CarCops OÜ hagi Transpordipark OÜ vastu võla, kasutuseelise ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30. jaanuari 2020 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
CarCops OÜ ja Transpordipark OÜ apellatsioonkaebused
Apellatsioonkaebuste hind
CarCops OÜ apellatsioonkaebuse hind 1614,28 eurot Transpordipark OÜ apellatsioonkaebuse hind 1599,26 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: CarCops OÜ (registrikood 12266051), lepinguline esindaja Erkki Evart esindajad ringkonnakohtus Kostja: Transpordipark OÜ (registrikood 12683122), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kalju Hanni Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata Transpordipark OÜ taotlus CarCops OÜ apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmiseks.
2.Ennistada CarCops OÜ-le Transpordipark OÜ apellatsioonkaebusele vastuse esitamise tähtaeg.
3.Tühistada Harju Maakohtu 30. jaanuari 2020 otsus osas, milles maakohus rahuldas osaliselt CarCops OÜ hagi Transpordipark OÜ vastu ning mõistis Transpordipark OÜ-lt CarCops OÜ kasuks välja 1480,80 eurot ja sellelt summalt viivise alates 30.01.2020 kuni nõude täitmiseni, samuti menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi 1480,80 euro ja sellelt viivise saamiseks rahuldamata ning jaotada ja määrata menetluskulud kindlaks teisiti. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
4.Transpordipark OÜ apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
5.CarCops OÜ apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
6.Kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgmine: Jätta CarCops OÜ hagi Transpordipark OÜ vastu täies ulatuses rahuldamata.
7.Maakohtus ja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jäävad hageja CarCops OÜ kanda.
8.Määrata kindlaks menetluskulude rahaline suurus ja välja mõista CarCops OÜ-lt menetluskulude hüvitis 3705 eurot Transpordipark OÜ kasuks.
9.CarCops OÜ-l tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt Transpordipark OÜ-le kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
ASJAOLUD
1.CarCops OÜ esitas 20.11.2017 Harju Maakohtule hagi Transpordipark OÜ vastu põhivõla 5148,08 euro, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 1223,54 euro ja edasiulatuva viivise väljamõistmiseks alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni määras 0,15% päevas. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt pakkus hageja 03.04.2017 kostjale masinapargi GPS jälgimise teenust. Hageja pakkus ühele kaubikule 30 päevast tasuta prooviperioodi. 07.04.2017 kohtumisel kostja kontoris leppisid pooled kokku paigalduse ja lisavarustuse hindades. 12.04.2017 kirjas palus kostja, et hageja alustaks GPS seadmete paigaldusega kogu masinapargile ja et tööd oleksid teostatud hiljemalt 01.05.2017. Hageja alustas töödega, avas kostjale konto masinate jälgimiseks ja saatis talle teenuse kasutamiseks kasutajanime ja parooli. Pooled pidasid pidevat kirjavahetust erinevate paigalduste ja tehniliste detailide kokkuleppimiseks. 17.04.2017 saatis hageja kostjale e-mailiga digitaalselt allkirjastamiseks lepingu nr 911, mille tingimustes olid pooled 10 päeva varem kokku leppinud. Kostja e-kirjale ei vastanud, kuid nõudis tööde tähtaegset teostamist. Hageja saatis 12.05.2017 uuesti palve, et kostja allkirjastaks lepingu. Kostja lepingut ei allkirjastanud, kuigi oli 12.04.2017 öelnud, et talle kõik sobib, kõik tööd olid teostatud tähtaegselt, hageja paigaldas kostjale 20 seadet ja kostja kasutas teenust lepingus toodud mahus. Kuigi kirjalikku lepingut ei sõlmitud, oli poolte vahel leping siiski seoses tahteavalduste vahetamisega olemas.
3.Kostja ütles 17.05.2017 lepingu üles. Hageja aktsepteeris ülesütlemisavaldust ja nõudis varem esitatud arvete tasumist ning kostja masinapargile paigaldatud tehnika tagastamist. Kostja keeldus arvete tasumisest väites, et paigalduse kvaliteet on halb. Hiljem asus kostja väitma, et kogu paigaldus pidi olema tasuta ja siis, et hageja on kohustatud hoopis kostjale hüvitama seadmete eemaldamisega seotud kulud. Kostja esitas 27.06.2017 hagejale arve nr 370123 väidetavalt 4 hageja GPS seadme ja kostjale kuuluva lisavarustuse eemaldamise eest, kuigi lisavarustuse arve oli kostja poolt endiselt tasumata. 28.06.2017 seisuga edastas 50% kostja masinapargist andmeid endiselt hageja serverisse, seega ei olnud arvel märgitud tööd tegelikult tehtud. Kostja käitub pahatahtlikult ja valdab hageja vara ebaseaduslikult.
