Otsuse tegemise aeg ja koht 01. november 2019, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-18-9753
Tsiviilasi
K P hagi T Lu vastu kahju hüvitamise nõudes
Tsiviilasja hind
23 431,57 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: K P (isikukood xxx, xxx); Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Küllike Namm (Advokaadibüroo Küllike Namm, Laada 27, Rakvere linn, 44310, telefon 3240804, e-post: [email protected]); Kostja: T L (isikukood xxx, xxx); Kostja lepinguline esindaja: Mihkel Eikner (Õigusbüroo Eikner & Co, Küüni 5b-25, 51004 Tartu, e-post: [email protected]). Kohtuistungi toimumise aeg 16.10.2019 Hageja: K P Kohtuistungil osalesid Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Nele Tammemäe Kostjate lepinguline esindaja: Mihkel Eikner
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt T Lult (isikukood xxx) hageja K Pi (isikukood xxx) kasuks välja 21 715,33 (kakskümmend üks tuhat seitsesada viisteist eurot ja 33 senti), millest 21 317,99 eurot on põhinõue ja 397,34 eurot on hagiavalduse esitamise päevaks (26.06.2018) sissenõutavaks muutunud viivis.
3.Mõista kostjalt T Lult (isikukood xxx) hageja K Pi (isikukood xxx) kasuks välja sissenõutavaks muutuv viivis alates hagi esitamisele järgnevast päevast (27.06.2018) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 21 317,99 eurolt kuni põhinõude täitmiseni.
5.Mõista kostjalt T Lult (isikukood xxx) hageja K Pi (isikukood xxx) kasuks välja õigusabikulud 4186,01 (neli tuhat ükssada kaheksakümmend kuus eurot ja 01 senti).
6.Mõista kostjalt T Lult (isikukood xxx) hageja K Pi (isikukood xxx) kasuks välja viivis õigusabikuludelt 4186,01 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni õigusabikulude täieliku hüvitamiseni.
7.Mõista kostjalt T Lult (isikukood xxx) riigituludesse välja riigilõiv 900 (üheksasada) eurot. Nimetatud summa tuleb kostjal tasuda käesoleva otsuse jõustumisest 15 päeva jooksul. Tähtaegselt nõuetekohase tasumata jätmise korral suunatakse nõue sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Tasumisega viivitamise korral tuleb kostjal maksta kuni kohustuse täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lndada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lndamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt raius kostja maha 21 puud, mis kasvasid X vallas Xs temale kuuluva X tee 15 kinnistu naaberkinnistul aadressiga X tee 13. Naaberkinnistu omanik on hageja. 22.02.2017 esitas hageja X Vallavalitsusele avalduse 20.02.2017 puude raiumisega seotud asjaolude väljaselgitamiseks. 05.04.2017 teavitas X Vallavalitsus hagejat, et teostas 02.03.2017 paikvaatluse, mille tulemusel alustas väärteomenetlust looduskaitseseaduse § 73 tunnustel.
2.09.10.2017 tellis hageja tekitatud kahju hindamiseks riiklikult tunnustatud eksperdilt V Llt eksperthinnangu, mille kohaselt on kahju tekitamisele eelnenud sarnase olukorra taastamise kulu ligikaudu 20 300 eurot. 16.11.2017 esitas hageja kostjale kohtuvälise nõude kahju hüvitamiseks summas 21 470 eurot. Nõudele kostja ei reageerinud. 22.03.2018 esitas hageja kostjale korduva nõude kahju kohtuväliseks hüvitamiseks ning andis kahju hüvitamiseks täiendava tähtaja 02.04.2017. 02.04.2018 vastas kostja hageja nõudele ning vaidles sellele vastu.
3.Hageja viitas VÕS § 127 lõikele 1, § 128 lõikele 1, § 132 lõikele 1 ja 2, § 1045 lg 1 punktile 5 ning §-le 1050. Looduskaitseseaduse (LKS) § 45 sätestab, et tiheasustusalal asuvaid üksikpuid, välja arvatud kasvav mets metsaseaduse tähenduses ja viljapuud, tohib raiuda kohaliku omavalitsuse loa alusel. Loa andmise tingimused ja korra kehtestab kohalik omavalitsus.
4.Sündmuskoha paikvaatluse protokolliga on tuvastatud, et X tee 13 kinnistult on raiutud seal kasvanud 20 kuusepuud ja 1 kastan. Hageja kostjale puude raiumiseks nõusolekut ei olnud andnud. Samuti ei informeerinud kostja hagejat plaanist raiet teostada. Kostja teostas puude
raiumist ajal, mil hageja viibis haiglaravil, s.o 20.01.2017-21.02.2017. Seega ei olnud hagejal endal võimalik oma kinnistul kasvanud puude raiumist takistada.
5.X tee 13 kinnistul kasvavate puude raiumiseks oli kehtiva raieloa olemasolu kohustuslik. Asjaolu, et puude raiumise ajal ei olnud puude raideks kehtivat raieluba, kinnitas X Vallavalitsuse keskkonnaspetsialist K U . Kuna X tee 13 kinnistul kasvanud puude raiumiseks puudus raieluba, on X tee 13 kinnistul kasvanud puude raiumine toimunud ebaseaduslikult.
6.Kostja tunnistas X tee 13 kinnistul kasvanud puude raiumist 21.02.2017 toimunud telefonivestluses hageja tütrele T Ktele. Kostja teatas telefoni teel, et raius puud maha seetõttu, et need tekitasid temale kuuluva X tee 15 kinnistul asuvale hoonele hallitust ning kostja lapsed kartsid puid. Samuti väitis kostja, et vaidlusaluste puude raiumiseks väljastas X Vallavalitsus raieloa ning puude raiumine on toimunud seaduslikult. Kostja teatas, et oli raietööde teostamiseks palganud ettevõtte, kuid ei nimetanud ettevõtte nime. Eeltoodust tulenevalt on kostja tunnistanud puude raiumist hagejale kuuluvalt X tee 13 kinnistult.
7.Hageja esitas foto, milliselt on näha, kui suured olid kuused (nähtavad elupuuheki kõrval), millisd kostja maha raius. Hageja asus X tee 13 kinnistule elama 1966. aastal ning samal aastal istutas vaidlusalused kuused. Hageja esitas samuti foto, milliselt on näha puude kännud, mis jäid alles kuuskede mahraiumise tulemusel. Fotod tõendavad hageja nõuet.
8.Riiklikult tunnustatud ekspert V L on eksperthinnangus märkinud, et raiutud 21 puu tõttu on X tee 13 kinnistu turuväärtus langenud 5000 eurot. Samuti märkis ekspert, et kahju tekitamisele eelnenud võimalikult sarnase olukorra taastamise kulu on 20 300 eurot. Kahju tekitamisele eelnenud võimalikult sarnase olukorra taastamise korral ei kaasne kahju tulenevalt turuväärtuse langusest. Hageja nõudis kostjalt X tee 13 kinnistu endise seisukorra taastamise kulude hüvitamist ning seega tulenevalt eksperthinnangust on hagejale tekitatud kahju suuruseks 20 300 eurot. Kui kostja ei oleks puid maha raiunud, ei oleks hagejale kahju tekkinud.
9.Hageja nõudis kostjalt õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist summas 20 300 eurot ja L Kinnisvara Hindamine OÜ-lt eksperthinnangu tellimise kahju hüvitamist summas 870 eurot. Seoses nõude esitamisega on hageja teinud kohtumenetluse eelselt kulutusi õigusabile Eesti Õigusbüroole summas 60 eurot (sisaldab käibemaksu) ja Advokaadibüroole Küllike Namm summas 97,99 eurot (sisaldab käibemaksu). Seega on hageja teinud kohtumenetluse eelselt kulutusi õigusabile kogusummas 157,99 eurot. Kokku palus hageja kostjalt välja mõista 21 327,99 eurot.
10.Lisaks põhinõudele palus hageja kostjalt välja mõista viivise seadusjärgses määras. Hageja viitas VÕS § 82 lõikele 7. Hageja teavitas 22.03.2018, et nõuab kohustuse täitmist hiljemalt 02.04.2018. Seetõttu luges hageja kohustuse sissenõutavaks muutmise ajaks 03.04.2018 ning on alates sellest kuupäevast arvestanud viivist. Hageja palus kostjalt välja mõista hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisena 397,34 eurot. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista viivise alates hagi esitamisest kuni nõude täitmiseni põhinõudelt summas 21 327,99 eurot.
11.Hagi täienduses täpsustas hageja viivise nõuet. Hageja palus kostjalt endiselt välja mõista hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisena 397,34 eurot. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista viivise põhinõudelt 21 327,99 eurolt seadusjärgses määras alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni nõude täitmiseni.
