AS Postimees Grupp hagi Osaühingu Bravo One vastu võla, kahjuhüvitise ja viivise nõudes ning Osaühingu Bravo One vastuhagi AS-i Postimees Grupp vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind/vastuhagi
3843,44 eurot/ 2713,80 eurot
hind Menetlusosalised ja nende
Hageja: AS Postimees Grupp (registrikood 10184643)
esindajad
Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Artur Sanglepp (e-post [email protected]) Kostja: Osaühing Bravo One (registrikood 10237232) Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Meelis Pirn (epost [email protected])
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
Kohtuistung 12.03.2020, edasi kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta AS-i Postimees Grupp 29.05.2020 esitatud vastuväide kohtu tegevusele rahuldamata.
2.Jätta hagi rahuldamata.
3.Rahuldada vastuhagi.
4.Välja mõista AS-lt Postimees Grupp Osaühingu Bravo One kasuks 2 713,80 eurot.
6.Välja mõista AS-lt Postimees Grupp Osaühingu Bravo One kasuks menetluskulud summas 2 420 eurot, s.o riigilõiv summas 275 eurot ja esindaja tasu summas 2 145 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 07.11.2019 esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid 23.11.2015 Swedbank Liising AS ja AS Postimees Grupp (hageja) liisingulepingu nr xxx maasturi xxx tehasetähisega XXX müügilepingu finantseerimiseks. Liisingulepingu kohaselt oli tasumisele kuulunud esimene osamakse 17 370 eurot (sh käibemaks). 31.08.2018 sõlmisid Swedbank, Osaühing Bravo One (kostja) ja hageja liisingulepingu ülevõtmise kokkuleppe ja liisingueseme üleandmise-vastuvõtu akti nr xxx, mille punktide 1, 2, 3 ja 6 kohaselt andis hageja kostjale üle kõik liisingulepingust tulenevad hageja õigused ja kohustused ning sõiduki xxx tehasetähisega XXX valduse. 30.11.2018 esitas hageja kostjale arve nr xxx sisuga „xxx osaline liisingu sissemakse“ maksetähtajaga 07.12.2018 summas 2 261,50 eurot käibemaksuta, st 2 713,80 eurot käibemaksuga. 03.12.2018 tasus kostja hageja arvelduskontole 2 713,80 eurot selgitusega „arve xxx“. 20.12.2018 esitas hageja kostjale arve nr xxx sisuga „xxx osaline liisingu sissemakse II“ maksetähtajaga 27.12.2018 summas 2 261,50 eurot käibemaksuta, st 2713,80 eurot käibemaksuga. Arvet nr xxx kostja hagejale ei tasunud. 25.07.2019 saatis hageja kostjale nõudekirja, milles nõudis 2 713,80 euro tasumist ning hoiatas, et arvestab nõudelt viivist alates nõudekirja kättesaamisest kostja poolt.
