009 laenulepingu nr L090005580 eesmärgiks poolte vahel 25.04.2005 sõlmitud Magnet krediitkaardi lepingust nr A050002866 ja 03.04.2008 sõlmitud Rahvusvahelise krediitkaardi lepingust nr 2008005917 tulenevate võlgnevuste tasumine. Hageja kandis 27.03.2009 kostja kontole 132 990,98 krooni, millest tasuti krediitkaardilepingu nr 2008005917 põhiosa 89 704,06 krooni, intress 3100,42 krooni ja viivis 2208,69 krooni ning krediitkaardilepingu nr A050002866 põhiosa 37 693,81 krooni ja intress 228 krooni. Tegemist oli kostja krediitkaardivõlgnevuste ümbervormistamisega laenuna VÕS § 396 lg 2 mõttes. Kostja sai reaalselt laenu, kuid ei saanud lepingu eesmärgist tulenevalt seda füüsiliselt kasutada, sest sellest tasuti kostja varasemad võlgnevused. Seega ei saa laenuleping ülaltoodud põhjustel olla tühine. Hageja ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja möönis, et nõuded perioodist enne 10.01.2014 võivad olla aegunud, ja nõudis võlgnevust alates 10.01.2014. Laenulepingu järgi muutus kõige varasem nõue sissenõutavaks 11.02.2014 ja oleks aegunud 11.02.2017 ning kõik ülejäänud 19.09.2014 ülesütlemisega sissenõutavaks muutunud nõuded oleksid aegunud 19.09.2017, kuid 27.01.2017 täitmisavalduse esitamisega kohtutäiturile aegumine katkes. Hageja andis 27.01.2017 täitmiseks laenulepingutest nr 2006027047 ja L090005580 tulenevad nõuded ning avaldusele olid lisatud hüpoteekide seadmise lepingud. Täitur edastas kostjale 30.01.2017 täitmisteate, millest nähtuvalt on täitedokumendiks 10.05.2007 notariaalne dokument nr 1511. Täituri
selgituse kohaselt võeti mõlemad hüpoteegilepingud täitmisele, kuid IT-süsteem märkis täitmisteatesse vaid hüpoteegilepingu nr 1511. Seega aegumine katkes kõigi nõuete suhtes, mis ei olnud 27.01.2017 aegunud. Nõuded oleksid aegunud 11.02.2020. Hageja esitas hagi enne nõuete aegumist. Laenulepingu sõlmimisega kostja nõustus, et krediitkaardilepingutest tulenev koguvõlgnevus oli 8505 eurot. Tegemist on refinantseerimislepinguga, mis on sarnane võlatunnistusele. Kostja ei vaielnud nõude suurusele vastu ka täitemenetluses. Kostja hakkas nõude suurusele vastu vaidlema praeguses kohtumenetluses, kui oli selge, et kinnistu müügist saadud raha ei katnud nõuet. Hageja esitas 19.11.2019 mõlema krediitkaardilepingu laenumaksete aruande, millest nähtub selgelt võlgnevuse kujunemine. Kostja laenuaruannete saamisel kohtule oma seisukohta ei esitanud. Kohus asus seisukohale, et laenulepingus märgitud kohustus 8505 eurot on õige. Krediitkaardilepingutest tulenev võlgnevus sisaldas ka intressi ja viivist ning seetõttu sai see olla suurem kui krediidilimiidid. Laenulepingu nr L090005580 aruandest nähtub, et alates 10.02.2014 kuni 10.09.2014 ning 19.09.2014 ülesütlemise seisuga oli põhivõlgnevus 5155,22 eurot ja intress 206,62 eurot. Eelnimetatud perioodidel ei ole kostja tagasimakseid teinud. Võlgnevuse kujunemine on jälgitav alates 13.04.2009 ning aruandes on kirjas, kui palju pidi kostja maksma iga kuu ja kui palju kostjalt laekus. Seega tuleb lugeda põhivõlgnevuse suuruseks 5155,22 eurot ja intressi suuruseks 206,62 eurot ning nimetatud summad kostjalt hageja kasuks välja mõista. Praeguses olukorras ei kohaldu VÕS § 113 lg 6 ning hagejal on õigus nõuda viivist ka intressilt ja viiviselt (3-2-1-175-14, p 16). Laenulepingu sõlmimisega ei muutnud pooled krediitkaardilepinguid, vaid sõlmisid täiesti uue kokkuleppe varasema võlgnevuse osas. Seega tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja seadusjärgses määras viivis põhinõudelt 5155,22 eurot kuni nõude tasumiseni, sh sissenõutavaks muutunud viivis 2265,75 eurot (sh 10.02.2014– 16.10.2019. a 2149,37 eurot ja 17.10.2019–27.01.2020. a 116,38 eurot).