4.Kostja võlgneb hagejale 2053 eurot seadmete paigaldamise tasu alltöövõtja Aadenauer OÜ arve nr 8037 alusel. Tasu muutus sissenõutavaks 11.05.2017. Arve aluseks on lepingu p 3.2.
5.Kostja võlgneb hagejale VÕS § 208 järgi arve nr 12741 alusel 408 eurot lisaseadmete eest (tasu muutus sissenõutavaks 30.05.2017) ja VÕS § 115 järgi arve nr 12742 alusel 1072,80 eurot 6 GPS seadme maksumuse eest (tasu muutus sissenõutavaks 15.06.2017).
6.Kostja võlgneb hagejale kasutuseelise hüvitisena 1349,28 eurot. Hageja nõustus lepingu lõpetamisega alates 17.05.2017 ja andis kostjale tähtaja kuni 31.05.2017 seadmete tagastamiseks. Kostja ei ole seadmeid tagastanud. Poolte kokkuleppe kohaselt on iga seadme kasutamise harilik väärtus 9,90 eurot kuus (lisandub käibemaks). SIM-kaartide kasutamise harilikuks väärtuseks on 8 eurot kuus (lisandub käibemaks). Kuna kostja valduses on 6 hageja GPS seadet ja 16 SIM-kaarti, on igakuine kasutuseelis 224,88 eurot (9,90×1,26+8×1,2×16). Hagiavalduse esitamise seisuga on hagejal õigus nõuda kasutuseelist 6 kuu eest kokku 1349,28 eurot.
7.Kostja peab hagejale hüvitama kohtueelse õigusabikulu 265 eurot õigusabi osutamise eest nõude esitamisel ja läbirääkimiste pidamisel.
8.Lepingu üldtingimuste p 6.2 kohaselt on hagejal õigus kohustuse täitmisega viivitamisel viivisele 0,15% päevas. Hagiavalduse esitamise seisuga võlgneb kostja tasumata arvete alusel viivist 1086,25 eurot (arve nr 8037 – 600,50 eurot; arve nr 12741 – 107,71 eurot; arve nr 12742 – 257,47 eurot; arve nr 13253 – 82,78 eurot ja arve nr 14900 – 37,79 eurot) ja juunist oktoobrini kasutuseelise tasumisega viivitamise eest 137,29 eurot.
KOSTJA VASTUVÄITED
9.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
10.Hagejal ei ole nõudeõigust kostja vastu. Kostjale paigaldas seadmed Aadenauer OÜ, kes esitas selle eest 03.05.2017 koostatud arve nr 8037. Arve kuulub tasumisele Aadenauer OÜ-le, mitte hagejale. Arvest nr 12741 tuleneva kohustuse 408 euro tasumiseks loovutas hageja 18.05.2017 Julianus Inkasso OÜ-le. Kuna hagejal ei ole nõudeõigust, tuleb hagi selles osas jätta läbi vaatamata. Isegi kui hagejal oleks õigus nõuda Aadenauer OÜ arve tasumist, ei ole kostjal tekkinud kohustust seda tasuda. Kokkuleppe kohaselt ei pidanud testperioodiga kulusid kaasnema.
11.Kostja ei ole väljendanud nõustumust hagejaga 12.04.2017 lepingu sõlmimiseks. Kuna hageja teenus pakkus kostjale huvi, lepiti kokku kohtumine 07.04.2017 kostja asukohas. Kohtumisel osalesid hageja poolt juhatuse liige RP ning kostja poolt juhatuse liige TK, hoolduspartner KK ja hangete konsultant UT. Pärast põgusat vestlust juhatuse liige lahkus. Kostja ei soovinud ainult sõidukite kaugjälgimisteenust, vaid terve masinapargi detailset elektroonilist haldust ja hageja väitis, et saab selle teostada. Kohalviibijad leppisid kokku, et hageja paigaldab masinatele vajalikud seadmed, misjärel algab testperiood, mille edukal sooritamisel sõlmitakse kirjalik leping ja hüvitatakse tekkinud kulud, sh paigalduskulud. Testperioodi eest ei pidanud kulusid tekkima. Kirjaliku lepingu sisulisi tingimusi veel läbi ei räägitud. Millistele masinatele millised seadmed paigutada, täpsustati 12.04.2017.