12.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. 03.03.2017 sündmuskoha paikvaatluse protokollis kstatud fotodelt nähtub, et raiutud puud olid ladustatud X tee 15 kinnistule, mis kuulub kostjale. Raiutud puud olid ladustatud kinnistuid eraldava võrkaia taha X tee 15 poolele. Protokollist tuleneb, et võrkaed oli osaliselt eemaldatud. Eluliselt ei ole usutav, et keegi
tundmatu isik oleks eemaldanud kahte kinnistut eraldava võrkaia, raiunud maha hageja kinnistul asuvad puud, ladustanud need kostja kinnistule ning hiljem teinud puud küttepuudeks ja ladunud riita kostja kinnistule. Lisaks protokollis sisalduvatele fotodele esitad hageja fotod, millistelt nähtub, et nii terved palgid kui küttepuud olid ladustatud kostja kinnistule. Kuigi kostjat ei mõistetud väärteo eest süüdi, ei tõenda see, et kostja ei põhjustanud kahju.
13.05.02.2019 seisukohtades ei pidanud hageja usutavaks kostja väiteid, et tundmatu isik raius kinnistu piirilt maha suured puud ning jättis need kostja kinnistule vedelema, misjärel kostja heauskselt kõrvaldas prahi. Hageja hinnangul ei saanud keegi teine peale kostja korraldada puude raiumist hageja kinnistult, seejärel tükeldada puid küttepuudeks ja kostja kinnistule riita laduda.
14.Hageja pidas ebaoluliseks asjaolu, et talle on eelnevalt kahel korral väljastatud raieluba. Hageja jättis raie tegemata ega soovinud puid maha raiuda. Meelevaldne on kostja väide, et kuna hageja kunagi soovis neid raiuda, ei ole talle kahju tekkinud. Asjaolu, et hagejale olid kunagi raieload väljastatud, ei tähenda, et kostjal oli õigus vaidlusalused puud maha raiuda. Käesoleval ajal ei ole hagejal kasvavaid puid ja hagejal ei ole ka maharaiutud puid.
15.Hageja esitas kahju suuruse tõendamiseks lisaks eksperthinnangule T Est OÜ hinnapakkumise, mille V L võttis eksperthinnangu koostamisel aluseks. T Est OÜ on ettevõte, kes tegeleb suurte puude istutamisega. Tema esitatud hinnapakkumine on asjakohane kahju suuruse kindlaksmääramisel. T Est OÜ näol on tegmist pädeva isikuga haljastust puudutavate küsimuste hindamisel. Seega ei ole tõene kostja väide, et ekspert on olnud ebapädev olukorra taastamise hinna määramisel. Hageja kahju nõue ei ole alusetult suur, vaid tugineb eksperthinnangule ja T Est OÜ hinnapakkumisele. Hageja ei ole kahjuna nõudnud puudega kinnistu ja puudeta kinnistu turuväärtuse vahet.
16.01.08.2019 seisukohtades osundas hageja, et kompromissläbirääkimistes pakkus kostja, et istutab vähemalt 2,5 m kõrguse elupuuheki Smaragd (vähemalt 48 elupuud) hageja kinnistule samale lõigule, kus asus raiutud kuusehekk. Kostja lubas samuti paigaldada kinnistute piirile võrkaia. Lisaks oli kostja nõus hüvitama hagejale kõik menetluskulud sh õigusabikulud. Kui selgus, et enamuses aiandites on selleks aastaks 2,5 meetri kõrguste elupuude istikud juba müüdud, pakkus kostja, et maksab hagejale elupuude soetamise ja istutamise kulu rahas. Seejärel otsustas aga kostja taganeda oma lubadusest hüvitada hageja menetluskulud. Pooled kokkuleppele ei jõudnud.
17.Hageja pöördus X Vallavalitsuse poole info saamiseks väärteoasjas nr 372717000002, millises menetleti hageja kinnistult ilma raieloata 21 kuuse raiumise süüteoasja. Selgus, et väärteomenetlus on lõpetatud aegumise tõttu. Kohtuväline menetleja X Vallavalitsus koostas 02.11.2017 kostja suhtes väärteoprotokolli, kus leiti, et kostja on toime pannud looduskaitseseaduse § 73 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo, lastes ebaseaduslikult raiuda tiheasustusalal kasvavaid puid. 14.11.2017 esitas kostja esindaja vastulause, millises teatas, et kostjale teadaolevalt võis raietöid omavoliliselt teha X X.
18.Seejärel asus menetleja nimetatud isikut otsima ja üritas leida võimalusi tema ülekuulamiseks Saaremaal. Isiku asukoha tuvastamine ja ülekuulamine leidis aset alles 30.01.2019. Ülekuulamisel selgus, et tegemist on töötu ja kodutu isikuga, kes elas Kuressaare sotsiaalmajas ega ole kunagi X vallas käinudki, samuti ei ole tal kostjaga isiklikku kokkupuudet. Seega viis kostja antud valeandmete edastamine kohtuvälisele menetlejale väärteomenetluse aegumiseni.
19.Hageja tellis maamõõtja kinnistu piiride tõendamiseks. Geodeet koostas 09.05.2019 aruande, olemasolevate kändude mõõdistuse ja tegi fotod. Nimetatud tõenditest tuleneb, et olemasolevad kännud nr 2-5 asuvad hageja kinnistul. Hageja selgitab, et need kännud olid osa endisest
kuusehekist, mis omavoliliselt raiuti. Need 4 puud (kändude mõõdistuse lehel tähistatud kändudena 2-5) olid hageja poolt varasematel aastatel väljastatud raielubade alusel maha saetud, kuna need varjasid päikesevalgust hageja peenramaal.
20.Hageja esitas 12.05.2017 tema tütre T Kte kostjale saadetud sõnumi, millisest nähtub, et pooled arutasid 2017. a endise olukorra taastamist ja ebaseaduslikult raiutud kuuseheki asendamist kompromissi korras elupuuhekiga. Sõnumis viitas hageja tütar kostja „vastikule teole“, millega pidas silmas ebaseadusliku ja omavolilise raie korraldamist kostja poolt.
21.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista lepingulise esindaja kulud 3934,01 eurot. Hagejale osutati õigusabi tunnitasuga 140 eurot tunnis, millele lisandus käibemaks. 26.06.2018 hagi koostamisele kulus 5 tundi ja summa on 840 eurot koos käibemaksuga. 12.11.2018 seisukoha koostamisele kulus 2 tundi, summa on 336 eurot koos käibemaksuga. 05.02.2019 seisukoha koostamisele kulus 2,5 tundi ja summa on 420 eurot koos käibemaksuga.
22.Kliendiga suhtlemisele kulus 1 h 15 min, päringute tegemisele ja tõendite kogumisele 1 h 15 min, istungiks valmistumiseks kulus 1,5 h ning 10.04.2019 istungil osalemiseks kulus 1 tund. Kokku kulus 5 tundi ja koos käibemaksuga on summa 840 eurot. Kompromissläbirääkimiste pidamiseks ja kompromissi koostamiseks kulus 3 tundi ja summa on 504 eurot koos käibemaksuga. 01.08.2019 seisukoha koostamisele kulus 1,5 tundi, kliendiga suhtlemisele kulus 15 min, X Vallavalitsusega suhtlemisele kulus 25 minutit. Kokku kulus 2 tundi ja 10 minutit, summa on 364,01 eurot koos käibemaksuga. Kliendiga telefoni teel suhtlemisele kulus 15 minutit, tunnistajatega kohtumisele 1 tundi, istungiks valmistumiseks ja tunnistajatele küsimuste koostamiseks kulus 2,5 tundi. Kokku kulus 3,75 tundi ja summa on 630 eurot koos käibemaksuga. Hageja palus menetluskulud välja mõista koos käibemaksuga, sest ta ei ole käibemaksukohustuslane. Hageja palus täiendavalt mõista välja esindaja viimasel istungil osalemise kulud vastavalt istungi aja kestvusele. Hageja palus kostjalt välja mõista ka viivise menetluskulude summalt seaduses sätestatud määras.
KOSTJA VASTUVÄITED
23.Kostja vaidles hagile vastu ja leidis, et hageja nõue ei ole tõendatud. Hageja ei ole tõendanud, et kostja on talle kahju tekitanud. Hageja on tõendanud ainult seda, et talle kuulub X tee 13 kinnistu, kostjale kuulub X tee 15 kinnistu ning X tee 13 ja 15 vaheliselt piirilt on maha raiutud puud. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis tõendaks, et konkreetselt kostja on hagejale kahju põhjustanud. Asjaolu, et kostja on kõrvalkinnistu omanik, ei tähenda, et ta pea peab kahju eest automaatselt vastutama. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis seostaks kahju tekitamisega kostjat.
24.Kostja ei ole hagejale kahju põhjustanud, kuivõrd ta ei ole puid maha raiunud. Asjaolu, et kostja ei ole puid maha raiunud ega hagejale kahju põhjustanud, kinnitab asjaolu, et kostja suhtes on 2017. a kevadel alustatud väärteomenetlust, kuid teda ei ole väärteo korras süüdi mõistetud.