Hageja on seisukohal, et hageja ja kostja vahelisest kirjavahetusest, hageja sisemisest kirjavahetusest ja hageja poolt kostjale arvete esitamisest järeldub, et hageja soovis kostjale liisingulepingu üle anda tingimusel, et kostja hüvitab hagejale esialgse liisingu sissemakse osaliselt summas 4 523 eurot + käibemaks ning et kostja soovis liisingulepingu üle võtta ja tasuda hagejale hüvitise summas 4 523 eurot + käibemaks. Hageja leiab, et kostja kohustus tasuda hagejale 4 523 eurot + käibemaks on osa 31.08.2018 sõlmitud liisingulepingu üleandmise kokkuleppest. Õiguslikult võis tasumiskohustus saada 31.08.2018 liisingulepingu üleandmise kokkuleppe osaks 06.08.2018 peetud kirjavahetuse kaudu. 06.08.2018 kell 15:58 edastatud e-kirjas juhtis hageja kostja tähelepanu sellele, et sissemaksu kohta tehakse arve summas 4 523 eurot + käibemaks. 06.08.2018 kell 16:27 edastatud e-kirjas kinnitas kostja enda huvi liisingulepingu ülevõtmise vastu. Kostja asus rahalist kohustust täitma, tasudes esimese osamakse. Seega, kuigi kostja maksekohustust hageja ees 31.08.2018 liisingulepingu üleandmise kokkuleppes expressis verbis ei sisaldu, võib tegemist olla nn kaudse tingimusega, mis on tuletatav liisingulepingu üleandmise kokkuleppest VÕS §-s 29 sätestatud tõlgendamisreegleid rakendades. Arvestades, et kostja oli enne liisingulepingu üleandmise kokkuleppe sõlmimist teadlik, et hageja soovib kostjalt liisingu sissemakse osalist hüvitamist summas 4 523 eurot + käibemaks, samuti võttes arvesse kostja poolt arve nr xxx tasumist, tuleb VÕS § 29 lg 5 p-dest 1 ja 3 tulenevalt 31.08.2018 liisingulepingu üleandmise kokkulepet tõlgendada selliselt, et selle osaks on kostja kohustus hageja ees tasuda hagejale 4 523 eurot + käibemaks. Vaatamata hageja nõudmisele ei ole kostja sellest summast poolt, s.o 2 713,80 eurot hagejale tasunud, mistõttu hagejal on tekkinud õigus VÕS § 108 lg 1 alusel nõuda kostjalt selle summa tasumist. Kuna hageja ja kostja ei leppinud kokku kostja rahalise kohustuse täitmise tähtajas ega seadusjärgsest viivisest erinevas viivises, on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist seadusjärgses määras alates kostjale nõudest teatamisest. 07.11.2019 seisuga on alates 25.07.2019 muutunud põhinõudelt sissenõutavaks VÕS § 113 lg 1 järgne viivis summas 63,05 eurot. 31.07.2019 esitas advokaadibüroo hagejale arve nõudekirja koostamisele kulunud analüüsi ja nõudekirja koostamise eest. Hageja selgitab, et arve tööraportist nähtuvatest toimingutest ei ole 22.07.2019 kanne kostja vastuse koostamine (4,7 h) käesoleva vaidluse seisukohalt asjassepuutuv, mistõttu selle õigusabikulu hüvitamist hageja kostjalt ei nõua. Ülejäänud tööd mahus kokku 5,5 tundi (s.o summas 140 eur/h * 5,5 h = 770 eurot) olid põhjendatud ja vajalikud kulud kostjalt võla kohtueelseks sissenõudmiseks. Kuna hageja ja kostja ei ole leppinud kokku kostja kahju hüvitamise kohustuse täitmise tähtajas ega seadusjärgsest viivisest erinevas viivises, on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist seadusjärgses määras alates kostjale kahjunõudest teatamisest (VÕS § 113 lg 1 ja lg 2). 07.11.2019 seisuga on alates 25.07.2019 muutunud kahju hüvitamise nõudelt sissenõutavaks VÕS § 113 lg 1 järgne viivis summas 17,89 eurot. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 2713,80 eurot, kahjuhüvitise summas 770 eurot, viivise summas 80,94 eurot ning viivise põhivõlalt ja kahjuhüvitiselt alates hagiavalduse esitamisest kuni kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja vastus ja vastuhagi Kostja palus oma vastuses jätta hagiavaldus rahuldamata.