12.Vastuoluline on hageja väide, nagu oleksid pooled vahetanud tahteavaldusi 12.04.2017. Hageja edastatud kirjaliku lepingu kohaselt on lepingu sõlmimise aeg 17.04.2017. Kuna pooled leppisid 07.04.2017 kokku, et leping sõlmitakse testperioodi edukal läbimisel kirjalikult, ei saa lepingut lugeda sõlmituks tahteavalduste vahetamisega. Mõistlik isik ei saanud eeldada, et hageja koostööpartneril on volitused lepingu sõlmimiseks vaikimisi tahteavalduste andmisega. Hageja teadis, et KK, kes ei olnud kostja juhatuse liige,
tahteavaldus ei olnud suunatud lepingu sõlmimisele. Hageja mõistis ka ise, et leping ei ole sõlmitud.
13.Hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt seadmete väljaostusumma tasumist (arve nr 12741 summas 408 eurot, mille hageja on loovutanud ja arve nr 12742 summas 1072 eurot). Kostja ei ole seadmeid kunagi välja osta soovinud. Ka lepingueelsetel läbirääkimistel valmistuti seadmete rendi-, mitte müügilepingu sõlmimiseks. Kuna pooled lepingu sõlmimiseni ei jõudnud, soovis kostja 17.05.2017 testperioodi lõpetada ja palus korduvalt seadmed eemaldada ja taastada endine olukord. Hageja keeldus seda tegemast ja kostja oli sunnitud seadmed eemaldama oma kulul. Kostja väljastas selle kohta hagejale arve 1560 euro suuruse summa tasumiseks. Seadmed asuvad kostja valduses ja kostja on nõus need hagejale kohe üle andma, kui hageja hüvitab kostjale seadmete eemaldamise kulu.
14.Hageja kasutuseelise nõue on põhjendamatu ja vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja ei ole rikkunud hageja valdust. Testperioodi lõpetades palus kostja korduvalt hagejal seadmed eemaldada ja taastada endine olukord. Kuna hageja kostja palvetele ei reageerinud, kõrvaldas seadmed kolmas isik ja kostja palus hagejal neile järele tulla. Hageja seda ei teinud. Kostja ei ole hageja seadmeid ka kasutanud. Hageja sulges ligipääsu kostja kontole juba 12.05.2017. Hageja nõuab kasutuseelist mitte harilikus väärtuses, vaid endale sobivas suuruses.
15.Hageja õigusabikulud on tekkinud üksnes tema enda sisulisest soovimatusest asja kohtuväliselt lahendada ja need tuleb kanda hagejal endal (VÕS § 139).
16.Hageja arvestab viivist Aadenauer OÜ arvelt, kahelt seadme väljaostu arvelt ja kasutuseelise arvetelt. Poolte vahel ei ole aga ühtegi kokkulepet, mis annaks hagejale õiguse nõuda viivist määras 0,15% päevas, sh hageja lepinguvälistelt nõuetelt.
MENETLUSE EDASINE KÄIK
17.Maakohus jättis 13.07.2018 määrusega hagi osaliselt läbi vaatamata, s.o 2053 euro suuruse nõude osas. Tallinna Ringkonnakohtu 26.10.2018 määrusega jäeti maakohtu määrus muutmata ja see on jõustunud.
ESIMESE ASTME KOHTU OTSUS
18.Maakohus rahuldas hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 1480,80 eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse tegemisest kuni kohustuse täitmiseni. Kohus jättis hagi rahuldamata 1614,28 euro ulatuses. Hageja menetluskulud jättis kohus 50% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 50% ulatuses hageja kanda. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks menetluskulude hüvitisena välja 1082,50 eurot ja kostjalt hageja kasuks 1260 eurot, tasaarvestas poolte vastastikused nõuded ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitamiseks 177,50 eurot ja sellelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
19.Pooled ei vaidle selle üle, et hageja paigaldas kostjale kuuluvatele sõidukitele GPS seadmed ning esitas kostjale arved nr 12741 summas 408 eurot, nr 12742 summas 1072,80 eurot, nr 13253 summas 449,76 eurot, nr 14900 summas 449,76 eurot ja nr 370123 summas 1560 eurot. Hageja tugineb hagiavalduses arvetele nr 12741 ja 12742 ning palub välja mõista GPS ja SIM kaartide kasutamise eest kuue kuu tasu 1349,28 eurot.