25.02.01.2019 seisukohtades leidis kostja, et hagi alus on ebaselge ja hagi aluseks olevad asjaolud tõendamata. Kostja ei ole puid maha raiunud ega tellinud puude maharaiumist. Hageja ei ole tõendanud vastupidist. Asjaolu, et maha võetud puud on kostja kinnistul riita laotud, ei tähenda automaatselt, et kahju eest peab vastutama kostja. Kostja pidas loogiliseks, et kui kinnistu piirilt on suured puud maha raiutud ning puud on jäetud vedelema kostja kinnistule, kõrvaldab heaperemehelik kinnistu omanik tekkinud sodi ning proovib seada kinnistu korda.
26.Hageja on nõude esitamisel tuginenud kaudsetele tõenditele ega ole esitanud ühtegi otsest tõendit. Alternatiivselt leidis kostja, et hagejale ei ole kahju tekkinud. Hageja on ise kahel korral
olnud huvitatud vaidlusaluste puude maharaiumisest. Hageja on vaidlusaluste puude raieks taotlenud kahel korral raieload. Hagejale on raieload väljastatud. Kuivõrd hageja oli ise vaidlusaluste puude maha raiumisest huvitatud, on hageja ca 20 000 euro suurune nõue põhjendamatu ja pahatahtlik. Kostja hinnangul soovib hageja alusetult kostja arvel rikastuda. Tekkinud olukord on kooskõlas hageja enda tahtega.
27.Teise alternatiivina leidis kostja, et nõustav kahju hüvitis on ebaproportsionaalselt suur. Hageja esitatud tõenditest nähtub, et hageja kinnistu turuväärtus on 62 600 eurot ilma vaidlusaluste kuuskedeta. Turuväärtus koos kuuskedega on 67 600 eurot. Turuväärtuse vahe puudega ja puudeta kinnistul on 5000 eurot. Seega igal juhul on hageja nõutav hüvitis summas ca 20 000 eurot ebaproportsionaalne võrreldes kinnistu turuväärtusega. Kostja pidas põhjendamatuks 20 000 euro suurust kahju nõuet, kui puude kadumise tõttu on kinnistu turuväärtus vähenenud 5000 eurot. Hagejale tekkimud kahju ei saa olla suurem kui 5000 eurot.
28.Hageja on kahju nõude esitamisel tuginenud ainult ekspertarvamusele, mida kostja pidas olukorra taastamise kulu määramisel ebapädevaks. Kinnisvara hindajad on võimelised hindama ainult kinnistu turuväärtust. Kinnisvara hindajatel puudub pädevus hinnata, kui palju maksab puude tagasi istutamine. Selleks, et tuvastada, kui palju maksab puude istutamine, ei tule hinnata mitte kinnistu väärtust, vaid puude isutamise kulu. Puude tagasi istutamise kulu saab hinnata ainult isik, kelle pädevuses on haljastust puudutavate küsimustega tegelemine.
29.29.03.2019 seisukohtades asus kostja väitma, et maha raiutud puud ei asunud hageja kinnistul. Hageja ei ole seda tõendanud. Maha raiutud puud asusid kostja kinnistul. Hageja tugineb ainult vallavalitsuse paikvaatluse protokollile. Paikvaatluse protokollist nähtub vallavalitsuse esindaja seisukoht, et kahe kinnistu piiriks ei ole kinnistute vaheline aed, vaid piiri asukoht on tuvastatud metallist posti alusel. Paikvaatluse protokollis tehtud järelduse aluseks on protokolli foto 12, millelt peaks justkui olema võimalik tuvastada metallist posti asukoht. Kostja hinnangul ei ole võimalik fotolt tuvastada, kus peaks väidetav piiripost asuma.
30.Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis võimaldaks objektiivselt kontrollida, kas puud asusid kostja või hageja kinnistul. Kostja pidas asjakohaseks tõendiks ainult maamõõtjate koostatud arvamusi või mõõtmisprotokolle. Vallaametniku subjektiivne hinnang piiri asukoha kohta ei ole tõend, millest saab järeldada, et puud asusid hageja kinnistul.
31.Kostja tellis Geodeesiakeskus Geopoint’st geodeetilised mõõdistustööd. Mõõdistustööde käigus selgus, et suurem osa piiripunkte ei olnud looduses tähistatud. Looduses ei olnud tähistatud piiripunkti 2, millele viitab paikvaatluse protokollis vallaametnik. Piiripunkt 2 tähistati alles 27. märtsil 2019 geodeetiliste mõõdistustööde käigus. Geodeetiliste mõõdistustööde käigus on fikseeritud, et maha raiutud puude kännud ei asunud kostja kinnistul. Mõõdistustööde aktis on fikseeritud, et känd asetseb kostjale kuuluval X tee 15 krundil, umbes 12 cm kaugusel X tee 13 piirist. Kuivõrd känd asub kostja kinnistul, siis asusid vaidlusalused puud kostja kinnistul. Kuivõrd maha raiutud puud asusid kostja kinnistul, ei ole hagejale kahju tekkinud.
32.Kostja on tellinud kahelt kinnisvarabüroolt, OÜ-lt Kinnisvarabüroo x ja X Tallinn OÜ-lt asjatundja arvamused, milles on palunud asjatundjatel selgitada välja, kas ja millist mõju omab X tee 15 ja X tee 13 vaheliselt piirilt kuuskede maha raiumine kinnistute turuväärusele ning kas kuuskede puudumine vähendab kummagi kinnistu turuväärtust. OÜ Kinnisvarabüroo x kinnisvara hindaja on asunud seisukohale, et kahe kinnistu piiril asuvate kuuskede maha raiumine ning kuuskede puudumine ei ole kummagi kinnistu turuväärtust muutnud. X Tallinn OÜ kutselised hindajad on asunud enda seisukohale, et kahe kinnistu piiril asuvate kuuskede maha raiumise ning kuuskede puudumise mõju X tee 13 kinnisasja turuväärtusele on niivõrd marginaalne, et turuväärtuse vähenemist ei ole võimalik hinnata.
33.Kostja leidis, et hageja üritab tema arvelt rikastuda. Kostja esitab tõenditena fotod hageja kinnistust, millelt nähtub, et hageja on ise kahe kinnistu piirilt maha raiunud mitu puud. Kostja leidis, et seega oli vaidlusaluste kuuskede raiumine kooskõlas hageja tahtega. Alternatiivselt leidis kostja, et hageja soovitud hüvitis on ebamõistlikult suur. Hageja soovib 7 meetriste puude istutamist ning leiab, et 7 meetriste puude istutamise kulu on suurusjärgus 20 000 eurot. Kostja hinnangul on hageja hinnaprojektsioon ülepaisutatud.
34.Kostja palus esitada ehitusettevõttel Xi OÜ-l hinnapakkumise täiskasvanud kuuskede istutamiseks. Hinnapakkumise kohaselt oli OÜ Xi valmis teostama haljastustööd ja istutama 21 kuuske kõrgusega 7 m hinnaga 5 436 eurot (sisaldab km). Kuivõrd Xi OÜ on esitanud konkreetse pakkumise 7 meetriste kuuskede istutamiseks hinnaga 5 436 eurot, on hageja nõutud summa 20 000 eurot 7 meetriste kuuskede istutamise eest ilmselgelt ülepaisutatud.
35.Kostja on palunud diplomeeritud ehitusinseneril ja omanikujärelvalve teostajal X Xel hinnata, milline võiks olla X 13 ja X 15 vahelisele piirile rajatav kõrghaljastus. X X on asunud seisukohale, et kõrghaljastus krundi piiril ei tohiks olla hoonetele ohtlik. Kostja kinnistul asuv eluhoone on vaidlusalusest krundi piirist vaid paari meetri kaugusel. Lähtudes diplomeeritud ehitusinseneri ja omanikujärelvalve teostaja arvamusest, ei pidanud kostja kuuskede istutamist krundi piirile mõistlikuks lnduseks. Arborist x on andnud soovituse mitte istutada X 13 ja X 15 vahelisele piirile kuuski, kuivõrd need ei sobitu olemasoleva elupuu hekiga. Arboristi hinnangul oleks mõistlik istutada kahe kinnistu piirile elupuu hekk. Kompromissina oli kostja valmis istutama kinnistute piirile elupuu heki.
36.16.09.2019 seisukohtades kordas kostja varasemaid väiteid. Hageja esitatud kirjalikud tõendid ei tõenda, et puud raius maha või raie tellis kostja. Antud asjaolu ei tõenda hageja esitatud väärteoprotokoll. Hageja väidab ebaõigesti, kostja on teadlikult kohtuvälist menetlejat eksitanud, mis on omakorda viinud väärteomenetluse aegumiseni. Väärteomenetluses esitatud vastulausest nähtub, et kostja ei tea, kes puud raius. Kostja on väärteomenetluses kinnitanud, et tema ei raiunud ning samuti ei ole ta puude raiet tellinud. Kostja ei saanud mõjutada asjaolu, et väärteoasi aegus. Kostja sai menetluse kestel teada, et puud võis maha raiuda X X. Sellest tulenevalt palus kostja menetlejal antud isik üle kuulata. X X ei ole õiguskuulekas isik ning tal on retsidiivsed kalduvused.
