Menetlusosalised ja nende Hageja (vastustaja): CC (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Nele Tammemäe esindajad Kostja (apellant): DD (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Mihkel Eikner Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 01.11.2019 otsus jätta muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Keelduda DD 22.06.2020 menetlusdokumendi lisana esitatud tõendi vastuvõtmisest.
4.Menetluskulud apellatsiooniastmes jätta DD kanda.
CC taotlus apellatsiooniastme menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks rahuldada. Määrata CC apellatsiooniastme menetluskulude suuruseks 1875,98 eurot.
6.Välja mõista DD-lt CC kasuks apellatsiooniastme menetluskulud 1875,98 eurot. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist 1(13)
otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.CC (hageja) esitas 26.06.2018 Harju Maakohtule hagi DD (kostja) vastu kahju hüvitamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt 20.02.2017 raius kostja maha 21 kuusepuud (puud), mis kasvasid Saue vallas Hüürus temale kuuluva Kalda tee 15 kinnistu naaberkinnistul aadressiga Kalda tee 13. Naaberkinnistu omanik on hageja. 22.02.2017 esitas hageja Saue Vallavalitsusele avalduse puude raiumisega seotud asjaolude väljaselgitamiseks. 05.04.2017 teavitas Saue Vallavalitsus hagejat, et teostas 02.03.2017 paikvaatluse, mille tulemusel alustas väärteomenetlust looduskaitseseaduse (LKS) § 73 tunnustel.
3.09.10.2017 tellis hageja tekitatud kahju hindamiseks riiklikult tunnustatud eksperdilt QQ-lt eksperthinnangu, mille kohaselt on kahju tekitamisele eelnenud sarnase olukorra taastamise kulu ligikaudu 20 300 eurot ja et raiutud 21 puu tõttu on Kalda tee 13 kinnistu turuväärtus langenud 5000 eurot. Hageja esitas kahju suuruse tõendamiseks lisaks eksperthinnangule Treeline Est OÜ hinnapakkumise, mille QQ võttis eksperthinnangu koostamisel aluseks. 16.11.2017 esitas hageja kostjale kohtuvälise nõude kahju hüvitamiseks 21 470 eurot. Nõudele kostja ei reageerinud. 22.03.2018 esitas hageja kostjale korduva nõude kahju kohtuväliseks hüvitamiseks ning andis kahju hüvitamiseks täiendava tähtaja 02.04.2017. 02.04.2018 vastas kostja hageja nõudele ning vaidles sellele vastu.
4.Kostja tunnistas puude raiumist 21.02.2017 toimunud telefonivestluses hageja tütrele NN-le. Kostja teatas telefoni teel, et raius puud maha seetõttu, et need tekitasid temale kuuluva Kalda tee 15 kinnistul asuvale hoonele hallitust ning kostja lapsed kartsid puid. Kostja väitis, et vaidlusaluste puude raiumiseks väljastas Saue Vallavalitsus raieloa ning puude raiumine on toimunud seaduslikult. Ebaoluline on asjaolu, et hagejale väljastati eelnevalt kahel korral raieluba. Hageja jättis raie tegemata ega soovinud puid maha raiuda. Kostja teatas, et oli raietööde teostamiseks palganud ettevõtte, kuid ei nimetanud ettevõtte nime. Eeltoodust tulenevalt on kostja tunnistanud puude raiumist hagejale kuuluvalt Kalda tee 13 kinnistult.
5.Hageja nõudis kostjalt õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist 20 300 eurot ja OÜ-lt LAHE Kinnisvara Hindamine eksperthinnangu tellimise kahju hüvitamist 870 eurot. Seoses nõude esitamisega on hageja teinud kohtumenetluse eelselt kulutusi õigusabile Eesti Õigusbüroole 60 eurot (sisaldab käibemaksu) ja Advokaadibüroole Küllike Namm 97,99 eurot (sisaldab käibemaksu). Kokku palus hageja kostjalt välja mõista 21 327,99 2(13)
eurot. Lisaks põhinõudele palus hageja kostjalt välja mõista viivise seadusjärgses määras. Kostja vastuväited
6.Kostja vaidles hagile vastu.
7.Hageja on tõendanud üksnes, et hagejale ja kostjale kuuluvate kinnistute vaheliselt piirilt on maha raiutud puud. Hageja ei ole tõendanud, et kostja talle kahju tekitas. Asjaolud, et kostja on naaberkinnistu omanik ja maha võetud puud on kostja kinnistul riita laotud, ei tähenda, et kostja kahju eest vastutab. Kostja pidas loogiliseks, et kui kinnistu piirilt on suured puud maha raiutud ja puud on jäetud vedelema kostja kinnistule, kõrvaldab kinnistu omanik tekkinud sodi ja proovib seada kinnistu korda.
8.Kostja ei ole hagejale kahju põhjustanud, kuna ta ei ole puid maha raiunud. Kostja suhtes alustati 2017 kevadel väärteomenetlust, kuid teda ei ole väärteo korras süüdi mõistetud.
9.Alternatiivselt leidis kostja, et hagejale ei ole kahju tekkinud. Hageja on ise kahel korral olnud huvitatud vaidlusaluste puude maha raiumisest ja talle väljastati raieload. Kuivõrd hageja oli ise puude maha raiumisest huvitatud, on hageja ca 20 000 euro suurune nõue põhjendamatu ja pahatahtlik. Kostja hinnangul soovib hageja alusetult kostja arvel rikastuda. Tekkinud olukord on kooskõlas hageja enda tahtega.