20.Pooled pidasid küll läbirääkimisi rendilepingu sõlmimiseks, kuid siduvat lepingut ei sõlmitud. Pooled pidasid läbirääkimisi ka GPS seadmete paigaldamiseks kostjale
kuuluvatele sõidukitele. Hageja selgitas 17.04.2017 e-kirja punktis 3, et kostja saab pea 2 kuud tasuta jälgimist. Kõik serveri ja sidekulud võtab hageja enda kanda aprillikuu ulatuses ja samuti algab kostjal esimesest maist 30-päevane prooviperiood.
21.Vaidlust ei ole, et hageja paigaldas kostjale kuuluvatele sõidukitele GPS seadmed ja andis kostja kasutusse SIM kaardid. Kostja 17.05.2017 e-kirjast tuleneb, et ta ütles GPS seadmete jälgimissüsteemi testperioodi kokkuleppe üles, kuna see ei osutunud edukaks. Samuti palus kostja kooskõlastada ajagraafiku, millal on hageja valmis paigaldatud seadmed demonteerima ja taastama algse olukorra. Sarnase sisuga e-kirja saatis kostja ka 18.05.2017 ja 19.05.2017. Hageja nõustus seadmed demonteerima tingimusel, et kostja tasub paigaldamise eest esitatud arve. Tõenditest järeldub, et pooltel tekkisid erimeelsused just paigaldamise tasu osas, mis tingis selle, et lepingut ei allkirjastatud.
22.Hageja nõue arvete nr 12741 ja 12742 alusel on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele VÕS § 1027 ja § 1028 lg 1 alusel.
23.Hagejal on nõudeõigus 408 euro saamiseks. Hageja loovutas oma nõude 18.05.2017 Julianus Inkasso OÜ-le, kuid 06.03.2018 loovutati nõue talle tagasi. Poolte vahel toimusid lepingueelsed läbirääkimised, millest tulenes poolte tahe, et kostja rendib hagejalt seadmed, sh hõlmab rent GPS/GPRS seadet, SIM kaarti ja internetis jälgimist. Vaidlust ei ole, et hageja paigaldas kostja sõidukitele GPS seadmed ja kostja sai need seega enda käsutusse. Samuti ei ole vaidlust selles, et kostja ei ole seadmeid kuni käesoleva ajani hagejale tagastanud. Seega valdab kostja hageja seadmeid alusetult ja hageja nõue kostja vastu arve nr 12741 alusel 408 euro saamiseks on põhjendatud. Esile ei ole toodud asjaolusid, mis takistasid kostjal seadmete tagastamist. See, et kostja nõudis omakorda seadmete demonteerimisega seotud kulude hageja poolt eelnevalt tasumist, ei õigusta esemete tagastamata jätmist. Kostja oleks pidanud seadmed viivitamatult tagastama ja vajadusel jätkama vaidlust demonteerimisega seotud kulude üle.
24.Arvel nr 12742 märgitud GPS seadmete kulu 1072,80 eurot tuleb kostjal hagejale hüvitada, kuna vaidlustamata asjaoludel on seadmed kuni käesoleva ajani kostja käes. Kui testperiood lõppes, tuli seadmed tagastada. See, et hageja seadmeid ise ei demonteerinud, ei anna alust neid enda käes hoida. Seda enam, et kostja lasi seadmed ise eemaldada juba juunis 2017.
25.Kostja pöördus hageja poole 17.05.2017, 18.05.2017, 19.05.2017 ja 27.06.2017 palvega tulla eemaldama varem paigaldatud seadmeid. Hageja nõudis seadmete eemaldamiseks eelnevalt paigaldamisega seotud kulu tasumist. Hageja sulges alates 12.05.2017 kostja juurdepääsu seadmete haldamiseks ettenähtud kontole. Seega ei ole kostja saanud hageja seadmete kasutamisest kasutuseelist ehk toimunud ei ole kostja rikastumist seadmete kasutamise tulemusena. Hageja nõue kasutuseelise hüvitamiseks ei ole seega põhjendatud.