37.Kostjale kuuluvale kinnistule võisid pääseda selleks õigustamata isikud. Kostja esitas foto, millelt nähtub kostja ja hageja vahelise kinnistu aia nurk. Fotolt on tuvastatav, et aia nurgast on võimalik kostja kinnistule sisse tungida ning selleks õigustamata isikud pääsevad kostja kinnistule hõlpsasti. Asjaolu, et kostja pärast raiet kinnistute vahelise piiri koristas, ei tõenda, et ta raius ise või tellis vaidlusaluste puude raie.
38.Hageja väide, et vaidlusalused maha raiutud puud asusid hageja kinnistul, on paljasõnaline. Puude asukohta ei tõenda väärteomenetluses koostatud paikvaatluse protokoll ega üksi muu kirjalik tõend. Paikvaatluse protokollis ei ole tuvastatud, kummal pool kinnistute piiri asusid kändude asukohad. Asjaolu, kas kännud asusid ühe või teise kinnistu peal, saab tõendada ainult maamõõtja maamõõduprotokoll.
39.Hageja on esitanud mõõdistuse, milles on märgitud kinnistu piir, seega ei hakanud kostja eraldiseisvalt maamõõdistust tellima. Hageja esitatud mõõdistusega on piiri asukoht tõendatud. Mõõdistusega on tõendatud asjaolu, et käesoleval hetkel on püsti kokku 5 kändu, millest 1 asub kostja kinnistul ning 4 asuvad hageja kinnistul. Kostja esitas fotod, millest nähtub, et käesolevaks hetkeks ei ole rohkem kände säilinud. Käesoleva vaidluse aluseks olevate puude raiest on säilinud 1 känd. Nimetatud känd asub kostja kinnistul, seega oli tegemist kostja puuga.
40.Maha raiutud puud asusid kostja kinnistul. Arvestades asjaolu, et tänasel hetkel ei ole kännud säilinud, ei ole võimalik tuvastada ega tõendada, kelle kinnistul vaidlusalused puud asusid. Samas on säilinud üks känd, mis asub kostja kinnistul. Eelnev annab alust väita, et vaidlusalused puud tervikuna asusid kostja kinnistul.
41.Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista õigusabikulud 3 190 eurot. Vandeadvokaat Anto Kasak osutab õigusabi tunnitasuga 140 eurot ilma käibemaksuta. Mihkel Eikner osutas õigusabi tunnitasuga 100 eurot ilma käibemaksuta. Kokku osutati õigusabi 24,5 tunni ulatuses. Kostja palus õigusabikulud hüvitada koos käibemaksuga, sest kostja on eraisik, kes käibemaksu tagasi ei saa. Koos käibemaksuga palus kostja hagejalt välja mõista 3 828 eurot. Kostja palus lisada menetluskuludele viimasel istungil osalemise aja.
KOHTU PÕHJENDUSED
42.Arvestades hageja nõudeid ja kostja vastuväiteid ning hinnates kogumis kõiki tõendeid, leiab kohus, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.
43.Käesolevas asjas ei vaidle pooled selle üle, et hagejale kuulub X vallas X külas X tee 13 kinnistu ning kostjale naaberkinnistu X tee 15. Pooled ei vaidle selle üle, et 20.02.2017 raiuti kahe kinnistu vahel asunud 21 puust koosnenud kuusehekk. Pooled vaidlevad selle üle, kelle kinnistul kuusehekk asus ning kas kostja lasi ilma hageja loata viimasele kuulunud kinnistul asuva heki maha raiuda, millest tulenevalt peab ta hüvitama hagejale tekkinud kahju.
44.Hageja leidis, et kostja lasi omavoliliselt raiuda 20.02.2017 hagejale kuulunud kinnistul asuva kuuseheki. X Vallavalitsuse sündmuskoha vaatluse protokolliga on tõendatud, et raiuti 21 puud. Hageja kostjale puude raiumiseks luba ei andnud ning kostja lasi heki raiuda ajal, mil hageja oli haiglaravil. Hageja nõudis kostjalt endise olukorra taastamise kulu hüvitamist summas 20 300 eurot, L Kinnisvara Hindamise OÜ eksperthinnangu koostamise kulu hüvitamist summas 870 eurot ja kohtueelsete õigusabikulude hüvitamist summas 157,99 eurot. Kokku palus hageja kostjalt välja mõista 21 327,99 eurot. Hageja viitas asjas kogutud tõenditele, milliste kohaselt olid puud pärast maha raiumist ladustatud kostja kinnistule ning hiljem tehtud küttepuudeks, mis samuti ladustati kostja kinnistule. Hageja pidas ebausutavaks, et tundmatu isik oleks eemaldanud aia, ladustanud puud kostja kinnistule ja teinud need hiljem küttepuudeks. Hageja pidas meelevaldseks kostja väidet, et kuna hagejale endale olid varem väljastatud raieload, vastas puude raiumine hageja tahtele.
45.Kostja leidis, et hageja ei ole tõendanud, et puud raiuti kostja korralduse alusel. Puude ladustamine kostja kinnistul ei muuda kostjat vastutavaks, sest kostja kõrvaldas heaperemehelikult tekkinud prügi. Alternatiivselt leidis kostja, et hagejale ei ole kahju tekkinud, kuna hageja ise on taotlenud varem kahel korral raielubasid. Hageja kahju nõue on ebaproportsionaalselt suur, sest heki raiumise tõttu ei ole tema kinnistu turuväärtus vähenenud. Menetluse käigus asus kostja täiendavalt väitma, et maha raiutud puud ei asunud mitte hageja, vaid kostja kinnistul ning vastupidist ei ole hageja tõendanud.
46.Kohus leiab, et kostja vastuväited hageja nõudele on põhistamata ja tõendamata. Lisaks on kostja vastuväited vastuolulised. Algselt hagile vastu vaieldes väitis kostja, et ta ei ole kuuseheki maha raiumist tellinud ning raie tegi kostjale tundmatu isik. Menetluse käigus asus kostja vastuolus eelnevaga väitma, et hagejal ei ole õigust kostjalt kahju nõuda, sest maha raiutud puud asusid kostja kinnistul. Sellise väite esitamisest võib järeldada, et kostjal oli enda arvates õigus tellida puude raiumist. 10.04.2019 eelistungil (toimiku 1. kd, lk 140-141) juhtis kohus tähelepanu vastuoludele kostja väidetes, mistõttu ei olnud need kohtu jaoks usutavad. TsMS § 235 näeb ette, et väite põhistamine on kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Põhistamiseks kohustatud isik võib kasutada selleks kõiki
seadusega lubatud tõendeid, samuti tõendusvahendeid, mida ei ole seaduses tõendiks loetud või mis ei ole tõendile ettenähtud protsessuaalses vormis, muu hulgas allkirjastatud kinnitust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus ei loe usutavaks, et olukorras, kus maha raiutud puud asusid kostja väidete kohaselt hoopis tema ja mitte hageja kinnistul, teostasid raie ja tegid sellele kulutusi kostja jaoks tundmatud isikud. Maha raiutud palkidel ning palkidest hiljem tehtud küttepuudel on olemas rahaline väärtus, mistõttu ei ole usutavad kostja väited, et tundmatu isik ladustas tema teadmata puud tema kinnistule.
47.Asjaõigusseaduse (AÕS) § 68 lg 1 sätestab, et omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. AÕS § 127 lg 1 näeb ette, et kinnisomand ulatub maapinnale ning õhuruumile ülalpool ja maapõuele allpool seda pinda sellise kõrguse või sügavuseni, milleni ulatub omaniku huvi kinnisasja kasutamisel. Seega tuleneb seadusest, et kinnisasja omanikule kuuluvad ka kinnisasjal kasvavad puud. Üksnes kinnisasja omanikul on täielik õiguslik võim otsustada, kas või millal ta kinnistul kasvavaid puid raiuda soovib.
48.Looduskaitseseaduse § 45 näeb ette, et tiheasustusalal asuvaid üksikpuid, välja arvatud kasvav mets metsaseaduse tähenduses ja viljapuud, tohib raiuda kohaliku omavalitsuse loa alusel. Loa andmise tingimused ja korra kehtestab kohalik omavalitsus. Eeltoodust nähtuvalt oli kuusepuude raiumiseks vajalik kohaliku omavalitsuse luba. Kostja ei ole välja toonud ega tõendanud, et tal oleks olnud raie teostamiseks vajalik luba. Kohus loeb asjakohatuteks kostja väiteid, et kuna hageja oli varasemalt taotlenud oma kinnistul asuvate puude raiumiseks raielubasid, oli raie kooskõlas hageja tahtega ega saanud talle kahju tekitada. Ainuüksi raieloa väljastamisest ei saa järeldada omaniku tahet raiuda kuusehekk tervikuna või sellisel ajal või sellisel viisil, nagu seda tehti faktiliselt 20.02.2017. Ainuüksi raieloa väljastamisest ei saa järeldada, et hageja oleks andnud kostjale või mõnele kolmandale isikule nõusoleku raie teostamiseks.