Hageja ja kostja pidasid läbirääkimisi selle üle, et kostja astub hageja asemel Swedbankiga sõlmitud liisingulepingusse nr. xxx. Kostja oli huvitatud nimetatud lepingusse astumisest põhjusel, et liisinguvõtja jaoks olid lepingutingimused soodsad. Intressimääraks oli lepingus vaid 1,9% aastas; lepingusse astudes hageja asemele polnuks kostjal vaja tasuda esimest osamakset, mis tavaliselt kaasneb uue liisingulepingu sõlmimisega. Eeldusel, et kostjal on võimalik astuda liisingulepingusse samadel tingimustel (sama intressimääraga ja ilma uut esimest sissemakset tasumata), oli kostja nõus hüvitama hagejale osaliselt tema pool tehtud esimese sissemakse summas 4 523 eurot. Paraku samadel tingimustel lepingusse astumine võimalik ei olnud. Swedbank sõlmis kostjaga uue liisinglepingu – Liisinguleping nr. xxx, mille kohaselt tuli kostjal tasuda esimene osamakse summas 5 006,90 eurot. Intressimääraks on lepingus euro 6 kuu euribor + 2,49%. Hoolimata sellest, et lepingut poolte vahel kokku lepitud tingimustel sõlmida ei õnnestunud, saatis hageja kostjale 30.11.2018 arve summas 2 713,80 eurot selgitusega xxx osaline liisingu sissemakse. Ekslikult tasus kostja raamatupidaja selle arve ära. Hiljem on kostja hagejale teatanud, et tegemist on ekslikult tasutud arvega, on palunud esitada kreeditarve ja makse tagastada. Hageja ei ole sellele reageerinud. Täiesti arusaamatuks jääb hageja arvetel kajastuv käibemaksu osa. Hageja on liisingulepingust nähtuvalt maksnud Swedbankile 2015 aastal esimese osamakse 17 370,00 eurot käibemaksuga teenuse osutamise (kauba andmiine liisingusse) eest. Käibemaksukohuslasena on hageja käibemaksu osa eeldatavasti kajastanud käibedeklaratsioonis ja on selle maha arvestanud sisendkäibemaksust, mis tal tuli riigile tasuda. Lepingueelsete läbirääkimiste nurjumise tõttu ei tekkinud vastuhagejal vastukostja ees mingeid rahalisi kohustusi. Vastukostja poolt esitatud arve tasus vastuhageja ekslikult. Kuivõrd arve esitamiseks puudus alus, on tegemist alusetu rikastumisega. VÕS § 1027 kohaselt tuleb aluseta saadu teisele isikule välja anda. Eeltoodust tulenevalt palus kostja hagejalt välja mõista alusetult saadu summas 2713,80 eurot. Hageja vastus vastuhagile Hageja on seisukohal, et vastuhagis kostja poolt nõutava 2 713,80 euro tasumine kostja poolt hagejale arve nr xxx alusel toimus vastavalt hageja ja kostja vahelisele kehtivale liisingulepingu ülevõtmise kokkuleppele. Kuna kostja poolt hagejale arve nr xxx alusel tehtud maksel summas 2 713,80 eurot oli õiguslik alus (leping), tuleb kostja poolt hageja vastu alusetu rikastumise nõudes esitatud hagi jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused
1.Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata ning vastuhagi rahuldada.
2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on
pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
3.Esmalt peab kohus vajalikuks lahendada hageja poolt 29.05.2020 esitatud vastuväite kohtu tegevusele seoses kohtu poolt 22.04.2020 kohtumäärusega hageja 03.04.2020 tõendi kogumise taotluse rahuldamata jätmisele. Hageja on märkinud, et 03.12.2018 makse kinnitaja isik võib teiste esitatud asjaoludega koosmõjus asjas tähtsust omada. Tulenevalt TsMS § 333 lg 1 võib menetlusosaline esitada vastuväite kohtu tegevuse kohta menetluse juhtimisel, samuti vastuväite menetlussätte rikkumise, eelkõige menetlustoimingu tegemise vorminõuete rikkumise kohta. Vastuväite lahendab kohus määrusega. Kohus leiab, et hageja vastuväide kohtu tegevusele ei ole põhjendatud. 22.04.2020 määrusega on kohus jätnud rahuldamata hageja poolt esitatud taotluse tõendite kogumiseks Swedbank AS-lt. Kohus on leidnud, et asjaolu, kes konkreetselt kinnitas 03.12.2018 kostja kontolt makse summas 2713,80 eurot, ei oma käesoleval juhul asja lahendamisel tähtsust. Kohus leiab, et hageja ei ole veenvalt põhistanud oma vastuväites, milliseid tähtsust omavaid asjaolusid saaks täiendavalt nimetatud tõendiga kinnitada. Kohus jääb käesolevaga oma 22.04.2020 määruses märgitud seisukoha juurde ning jätab seega hageja vastuväite kohtu tegevusele rahuldamata.
