Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

arvestatud viiviste hüvitamist ning kahju hüvitamist, mis tulenes üürilepingu erakorralisest ülesütlemisest kostjapoolse rikkumise tõttu. Kostja hüvitas pärast hagiavalduse kättetoimetamist vabatahtlikult üürilepingust tekkinud võla ning hagi esemeks olnud viivisenõude, mistõttu loobub hageja 07.05.2020 hagiavalduse resolutsiooni punktis nr 5.1. ja nr 5.3. toodud nõuetest. Kahju hüvitamise nõude osas pidasid pooled läbirääkimisi ning on sõlminud kohtuvälise kokkuleppe, mille kohaselt kostja valdab hagejale kuuluvaid üürilepingu esemeks olevaid ruume kuni 01.09.2020 ja tasub nende kasutamise eest igakuiselt üüri summas eurot 2100 eurot (millele lisandub käibemaks) ja hüvitab kommunaalmaksed. Sellest tulenevalt loobub hageja ka kahju (saamata jäänud tulu) hüvitamise nõudest. Kohtu seisukoht Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Hageja on esitanud taotluse hagist loobumiseks ja tsiviilasja nr 2-20-6648 menetluse lõpetamiseks. Kostja on avaldanud nõusolekut menetluse lõpetamiseks. Kohus leiab, et hageja loobumine hagist tuleb vastu võtta ja menetlus tsiviilasjas nr 220-6648 lõpetada. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle (TsMS § 432). Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui menetlus lõpetatakse määrusega ja TsMS § 168 lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg 4 kohaselt juhul, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kostja esitas 02.07.2020 kohtule seisukoha, et on nõus menetluse lõpetamisega. Hageja ega kostja ole esitanud avaldust menetluskulude väljamõistmiseks, millest tulenevalt ei ole pooltel tekkinud menetluskulusid, mille rahalist suurust oleks võimalik kindlaks määrata ja teiselt menetlusosaliselt välja mõista. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust kui hageja loobub hagist. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu summas 800 eurot (50 eurot hagi tagamise avalduselt ja 750 eurot hagiavalduselt). Riigilõiv on hageja poolt tasutud Rahandusministeeriumi arveldusarvele 06.05.2020. Kohus on seisukohal, et arvestades seda, et kohus on lahendanud hagi tagamise taotluse, ei ole põhjendatud hagejale tagastada sellelt tasutud riigilõivu. Seega juhindudes TsMS § 150 lg 2 p 2 ja TsMS § 150 lg 4 sätestatust peab kohus põhjendatuks tagastada hagejale riigilõivu summas 375 eurot W.I.O. arveldusarvele nr XXX. /allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.