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.A. Rebane esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 27. jaanuari 2020 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei ole kohus tuvastanud, milline laenusumma on kostjale krediitkaardilepingutega üle antud. Kostjal oli kaks krediitkaarti, millega tal oli võimalik laenata 30 000 ja 43 000 krooni (s.o 4665,55 eurot) (maakohtus väitis kostja ekslikult viimaseks laenusummaks 50 000 krooni, mis oli tegelikult lepingu järgi kaardi kasutuslimiit). Samas laenuanalüüsist nähtub, et lepingu järgi, mille kohaselt saanuks kostja laenata 30 000 krooni, on põhivõlgnevus 89 704,06 krooni. Hageja ja kohtu ettekujutus, et isiku laenulepingujärgsed kohustused tekivad krediidiasutuse sisestest raamatupidamiskannetest, moonutab VÕS § 396 lg-s 1 sätestatud laenulepingu mõtet. Puuduvad tõendid, et hageja oleks andnud kostja kasutusse nimetatud laenusumma. Kohtu väide, et „kostja sai reaalselt laenu, kuid ei saanud lepingu eesmärgist tulenevalt seda füüsiliselt kasutada, sest sellest tasuti kostja varasemad võlgnevused”, on ebaõige. Laenulepingu rahatuse vastuväidet ei saa samastada tühisuse vastuväitega, nagu seda on teinud kohus. Isegi kui pidada laenulepingut deklaratiivseks võlatunnistuseks, tingivad nimetatud asjaolud tõendamiskoormuse ülemineku hagejale (kellel on professionaalse laenuandjana kõrgendatud tehingute dokumenteerimise kohustus). Kostjal oli võimalik laenata krediitkaarte kasutades 4665,55 eurot, kuid laenuanalüüsi järgi on põhivõlg 8142,20 eurot. Kuigi kostja viitas, et ta ei saanud laenulimiitidest suuremat summat laenata, ei ole hageja vastupidist tõendanud;
2) on hageja nõuded TsÜS § 146 lg 1 alusel aegunud. Aegumine ei ole TsÜS § 159 lg 2 järgi katkenud, kuna laenulepingut nr L090005580 ei ole võetud täitmiseks. Mitte ühestki kohtutäituri kirjast ei nähtu, et oleks toimunud kahe laenulepingu täitmine. Täitmisteates on märgitud täitedokumendiks Tartu notar Kersti Pruunsilla 10.05.2007 notariaalne dokument nr 1511. Ühtegi takistust IT-süsteemi reale mitme kuupäeva märkimiseks (ja täitedokumentide kajastamiseks mitmuses) ei olnud. Asjaolu, et laenulepingut nr L090005580 ei ole täitmiseks võetud, kinnitab ka kinnistu müügist saadud raha saatus. Kuna võlausaldaja ei märkinud täitmisavalduses, millises järjekorras kohustusi täita, tulnuks VÕS § 88 lg 6 p 1 alusel lugeda täitemenetluses saadud rahast täidetuks laenulepingust nr L090005580 tekkinud kohustused.
5.AS SEB Pank taotleb apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist, teatades, et jääb esitatud seisukohtade juurde.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Käesolevas asjas vaidlustas maakohtu otsuse kostja temalt väljamõistetud põhivõlgnevuse, intressi ja viiviste ning menetluskulude jaotuse ja temalt väljamõistmises osas (maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 2-4 ning menetluskulude jaotuse p-d 2 ja 3). Ringkonnakohus kontrollibki maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust nimetatud osas. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus võttis vastu hageja hagist osalise loobumise ja lõpetas menetluse põhinõude 976,68 euro, intressi 1222,62 euro ja osaliselt viivise nõudes, samuti osas, milles maakohus jättis nõudest loobumise osas menetluskulud hageja kanda (maakohtu otsuse resolutsiooni p 1 ja menetluskulude jaotuse p 1). Nimetatud osas ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust ei kontrolli.
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud otsus, millega hagi rahuldati, jäeti menetluskulud kostja kanda ning mõisteti kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 475 eurot, tuleb tühistada. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab hageja nõude täielikult rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele.
