2-20-101348/15 - Võlaõigus - Muud lepingud teenuste osutamiseks - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

6.3.Välja mõistetud menetluskuludelt tuleb Merje Kõivul tasuda viivist VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni tasumiseni. Kohtuotsus saata hageja ja kostja esindajatele. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Hageja nõue ja põhjendused Hageja ja Merje Kõiv allkirjastasid XX.XX.XXXX kliendilepingu õigusteenuse osutamiseks. Lepingu kohaselt oli õigusteenuse tunnitasu 140 eurot pluss käibemaks. Hageja esindas kostjat lepingu ja kostja poolt antud kahe volikirja alusel tsiviilasjades 218-19203 ja 2-19-2431. Tsiviilasjas 2-18-19203 teostati töid 10 tundi 40 minutit, mille kohta edastati kostjale 9.07.2019 arve nr XXX summas 1 714 eurot koos käibemaksuga. Summa sisaldas ka 50 euro suurust riigilõivu, mille hageja tasus esitatud määruskaebuselt. Tsiviilasjas 2-19-2431 teostati töid kokku 6 tundi 30 minutit, mille kohta edastati kostjale 9.07.2019 arve nr XXX summas 1 014 eurot koos käibemaksuga. Kostja arveid tasunud ei ole. Hageja palub kostjalt välja mõista 2 728 eurot põhivõlana ning maksekäsu kiirmenetlusse avalduse esitamise päevani sissenõutavaks muutunud viivise summas 248.25 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista lisanduva viivise alates avalduse esitamisest maksekäsu kiirmenetlusse kuni põhivõla tasumiseni kliendilepingu punktis 7.1. kokkulepitud määras, so 0,05 % viivitatud summalt päevas. Hageja on seisukohal, et vandeadvokaat M. Gaver on esindanud kostjat kahes kohtumenetluses õigusteenuse osutamiseks vajaliku hoolsusega. Kostja ei ole vaidlustanud õigusteenuse kvaliteeti, vaid on väitnud, et temale ei ole teenust osutatud. See ei ole tõsi, sest kostja oli pool kohtumenetlustes, milles vandeadvokaat M. Gaver teda esindas. Kohtuistungil loobus hageja tasunõudest kokku 30 minuti ulatuses, so 78 eurot koos käibemaksuga ning sellelt summalt sissenõutavaks muutunud viivise osas. Kostja vastuväited Merje Kõiv vaidleb hagile vastu. Kostja on allkirjastanud kliendilepingu, kuid see saadeti Lembit Krindali meilile, kes omakorda tõi lepingu kostja kätte. Kostja ei ole kunagi kohtunud vandeadvokaat Mihkel Gaveriga, kes suhtles mõlemas tsiviilasjas ainult L. Krindaliga. Hageja väide, et kostja ei ole esitanud õigusabi teenuse osas vastuväidet, on vale. Kostja esitas pärast arvete saamist hagejale teate, et ei ole nendes arvetes märgitud konsultatsioone saanud. Ei kostja ega keegi kostjaga seotud isikutest ei ole hagejaga nõu

pidanud või menetlusega seonduvaid asjaolusid arutanud. Seetõttu ei oska kostja hinnata spetsifikatsioonides loetelutud toimingute vajalikkust ja kestust. 19.06.2020 menetlusdokumendis märkis kostja, et vaidluse all olevatel arvetel märgitud töötunnid ei ole asjakohased väidetava mahu osas. Arves nr XXX on märgitud XX.XX.XXXX tööajaks taotluse esitamisel kohtutoimiku materjalide kättesaadavaks tegemiseks 45 minutit ja samal kuupäeval taotluse esitamisel menetluskulude katteks tagatise andmiseks 2 tundi. Kostja arvates on nimetatud tööaja maht oluliselt väiksem viidatust ning selleks võiks olla kokku mõlema taotluse esitamisel 1 tund. Arves nr XXX on esitatud 14.04.2019 kostja vastusega tutvumise ja õigusliku positsiooni analüüsi vastuse osas (tuvastushagi Piret Kulasalu vastu) töömahuks 1 tund ning 13.05.2019 töömahuks 6. mai 2019 kohtumäärusega (läbi vaatamata jätmine) 2 tundi + 15 minutit. Kui advokaat asus 14.04.2019 pärast õigusliku analüüsi teostamist seisukohale, et hagi esitamine on perspektiivikas, siis miks pidi ta seda analüüsima veel 13.05.2019 kui oli selge, et hagi jäetakse läbi vaatamata. Kostjal ei olnud vastuväiteid hageja osalisele loobumisele hagist, sest kostja ei ole isiklikult suhelnud vandeadvokaat M. Gaveriga. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et Advokaadibüroo GAVER OÜ hagi tuleb rahuldada osaliselt. Kohus võtab vastu hageja loobumise 78 euro suurusest nõudest ja sellelt arvutatud viivisest, mis põhineb arve nr XXX spetsifikatsioonil ja mille kohaselt on 20 minutit nõustatud klienti 21.12.2018, mis on enne lepingu sõlmimist kostjaga XX.XX.XXXX. Hageja loobub ka samas spetsifikatsioonis märgitud 10-minutilise konsultatsiooni eest tasu nõudmisest. Kohus lõpetab hageja nõude selles osas menetluse TsMS § 429 lg 1 alusel. Muus osas jäi hageja oma nõude juurde. Hageja on esitanud kohtule kostja poolt 28.12.2018 ja 13.02.2019 allkirjastatud volikirjad vandeadvokaat Mihkel Gaverile kostja esindamiseks kohtus. Vaidlust ei ole selles, et hageja ja kostja sõlmisid XX.XX.XXXX õigusabi teenuse osutamise lepingu. Kostja kirjutas lepingule alla, seega on ta õigusabi saaja. Vaidlust ei ole ka selle üle, et kostja oli menetlusosaline kahes tsiviilasjas, kus teda esindas vandeadvokaat M. Gaver. Tsiviilasjas 2-19-2431 on kohus 6. mai 2019 kohtumääruses (jõustus edasikaebuseta) tuvastanud, et kostja P. Kulasalu vastuse kohaselt on notar 08.11.2018 tõestanud hageja [Merje Kõiv] ja Lembit Krindali avalduse, millega XX.XX.XXXX sõlmitud nõude loovutamise lepingule anti notariaalne vorm. Seega on hagejal olemas TMS § 18 lg 1 kohane dokument ja TMS § 18 lg 3 sätestatud eeldused hagiavalduse esitamiseks ei ole täidetud. Hageja esindaja on käesolevas tsiviilasjas 16.06.2020 esitatud menetlusdokumendis märkinud: „Hageja selgitab, et nimetatud asjas (tuvastushagi esitamine Piret Kulasalu vastu) ei olnud vandeadvokaadile ilmne, et puudub protsessuaalne võimalus kliendi huvide kaitsmiseks. Vastupidi, vandeadvokaat analüüsis hagi esitamise perspektiivikust ja leidis, et see oleks kostja jaoks õige lahendus. Muuhulgas tugines vandeadvokaat hagi esitamisel Riigikohtu lahendile 2-17-14364. Nimetatud lahendi p-s 11 leidis Riigikohus, et kui uuele võlausaldajale ei ole täitedokumendist tulenevaid õigusi loovutatud notariaalselt tõestatud lepinguga (maakohtu allakriipsutus) saab ta oma õigusi kaitsta ja nõude loovutamist tõendada TMS § 18 lg 3 kohaselt võlgniku vastu esitatava hagiga. Selle hagi ese ongi Riigikohtu hinnangul tunnustada täitedokumendist tuleneva õiguse üleminekut uuele võlausaldajale. Just see lahend andis vandeadvokaadile mõista, et hagi

esitamine Piret Kulasalu vastu on asjakohane ning vandeadvokaat hindas, et on olemas protsessuaalne võimalus kliendi huvide kaitsmiseks.“ Maakohtu määruse sisus ja hageja 16.06.2020 menetlusdokumendi sisus on vastuolu: tuvastushagi kohtusse esitamise ajal oli olemas notariaalselt tõestatuna nõude loovutamise leping, mistõttu jääb kohtule põhjendamata kostjat tsiviilasjas 2-19-2431 esindanud vandeadvokaadi teistsugune seisukoht. VÕS § 619 kohaselt käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. VÕS § 620 lg 2 kohaselt käsundisaaja peab täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. VÕS 621 lg 1 kohaselt käsundisaaja peab käsundi täitmisel järgima käsundiandja juhiseid. Kui käsundisaaja peab käsundi täitma oma erialastele teadmistele või võimetele tuginedes, ei või käsundiandja anda üksikasjalikke juhiseid käsundi täitmise viisi ega tingimuste suhtes. VÕS § 627 lg 2 kohaselt kui tasu suurust ei ole kindlaks määratud, tuleb maksta vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Kohus on seisukohal, et hageja ja kostja vahel sõlmitud kliendilepingus ei ole kindlaks määratud käsundisaajale makstava tasu suurust, sest tasu arvutamiseks on vaja teada nii tunnihinda, mis on kokku lepitud 140 eurot, kui ka käsundi täitmiseks kuluvat aega, mida tavaliselt õigusabi osutamise kliendilepingutes ei märgita. Hageja on esitanud arved 130 euro suuruse tunnihinnaga. Kohus on seisukohal, et poolte vahel teenuse osutamiseks kliendilepingus kokku lepitud tunnihinna vähendamiseks suuremas ulatuses kui hageja on ise seda esitatud arvetel teinud, puudub alus. Hageja nõue arve nr XXX alusel (arvestades loobumist 78 euro ulatuses) õigusabi tasu saamiseks 1 636 euro ulatuses kuulub rahuldamisele. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole tõendanud põhjendamatuid menetlustoiminguid, samuti on spetsifikatsioonis märgitud ajakulu mõistlik. Arve nr XXX osas märgib kohus, et isegi kui tuvastushagi esitamisel ei olnud kostja lepingulisel esindajal selget arusaamist olukorrast, siis pärast kostja vastusele lisatud notariaalselt tõestatud nõude loovutamise lepingu esitamist võis ja pidi käsundisaaja aru saama, et hageja nõude põhistamiseks puudub seadusest tulenev alus. Kohus on seisukohal, et kostja vastuväide põhjendamatult suure ajakulu kohta P. Kulasalu vastu esitatud tuvastushagi asjas on arvessevõetav. Kohus vähendab arve nr XXX spetsifikatsioonis märgitud ajakulu mõistliku suuruseni, sh 04.03.2019 hageja seisukoha koostamise eest kohtu formaalsele nõudele kompromissi kohta 15 minutini. Tegemist on lühikese formaalse teatega hageja poolt, et kompromiss on võimalik ainult selliselt, et kostja tunnistab hagi ja kokku lepitakse menetluskulude osas. Samuti on kohus seisukohal, et põhjendatud ajakulu 18.04.2019 kirja koostamiseks kohtule (pärast kostja vastuse saamist) on 30 minutit, sest eelnevalt on spetsifikatsioonis märgitud 1 tund ajakulu kostja vastusega tutvumiseks ja õigusliku positsiooni kujundamiseks. Edasised toimingud on põhjendatud ja mõistliku ajakuluga. Eeltoodu alusel on hagejal õigus arve nr XXX alusel saada osutatud õigusabi mahu, so 4 tunni ja 45 minuti eest hinnaga 130 eurot/tund, tasu 741 eurot koos käibemaksuga.

Kohus mõistab kostjalt temale osutatud õigusabi teenuse eest hageja kasuks (1 636+741) 2 377 eurot. VÕS § 113 lg 1 alusel mõistab kohus kostjalt välja viivise lepingu punktis 7.1 kokku lepitud määras, so 0,05 % viivitatud summalt päevas alates nõude sissenõutavaks muutumisest, so 17. juulist 2019. Viivitatud päevi on kohtuotsuse tegemise kuupäevaks 345 kalendripäeva. Sissenõutavaks muutunud viivise summa põhivõlalt 2 377 eurot on (2 377x0,05%x345) 410.03 eurot. Kohus mõistab kostjalt välja lisanduva viivise TsMS § 367 alusel alates 27. juunist 2020 arvestusega 0,05 % viivitatud summalt, so 2 377 eurolt päevas kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Esitatud taotluse kohaselt on hageja menetluskulu riigilõiv 300 eurot ja õigusabi kulu 1 353.34 eurot, kokku 1 653.34 eurot. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja menetluskulule, sest vastuväite esitamise ajal ei olnud hageja menetluskulude nõuet kostjale e-toimikus nähtavaks tehtud. Kostjal menetluskulusid ei ole. Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 on kohtuväliseks kuluks menetlusosalise esindaja kulud. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et juhul kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, peavad hüvitamisele kuuluvad kulud olema põhjendatud ja vajalikud. Käesolevas menetluses on hagejaks advokaadibüroo, kellel on õigus sõlmida käsundusleping enda esindamiseks kohtus ka büroos töötava advokaadiga, kelle poolt osutatud õigusabi kuulub hüvitamisele TsMS § 175 lg 1 alusel (vt Riigikohtu lahend 3-21-184-15). Kohus on seisukohal, et hagejale osutatud õigusabi tunnitasu 140 eurot vastab kohtupraktikale ning on advokaadi tasuna aktsepteeritav. Töömaht koos kohtuistungiga on aktsepteeritav 5 tunni ulatuses. Tegemist on sisult lihtsa võlanõudega kliendilepingu ja kahe arve alusel. Hageja õigusabi kulu väljamõistmise nõue kuulub rahuldamisele (5x140) 700 euro ulatuses. Lisandub hageja tasutud 300 euro suurune riigilõiv, mille suurus on seadusest tulenev ja seega põhjendatud. Käesolevas tsiviilasjas on kohus rahuldanud hageja 2 728 euro suuruse põhivõla nõude 2 377 euro, so 87 % ulatuses. Võttes arvesse hagi rahuldamise proportsiooni tuleb hageja menetluskulud jätta 87 % ulatuses kostja kanda. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks hageja menetluskulu katteks (0,87x1000) 870 eurot. Ülejäänud osas jäävad hageja menetluskulud tema enda kanda.