49.AÕS § 128 lg 1 kohaselt määratakse piir külgnevate maatükkide vahel plaanide ja piirimärkidega seaduses sätestatud korras. Eeltoodust nähtuvalt saab looduses piiri asukoha kindlaks teha kooskõlas plaanidega ja olemasolevate piirimärkidega. Kohus ei nõustu kostja vastuväitega, et X Vallavalitsuse esindajatel puudus pädevus tuvastada seda, kus täpselt asus X tee 13 ja X tee 15 kinnistute vaheline piir.
50.VÕS § 1045 lg 1 p 5 näeb ette, et kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. VÕS § 1050 lg 1 näeb ette, et kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Eeltoodu alusel pidi hageja kostja vastu kahju nõude esitamiseks tõendama, et kostjale etteheidetava teoga kahjustati hageja omandit. Kostjal oli võimalik vastutusest vabanemiseks tõendada süü puudumist.
51.VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärgiks on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).
52.VÕS § 132 lg 1 näeb ette, et asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. Käesolevas asjas on hageja nõudnud kostjalt
nende kulude hüvitamist, mis on vajalikud uue samaväärse heki rajamiseks. Hageja ei ole nõudnud kostjalt kinnistu turuväärtuse vähenemisest tuleneva kahju hüvitamist. Hagejal kui kahjustatud esemete omanikul oli õigus valida, millise kahju hüvitamist ta nõuab.
53.VÕS § 128 lg 3 näeb ette, et otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Eeltoodust nähtub, et kahju kannatanl on õigus nõuda ka nende kulude hüvitamist, mis on seotud kahju kindlakstegemisega ning kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamisega.
54.10.04.2019 eelistungil (toimiku 1. kd, lk 140-141) selgitas kohus kostjale vajadust tõendada väidet, et maha raiutud kuused asusid tema kinnistul. Kohus selgitas kostjale, et kuna hageja esitas endise olukorra taastamisest tuleneva kahju nõude, ei ole asjakohased kostja väited, et hageja kinnistu turuväärtus ei ole heki raiumise tulemusena vähenenud. Vaatamata kohtu selgitustele ei ole kostja oma väiteid tõendanud. Hageja on kohtu hinnangul tõendanud, et kostja tegevuse tulemusena raiuti maha hageja kinnistul asunud kuusehekk ja tekitati sellega kahju.
55.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et kostjale kuulub X vallas X külas kinnistu X tee 15 (toimiku 1. kd, lk 6) ning hagejale samas külas kinnistu X te 13 (toimiku lk 6 pöördel). Iseenesest ei vaidle pooled selle üle, et nende kinnistud asuvad X külas kõrvuti ja tegemist on naaberkinnistutega.
56.Hageja tütar T Kte tegi e-kirja teel 22.02.2017 avalduse X Vallavalitsusele (toimiku 1. kd, lk 7), milles ta osundas, et hageja viibis 20.01.2017 kuni 21.02.2017 haiglaravil ning tema äraoleku ajal raius kostja maha kuuseheki. E-kirja kohaselt asusid kuused X tee 13 kinnistul ning hagejat kuuskede eemaldamisest ei teavitatud. E-kirja kohaselt oli puude raiumisest tingitud materjal paigutatud X tee 15 kinnistule. X Vallavalitsus vastas pöördumisele 05.04.2017 (toimiku 1. kd, lk 7 pöördel) ning teatas, et avalduse alusel teostati 02.03.2017 paikvaatlus ning alustati väärteomenetlust.
57.X Vallavalitsus koostas 03.03.2017 sündmuskoha paikvaatluse protokolli (toimiku 1. kd, lk 14-17). Protokollis tuvastati, et X vallas X külas oli X tee 13 ja X tee 15 kinnistute vaheliselt piirilt raiutud seal kasvanud puud ehk kuuepuude rida ja üks kastan. Paikvaatluse käigus märgiti üles 21 raiutud puu kändu.
58.Raiutud puud asusid protokolli kohaselt kinnistute piiril olevast võrkaiast X tee 15 poolsel alal. Protokollis märgitu kohaselt oli kinnistute vaheliseks tegelikuks piirimärgiks aed, kuna aed ei asunud täpselt kinnistute vahelisel piiril. Piir jooksis protokolli kohaselt maas asuvast metallist piiritähisest, mis oli aia kõrval. Võrkaed oli osaliselt eemaldatud ja kokku rullitud. Protokollile on lisatud fotod. Aerofotol on raiutud puude asukoht tähistatud punase ovaaliga (foto on paremini nähtav kohtute infosüsteemi vahendusel). Protokollile lisatud fotodelt on näha raiutud puude kännud, kusjuures kännud on maapinnaga samal tasandil. Ära raiutud puude palgid on ladustatud riita kostja kinnistule. Fotodelt on nähtav metallist piiritähis, mille alusel määratlesid protokolli koostajad piiri asukoha.
59.10.05.2018 saatis X Vallavalitsus vastuse hageja esindaja teabenõudele ning koos vastusega edastati sündmuskoha vaatluse protokoll ja kinnistu asendiplaan dwg failina, kus oli näha kinnistute omavahelise piiri asukoht (toimiku 1. kd, lk 37). Vastuse kohaselt oli väärteoasi alles menetluses. Samuti oli kirjas märgitud, et varasemalt oli X Vallvalitsus väljastanud vaidlusaluste puude raiumiseks hagejale raieloa kahel korral. Teisel korral uuendati kehtivuse kaotanud raieluba. Puude raiumise ajal aga ei olnud puude raieks kehtivaid raielubasid. Seega võib esitatud
tõenditest järeldada, et X Vallavalitsus tuvatas X tee 13 ja X tee 15 vahelise kinnistute piiri looduses asuvate piirimärkide ning kinnistu plaani alusel. Selline tegevus on kooskõlas seadusega. Kostja ei ole põhistanud ega tõendanud, et piiri asukoht oleks määratud ebaõigesti. Lisaks nähtub asjas kogutud tõenditest, et raie teostamise ajal ei olnud olemas ühtegi kehtivat raieluba, mistõttu on alusetud kostja väited, et raieloa olemasolu tõttu vastas raiumine hageja tahtele.
60.Hageja esitatud fotodest nähtub varasema kuuseheki kõrgus (toimiku 1. kd, lk 38) ning asjaolu, et pärast raiumist olid kuuskede kännud olid maaga tasa (toimiku 1. kd, lk 39, lk 95). Samuti nähtub hageja esitatud fotodest (toimiku 1. kd, lk 96-98), et vahetult pärast raiumist olid palgid ladustatud kostja kinnistule. Hiljem olid palgid raiutud küttepuudeks, mis olid taas ladustatud kostja kinnistule. Kostja esitatud fotodest (toimiku 1. kd, lk 189) nähtub aia nurk, kust kostja arvates võisid tema kinnistule pääseda isikud ilma tema loata. Kohus osundab, et fotol nähtuva nurga kaudu ei ole võimalik tuua kinnistule puude mahavõtmiseks vajalikku tehnikat. Kostja esitas ka fotod (toimiku 1. kd, lk 190-191), millest nähub, et käesolevaks ajaks ei ole maha võetud kuuskede kände enam säilinud.
61.Kohtu hinnangul võib eeltoodust kogumis järeldada, et sedavõrd kõrge heki mahavõtmine ei ole võimalik juhuslikult mõne ootamatult kinnistule sisse tunginud isiku poolt. Mitmekümnest kõrgest kuusest koosneva heki maha raiumiseks, seejärel puhastamiseks ja palkideks tegemiseks, riita ladumiseks ja küttepuudeks tegemiseks on vajalik kasutada erinevaid tehnilisi seadmeid ja tööjõudu. Kohtu jaoks ei ole usutav, et keegi tundmatu isik tegi kulutusi tööjõule ja tehnilistele seadmetele selleks, et raiuda kummagi kinnistu omaniku teadmata kuusehekk, teha palkidest küttepuud ning ladustada need juhuslikult kostja kinnistule. Kohtu jaoks ei ole usutav kostja väide, et ta üksnes koristas või lasi koristada pärast juhtunut oma kinnistu, sest raiutud palkidel on küttepuudena olemas rahaline väärtus. Suurte palkide raiumine küttepuudeks eeldab aga tehnika ja tööjõu kasutamist, mis omakorda eeldab kulutuste tegemist. Kohus ei loe usutavaks, et kostjale tundmatud isikud tegid kulutusi, millistest sai kasu kostja.
62.Kohus ei nõust kostja väidetega, et hageja ei ole tõendanud heki asumist oma kinnistul. Asjaolu, et raiutud hekk asus hageja kinnistul, on hageja tõendanud X Vallavalitsuse 03.03.2017 sündmuskoha paikvaatluse protokolliga ja sellele lisatud tõenditega. Hageja väiteid toetavad ka teised asjas kogutud tõendid. Kuuskede kuulumist hageja kinnistule tõendab muuhulgas asjaolu, et nimelt hagejale kui kinnistu omanikule olid varasemalt väljastatud kuuskede raiumiseks raieload.