10.Teise alternatiivina leidis kostja, et nõutav kahju hüvitis on ebaproportsionaalselt suur. Hageja esitatud tõenditest nähtub, et hageja kinnistu turuväärtus on 62 600 eurot ilma vaidlusaluste kuuskedeta. Turuväärtus koos kuuskedega on 67 600 eurot. Turuväärtuste vahe 5000 eurot. Seega on hageja nõutav hüvitis ca 20 000 eurot ebaproportsionaalne võrreldes kinnistu turuväärtusega. Hagejale tekkinud kahju ei saa olla suurem kui 5000 eurot.
11.Ekspertarvamus on olukorra taastamise kulu määramisel ebapädev. Kinnisvara hindajad on võimelised hindama ainult kinnistu turuväärtust, neil puudub pädevus hinnata, kui palju maksab puude tagasi istutamine. Selleks, et tuvastada, kui palju maksab puude istutamine, ei tule hinnata mitte kinnistu väärtust, vaid puude isutamise kulu. Puude tagasi istutamise kulu saab hinnata ainult isik, kelle pädevuses on haljastust puudutavate küsimustega tegelemine.
12.Menetluse käigus väitis kostja täiendavalt, et maha raiutud puud ei asunud mitte hageja, vaid kostja kinnistul ning vastupidist ei ole hageja tõendanud. Hageja tugines ainult vallavalitsuse paikvaatluse protokollile, millest nähtub vallavalitsuse esindaja seisukoht, et kahe kinnistu piiriks ei ole kinnistute vaheline aed, vaid piiri asukoht on tuvastatud metallist posti alusel. Kostja hinnangul ei ole võimalik protokolli fotolt tuvastada, kus peaks väidetav piiripost asuma. Kostja tellis Geodeesiakeskus Geopoint’st geodeetilised mõõdistustööd, mille käigus selgus, et suurem osa piiripunkte ei olnud looduses tähistatud, sh piiripunkt 2, millele viitab paikvaatluse protokollis vallaametnik. Piiripunkt 2 tähistati alles 27.03.2019 geodeetiliste mõõdistustööde käigus. Mõõdistustööde aktis on fikseeritud, et känd asetseb kostjale kuuluval Kalda tee 15 krundil, umbes 12 cm kaugusel Kalda tee 13 piirist. Kuivõrd känd asub kostja kinnistul,
3(13)
siis asusid vaidlusalused puud kostja kinnistul. Kuivõrd maha raiutud puud asusid kostja kinnistul, ei ole hagejale kahju tekkinud.
13.OÜ Kinnisvarabüroo Uus Maa kinnisvara hindaja leidsid, et kahe kinnistu piiril asuvate kuuskede maha raiumine ja kuuskede puudumine ei ole kummagi kinnistu turuväärtust muutnud. Kaanon Tallinn OÜ kutselised hindajad leidsid, et kahe kinnistu piiril asuvate kuuskede maha raiumise ja kuuskede puudumise mõju Kalda tee 13 kinnisasja turuväärtusele on niivõrd marginaalne, et turuväärtuse vähenemist ei ole võimalik hinnata.
14.Korberi OÜ hinnapakkumise kohaselt oli Korberi OÜ valmis teostama haljastustööd ja istutama 21 kuuske kõrgusega 7 m hinnaga 5436 eurot (sisaldab käibemaksu). Seega on hageja nõutud 20 000 eurot 7 meetriste kuuskede istutamise eest ilmselgelt ülepaisutatud. Maakohtu otsus
15.Maakohus rahuldas 01.11.2019 otsusega hagi ja mõistis välja kostjalt hageja kasuks 21 715,33 eurot, s.o põhinõue 21 317,99 eurot ja viivis 397,34 eurot, ning seadusjärgse viivise hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja õigusabikulud 4186,01 eurot ja viivise. Kohus mõistis kostjalt riigituludesse välja riigilõivu 900 eurot.
16.Pooled vaidlesid maakohtus selle üle, kelle kinnistul kuusehekk asus ja kas kostja lasi ilma hageja loata viimasele kuulunud kinnistul asuva heki maha raiuda, millest tulenevalt peab ta hüvitama hagejale tekkinud kahju.
17.Maakohus leidis, et kostja vastuväited hageja nõudele on põhistamata ja tõendamata, lisaks ka vastuolulised. Algselt hagile vastu vaieldes väitis kostja, et ta ei ole kuuseheki maha raiumist tellinud ja raie tegi kostjale tundmatu isik. Menetluse käigus asus kostja vastuolus eelnevaga väitma, et hagejal ei ole õigust kostjalt kahju nõuda, sest maha raiutud puud asusid kostja kinnistul. Sellise väite esitamisest võib järeldada, et kostjal oli enda arvates õigus tellida puude raiumist. Kohus ei lugenud usutavaks, et olukorras, kus maha raiutud puud asusid kostja väidete kohaselt hoopis tema ja mitte hageja kinnistul, teostasid raie ja tegid sellele kulutusi kostja jaoks tundmatud isikud. Maha raiutud palkidel ning palkidest hiljem tehtud küttepuudel on olemas rahaline väärtus, mistõttu ei ole usutavad kostja väited, et tundmatu isik ladustas tema teadmata puud tema kinnistule.
18.Asjaõigusseaduse (AÕS) § 68 lg-st 1 ja § 127 lg-st 1 tulenevalt kuuluvad kinnisasja omanikule ka kinnisasjal kasvavad puud. Üksnes kinnisasja omanikul on täielik õiguslik võim otsustada, kas või millal ta kinnistul kasvavaid puid raiuda soovib.
