Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

Hageja ei kõrvaldanud kohtu poolt antud tähtaja jooksul hagiavalduse puuduseid. Hageja ei märkinud, millist asjaolu millise tõendiga hageja soovib tõendada. Hageja esitatud tõendid ei ole selged ja need tuleb jätta asja materjalide juurde võtmata. Hageja ei ole vastuolus TsMS § 236 lõikega 3 põhjendanud, millise asjas tähtsust omava asjaolu tõendamiseks hageja soovib tõendeid esitada. Hageja ei ole selgitanud, kas hageja nõuab kaheksat leppetrahvi sama lepingu alusel või on iga leppetrahvi aluseks eraldi leping või muu õigussuhe. Hageja ei ole tõendanud poolte vahel lepingu olemasolu. Kostja ei ole teinud tahteavaldust hagejaga lepingu sõlmimiseks. Pilt teadetetahvlist ei ole leping ega tõenda selle sõlmimist. Hagiavalduses välja toodud ja hageja esitatud infotahvli väljavõttel olev leppetrahvi kokkulepe on erinevad. Hagiavalduses on märgitud, et kui sõidukijuht pargib sõiduki või liikleb parklas eirates parkimistingimustes sätestatud korda, on parklaoperaatori nõudmisel sõidukijuhil kohustus tasuda leppetrahvi summas kuni 57 eurot. Hageja esitatud infotahvli väljavõttel on kirjas, et lepingu rikkumise korral kohustub sõidukijuht tasuma operaatorile leppetrahvi 57 eurot. Kui lugeda leping sõlmituks hageja esitatud tingimustel, puuduks selles diskretsiooniõigus valida nõutava leppetrahvi suurust. Hageja ei saa oma äranägemise järgi iseenda esitatud tekste tõlgendada ja teisele poolele kohustusi luua. Hageja ei ole tõendanud, et tüüptingimused on saanud lepingu osaks. Hageja esitatud parkimislepingust ei nähtu, mis ajal on tingimused kehtestatud ja kuidas ning millal need on kostjale teatavaks tehtud. Kui iga leppetrahvi aluseks on eraldi leping, tuleks iga lepingu sõlmimisel eraldi konkreetsetele tingimustele viidata. Kui tüüptingimused said lepingu osaks, on leppetrahvi kokkulepe VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi tühine. Tallinna südalinnas oli väidetavate rikkumiste ajal parkimistasu suurus 4 eurot 8 senti tunnis. Hageja leppetrahvi nõue on peaaegu pool ööpäeva tasu. Leppetrahv on ebamõistlikult suur. See, et hageja nõuab üksnes osa, ei tähenda, et leppetrahvi kokkulepe muutub kehtivaks. Hageja ei ole tõendanud, et kostja rikkus lepingust tulenevaid kohustusi. Sõiduki mobiilse parkimise väljavõtted ei tõenda parkimistasu maksmata jätmist, kuna mobiiltelefoniga parkimistasu maksmine on vaid üks võimalikest viisidest parkimistasu maksta. Sõiduki mobiilse parkimise väljavõtted pärinevad hageja süsteemist. Hageja esitatud pildimaterjalilt ei saa tuvastada, kus pildid tehti ning kas tuuleklaasi alla on asetatud tasu maksmise kviitung. Hageja ei ole tõendanud, et kostja vastutab nõude täitmise eest. Hageja ei nõudnud leppetrahvi mõistliku aja jooksul ja kaotas seetõttu nõudeõiguse. Tõendatud ei ole, et leppetrahvikviitungid pandi pärast vormistamist sõiduki kojameeste vahele. Hageja esitatud piltidelt nähtub, et sõiduki kojameeste all ega läheduses ei ole dokumente. Parkimislepingu puhul on VÕS § 159 lg 2 tähenduses mõistlik aeg maksimaalselt kuus kuud. Hageja 8. juuli 2019. a kiri edastati kostjale pärast mõistliku aja möödumist. Isegi kui kostja oleks selle kätte saanud, oleks see jõudnud kostjani hilinenult. Hageja 8. juuli 2019. a kirja sisu ei ole selge, kuid sellest nähtub, et tegemist on esmakordse leppetrahvi nõudmisega. Kui kohus leiab, et leppetrahvi nõude eeldused on täidetud, palub kostja leppetrahvi vähendada mõistliku ulatuseni.