63.Kostja esitas kohtule Geodeesiakeskuse Ge Point arve 27.03.2019 X te 15 kinnistu geodeetiliste mõõdistuste eest (toimiku 1. kd, lk 123) summas 144 eurot. Samuti esitas kostja kohtule X tee 15 kinnistu piiride kontrollimise ja märkimise akti (toimiku 1. kd, lk 124). Akti kohaselt oli mõõdistamisel tähistatud puuduolevad piiripunktid 1, 2 ja 6. Lisaks mõõdistati üles üks känd X tee 15 ja 13 piiril ning fikseeriti, et känd asus X tee 15 krundil ja kännu servast oli piirini 12 cm.
64.Kohus osundab, et akti kohaselt vajasid täiendavat tähistamist mitte need piiripunktid, mis asusid hageja ja kostja vahelise kinnistu piiril. Hageja ja kostja vahelise kinnistu piiril on täiendavalt tähistatud üksnes piiripunkt 2. Alusetu ja tõendamata on seejuures kostja väide, et X Vallavalitsuse koostatud vaatlusprotokollis on viidatud nimelt piiripunktile 2, mida tegelikult looduses olemas ei olnud. Vaatlusprotokollist ei nähtu viiteid piiripunktile 2. Akti kohaselt olid hageja ja kostja vahelise kinnistu piiril looduses tähistatud piiripunktid 3 ja 4 ning aktiga üksnes kontrolliti nende õigsust. Tegemist on nende kahe piiripunktiga, milliste alusel sai määratleda kahe kinnistu vahel kulgeva piiri asukohta. Seega ei tõenda kostja esitatud akt, et X Vallavalitsuse vaatlusprotokollis oleks ebaõigesti tuvastatud kahe kinnistu vahelise piiri asukoht.
65.Kohus loeb alusetuks ka kostja järeldust, et kuna akti kohaselt tuvastati ühe kännu asumine kostja kinnistul piirist 12 cm kaugusel, olid järelikult kõik teised puud samuti kostja kinnistul. Kostja esitatud aktist ei saa kohtu hinnangul järeldada, et tegemist oli kännuga, mis tekkis kuuseheki raiumise tagajärjel. Asjas esitatud fotodest nimelt nähtub, et kännud, mis tekkisid kuuseheki raiumise tagajärjel, olid maaga samal tasapinnal (fotod toimiku 1. kd, lk 14 pöördel, lk 16, lk 16 pöördel, lk 17). Need kännud asusid ühes reas. Samas oli kostja kinnistult raiutud veel üks puu, millest jäi järgi kõrge känd. See kõrge känd asus teistest eraldi (nähtav fotodest toimiku
1.kd, lk 175, lk 190). Vaidlus puudub selle üle, et enne 27.03.2019 akti koostamist oli kostja lasknud kuuseheki kännud välja juurida, mistõttu ei saanud kostja esitatud aktiga enam tuvastada kuuseheki asukohta. Seega ei saanud kostja esitatud aktiga tuvastada varasema kuuseheki kändude asukohta.
66.Hageja esitas omakorda kohtule OÜ X aruande (toimiku 1. kd, lk 172-174), mille kohaselt olid X tee 13 piiripunktides 3, 4, 5 ja 10 olemas piiriprotokollis toodud piirimärgid. Piiripunktis 6 oli metalltoru asemel aiapost. Mõõdistuse käigus mõõdistati X tee 13 ja X tee 15 piiri lähedal asuvad viis kändu. Üks känd asus X tee 15 kinnistul ning neli kändu X tee 13 kinnistul. Aruandele olid lisatud fotod.
67.Känd, mis asus kostja kinnistul (toimiku 1. kd, lk 175), oli maast enam kui meetri kõrgune ja asus selgelt kinnistute vahelisest piirist kostja kinnistu poolel. Ülejäänud kännud asusid puust aia juures hageja kinnistul (toimiku 1. kd, lk 176). Kostja esitas ise kohtule foto hageja kinnistult hageja enda poolt varem maha raiutud kuuskede kohta (toimiku 1. kd, lk 131). Fotolt nähtuvad kännud asuvad ühes reas. Arvamusele lisatud joonisest (toimiku 1. kd, lk 177) nähtub, et kännud 2-5 asusid kostja kinnistul ühes reas, millest tulenevalt loeb kohus tõendatuks hageja väidet, et tegemist oli varasema kuuseheki hulka kuulunud puude kändudega. Hageja seletas menetluse käigus, et ta oli varasemate raielubade alusel mõned kuused hekist maha raiunud ning varasema raie tulemusena olid tema kinnistule kännud alles jäänud. Känd nr 1 asus aga teistest eraldi ning 20 cm piirist kostja kinnistu poole.
68.Kokkuvõttes loeb kohus eelviidatud tõenditega kogumis tõendatuks, et heki hulka kuuluvad kuused, mis raiuti 20.02.2017 raie käigus, asusid hageja kinnistul ja mitte kostja kinnistul. Kostja ei ole tõendanud, et raiutud puud oleksid talle kuulunud. Kostja asus esitama vastuväiteid puude kuuluvuse kohta alles menetluse käigus. Kohtu hinnangul ei saa olla usutav, et olukorras, kus kostja hinnangul kuulusid puud talle, asus ta sellele asjaolule tuginema alles 29.03.2019.
69.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et kostja esindaja oli 14.11.2017 esitanud X Vallavalitsusele väärteoasjas vastulause ja taotluse tunnistaja ülekuulamiseks (toimiku 1. kd, lk 169-170). Vastulausest nähtub, et X Vallavalitsus oli koostanud kostjale väärteoasjas protokolli, mille kohaselt oli kostja toime pannud väärteo, lastes ebaseaduslikult raiuda tiheasustusalal kasvavad puud. Vastulause esitamisel ei tuginenud kostja sellele, et puud asusid talle kuuluval kinnistul. Kohtu jaoks ei ole usutav, et olukorras, kus kostja teadis puude talle kuulumisest, ei tuginenud ta vastulause esitamisel sellele asjaolule.
70.Vastulauses leidis kostja esindaja, et ta ei ole raiet tellinud. Kostja väitis, et talle teadaolevalt võis raietöid omavoliliselt teostada X X. Kostja esitas X X isikuandmed, sealhulgas isikukoodi ja elukoha andmed. Millistel asjaoludel ja kuidas sai kostja teada, et nimelt X X teostas ebaseaduslikku raiet, vastulausest ei nähtu ja seda ei selgitanud kostja ka kohtumenetluse käigus.
71.Väärteoasja menetluse käigus ära kuulatud X X ütlustest (toimiku 1. kd, lk 167-168) nähtub, et isik ei teadnud, kus asuvad X tee 13 ja 15 kinnistud. Ta ei olnud seal kunagi käinud puid raiumas ega muid töid tegemas. Raietöid ta enda sõnul teha ei osanud. Saaremaalt oli X X lahkunud 2018. aastal vaid ühe korra, kuid Xs ta ei käinud. X tee 13 ja 15 omanikke X X ei tundnud. X X oli elamu Kuresaare sotsiaalmajas, mille korra kohaselt tuli elanikel end igal õhtul
kirja panna, mistõttu olid isiku võimalikud lahkumised Saaremaalt tuvastatavad. Kohus ei loe usutavaks, et Saaremaal sotsiaalmajas elav isik oleks võinud ootamatult tulla X valda X külasse, teha kulutusi tehnikale ja tööjõule ning kellegi teadmata korraldada hageja kinnistul raie ajal, mil hagejat kodus ei olnud. Kohus nõustub hageja väitega, et kostja vastulauses esitati teadlikult alusetuid väiteid raiet teostanud isiku kohta ja sellise tegevuse eesmärgiks võis olla menetluse venitamine.
72.16.10.2019 istungil tunnistajana ütlusi andnud hageja väimees X Kte (toimiku 1. kd, lk 200) avaldas, et ta tuli X tee 13 kinnistule 20.02.2017, kui hageja viibis haiglas. Tunnistaja kohale saabudes olid hageja kinnistu väravad avatud, krundil oli puiduhakkemasin, veoauto ja kolm töömeest. Hageja kinnistu väravad ei olnud lukus. Hekk oli maha võetud ja ainult kännud olid alles. Puud olid maha võetud nii maa lähedalt kui võimalik. Puutüved olid tükkideks saetud ja asusid kostja kinnistul. Kinnistute vaheline aed oli maha võetud ja rulli keeratud. Puud olid tunnistaja saabumise ajaks juba osaliselt virnas kahemeetriste palkidena. Kuigi X Kte näol on tegemist hageja sugulasega, puudub kohtul alus kahelda tema ütluste usaldusväärsuses. X Kte ütlustega on tõendatud, et kuuseheki maha raiumiseks, palkide tegemiseks ja nende ladustamiseks kasuati tehnikat ning tööjõudu. Olukorras, kus palgid ladustati kostja kinnistule, pidi kohtu hinnangul kostja olema isikuks, kes töö tellis ja selle eest tasus. Eluliselt ei ole usutav, et tundmatu isik tegi kulutusi tehnika ja tööjõule selleks, et jätta kostjale tasuta küttepuudena kasutatav materjal.