19.LKS §-st 45 tulenevalt oli kuusepuude raiumiseks vajalik kohaliku omavalitsuse luba. Kostja ei ole välja toonud ega tõendanud, et tal oleks olnud raie teostamiseks vajalik luba. Kohus luges asjakohatuteks kostja väiteid, et kuna hageja oli varasemalt taotlenud oma kinnistul asuvate puude raiumiseks raielubasid, oli raie kooskõlas hageja tahtega ega saanud talle kahju tekitada. Ainuüksi raieloa väljastamisest ei saa järeldada omaniku tahet raiuda kuusehekk tervikuna või sellisel ajal või sellisel viisil, nagu seda tehti faktiliselt 20.02.2017. Raieloa väljastamisest ei saa järeldada, et hageja oleks andnud kostjale või mõnele kolmandale isikule nõusoleku raie teostamiseks. 4(13)
20.Kuivõrd AÕS § 128 lg 1 järgi saab looduses piiri asukoha kindlaks teha kooskõlas plaanidega ja olemasolevate piirimärkidega, ei nõustunud maakohus kostja vastuväitega, et Saue Vallavalitsuse esindajatel puudus pädevus tuvastada seda, kus täpselt asus Kalda tee 13 ja Kalda tee 15 kinnistute vaheline piir.
21.Saue Vallavalitsuse 03.03.2017 koostatud sündmuskoha paikvaatluse protokollist ja Saue Vallavalitsuse 10.05.2018 vastusest võib järeldada, et Saue Vallavalitsus tuvastas Kalda tee 13 ja Kalda tee 15 vahelise kinnistute piiri looduses asuvate piirimärkide ning kinnistu plaani alusel. Kostja ei põhistanud ega tõendanud, et piiri asukoht oleks määratud ebaõigesti. Lisaks nähtus asjas kogutud tõenditest, et raie teostamise ajal ei olnud olemas ühtegi kehtivat raieluba, mistõttu on alusetud kostja väited, et raieloa olemasolu tõttu vastas raiumine hageja tahtele.
22.Hageja esitatud fotodest nähtub kuuseheki kõrgus ning asjaolu, et pärast raiumist olid kuuskede kännud maaga samal tasapinnal, samuti see, et vahetult pärast raiumist olid palgid ladustatud kostja kinnistule ning hiljem olid palgid raiutud küttepuudeks, mis olid taas ladustatud kostja kinnistule. Vastuseks kostja arvamusele, et aia nurgast võisid tema kinnistule pääseda isikud ilma tema loata, osundas maakohus, et fotol nähtuva nurga kaudu ei ole võimalik tuua kinnistule puude mahavõtmiseks vajalikku tehnikat. Kohtu hinnangul võis järeldada, et sedavõrd kõrge heki mahavõtmine ei ole võimalik juhuslikult mõne ootamatult kinnistule sisse tunginud isiku poolt. Mitmekümnest kõrgest kuusest koosneva heki maha raiumiseks, seejärel puhastamiseks ja palkideks tegemiseks, riita ladumiseks ja küttepuudeks tegemiseks on vajalik kasutada erinevaid tehnilisi seadmeid ja tööjõudu. Kohtu jaoks ei ole usutav, et keegi tundmatu isik tegi kulutusi tööjõule ja tehnilistele seadmetele selleks, et raiuda kummagi kinnistu omaniku teadmata kuusehekk, teha palkidest küttepuud ning ladustada need juhuslikult kostja kinnistule. Kohtu jaoks ei ole usutav kostja väide, et ta üksnes koristas või lasi koristada pärast juhtunut oma kinnistu, sest raiutud palkidel on küttepuudena olemas rahaline väärtus. Suurte palkide raiumine küttepuudeks eeldab aga tehnika ja tööjõu kasutamist, mis omakorda eeldab kulutuste tegemist. Kohus ei loe usutavaks, et kostjale tundmatud isikud tegid kulutusi, millistest sai kasu kostja.
23.Kohus ei nõustunud kostja väidetega, et hageja ei ole tõendanud heki asumist oma kinnistul. Asjaolu, et raiutud hekk asus hageja kinnistul, on hageja tõendanud Saue Vallavalitsuse 03.03.2017 sündmuskoha paikvaatluse protokolliga ja sellele lisatud tõenditega. Hageja väiteid toetavad ka teised asjas kogutud tõendid. Kuuskede kuulumist hageja kinnistule tõendab muuhulgas asjaolu, et nimelt hagejale kui kinnistu omanikule olid varasemalt väljastatud kuuskede raiumiseks raieload. Alusetu ja tõendamata on seejuures kostja väide, et Saue Vallavalitsuse koostatud vaatlusprotokollis on viidatud piiripunktile 2, mida tegelikult looduses olemas ei olnud. Vaatlusprotokollist ei nähtu viiteid piiripunktile 2. Akti kohaselt olid hageja ja kostja vahelise kinnistu piiril looduses tähistatud piiripunktid 3 ja 4 ning aktiga üksnes kontrolliti nende õigsust. Tegemist on nende kahe piiripunktiga, milliste alusel sai määratleda kahe kinnistu vahel kulgeva piiri asukohta. Seega ei tõenda kostja esitatud akt, et Saue Vallavalitsuse vaatlusprotokollis oleks ebaõigesti tuvastatud kahe kinnistu vahelise piiri asukoht.
5(13)
24.Kohus luges alusetuks ka kostja järeldust, et kuna akti kohaselt tuvastati ühe kännu asumine kostja kinnistul piirist 12 cm kaugusel, olid järelikult kõik teised puud samuti kostja kinnistul. Kostja esitatud aktist ei saa kohtu hinnangul järeldada, et tegemist oli kännuga, mis tekkis kuuseheki raiumise tagajärjel. Vaidlus puudus selle üle, et enne 27.03.2019 akti koostamist oli kostja lasknud kuuseheki kännud välja juurida, mistõttu ei saanud kostja esitatud aktiga enam tuvastada kuuseheki asukohta.