MAAKOHTU LAHEND

Kohus menetles tsiviilasja lihtmenetluses ja piirdus kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele kohtu järeldused rajati, märkimisega. Kohus võib TsMS § 405 lg 5 alusel kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muuhulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Pooled ei vaidle, et kostja oli leppetrahvinõuete esitamise ajal sõiduki registreerimismärgiga 012MDX vastutav kasutaja/ omanik. Pooled ei vaidle ka selle üle, et seoses sõiduki registreerimismärgiga 012MDX parkimisega hageja opereeritavale parkimisalale esitati kostjale hagiavalduses märgitud kuupäevadel parkimistingimuste rikkumise tõttu leppetrahvinõuded, mis on tasumata. Kostja ei vaidlusta sõiduki registreerimismärgiga 012MDX parkimist hagis väidetud ajal ja kohas. Kostja ei väitnud, et sõiduk oli hagis loetletud parkimisaladel pargitud mingil teisel ajal. Hageja väited sõiduki registreerimismärgiga 012MDX parkimise kohta hagiavalduses nimetatud kuupäevadel ja kohtades on seega tõendatud. Eraparkla parkimistingimuste ehk pakkumuse tingimuste punkti 1 kohaselt sõlmib sõiduki omanik või kasutaja eraparkla kasutamise lepingu ja parkides sõiduki parklasse aktsepteerib sõidukijuht parkla operaatori poolt esitatud tingimusi ning leping loetakse sõlmituks. Pooled ei vaidle selle üle, et parklate sissesõidutee juurde olid paigutatud teavitus- ja liiklusmärgid, mis sisaldavad lepingu tüüptingimusi sõiduki parkimiseks. Parkimistingimustes on väljendatud asjaolu, et parkimistingimuste avaldamisega teeb hageja pakkumuse lepingu sõlmimiseks pakkumuses toodud tingimustel ja parklasse parkimine loetakse tingimustega nõustumiseks ja lepingu sõlmimiseks. Parkimisalades tähistatud vaidlusalune teade oli pakkumus. Vaidlusaluse sõiduki parklatesse parkimine oli aktsept. Hageja ja kostja vahel oli hagis näidatud juhtumitel sõlmitud kehtivad parkimislepingud samadel tingimustel. Parkimistingimuste rikkumise korral tuli maksta leppetrahvi kuni 57 eurot. Kostja ei tõendanud, et leppetrahvide määramine oli alusetu. Tegemist oli VÕS § 35 lg 1 mõttes tüüptingimustega lepinguga. Leppetrahvi kokkulepe ei ole tühine tüüptingimus. Leppetrahvi suurus on mõistlik, kuna lepingu tingimuste kohaselt oli leppetrahvi võimalikuks suuruseks kuni 57 eurot ja parkla asukoht oli kesklinnas. Hageja teavitas kostjat leppetrahvi nõuetest mõistliku aja jooksul, sh 8. juuli 2019 meeldetuletuskirjaga. Kostja sai parkimislepingu rikkumise tõttu määratud leppetrahvidest teada mõistliku aja jooksul juba seetõttu, et asja materjalidele lisatud fotodelt nähtub, et kostja parkis kohati vahetult tasulist parkimist märkiva sildi alla, kust pidi aru saama, et sinna parkimisega aktsepteerib ta parkimistingimusi. Kostja ei toonud esile ega tõendanud asjaolusid, mis annaksid alust kahelda selles, et ta ei saanud leppetrahvide teateid kätte. Kostja taotlus leppetrahvide vähendamiseks ei ole VÕS § 162 lg 1 järgi põhjendatud. Tallinna kesklinnas parkimistingimuste rikkumise eest 40 eurose leppetrahvi nõudmine ei ole ebamõistlik.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