73.Samal 16.10.2019 istungil ütlusi andnud hageja tütar T Kte (toimiku 1. kd, lk 200 pöördel – 201) sai puude raiumisest teada 20.02.2017, kui abikaasa talle helistas. Tunnistaja läks järgmisel päeval kostja juurde, sest puud olid kostja kinnistule ladustatud. Kostjat kodus ei olnud ja tunnistajale anti tema telefoninumber. Tunnistaja ütluste kohaselt oli ka kostja enda aiast maha võetud üks puu. Tunnistaja helistas kostjale, kes väitis, et tal on firma, kellel on raiumiseks kõik load olemas. Kostja lubas saata puid maha raiunud ettevõtte kontaktid, kuid ei teinud seda. Uuesti kohtus tunnistaja kostjaga märtsis ning kostja avaldas, et puud panid tema maja hallitama ja kostja lapsed kartsid neid puid. Tunnistaja sõnul lepiti kostjaga kokku, et asemele istutatakse võimalikult suur elupuu hekk. Tunnistaja otsis ettevõtte, kes pakkus istikuid ja saatis selle kohta kostjale sõnumi. Kostja ei vastanud, kuid lasi aprillis kännud välja juurida. Pärast suve kostja tunnistaja kõnedele enam ei vastanud. Täiendavalt esitas hageja kohtuule oma tütre 12.05.2017 kostjale (toimiku 1. kd, lk 171). Sõnumis saatis T Kte kostjale puukooli andmed ja teabe selle kohta, millised elupuu sordid oleksid heki taastamiseks sobivad. Hageja tütar tuletas kostjale meelde lubadust, asendada „räsitud“ hekk.
74.Kohus leiab, et kuigi T Kte näol on tegemist hageja tütrega, puudub kohtul alus kahelda ka selle tunnistaja ütluste usaldusväärsuses. Mõlema tunnistaja ütlused on kooskõlas teiste asjas kogutud tõenditega. Kostja ei ole vaatamata kohtu selgitustele suutnud kõrvaldada vastolusid oma väidetes ega suutnud kohtule usutavalt põhistada ega selgitada, kuidas või millisel eesmärgil tegid talle täiesti tundmatud isikud kulutusi heki maharaiumiseks, jättes maha raiumisest saadud väärtuse ehk palgid korralikult ritta laotuna kostja kinnistule. Kohtu hinnangul on asjas kogutud tõenditega tõendatud kostjale ette heidetud tegu ehk see, et kostja korraldas ja tellis hageja haiglas viibimist ära kasutades tehnika ja tööjõu selleks, et hageja kinnistult kuusehekk maha raiuda. Kostja ei ole tõendanud vastupidist ega kõrvaldanud vastuolusid oma väidetes. Kostja ei ole tõendanud süü puudumist. Kostja väited, et hageja soovib tema arvelt alusetult rikastuda, on põhistamata. Hageja viibis raie tegemise ajal haiglas, tal puudusid kehtivad raieload ning temale ja ta perekonna liikmetele tuli heki maharaiumine üllatusena. Tellitud tehnika ja tööjõu abil võeti maha suured puud, eemaldati kinnistuid eraldav võrkaed, tehti valmis palgid ja ladustati need kostja kinnistule. Kirjeldatud asjaoludel ei ole võimalik mõista, miks on hageja soov saada hüvitust talle kuulunud puude mahavõtmise eest alusetu rikastumise soov.
75.Kohtu hinnangul on hageja tõendanud VÕS § 132 lg 1 mõistes kaotsi läinud puudega
samaväärse heki istutamiseks vajalikke kulusid. L Kinnivara kutseline hindaja V L koostatud eksperthinnangust nr 0010-17 (toimiku 1. kd, lk 18-31) nähtub, et kulu heki taastamisele oleks olnud 3300 eurot, kui istutada 2 m kuused. Kulu heki taastamisele oleks ligikaudu 20 300 eurot, kui taastada võimalikult sarnane olukord ehk kasutada 7 m istikuid, haljastusteenust ja transporditeenust. Ekspertarvamuses on märgitud, et olukorra taastamise kulu määratlemisel lähtuti maha saetud puude maksumusest ja muudest olukorra taastamise kuludest ning arvestati 21 kuuse istiku kulu, samuti kändude juurimise ja istutamise kulu.
76.Arvamuses märgitu kohaselt on Eesti puukoolidest võimalik leida maksimaalselt ca 7 m kõrguseid kuuski. x Puukooli 6-7 m hariliku kuuse maksumus on 480 eurot koos käibemaksuga. Kuna maha oli saetud 21 kuuske, oleks istikute kulu olnud 21 x 480 ehk 10 800 eurot. Istikute transpordi kulu oleks olnud 720 eurot. Vanade kändude juurimise kulu, aukude mullaga täitmise kulu ja uute kuuskede istutamise kulu koos vajaliku tehnika kasutamisega oleks koos käibemaksuga olnud 9576 eurot. Arvamusele on lisatud fotod, millest nähtub kuuseheki kõrgus ja asukoht enne maha raiumist. Ka hageja enda esitatud fotodest nähtub kuuseheki kõrgus (toimiku 1. kd, lk 38).
77.Kohus ei nõustu kostja väitega, et ekspertarvamuse koostanud isikul puudus pädevus hinnata kahju, mis oli tekkinud seoses kuuseheki raiumisega. Kohtu hinnangul on kinnisvara väärtust hindaval eksperdil kui asjatundjal võimalik anda hinnangut selle kohta, milline on kinnistul asunud puude taastamise kulu. Ekspertarvamuses on tehtud järeldusi põhjendatud ja need on loogiliselt jälgitavad. Lisaks on hageja esitanud kohtule T Est OÜ hinnapakkumise (toimiku 1. kd, lk 115) koos X Puukooli e-kirjaga. Hinnapakkumisest nähtub, et 6-7 m puude istutamine vajab eritehnikat ning selliste suurte puude istutamise hind oleks 380 eurot + 50 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja on selgitanud, et ekspertarvamuse koostamisel lähtus ekspert antud hinnapakkumisest. Hinnapakkumisest ja ekspertarvamusest kogumis nähtub kohtu hinnangul, et suurte puude tagasi istutamine on keeruline töö, mis vajab täiendavat tehnikat ning on seetõttu kulukam.
78.Kostja esitas kohtule Xi OÜ hinnapakkumise (toimiku 1. kd, lk 132), milles on 7 kõrguste kuuskede istutamise eest soovitud saada 5 436 eurot. Hinnapakkumisest ei nähtu, mida see täpselt sisaldab. Hinnapakkumisest ei nähtu, kas see sisaldab ka istikute maksumust ning eritehnika kasutamist, samuti istikute transporti. Kohus selgitas kostjale 10.04.2019 VÕS § 132 ja vajadust tõendada oma väiteid tekkinud kahju suuruse kohta. Vaatamata kohtu selgitustele ei tõendanud kostja oma väiteid selle kohta, et hävitatud heki taastamine oleks võimalik oluliselt soodsamalt, kui see on märgitud hageja esitatud eksperthinnangus.
79.Kostja esitas kohtule ehitusinsener X Xe 19.03.2019 e-kirja (toimiku 1. kd, lk 133), milles viimane on avaldanud arvamust, et kõrghaljastus krundil ei tohiks olla elamule ohtlik. X X on leidnud, et kõrghaljastus ei saa olla ehitisele lähemal kui antud puuliigi võimalik kasvukõrgus, millele lisandub ohutusala. Antud e-kirjast ei saa siiski järeldada, et maha raiutud hekk oleks kujutanud kostjale elamule mistahes ohtu. Samuti ei saa kohus ainult antud e-kirja alusel järeldada, et hageja senise olukorra taastamise kulu nõue oleks alusetu.
80.Kostja esitas samuti arborist P S seisukoha (toimiku 1. kd, lk 134-136), milles on soovitatud istutada kinnistute piirile elupuu hekk, sest X tee 15 kinnistu servas on juba elupuu hekk. Kuusehekk ei sobivat arboristi hinnangul olemasoleva elupuude hekiga. Kohus osundab, et arvamus ei arvesta asjaolu, et hageja kinnistule oli kuusehekk rajatud ajaliselt varem võrreldes elupuu hekiga. Samuti ei saa ainuüksi arboristi soovitusest lähtudes olla hageja endise olukorra taastamise kulude hüvitamise nõue alusetu. Kostja ei ole ka välja toonud ega tõendanud, milline oleks uue heki rajamise kulu siis, kui rajataks varasema hekiga võrreldes sama kõrge elupuu hekk.
81.V L koostatud eksperthinnangu (toimiku 1. kd, lk 18-31) kohaselt vähenes pärast kuuseheki raiumist hageja kinnistu turuväärtus 5000 euro võrra. Kostja esitas kohtule x Kinnisvarabüroo allkirjastamata ja ekspertarvamusena pealkirjastatud dokumendi (toimiku 1. kd, lk 127), milles on leitud, et kinnistute piiril asunud kuuseheki maha raiumine ei mõjutanud kummagi kinnistu turuväärtust. Sisulised põhistused dokumendis puuduvad ning dokumendist ei nähtu selle koostaja pädevust. Kostja esitas ka X Tallinn OÜ arvamuse (toimiku 1. kd, lk 128-130), mis on allkirjastatud ning koostatud kahe kutselise hindaja poolt. Arvamuses on leitud, et kuuseheki eemaldamisest tulenevat mõju kinnistute turuväärtusele hinnata ei ole võimalik.