25.Maakohus luges tõenditega kogumis tõendatuks, et heki hulka kuuluvad kuused, mis raiuti 20.02.2017 raie käigus, asusid hageja kinnistul, mitte kostja kinnistul. Kostja ei tõendanud, et raiutud puud oleksid talle kuulunud. Kostja asus esitama vastuväiteid puude kuuluvuse kohta alles menetluse käigus. Kohtu hinnangul ei saa olla usutav, et olukorras, kus kostja hinnangul kuulusid puud talle, asus ta sellele asjaolule tuginema alles 29.03.2019. Kostja väitis väärteoasja menetluse käigus, et talle teadaolevalt võis raietöid omavoliliselt teostada OO. Millistel asjaoludel ja kuidas sai kostja teada, et nimelt OO teostas ebaseaduslikku raiet, kostja ei selgitanud.
26.Tunnistaja PP ütlustega on tõendatud, et 20.02.2017 kuuseheki maha raiumiseks, palkide tegemiseks ja nende ladustamiseks kasutati tehnikat ning tööjõudu. Olukorras, kus palgid ladustati kostja kinnistule, pidi kohtu hinnangul kostja olema isikuks, kes töö tellis ja selle eest tasus. Eluliselt ei ole usutav, et tundmatu isik tegi kulutusi tehnika ja tööjõule selleks, et jätta kostjale tasuta küttepuudena kasutatav materjal.
27.Tunnistaja NN sai puude raiumisest teada 20.02.2017, kui abikaasa talle helistas. Tunnistaja läks järgmisel päeval kostja juurde, sest puud olid kostja kinnistule ladustatud. Tunnistaja ütluste kohaselt oli ka kostja enda aiast maha võetud üks puu. Tunnistaja helistas kostjale, kes väitis, et tal on firma, kellel on raiumiseks kõik load olemas. Kostja lubas saata puid maha raiunud ettevõtte kontaktid, kuid ei teinud seda. Uuesti kohtus tunnistaja kostjaga märtsis ning kostja avaldas, et puud panid tema maja hallitama ja kostja lapsed kartsid neid puid. Tunnistaja sõnul lepiti kostjaga kokku, et asemele istutatakse võimalikult suur elupuu hekk. Tunnistaja otsis ettevõtte, kes pakkus istikuid ja saatis selle kohta kostjale sõnumi. Kostja ei vastanud, kuid lasi aprillis kännud välja juurida. Pärast suve kostja tunnistaja kõnedele enam ei vastanud. Kohus leidis, et kuigi NN näol on tegemist hageja tütrega, puudus kohtul alus kahelda ka selle tunnistaja ütluste usaldusväärsuses. Mõlema tunnistaja ütlused on kooskõlas teiste asjas kogutud tõenditega. Kostja ei ole vaatamata kohtu selgitustele suutnud kõrvaldada vastuolusid oma väidetes ega suutnud kohtule usutavalt põhistada ega selgitada, kuidas või millisel eesmärgil tegid talle täiesti tundmatud isikud kulutusi heki maharaiumiseks, jättes saadud väärtuse ehk palgid korralikult ritta laotuna kostja kinnistule. Kohtu hinnangul on asjas kogutud tõenditega tõendatud kostjale ette heidetud tegu ehk see, et kostja korraldas ja tellis hageja haiglas viibimist ära kasutades tehnika ja tööjõu selleks, et hageja kinnistult kuusehekk maha raiuda. Kostja ei tõendanud süü puudumist.
28.Kohtu hinnangul tõendas hageja VÕS § 132 lg 1 mõistes kaotsi läinud puudega samaväärse heki istutamiseks vajalikke kulusid. OÜ LAHE Kinnisvara Hindamine kutseline hindaja QQ koostatud eksperthinnangust nr 0010-17 nähtub, et kulu heki taastamisele oleks olnud 3300 eurot, kui istutada 2 m kuused. Kulu heki taastamisele oleks ligikaudu 20 300 eurot, kui taastada võimalikult sarnane olukord ehk kasutada 7 m istikuid, haljastusteenust ja transporditeenust. Ekspertarvamuses on märgitud, et 6(13)
olukorra taastamise kulu määratlemisel lähtuti maha saetud puude maksumusest ja muudest olukorra taastamise kuludest ning arvestati 21 kuuse istiku kulu, samuti kändude juurimise ja istutamise kulu.
29.Arvamuses märgitu kohaselt on Eesti puukoolidest võimalik leida maksimaalselt ca 7 m kõrguseid kuuski. Karukäpa Puukooli 6-7 m hariliku kuuse maksumus on 480 eurot koos käibemaksuga. Kuna maha oli saetud 21 kuuske, oleks istikute kulu olnud 21 x 480 ehk 10 800 eurot. Istikute transpordi kulu oleks olnud 720 eurot. Vanade kändude juurimise kulu, aukude mullaga täitmise kulu ja uute kuuskede istutamise kulu koos vajaliku tehnika kasutamisega oleks koos käibemaksuga olnud 9576 eurot. Arvamusele on lisatud fotod, millest nähtub kuuseheki kõrgus ja asukoht enne maha raiumist. Ka hageja enda esitatud fotodest nähtub kuuseheki kõrgus.