millise tõendiga hageja soovib tõendada. Hageja tõendid ei ole selged ja need tuleb jätta asja materjalide juurde võtmata. Maakohtu otsuses ei ole põhistatud, miks kohus eelistab ühtesid tõendeid teistele. Otsuses puudub jälgitav tõendite analüüs. Tõendite vale hindamine, hindamata jätmine viis kohtu ekslikule seisukohale, et hageja nõue on põhjendatud. Kostja ei nõustu maakohtu väitega, et ta sõlmis hagejaga lepingu. Maakohus viitab, et parkimistingimuste kohaselt tuli kostjal maksta leppetrahvi kuni 57 eurot. Maakohus ei täpsustanud, milliseid tingimusi ta silmas peab. Hageja ei tõendanud, et hagiavaldusele lisatud parkimistingimused kehtisid väidetavate lepingute sõlmimise ajal. Hagiavaldusele lisatud parkimistingimuste p 8 näeb ette, et lepingu rikkumise korral kohustub sõidukijuht tasuma operaatorile leppetrahvi 57 eurot. Hagiavaldusele lisatud parkimistingimustes puudub sõna „kuni“. Hagejal puudus õigus määrata leppetrahvi suvalises suuruses. Hagejal oleks tingimuste kehtimise korral õigus nõuda 57 euro tasumist. Isegi kui poolte vahel oleks leping, ei ole hageja esitatud tüüptingimused saanud lepingu osaks. Hageja esitatud tüüptingimused on VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi ka tühised, kuna neis märgitud leppetrahvi summa 57 eurot on ebamõistlikult suur. Tühine on tüüptingimus on tühine algusest peale. See ei muutu kehtivaks selle väiksemas ulatuses kohaldamise tõttu. Maakohtu järeldus, et vaidlust ei ole selle üle, et kostja ei ole parkimistasu tasunud, on ekslik. Hageja ei tõendanud, et kostja jättis parkimistasu maksmata. Kostja ei ole omaks võtnud, et ta jättis parkimistasu maksmata. Hageja esitas maakohtule tõendid selle kohta, et kostja ei tasunud parkimistasu mobiiltelefoni vahendusel. Hageja esitatud pildimaterjali kvaliteet on nii kehv, et sellest ei võimalik aru saada, kas kostja ei tasunud parkimistasu läbi parkimisautomaadi. Kostja on alati eelistanud tasumist läbi parkimisautomaadi. Perioodil, mille kohta hageja nõuab leppetrahvi, tasus kostja parkimistasu valdavalt sularahas läbi parkimisautomaadi. Hageja ei teatanud kostjale leppetrahvi nõudmisest mõistliku aja jooksul. Parkimistingimuste kehtestamine ei anna poolele teavet selle kohta, et teine pool soovib leppetrahvi nõuda. Hageja ei tõendanud, et ta nõudis leppetrahvi kohe väidetava rikkumise ajal, nt pannes leppetrahvikviitungid kojamehe vahele. Hageja ei tõendanud, et ta esitas kostjale leppetrahvi nõude enne mõistliku aja, so kuue kuu, möödumist. Kostja ei ole hageja 8. juuli 2019 kirja kätte saanud. Hageja ei tõendanud vastupidist. Isegi kui kostja oleks hageja kirja kätte saanud, oleks see temani jõudnud hilinenult, kuna viimasest leppetrahvist oli möödunud rohkem kui kuus kuud. Hageja 8. juuli 2019 kirja sisu ei ole selge. Kirjas ei ole viiteid trahvide kuupäevadele ega nende nõudmise alusele.

kaua see edasi pargib. Sõiduki parkijal on võimalik tõendada parkimisaja kestust. Kostja ei tõendanud parkimisaja kestust ega tegelikku kahju suurust. Lepingus kokku lepitud maksimaalsest leppetrahvist väiksema summa nõudmine ei ole teist osapoolt kahjustav.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Seega pidi hageja oma majandustegevuses kandma hoolt selle eest, et tal oleks olemas vajalikud tõendid võimalike lepingurikkumistega seotud nõuete esitamiseks. Seega isegi juhul, kui hageja oleks tõendanud tüüptingimuste muutumist lepingu osaks ja seda, et kostja on oma kohustust tasuda parkimise eest rikkunud, on praegusel juhul põhjendatud jätta hagi rahuldamata ka VÕS § 159 lg 2 alusel seetõttu, et hageja ei ole menetluses tõendanud, et ta parkimisteenuse osutajana teatas kostjale kui parkimisteenuse kasutajale mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist leppetrahvi nõudmisest.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Indrek Parrest

Üllar Roostoja

Triin Uusen-Nacke

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.