4.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt sõlmisid Swedbank Liising AS ja hageja 23.11.2015 liisingulepingu nr xxx maasturi xxx tehasetähisega XXX müügilepingu finantseerimiseks (tlk 7-9). 31.08.2018 sõlmisid Swedbank Liising AS, kostja ja hageja liisingulepingu ülevõtmise kokkuleppe ja liisingueseme üleandmise-vastuvõtu akti nr xxx, mille kohaselt andis hageja kostjale üle kõik liisingulepingust tulenevad hageja õigused ja kohustused ning sõiduki xxx valduse (tlk 14). Liisingulepingu ülevõtmise kokkuleppe punktist 4 tuleneb, et Swedbank Liising AS ja kostja leppisid kokku liisingulepingu nr xxx tingimuste muutmises kostja ja Swedbank Liising AS-i vahel 29.08.2018 sõlmitud liisingulepingus nr xxx. Pooled on kinnitanud, et liisingulepingu nr xxx tingimused asendavad täielikult liisingulepingu nr xxx tingimusi. Seega kostja sõlmis 29.08.2018 liisingulepingu uutel tingimustel, aga võttis hagejalt üle ka liisingulepingu nr xxx selliselt, et liisingulepingu nr xxx tingimused asendati liisingulepingu nr xxx tingimustega. Pooled vaidlevad käesoleval juhul selle üle, kas pooled leppisid liisingulepingu ülevõtmisel kokku ka selles, et kostja kohustub tasuma hagejale hageja poolt tasutud esialgse liisingu sissemakse summas 4 523 eurot + käibemaks.
5.Liisingulepingu ülevõtmise allkirjastatud kokkuleppest ei nähtu, et pooled oleksid kokku leppinud kostja kohustuses tasuda osaliselt hagejale tema poolt tasutud esialgse liisingu sissemaks summas 4 523 eurot + käibemaks. Hageja on leidnud, et kuigi nimetatud kokkulepet liisingulepingu üleandmise kokkuleppes ei sisaldu, siis võib tegemist olla nn kaudse tingimusega, mis on tuletatav kokkuleppest VÕS § 29 sätestatud tõlgendamisreegleid rakendades. VÕS § 29 lg 1 sätestab, et lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. VÕS § 29 lg 5 p 1 ja p 3 kohaselt tuleb lepingu tõlgendamisel arvestada eelkõige ka lepingu sõlmimise asjaolusid, sealhulgas lepingueelseid läbirääkimisi ning lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist. Kostja ei ole käesolevas menetluses eitanud läbirääkimiste toimumist. Samas ei ole kohtu hinnangul käesoleval juhul leidnud tõendamist, et pooled oleksid läbirääkimiste käigus jõudnud kokkuleppele liisingu sissemakse tasumiseks hagejale. 06.08.2018 kell 15:58 edastas hageja juhatuse liige K V kostja seaduslikule esindajale R Kile ja hageja juhatuse esimehele S Nile e-kirja, milles märkis, et: “30.08 seisuga on auto jääkväärtus 41 724,18+km ja maksed saavad läbi 30.12.2019. Igakuine makse ca 600 eurot+km ja viimane osamakse 33 113,05+km.Täiendav arve sissemaksu kohta on 4523+km.“(tlk 10). 06.08.2018 kell 16:15 edastas hageja juhatuse esimees S N K Vile ja R Kile e-kirja, milles märkis et: „See viimane osamakse on jääk 40 % auto maksumusest. Kui sul huvi olemas, siis saada Kile oma ettevõtte nimi ja finantsid, saame Swediga asap läbirääkida. Suverehv on sellel aastal ostetud.“(tlk 11). 06.08.2018 kell 16:27 edastatud e-kirjaga kinnitas kostja seaduslik esindaja üksnes oma huvi olemasolu (tlk 12). 