30.Kohus ei nõustunud kostja väitega, et ekspertarvamuse koostanud isikul puudus pädevus hinnata kahju, mis oli tekkinud seoses kuuseheki raiumisega. Kohtu hinnangul on kinnisvara väärtust hindaval eksperdil kui asjatundjal võimalik anda hinnangut selle kohta, milline on kinnistul asunud puude taastamise kulu. Ekspertarvamuses on tehtud järeldusi põhjendatud ja need on loogiliselt jälgitavad. Lisaks on hageja esitanud kohtule Treeline Est OÜ hinnapakkumise koos Karukäpa Puukooli e-kirjaga. Hinnapakkumisest nähtub, et 6-7 m puude istutamine vajab eritehnikat ning selliste suurte puude istutamise hind oleks 380 eurot + 50 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja on selgitanud, et ekspertarvamuse koostamisel lähtus ekspert antud hinnapakkumisest. Hinnapakkumisest ja ekspertarvamusest kogumis nähtub kohtu hinnangul, et suurte puude tagasi istutamine on keeruline töö, mis vajab täiendavat tehnikat ning on seetõttu kulukam.
31.Kostja esitatud Korberi OÜ hinnapakkumisest ei nähtu, mida see täpselt sisaldab, sh kas see sisaldab ka istikute maksumust ning eritehnika kasutamist, samuti istikute transporti. Vaatamata kohtu selgitustele ei tõendanud kostja oma väiteid selle kohta, et hävitatud heki taastamine oleks võimalik oluliselt soodsamalt, kui see on märgitud hageja esitatud eksperthinnangus.
32.QQ koostatud eksperthinnangu kohaselt vähenes pärast kuuseheki raiumist hageja kinnistu turuväärtus 5000 euro võrra. Kostja esitas kohtule Uus Maa Kinnisvarabüroo allkirjastamata ja ekspertarvamusena pealkirjastatud dokumendi, milles leiti, et kinnistute piiril asunud kuuseheki maha raiumine ei mõjutanud kummagi kinnistu turuväärtust. Sisulised põhistused dokumendis puuduvad ning dokumendist ei nähtu selle koostaja pädevust. Kostja esitas ka Kaanon Tallinn OÜ arvamuse, mis on allkirjastatud ning koostatud kahe kutselise hindaja poolt, milles leiti, et kuuseheki eemaldamisest tulenevat mõju kinnistute turuväärtusele hinnata ei ole võimalik.
33.Kohus leidis, et ainuüksi asjaolust, et kõrgete puude raiumise tulemusena vähenes hageja kinnistu turuväärtus vaid 5000 euro või võimaliku väiksema summa võrra, ei saa järeldada hageja kahju hüvitamise nõude alusetust. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 6-7 m puudel on iseseisev rahaline väärtus olemas. Selleks, et taastada kostja korraldusel maha raiutud hekki, on vajalik suuremahuliste rahaliste kulutuste tegemine. Hagejal on VÕS § 132 lg 1 alusel õigus nõuda nende kulutuste hüvitamist kostjalt sõltumata sellest, kas või millises ulatuses see mõjutas kinnistu turuväärtust. Kinnistu turuväärtuse vähenemisest tulenevat kahju nõuet ei ole hageja kostja vastu esitanud. 7(13)
34.Kokkuvõttes leidis kohus, et hageja põhinõue kuulub tervikuna rahuldamisele. Kostja on korraldanud ilma hageja loata viimasele kuuluvalt kinnistult puude raiumise. Endise olukorra taastamiseks kulub 20 300 eurot, kahjunõuete esitamisel kulutas hageja õigusabile 157,99 eurot ja kahju kindlakstegemisele 870 eurot, kokku mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks kahju hüvitisena välja 21 327,99 eurot. Hageja andis tähtaja nõude täitmiseks 02.04.2018, seega muutus nõue sissenõutavaks ja alates 03.04.2018 oli hagejal õigus nõuda kostjalt viivist.
35.Menetluskulud jäid TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Kohus leidis, et hageja esindaja tunnitasu suurus 140 eurot on mõistlik ning hageja õigusabikulu põhjendatud 4186,01 euro ulatuses.
36.07.09.2018 määrusega andis kohus hagejale menetlusabi ja vabastas ta riigilõivu 900 euro tasumisest hagi esitamisel. Kohus mõistis kostjalt riigi tuludesse välja riigilõivuna 900 eurot. Apellatsioonkaebus
37.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
38.Kohus rikkus menetlusõiguse normi, võttes kostjalt võimaluse asjas tähtsust omavaid väiteid tõendada. Asjaolu, et kostja ei ole puid raiunud ega ka raiet tellinud, on negatiivne asjaolu, mida kostja ei saanud tõendada teisiti, kui enda vande all antud ütlustega. Kohus jättis kostja taotluse menetlusosalise vande all ülekuulamiseks rahuldamata, keeldudes sisuliselt tõendi vastuvõtmisest, ja asus seisukohale, et kostja ei ole enda vastuväiteid tõendanud. Kohus ei selgitanud, kuidas oleks kostja pidanud negatiivset asjaolu tõendama.
39.Kohus rikkus TsMS § 436 lg-d 1 ja 2 ning § 442 lg 8, kui ei võtnud põhjendatud seisukohta kõikide kostja esitatud väidete ja seisukohtade osas ega ole otsuse tegemisel nendega arvestanud. Kohus hindas väiteid ja tõendeid ühekülgselt, andes hageja väidetele suurema õigusliku jõu. Kohus rajas otsuses tehtud järeldused oletustele, mitte tõenditele. Hageja ei ole tõendanud, et kostja on hagejale kahju tekitanud ega seda, et hagejale oleks üldse kahju tekkinud. Esiteks ei ole hageja tõendanud, et puud raius maha/raie tellis kostja. Teiseks, hageja ei ole tõendanud, et vaidlusalused puud üldse asusid hageja maal.