26.Kostja esindaja poolt 11.07.2017 hageja esindajale edastatud kirja kohaselt tegi kostja korduvalt ettepanekuid lahendada probleemid ühisel kohtumisel. Asjas ei ole tõendatud, et hageja oleks nõustunud kostjaga kohtuma. Hageja nõudis kostjalt üksnes arvete tasumist. Arvesse tuleb võtta ka seda, et hageja nõue on põhjendatud osaliselt. 2053 euro osas on hagi jäetud varem läbi vaatamata. Sellest tulenevalt tuleb hageja nõue kohtueelse õigusabikulu väljamõistmiseks jätta rahuldamata.
27.Poolte vahel ei ole viivise määra osas kokkulepet. Kuna hageja nõue rahuldatakse summas 1480,80 eurot (408 + 1072,80), tuleb kostjalt välja mõista viivis alates kohtuotsuse tegemisest kuni nõude kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
28.Kuna hageja nõuetest kaks rahuldatakse ja kaks jäetakse rahuldamata, tuleb 50% hageja menetluskuludest jätta kostja kanda ja 50% kostja menetluskuludest hageja kanda.
29.Hüvitamisele kuuluv riigilõiv on kokku 500 eurot. Määruskaebuse esitamisel ja hagi tagamise taotluse esitamisel tasutud riigilõiv jääb hageja enda kanda. Hageja esindaja tunnitasu määr 90 eurot on kooskõlas Riigikohtu praktikaga. Määruskaebuse esitamisega seotud ajakulu ei ole põhjendatud. Muus osas on ajakulu vastavuses tsiviilasja materjaliga ja põhjendatud kokku summas 1665 eurot.
30.Kostja esindaja tunnitasu määr 120 eurot on kooskõlas Riigikohtu praktikaga. Kostja esindaja ajakulu 44 tundi ja 44 minutit on ülepaisutatud. Põhjendatud ajakulu on 21 tundi, s.o 2520 eurot, mis on samas suurusjärgus hageja esindaja kuluga, sh määruskaebemenetluses tekkinud ajakulu.
HAGEJA APELLATSIOONKAEBUS
31.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja nõude kuue kuu kasutuseelise tasu saamiseks 1349,28 euro suuruses summas ja hageja kohtueelsete menetluskulude 265 euro hüvitamiseks ning teha vaidlustatud osas uus otsus, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
32.Kuna maakohus tuvastas, et kostja valdas hageja omandit õigusvastaselt, jäeti kasutuseelise nõue põhjendamatult rahuldamata. Kostja ei ole seadmeid hagejale tagastanud ja sisuliselt omastas need. Hageja kasutuseelise nõue vastas lepingujärgsele renditasu nõudele ja tugines VÕS §-le 1037. Nõude rahuldamiseks ei pidanud kostja seadmeid ise kasutama. Kostja sai seadmeid jätkuvalt kasutada hoolimata sellest, et hageja lõpetas masinapargile teenuse osutamise. Tähtsust omab valduse rikkumise fakt, seadmete kasutamise võimalus, neist kasu saamise võimalus ja see, et hageja ei saanud seadmeid enam kasutada. Tänu hageja seadmetele sai kostja uut teenust teiselt ettevõttelt soodsamatel tingimustel. Kostja ei väitnud, et ta demonteeris kohe kõik hageja seadmed.
33.Kuna maakohus rahuldas hageja nõude osaliselt, jääb arusaamatuks, miks jäeti hageja õigusabikulude hüvitamise nõue täies ulatuses rahuldamata. Hageja töötajal R. Pihlakal ei olnud kohustust minna isiklikult tema jaoks ebameeldivate inimestega nende kontorisse kohtuma. Pooled olid juba vahetanud ka mitmeid e-kirju ja telefonikõnesid. Kuna kostja oli võlglane, pöördus hageja ka inkassosse. Hageja proovis lahendada probleemi ise. Kui kõik mõistlikud meetmed olid ennast ammendanud, pöördus hageja õigusbüroo poole. Õigusbüroo koostas mitu kirja, kooskõlastas need hagejaga ja saatis kostjale. Kolmanda isiku kaasamine vaidluse lahendamisse oli mõistlik. Kulutuse hüvitamine on kooskõlas kahju hüvitamise eesmärgiga.
KOSTJA APELLATSIOONKAEBUS
34.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega maakohus hagi rahuldas, samuti menetluskulude jaotuse, kindlaksmääramise ja väljamõistmise osas. Kostja palub teha uue otsuse, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ja mõista hagejalt kostja kasuks menetluskulude hüvitamiseks täiendavalt välja maakohtus kantud kulu 4108 eurot. Apellatsioonimenetluse kulud palub kostja jätta hageja kanda.