82.Kohus leiab, et ainuüksi asjaolust, et kõrgete puude raiumise tulemusena vähenes hageja kinnistu turuväärtus vaid 5000 euro või võimaliku väiksema summa võrra, ei saa järeldada hageja kahju hüvitamise nõude alusetust. Hagejal oli kinnistu omanikune täielik õiguslik võim talle kuuluva omandi üle. Hagejal oli võim otsustada, milliseid puid ta oma kinnistule istutab või milliseid sealt raiub. Kostja ei saanud hageja eest otsustada, millised puud hageja kinnistul kasvavad ning seda sõltumata sellest, kas kinnistu kui terviku turuväärtust hekk mõjutas või mitte. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 6-7 m puudel on iseseisev rahaline väärtus olemas. Selleks, et taastada kostja korraldusel maha raiutud hekki, on vajalik suuremahuliste rahaliste kulutuste tegemine. Hagejal on VÕS § 132 lg 1 alusel õigus nõuda nende kulutuste hüvitamist kostjalt sõltumata sellest, kas või millises ulatuses see mõjutas kinnistu turuväärtust. Kinnistu turuväärtuse vähenemisest tulenevat kahju nõuet ei ole hageja kostja vastu esitanud.
83.Lisaks endise olukorra taastamiseks vajalike kulude hüvitamisele soovis hageja kostjalt saada hüvitist kohtueelsete õigusabikulude ning eksperthinnangu koostamise eest. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 22.03.2018 saatis Advokaadibüroo Küllike Namm kostjale nõudekirja (toimiku 1. kd, lk 32-33) kahju 21 470 euro hüvitamiseks. Varasemalt oli Eesti Õigusbüroo saatnud hageja esindajana kostjale samas summas kahju hüvitamise nõude 16.11.2017 (toimiku
1.kd, lk 34). Kostja esindaja vastas nõudele 02.04.2018 (toimiku 1. kd, lk 35—36), milles kostja vaidles nõudele vastu, kuid ei põhistanud vastuväiteid ühelgi viisil. Seega oli hageja kasutanud õigusabi selleks, et esitada kostjale kohtueelselt kahju hüvitamise nõudeid.
84.OÜ L Kinnisvara Hindamine esitas 08.09.2017 hageja tütrele arve nr 10021 X tee 13 hindamise eest sularahas tasumiseks summas 345 eurot (toimiku 1. kd, lk 8) ja samal päeval ka arve nr 10020 sama teenuse eest summas 345 eurot (toimiku 1. kd, lk 8 pöördel). 02.10.2017 esitas L Kinnisvara Hindamine OÜ T Ktele arve nr 10055 X tee 13 kinnistu hindamise eest summas 180 eurot (toimiku 1. kd, lk 9 pöördel). Kokku esitati arveid eksperthinnangu koostamise eest summas 870 eurot. Hageja tütar T Kte tasus arveid 12.09.2017 (toimiku 1. kd, lk 9) ja 06.10.2017 (toimiku 1. kd, lk 10).
85.Eesti Õigusbüroo esitas hagejale 28.11.2017 arve õigusabiteenuse eest, kliendi materjalide ja V L eksperthinnanguga tutvumise eest, samuti kostjale nõudekirja koostamise ja edastamise eest summas 160 eurot (toimiku 1. kd, lk 10 pöördel). Arvest pidi hageja ise tasuma 60 eurot. Hageja tütar T Kte tasus arve 05.12.2017 (toimiku 1. kd, lk 11). Advokaadibüroo Küllike Namm OÜ esitas T Ktele arve summas 97,99 eurot õigusnõustamise eest (toimiku 1. kd, lk 11 pöördel).
86.Kogumis nähtub esitatud tõenditest, et arveid eksperthinnangu ja õigusabi eest on hageja eest tasunud tema tütar T Kte. Eksperthinnangu koostamise eest on tasutud kokku 870 eurot ja õigusabi eest 157,99 eurot. Kostja ei esitanud antud hageja kahju nõudele eraldiseisvaid vastuväiteid ja kohus ei saa neid kostja eest kujundada. Kohtu hinnangul olid kulud vajalikud hageja eest nõuete esitamiseks ning kahju suuruse hindamiseks.
87.Kokkuvõttes leiab kohus, et hageja põhinõue kuulub tervikuna rahuldamisele. Kostja on korraldanud ilma hageja loata viimasele kuuluvalt kinnistult puude raiumise. Endise olukorra taastamiseks kulub 20 300 eurot. Kahjunõuete esitamisel on õigusabile kulunud 157,99 eurot ja
kahju kindlakstegemisele 870 eurot. Kostjalt tuleb hageja kasuks kahju hüvitisena välja mõista 21 327,99 eurot.
88.Lisaks põhinõudele palus hageja kostjalt välja mõista viivise seadusjärgses määras. Hageja nõudis kostjalt 22.03.2018 nõudekirjas kahju hüvitamist hiljemalt 02.04.2018. Hageja luges nõude sissenõutavaks muutumise ajaks 03.04.2018 ja palus alates sellest ajast mõista kostjalt välja viivise. Hagiavalduse esitamise päevaks 26.06.2018 oli sissenõutavaks muutunud viiviseks 397,34 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista ka edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise põhinõudelt 21 317,99 eurolt seadusjärgses määras alates hagi esitamisele järgnenud päevast kuni põhinõude täitmiseni. Kostja ei esitanud eraldiseisvaid vastuväiteid hageja viivisenõudele ega viivise arvestusele.
89.Kuivõrd hageja põhinõue kuulus rahuldamisele, kuulub rahuldamisele ka viivisenõue. VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 113 lõikest 2 tuleneb, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse.
90.VÕS § 82 lg 7 sätestab, et kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast VÕS § 82 lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist.
91.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja saatis kostjale nõudekirja, teatas oma nõudest ja andis kostjale aega nõude täitmiseks kuni 02.04.2018. Seega muutus hageja nõue sissenõutavaks ja alates 03.04.2018 oli hagejal õigus nõuda kostjalt viivist. Kostjalt tuleb hageja kasuks hagi esitamise päevaks (26.06.2018) sissenõutavaks muutunud viivisena välja mõista 397,34 eurot. Alates hagi esitamisele järgnenud päevast (27.06.2018) tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutuv viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 21 317,99 eurolt kuni põhinõude täitmiseni.
92.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
93.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista lepingulise esindaja kulud 3934,01 eurot. Hagejale osutati õigusabi tunnitasuga 140 eurot tunnis, millele lisandus käibemaks. Hageja palus menetluskulud välja mõista koos käibemaksuga, sest ta ei ole käibemaksukohustuslane. Hageja palus täiendavalt mõista välja esindaja viimasel istungil osalemise kulud vastavalt istungi aja kestvusele. Hageja palus kostjalt välja mõista ka viivise menetluskulude summalt seaduses sätestatud määras.
94.Kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasu suurus on mõistlik ja kooskõlas vaidluse
keerukusega. Hageja esindaja ajakulu menetlusdokumentide koostamiseks ja teiste menetlustoimingute tegemiseks, sealhulgas istungitel osalemiseks, on kohtu hinnangul põhjendatud ning kooskõlas menetlusdokumentide mahu ja sisuga ning toimingute tegemiseks vajaliku ajaga. Viimane kohtuistung 16.10.2019 kestis 1 h 30 minutit. Hageja esindaja õigusabikulu istungil osalemise eest oleks 140 eurot x 1 h 30 minutit oleks 210 eurot ilma käibemaksuta ja 252 eurot koos käibemaksuga. Kokku on hageja õigusabikulu põhjendatud 3934,01 eurot + 252 eurot = 4186,01 euro ulatuses. Kostjalt tuleb hageja õigusabikuludena välja mõista hageja kasuks 4186,01 eurot. Kooskõlas hageja taotlusega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis õigusabikuludelt 4186,01 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni õigusabikulude täieliku hüvitamiseni.
95.07.09.2018 määrusega andis kohus hagejale menetlusabi ja vabastas ta riigilõivu 900 euro tasumisest hagi esitamisel. TsMS § 190 lg 3 sätestab, et menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Kuna kohus hagi rahuldab, tuleb kostjalt riigi tuludesse välja mõista riigilõivuna 900 eurot. TsMS § 179 lg 5 sätestab, et kohtulndi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lndi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lnd kuulub viivitamatule täitmisele või kui lnd näeb ette teistsuguse tähtaja. Kostjal tuleb kohtulnd riigilõivu osas täita 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohus selgitab kostjale TsMS § 179 lg 9 alusel, et riigilõivu tasumisega viivitamise korral tuleb kostjal tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses toodud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.