40.Kostja esitas 2019 märtsis väite, et kõik puud asusid kostja kinnistul, kuivõrd ainus raiest alles olev känd asub kostja kinnistul. Alles 6 kuud hiljem kohtuistungil asus hageja väitma, et kostja kinnistul alles olev känd ei ole üldse pärit vaidlusalusest raiest. Kohus nõustus hagejaga, kuigi kostja palus kohtul jätta hageja uue väite tähelepanuta. Kostja sai sellele vastuväitele vastu vaielda ainult enda kohtukõnes ja repliigis hageja kohtukõnele. Mistahes tõendeid kostja esitada ei saanud. Allesoleva kännu asukoht ja küsimus sellest, millisest raiest on känd pärit, omab asja lahendamisel määravat tähtsust. Kohtutoimikusse esitatud fotomaterjalist nähtub, et allesolev känd asub kostja kinnistul asuva maja kõrval. Hageja poolt esitatud vallavalitsuse vaatlusprotokollist nähtub, et pärast puude raiet ei olnud kostja kinnistul asuva maja kõrval püsti ühtegi puud. Seega ei saanud viidatud känd tekkida mõnest teisest raiest.
8(13)
41.Kohus jättis põhjendamatult tähelepanuta kostja hinnapakkumised, mis tõendasid endise olukorra taastamise kulu. Kostja esitas kohtule Korberi OÜ hinnapakkumise, millest nähtus, et Korberi OÜ oli valmis teostama haljastustööd ja istutama 21 kuuske kõrgusega 7 m hinnaga 5436 eurot (sisaldab käibemaksu). Kostja ei nõustu maakohtuga, et hinnapakkumisest ei nähtu, mida see täpselt sisaldab. Kostja hinnangul nähtub pakkumisest selgelt, et Korberi OÜ on valmis 7 m kõrgused kuused istutama 5436 euro eest. Tegemist on komplekse pakkumisega.
42.Kohus kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse normi. Kohus leidis ebaõigesti, et VÕS § 1043 kohaldamise alused on täidetud, s.o kahju tekitamine kostja poolt ning hagejale väidetud kahju tekkimine. Hageja esitatud kirjalikud tõendid ei tõenda, et puud raius maha või raie tellis kostja. Kostja suhtes alustatud väärteomenetluses ei suudetud 2 aasta jooksul kostjal süüd tuvastada ning menetlus lõpetati aegumise tõttu. Tunnistaja PP ei väitnud, et puud raius või raie tellis kostja, vaid ta nägi, et töömehed koristasid hageja ja kostja vahelise kinnistu piiril olevat ala. Seda, et kostja tellis krundi korrastamise, ei ole kostja kunagi eitanud. Igal juhul oleks pidanud kohus suhtuma tunnistajate ütlustesse ettevaatusega, kuivõrd tunnistajad on hagejaga väga lähedalt seotud isikud. On tõendamata, et maha raiutud puud asusid hageja kinnistul. Kostja hinnangul ei ole hageja nõude eesmärk kahju hüvitamine vaid kostja karistamine. Kohus on jätnud põhjendamatult tähelepanuta, et kostja poolt tellitud asjatundja arvamuse kohaselt ei ole puude maha raiumise tõttu kummagi kinnistu väärtus vähenenud. Õigus nõuda endise olukorra taastamist ei peaks olema absoluutne. Kostja hinnangul ei ole 7 meetriste kuuskede istutamine mõistlik tegevus. Samuti ei ole mõistlik kohtu poolt välja mõistetud kahju hüvitise suurus. Kahju hüvitamise eesmärk ei ole anda hagejale võimalust kostja arvel alusetult rikastumiseks. Vastustaja seisukoht
43.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
44.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
45.Ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud ja ei tuvasta neid uuesti. Ringkonnakohus ei tuvastanud materiaalõiguse normide rikkumisi ega menetlusnormide ebaõiget kohaldamist, mis annaksid aluse maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus rahuldas hagi VÕS § 1043 jj sätete järgi kui õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõude. See, et apellant maakohtu järeldustega ei nõustu, ei tähenda, et maakohtu järeldused oleksid ebaõiged. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid ning TsMS § 654 lg 6 järgi põhjendusi ei korda.