35.Maakohus mõistis kostjalt ebaõigesti välja arvete nr 12741 ja nr 12742 alusel hagejale kuuluvate GPS jälgimisseadmete maksumuse. Maakohtu järeldus, et kostja valdab hageja seadmeid alusetult ning et kostja ei ole kohtule avaldanud asjaolusid, mis takistasid seadmete üleandmist, on üllatuslik ja vastuoluline. Seadmed olid paigaldatud prooviperioodiks ja hageja ei tulnud neid kostja nõudel eemaldama. Samuti ei tulnud hageja kostja poolt eemaldatud seadmetele järele ja keeldus eemaldamise kulu hüvitamisest.
03.10.2019 kohtuistungil selgitas hageja ka ise, et seadmete eemaldamisega kaasneb kulu. Kohus märkis samas, et kostja pidi seadmed tagastama viivitamatult. Kohtu järeldused on vastuolus VÕS § 110 lg-ga 1. Maakohus oleks saanud hageja 1480,80 euro suuruse nõude rahuldada vaid tingimusel, et see seatakse sõltuvusse kostja arve nr 370123 tasumisest (VÕS § 110 lg 5).
36.Maakohus jaotas ebaõigesti menetluskulud. Kuigi hageja formuleeris hagiavalduses üksnes kaks nõuet, esitas ta tegelikult kokku kuus nõuet (Aadenauer OÜ arve nr 8037; kaks seadmete maksumuse hüvitamise nõue; kasutuseelise hüvitamise nõue; kohtuväliste kulude hüvitamise nõue; sissenõutavaks muutunud viivise nõue ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise nõue), millest kohus rahuldas vaid ühe, s.o seadmete maksumuse hüvitamise nõude. Nõue 6362,62 euro saamiseks (lisandub tulevikus sissenõutavaks muutunud viivise nõue) rahuldati vaid 1480,80 euro ulatuses, s.o 23%. Menetluskulud oleks tulnud jaotada tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1 teise alternatiivi alusel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.
37.Maakohus jättis menetluskulude jaotuse kindlaksmääramisel tähelepanuta hageja nõude osalise läbi vaatamata jätmise. Hageja vaidlustas kohtumääruse hagi osalise läbivaatamata jätmise kohta ringkonnakohtus. Ringkonnakohus jättis määruskaebuse rahuldamata, maakohtu määruse muutmata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus ei saanud ringkonnakohtu määratud menetluskulude jaotust muuta.
38.Maakohus leidis põhjendamatult, et kostja esindaja menetluskulud olid ülepaisutatud. Kohus ei ole kostja menetluskulude vajalikkust ega põhjendatust sisuliselt hinnanud. Menetluskulude suurenemise tingis nii hagiavalduse ebaselgus kui sellele esitatud lisade maht (15 lisa kokku üle 100 lk). Hageja ei selgitanud, millise asjas tähtsust omava väite tõendamiseks ta ühe või teise tõendi esitas. Kostja pidi aga esitama kõik oma vastuväited, sh tõendite kohta. Kostja kulu oli hädavajalik ja põhjendatud ning tuleb hagejalt täies ulatuses välja mõista.
VASTUSED APELLATSIOONKAEBUSTELE
39.Kostja palub jätta hageja apellatsioonkaebuse läbi vaatamata või rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
40.Hageja vaidleb kostja apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
41.Esimesena lahendab ringkonnakohus kostja taotluse jätta hageja apellatsioonkaebus läbi vaatamata, kuna kostja arvates on kaebus esitatud pärast TsMS § 632 lg-s 1 sätestatud 30-päevase tähtaja möödumist. Ringkonnakohus kostja seisukohaga ei nõustu.
42.TsMS § 632 lg 1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. TsMS § 321 lg 1 esimese lause järgi, kui menetlusosalist esindab kohtumenetluses esindaja, toimetatakse menetluses olevas asjas dokumendid kätte ja saadetakse muud teated üksnes esindajale, kui kohus ei pea vajalikuks nende saatmist lisaks menetlusosalisele isiklikult.