06.08.2018 e-kirjas on sissemakse summat küll mainitud, kuid puudub kokkuleppe nimetatud summa tasumise osas. Kostja on oma vastuses iseenesest kinnitanud, et oli nõus hüvitama hagejale osaliselt tema poolt tehtud esimese sissemakse summas 4523 eurot. Samas ei nähtu, et pooled oleksid nimetatus ka kokkuleppele jõudnud. VÕS § 14 lg 3 esimene lause sätestab, et kui lepingueelseid läbirääkimisi pidanud isikud ei saavuta kokkulepet, siis läbirääkimistest ei tulene neile õiguslikke tagajärgi. Samuti ei kinnita kokkulepe olemasolu kohtu hinnangul ka hageja seadusliku esindaja ja S Ni vahel peetud kirjavahetus. Nimelt edastas 15.10.2018 kell 15:30 K V S Nile e-kirja, milles täpsustas, et esitab R arve auto eest summas 4523+km ning küsis üle maksetähtaja (tlk 15). 15.10.2018 kell 15:47 edastatud S Ni vastusest nähtuvalt pidi maksmine toimuma kahes osas (tlk 16), peale mida on hageja seaduslik esindaja palunud raamatupidamisel saata kostjale arve kahes osas (tlk 17). Seega nähtub, et 15.10.2018 kirjavahetus on peetud hageja juhatuse liikme, juhatuse esimehe ja raamatupidamise vahel. Nendevaheline suhtlus ei kinnita aga kokkuleppeid kostjaga.
6.Hageja on palunud kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 2713,80 eurot ning viivise põhivõlgnevuselt.
Tsiviilasja materjalide kohaselt on hageja esitanud kostjale 30.11.2018 arve summas 2713,80 eurot (tlk 18), mille kostja on ka 03.12.2018 tasunud (tlk 19). 20.12.2018 on hageja esitanud kostjale arve summas 2713,80 eurot (tlk 20), mida kostja tasunud ei ole. Kohus on seisukohal, et arvete esitamine ning ühe arve tasumine ei kinnita kokkuleppe olemasolu. Kuna kokkulepe kohtu hinnangul puudub, siis ei ole põhjendatud ka põhivõlgnevuse ning viivise välja mõistmine kostjalt.
7.Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka kohtueelsete õigusabikulude hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel ning viivise kahjuhüvitiselt. Kohus selgitab, et iseenesest on kohtueelsed õigusabikulud kahjuna hüvitatavad. Samas kehtib kohtueelsete õigusabikulude hüvitamisel kohtu hinnangul eeldus, et ka nõue, mille tõttu õigusabi kasutati, oleks põhjendatud. Kohus on eelnevalt leidnud, et hageja põhinõue ei ole põhjendatud. Seega on kohus seisukohal, et antud juhul ei ole hüvitatavad ka kohtueelsed õigusabikulud ega viivis õigusabikuludelt.
8.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.
9.Kostja on esitanud menetluses vastuhagi, milles on palunud hagejalt välja mõista alusetult tasutu summas 2713,80 eurot. VÕS § 1028 lg 1 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Puudub vaidlus, et kostja on hagejale tasunud 2713,80 eurot. Kohus on eelnevalt leidnud, et kostjal puudus kohustus hagejale tulenevalt liisingulepingu üleandmisest hageja poolt esitatud arvet tasuda. Kuivõrd arve esitamiseks puudus alus, siis on hageja kostja arvelt alusetult rikastunud ning hagejal tuleb kostjale alusetult saadu tagastada. Seega leiab kohus, et vastuhagi on põhjendatud ja hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista alusetult saadu summas 2713,80 eurot. Menetluskulud
10.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata ja rahuldab vastuhagi, siis jätab kohus menetluskulud hageja kanda.