46.Kostja on apellatsioonkaebuses korranud maakohtu menetluses esitatud väiteid ja maakohus on neid otsuses piisava põhjalikkusega käsitlenud. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
9(13)
47.Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole asja menetledes jätnud kostja ilma võimalusest oma väiteid tõendada. Kostja esitas 02.01.2019 menetlusdokumendis taotluse enda vande all ülekuulamiseks asjaolu kohta, et tema ei ole hageja kinnistult puid maha raiunud ega tellinud kolmandatelt isikutelt raiumise teenust, kuna negatiivset asjaolu ei ole võimalik tõendada muude tõenditega (I kd, tl 103-105). TsMS § 268 lg 1 järgi võib kohus vaieldava asjaolu kohta vande all üle kuulata ka tõendama kohustatud poole, kui üks pool seda taotleb ja teine pool sellega nõustub. Hageja vaidles kostja taotlusele vastu ja ei nõustunud kostja vande all ülekuulamisega. 16.09.2019 menetlusdokumendis täpsustas kostja oma taotlust enda vande all ülekuulamiseks, tuues esile, et vande all antud ütlustega saab tõendada, et tema ei raiunud puid ega tellinud töid kolmandatelt isikutelt, kostja ei ole tunnistanud NNle puude raiumist ja raieloa olemasolu, kostja laskis pärast raie avastamist kinnistud korrastada ja puud riita laduda ning puud ei asunud hageja kinnistul (I kd, tl 180-182). 16.10.2019 toimunud kohtuistungil otsustas maakohus jätta kostja taotluse rahuldamata, kuna kostja ei ole põhistanud asjaolusid, mille tõttu peaks kohus kostja ära kuulama oma algatusel. Apellatsioonkaebuses kostja heitis maakohtule ette kostja vande all ülekuulmata jätmist, kuid taotlust maakohtu väidetava vea parandamiseks ringkonnakohtu poolt, s.t kostja vande all ärakuulamiseks, kostja ei esitanud. Kolleegium leiab, et maakohus on õiguspäraselt jätnud taotluse kostja vande all ülekuulamiseks rahuldamata. Kuna hageja selleks nõusolekut ei andnud, oli kohtul võimalik kaaluda kostjalt vande all seletuse võtmist ainult TsMS § 2681 järgi, mille kohaselt sõltumata poolte taotlustest ja tõendamiskoormise jaotusest võib kohus omal algatusel vande all üle kuulata ükskõik kumma või mõlema poole, kui varasema menetluse ning esitatud ja kogutud tõendite põhjal ei ole kohtul võimalik kujundada seisukohta väidetud ja tõendamisele kuuluva asjaolu tõepärasuses. Kohus võib poole omal algatusel vande all üle kuulata ka juhul, kui tõendama kohustatud pool soovib anda vande all seletuse, kuid vastaspool sellega ei nõustu. Riigikohus on selgitanud, et selle üle otsustamine, kas kohus soovib omal algatusel poolt vande all üle kuulata või mitte, on kohtu õigus, millesse kõrgema astme kohus üldjuhul sekkuda ei saa (Riigikohtu 06.12.2017 otsus tsiviilasjas nr 2-15-3430, p 19.3). Ringkonnakohtu arvates ei ole kohtu ette toodud asjaolusid, millest saaks järeldada, et maakohus ebaõigesti ei kuulanud omal algatusel kostjat vande all üle. Kostja taotluses toodut arvestades ei olnud tegemist asjaoludega, mille tõendamine oleks muude tõenditega võimatu ja kostja on oma väiteid ka muude tõenditega tõendanud.
48.Kolleegium ei nõustu, et maakohus eelistas hageja väiteid ja tõendeid ega hinnanud kostja tõendeid. TsMS § 232 lg-te 1 ja 2 järgi hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte ning ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Maakohus on vaidlustatud otsuses hinnanud kõiki poolte esitatud tõendeid ja otsustanud neist lähtuvalt, kas poolte poolt esiletoodud asjaolud on tõendatud. Maakohtu siseveendumuse kujunemine on otsuses jälgitav ja kostja poolt etteheidetud hageja soosimine ei ole tuvastatav.
10(13)
49.Apellatsioonkaebuses on apellant vaidlustanud maakohtu järelduse, et maharaiutud puud asusid hageja kinnistul ja nende maharaiumise korraldas kostja ning hagejale tekkinud kahju suuruse.
50.Pooled vaidlesid, kelle kinnistul asusid raiutud puud. Apellant heidab maakohtule ette, et maakohus ei arvestanud, et ainuke säilinud känd asub kostja kinnistul ja sellest järeldub, et kõik maharaiutud puud asusid seal. Maakohus on asjaolu, et raiutud puud asusid hageja kinnistul tuvastanud Saue Vallavalitsuse poolt läbiviidud väärteomenetluses 03.03.2017 koostatud sündmuskoha paikvaatuse protokolliga, mille kohaselt on hagejale kuuluvalt Kalda tee 13 kinnisasjalt raiutud poolte kinnistute piiril asuvad 21 puud ning mõõdetud kändude diameetrid (I kd, tl 14-17). Akti kohaselt asus kinnistutevaheline piirdeaed mitte täpselt piiril, vaid hageja kinnistul. Kostja viidatud asjaolust, et üks allesjäänud kõrgem känd ei asunud hageja kinnistul, järeldust, et maharaiutud puud oleksid asunud kostja kinnistul, teha ei saa. Maakohus hindas asjas esitatud tõendeid, sh toimikus olevaid fotosid, millest nähtub, et 20.02.2017 olid puud maha saetud maapinna lähedalt ja asusid ühes reas, kuid säilinud känd oli tunduvalt kõrgem ja ei asunud hekiks olnud puudega samas reas. Eksitav on kostja seisukoht, et kuna Saue Vallavalitsuse vaatlusprotokolli järgi ei olnud kinnistute piiril pärast 20.02.2017 raiet alles enam ühtegi puud, siis oli see känd jäänud alles praeguses asjas vaidluse all olevatest sündmustest. Arvestades, et Saue Vallvalitsuse ametnikud teostasid vaatluse, et tuvastada 20.02.2017 toimunud raide tagajärgi, siis varem raiutud kände sellel ei fikseeritud. Vaatlusprotokolli piltide järgi on näha, et kõik vaatluse esemeks olnud puud olid maha raiutud maaga samalt tasapinnalt. Kohtule on esitatud fotod, millest nähtub, et samast piirkonnast on ka varem puid raiutud ja nendest on järele jäänud kõrged kännud (I kd, tl 131). Seetõttu ei saa ühe kõrgema kännu asukohast teha järeldust, et kõik 20.02.2017 maharaiutud puude kännud asusid kostja kinnistul.