43.E-toimikust nähtub, et hageja lepinguline esindaja sai maakohtu otsuse kätte 14.02.2020. Hageja esitas apellatsioonkaebuse 13.03.2020. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et üks
menetlusdokumendi esindajale kättetoimetamise eesmärke ja ühtlasi tagajärg on see, et menetlusdokumendi kättetoimetamisest esindajale hakkab kulgema menetlustähtaeg, sh kaebuse esitamise tähtaeg (vt nt Riigikohtu lahendit nr 2-17-16390, p 10). Seega asjaolu, et hageja seaduslik esindaja avas maakohtu otsuse e-toimikus 30.01.2020, ei tähenda, et sellest hetkest tuleks hakata lugema ka apellatsioonkaebuse esitamise tähtaega. Kuna praegusel juhul esindas menetlusosalist kohtumenetluses esindaja, kes esitas apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse temale kättetoimetamisest, ei ole alust lugeda kaebust hilinenult esitatuks ega jätta see läbi vaatamata.
44.Järgmisena lahendab ringkonnakohus hageja avalduse ennistada kostja apellatsioonkaebusele vastamise tähtaeg. Ringkonnakohus kohustas hagejat esitama kirjaliku vastuse kostja apellatsioonkaebusele 14 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest. Kostja esindaja sai määruse kätte 06.04.2020, seega oli vastuse esitamise tähtaeg 20.04.2020. Kohtute infosüsteemi sisestati aga ekslikult 20-päevane tähtaeg, st e-toimik teavitas hagejat, et tähtaeg saabub 27.04.2020. Hageja vastas kaebusele 24.04.2020. Hageja tugineb avalduses nii infosüsteemi eksitavale teavitusele kui ka eriolukorrast tingitud põhjustele nii tööalases tegevuses kui ka eraelus, mille kohta ta esitas ka tõendid.
45.TsMS § 67 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. Ringkonnakohtu hinnangul on nii kohtu eksimus tähtaja infosüsteemi sisestamisel kui ka üldteadaolevad eriolukorrast tingitud probleemid piisavad selleks, et hageja avaldus vastuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldada.
46.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus rahuldas osaliselt hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 1480,80 eurot ja sellelt summalt viivise alates 30.01.2020 kuni nõude täitmiseni, samuti menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uue otsuse, millega jätab hagi 1480,80 euro ja sellelt viivise saamiseks rahuldamata ning jaotab ja määrab menetluskulud kindlaks teisiti. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. Hageja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, kostja kaebus rahuldatakse osaliselt.
47.Ringkonnakohus leiab, et maakohus rahuldas hageja nõude 1480,80 euro saamiseks VÕS § 1027 ja § 1028 lg 1 alusel ebaõigesti ja põhjendab seda järgmiselt.
48.Maakohus tuvastas õigesti, et poolte vahel toimusid lepingueelsed läbirääkimised rendilepingu sõlmimiseks, mis oleks hõlmanud GPS/GPRS seadet, SIM kaarti ja internetis jälgimist, kuid lepingut ei sõlmitud. Hageja pakkus 17.04.2017 e-kirja p-s 3 kostjale ligi kahe kuu pikkust tasuta jälgimist ja märkis, et kõik serveri ja sidekulud võtab ta enda kanda aprillikuu ulatuses ning kostjal algab esimesest maist 30-päevane prooviperiood (I kd lk 52).
49.Vaidlust ei ole selle üle, et hageja paigaldas kostjale kuuluvatele sõidukitele GPS seadmed, andis kostjale üle lisaseadmed (magnetvõtmed, nende lugejad jm) ja SIM kaardid. Alates 12.05.2017 sulges hageja kostjale juurdepääsu seadmete haldamiseks ettenähtud kontole (I kd lk 53). Prooviperiood lõppes 17.05.2017 kostja e-kirja alusel, kuna see ei osutunud kostja jaoks edukaks. Samas kirjas palus kostja kooskõlastada ajagraafiku, millal on hageja valmis paigaldatud seadmed demonteerima ja taastama algse olukorra. Sarnase sisuga e-kirjad saatis kostja hagejale ka 18.05.2017 ja 19.05.2017. Kostja teatas 27.06.2017 e-kirjaga hagejale, et oli sunnitud korraldama seadmete masinatelt eemaldamise ise ja palus
hagejal neile järele tulla ning märkis, et enne seda peab hageja tasuma kostjale seadmete eemaldamise kulu 1560 eurot, mille kohta esitatud arve on kirja manuses (e-kirjad I kd lk 122 ja selle pöördel, arve lk 46). Vaidlust ei ole selle üle, et kostja ei ole seadmeid kuni käesoleva ajani hagejale tagastanud.