11.TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
12.Kostja on 29.04.2020 esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt koosnevad kostja menetluskulud riigilõivust summas 275 eurot ja lepingulise esindaja kuludest summas 2145 eurot. Lepinguline esindaja on osutanud järgnevaid teenuseid kokku 16,5 tunni ulatuses: - 2.12.2019 Tutvumine hagiavaldusega ja selle lisadega 1h; - 3.12.2019 Tutvumine kliendi selgitustega ja kliendi poolt saadetud tõenditega 1h; - 4.12.2019 Hagiavaldusele esitatava vastuse projekti koostamine 2,50 h; - 11.12.2019 Vastuse projekti redigeerimine ja kohtule esitamine 0,50h; - 6.01.2020 Tutvumine hageja täiendavate seisukohtade ja tõenditega 0,75 h; - 7.01.2020 Seisukoha koostamine täiendava tõendi osas 0,50h; - 7.01.2020 Vastuhagi projekti koostamine 1,50h; - 10.01.2020 Vastuhagi projekti redigeerimine ja kohtule esitamine 0,50h; - 16.01.2020 Tutvumine kohtumäärusega 0,25h; - 7.02.2020 Tutvumine vastusega vastuhagile 0,50h; - 11.03.2020 Valmistumine kohtuistungiks 1,50h; - 12.03.2020 Osalemine kohtuistungil 0,75h; - 17.03.2020 Tutvumine kohtuistungi protokolliga 0,50h; - 27.03.2020 Ebaõige kirje kustutamise nõude saatmine Creditinfo AS-ile 0,75 h; - 2.04.2020 Täiendava dokumentaalse tõendi esitamine kohtule 0,75h; - 8.04.2020 Tutvumine hageja täiendavate seisukohtade ja taotlustega 0,50h; - 13.04.2020 Nõupidamine kliendiga. Vastuväidete koostamine 2,25h; - 18.04.2020 Tutvumine hageja vastuväidetega 0,25h; - 22.04.2020 Tutvumine kohtumäärusega 0,25h; Esmalt märgib kohus, et riigilõivu tasumine on olnud seadusest tulenevalt vajalik ja põhjendatud. Kostja on reaalselt vastava summad ka vastuhagi esitamisel kandnud. Seega on põhjendatud hagejalt välja mõista kostja kasuks menetluskuluna riigilõiv summas 275 eurot. Menetluskulude nimekirjas märgitud osutatud teenused on kohtu hinnangul olnud põhjendatud ja vajalikud ning vastavuses neile märgitud ajakuluga. Kohus arvestab, et kostja esindajal on tulnud õigusliku positsiooni kujundamiseks tutvuda esitatud hagiavalduse materjalidega ning suhelda kliendiga. Samuti ei saa menetluses pidada ebavajalikuks vastuhagi koostamise ajakulu ning ka tutvumist kohtumääruste ning vastaspoole seisukohtadega. Tsiviilasjas on toimunud ka kohtuistung, milleks ettevalmistamine ja hiljem protokolliga tutvumine on vajalikud. Kohus arvestab siinkohal ka tsiviilasja, s.h esitatud dokumentide sisu ja mahuga.
Seega peab kohus osutatud teenuseid põhjendatuks 16,5 tunni ulatuses. Kostja lepinguline esindaja tunnihinnaks oli 130 eurot (käibemaksuta). Kohus on seisukohal, et nimetatud tunnistasu on mõistlik ja põhjendatud ning on kooskõlas turutingimuste ja kohtupraktikas tunnustatud hüvitamisele kuuluva õigusabikulu tunnihinnaga. Seega on põhjendatud esindaja tasu kokku 2145 eurot. Tuginedes ülaltoodule leiab kohus, et kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele ning hagejalt tuleb välja mõista menetluskulud summas 2420 eurot, s.o esindaja tasu summas 2145 eurot ning riigilõiv summas 275 eurot.