51.Ringkonnakohus ei nõustu kostja väitega, et kogutud tõenditest ei tulene, et puude raiumise korraldas kostja. Ebaõige on kostja käsitlus, et kuna väärteomenetluses ei tuvastatud puude raiujat ja ka muudest kirjalikest tõenditest ei tulene, et just kostja raius puud või korraldas raiumise, siis on maakohtu järeldus ebaõige. Maakohus tegi oma järelduse tõendeid kogumis hinnates ja leidis, et usutav on, et kostja korraldas puude raiumise. Väärteomenetluse lõpetamine aegumise tõttu ei tähenda, et tsiviilvaidluses ei saaks teiste tõendite põhjal tuvastada isikut, kes kahju tekitas. Vaidluse all olevat asjaolu võib tuvastada kõigi tsiviilkohtumenetluses lubatud tõenditega, sh ka tunnistajate ütlustega. Asjaolu, et ülekuulatud tunnistajad olid hageja lähisugulased, ei muuda nende ütlusi ebausaldusväärseks. Tunnistajate ütlused ei olnud vastuolus teiste kohtumenetluses kogutud tõenditega. Kostja ei ole muutnud usutavaks seda, et tundmatud isikud raiusid ajal, kui hageja oli haiglas, poolte kinnistute piirilt puud, tükeldasid need ja ladusid kostja kinnistule riita.
52.Kostja on vaidlustanud apellatsioonkaebuses maakohtu järelduse kahju suuruse kohta. Hageja nõudis endise olukorra taastamiseks tehtavate kulutuste hüvitamist. Kahju suurust tõendas hageja OÜ LAHE Kinnisvara eksperdi QQ hinnanguga (I kd tl 18-31). Ekspert on lähtunud puukoolide pakutud istikute ja töö hinnast. Ekspert on aluseks võtnud Karukäpa puukooli 7-meetriste kuuskede hinnad ja eeldusliku transpordi ja istutamise maksumuse. Kostja esitatud Korberi OÜ hinnapakkumisest ei nähtu, 11(13)
millistest lähteandmetest pakutud hind koosneb. Eeltoodu tõttu on maakohus pidanud hageja esitatud hinnapakkumist usaldusväärsemaks. Ringkonnakohus ei nõustu kostja käsitlusega, et hagejal ei ole õigus taotleda sama kõrge heki taastamist. VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Seega on hagejal õigus nõuda õigusrikkumisele eelnenud olukorra taastamise kulude hüvitamist. Hüvitise määramisel ei ole alust arvestada, et asjatundjad soovitavad madalama heki rajamist, kuna kahju hüvitamise eesmärgiks on endise olukorra taastamise kulu hüvitamine ja madalama heki rajamises oleksid saanud pooled ise kokku leppida, millisest pakkumisest kostja aga keeldus. Kolleegium märgib, et hageja on esile toonud, et kinnistute piiril oleva kõrge ja varjava heki taastamine on talle oluline, kuna suhted naabrite vahel ei ole sõbralikud ja kõrge hekk tagab hagejale oma kinnistul privaatsuse.
53.Seoses hagi rahuldamisega on maakohus õigesti jätnud menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi kostja kanda. Kostja kindlaksmääratud menetluskulude suurust ei ole vaidlustanud. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb TsMS § 171 lg 1 järgi apellatsiooniastme menetluskulud jätta kostja kanda.
54.Hageja (vastustaja) 26.06.2020 esitatud taotluse kohaselt on ta kandnud apellatsiooniastmes menetluskulusid apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks 1231,99 eurot (7,33 tundi), 18.06.2020 (taotluses ebaõigesti märgitud 18.06.2017) seisukoha koostamiseks 475,99 eurot (2,83 tundi) ja 26.06.2020 menetlusdokumendi koostamiseks 168 eurot (1 tund). Hageja esindaja teenuse tunnihind on 140 eurot, millele lisandub käibemaks, s.t koos käibemaksuga 168 eurot. Kokku on hageja menetluskulud 1875,98 eurot.
55.TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kolleegiumi hinnangul on maakohtu otsusega ja apellatsioonkaebusega tutvumisele, sellele vastuse koostamisele põhjendatud ja vajalik ajakulu 7,33 tundi, arvestades ennekõike eelpool loetletud dokumentide põhjalikkust ja pikkust. Samuti saab lugeda põhjendatuks ringkonnakohtu kirjale 18.06.2020 vastuse koostamise aega, kusjuures see hõlmab ka suhtlust kliendiga, (2,83 tundi) ning 26.06.2020 menetlusdokumendi ja menetluskulude nimekirja koostamiseks kulunud 1 tundi.
56.Esindaja teenuse tunnihinna osas leiab kolleegium, et põhjendatuks ja õigusteenuse turuhinnale vastavaks saab pidada 140 eurot, millele lisandub käibemaks. Sama tunnihinda on pidanud põhjendatuks ka maakohus. Kuna hageja ei ole käibemaksukohustuslane, siis kuulub käibemaks hüvitamisele.
57.Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele apellatsiooniastme menetluskuluna kokku 1875,98 eurot .
58.Apellant esitas koos 22.06.2020 menetlusdokumendiga uue tõendi Maa-ameti kaardiserveri väljatrüki, tõendamaks, et hageja kinnistu ja tema teise üleaedse naabri kinnistu vahel puuduvad mistahes puud ja haljastus ning hageja vaatab teisele naabrile otse hoovi, mistõttu hageja väited, et enne puude raiumist oli hagejal privaatne, kõrghaljastusega eraldatud kinnistu, on ebaõiged. TsMS § 238 lg 1 järgi kohus võtab 12(13)
vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Ringkonnakohus leiab, et esitatud tõendi vastuvõtmisest tuleb keelduda, kuna tsiviilasja toimikus on olemas väljavõte Maa-ameti kaardirakendusest (I kd, tl 21) ja mitmeid aerofotosid, millest nähtuvad samad asjaolud. Seega pole esitatud tõendil tsiviilasja lahendamisel tähtsust.
59.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.