8.Hageja nõudis kostjalt võlgnevuse tasumist, mis tekkisid alates 10.01.2014. Hageja ütles laenulepingu erakorraliselt üles 19.09.2014 ning sellest tulenevalt muutusid sissenõutavaks kõik osamaksed, mille maksetähtpäev ei olnud veel saabunud. Nimetatud nõuded aegusid seega 10.09.2017. Alates 10.01.2014 kuni ülesütlemiseni 19.09.2014 tasumisele kuulunud osamaksete puhul algas aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil nõue muutus sissenõutavaks (TsÜS § 154), st alates 01.01.2015, ning nõue aegus 01.01.2018. Asja materjalidest nähtuvalt tugines kostja alates esimesest maakohtule edastatud menetlusdokumendist (vt kostja vastus hagile, tl 31) muu hulgas sellele, et hageja nõue on aegunud, kuna hagi esitati kohtusse 02.04.2019. Maakohus nõustus hagejaga, et kuivõrd hageja esitas täitmisavalduse kohtutäiturile 27.01.2017, siis aegumine katkes TsÜS § 159 lg 1 järgi ning kostja tuginemine aegumisele ei ole põhjendatud. Ühtlasi leidis maakohus, et kohtutäitur võttis täitmisele nii laenulepingust nr 2006027047 kui laenulepingust nr L090005580 tulenevad nõuded. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu selline seisukoht on põhjendamatu. TsÜS § 159 lg 2 kohaselt aegumist ei loeta katkenuks, kui täitedokumenti ei võeta täitmiseks või kui täitedokument võetakse enne täitetoimingut tagasi või kui tehtud täitetoiming tühistatakse.
Nimetatud sättest tuleneb, et aegumise katkemine kaasneb üksnes sellise täitmisavalduse esitamisega, mis võetakse ka tegelikult täitmiseks. Täitmisavalduse kohaselt palus hageja algatada täitemenetluse nii laenulepingust nr 2006027047 tuleneva nõude 32 199,58 euro kui ka laenulepingust nr L 090005580 tuleneva nõude 8924,79 euro täitmiseks (tl 46). Kohtutäitur saatis kostjale 30.01.2017 täitmisteate (tl 81), milles teatas, et täitedokumendiks on Tartu notari Kersti Pruunsilla 10.05.2007 notariaalne dokument nr 1511 ja nõude suuruseks on 32 199,58 eurot. Kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusest (tl 81 pöördel) nähtub, et kohtutäituri põhitasu summa on 2897,96 eurot, s.o otsuse tegemise ajal kehtinud kohtutäituri seaduse § 35 lg 2 p 8 järgi summa, mis vastab nõudele 32 199,58 eurot (9% nõudesummast). Seega on vaieldamatult selge, et kohtutäitur ei võtnud täitmiseks laenulepingust nr L090005580 tulenevat nõuet. Eeltoodut kinnitab ka see, et kostjale kuuluva X kinnistu müügist saadud raha 22 003,53 eurot kanti laenulepingust nr 2006027047 tuleneva võlgnevuse katteks (tl 91). Maakohtu põhjendus, mille kohaselt kohtutäituri selgitusest nähtuvalt võeti mõlemad hüpoteegilepingud täitmisele, kuid IT-süsteemi eripära tõttu märgiti täitmisteatesse ainult hüpoteegileping nr 1511, on paljasõnaline. Lisaks sellele ei nähtu kohtutäituri sellekohast selgitust (mis ei ole tõend TsMS § 229 lg 2 tähenduses) hageja ja kohtutäituri e-kirjavahetusest (tl 107) ega muudest toimikus olevatest tõenditest. Eeltoodud põhjendustel on hageja 02.04.2019 maakohtule esitatud nõue aegunud ning kuna kostja taotles aegumise kohaldamist, tuleb hagi jätta aegumise tõttu rahuldamata. Aegumise kohaldamisest tulenevalt puudub vajadus tuvastada hageja nõude olemasolu ning vastata kostja muudele vastuväidetele (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-8-07, p 12).
9.Seoses hagi rahuldamata jätmisega jäävad kõik menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus hageja kanda. Kostja menetluskulud koosnevad apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivust 475 eurot ning seoses apellatsioonkaebuse rahuldamisega tuleb TsMS § 171 lg 1 alusel mõista hagejalt kostja kasuks välja 475 eurot.
10.Tsiviilkohtumenetluse seadustik (sh taotluses viidatud § 652 lg 4) ei võimalda võtta asja materjalide juurde tõendeid, mis on esitatud pärast ringkonnakohtu istungit. Ringkonnakohus märgib, et nõude aegumise ja aegumise katkemise küsimusi arutati maakohtu istungil ning menetlusosalistele võimaldati esitada selle kohta täiendavaid tõendeid. Hageja esitas maakohtule täiendavad tõendid ja seisukohad 17.10.2019 menetlusdokumendis (tl 7994). 01.07.2020 taotluses esitatud tõendid on dateeritud 03.08.2017 ja 03.05.2018 ning hagejal oli võimalik neid tõendeid esitada juba maakohtu menetluses. 01.07.2020 taotluses märgitud asjaolu, et kohtutäitur ei esitanud hagejale varasemalt taotluses nimetatud tõendeid, ei ole käsitletav mõjuva põhjusena. Seetõttu jätab ringkonnakohus rahuldamata hageja 01.07.2020 esitatud taotluse võtta asja materjalide juurde 03.08.2017 täitmisteate muutuse, 03.08.2017 A. Rebase kinnituse ja 03.05.2018 arestimisakti.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.