50.Hagiavalduse terviktekstis (II kd lk 3 jj) nõudis hageja kostjalt lisaseadmete maksumuse 408 euro tasumist VÕS § 208 alusel ja GPS seadmete maksumuse 1072,80 euro hüvitamist VÕS § 115 lg-te 1, 2 ja 3 alusel põhjendusega, et kostja on need sisuliselt omandanud.
51.Hageja ei ole tõendanud, et pooled sõlmisid lisaseadmete müügilepingu ja kostjal tekkis kohustus tasuda VÕS § 208 lg 1 alusel nende ostuhind rahas. Lepingueelsete läbirääkimiste käigus arutati seadmete rendilepingu, mitte müügilepingu sõlmimist. Poolte e-kirjavahetusest ei järeldu ka see, et prooviperioodi ebaõnnestumise korral oleks kostjale olnud kohustus maksta hagejale välja lisaseadmete maksumus. Kirjavahetusest ei nähtu, et pooled oleks leppinud prooviperioodi osas kokku üldse mingites kuludes, mida kostja peaks kandma.
52.Järgnevalt kontrollib ringkonnakohus, kas hagejal saab kostja vastu olla seadmete hüvitamise nõue VÕS § 115 lg-te 1, 2 ja 3 alusel. Vähemalt üldjuhul ei saa võõras ebaseaduslikus valduses oleva asja omanik nõuda kahju hüvitamist, kui ta ei ole esmalt püüdnud asju tagasi saada, st esmane õiguskaitsevahend on asjade väljaandmise nõue asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg 1 alusel. Kui vallasasja omanikul on võimalik asi valduse rikkujalt välja nõuda, saab ta asjade väljaandmise asemel nõuda kahju hüvitamist asjade väärtuse ulatuses üksnes VÕS § 115 lg-tes 2 ja 3 sätestatud tingimustel. See tähendab, et kui hageja asjad on kostja ebaseaduslikus valduses alles, tuleb hagejal kui asjade omanikul kahju hüvitamise nõude eeldusena üldjuhul anda kostjale VÕS § 114 järgi täiendav tähtaeg asjade väljaandmiseks või tõendada, et tähtaja määramine ei ole VÕS § 115 lg 3 järgi erandina vajalik. Eelkõige ei ole täiendava tähtaja määramine vajalik, kui omanik on kaotanud valdaja viivituse tõttu huvi asjade tagastamise vastu ja seetõttu on mõistlik asjade väljaandmise asemel hüvitada kahju, aga ka juhul, kui ebaseaduslik valdaja keeldub tahtlikult või raskest hooletusest tingituna asju omanikule välja andmast (vt nt Riigikohtu lahendit nr 2-16-6563, p 25). Hageja ei ole käesolevas asjas välja toonud asjaolusid VÕS § 115 lg-tes 2 ja 3 sätestatud tingimuste olemasolu kohta ega neid tõendanud.
53.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et seadmete hagejale tagastamata jätmist ei õigusta asjaolu, et kostja nõuab hagejalt seadmete demonteerimisega seotud kulude eelnevat tasumist. VÕS § 110 lg 1 esimese lause järgi võib võlgnik keelduda oma kohustuse täitmisest, kuni võlausaldaja on rahuldanud võlgniku sissenõutavaks muutunud nõude võlausaldaja vastu, kui see nõue ei ole piisavalt tagatud ning selle nõude ja võlgniku kohustuse vahel on piisav seos ning seadusest, lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisiti. Hageja asjade väljaandmise kohustuse täitmisest keeldumise esmaseks tingimuseks on see, et kostjal peab olema sissenõutav nõue hageja vastu. Teiseks peab nõue olema piisavalt tagamata. VÕS § 110 lg 1 teise lause järgi on nõude ja kohustuse vahel piisav seos eelkõige juhul, kui võlgniku ja võlausaldaja kohustused tulenevad samast õigussuhtest, nendevahelisest eelnevast regulaarsest suhtest või muust piisavast majanduslikust või ajalisest seosest.
54.Ringkonnakohtu hinnangul saab kostja VÕS § 110 lg-le 1 tuginedes keelduda hagejale seadmete väljaandmisest, kuni hageja on täitnud kohustuse hüvitada kostjale seadmete demonteerimise kulu. Olukorras, kus kostja nõudis eelnevalt hagejalt seadmete eemaldamist, kuid hageja kostja nõudmistele ei reageerinud, rikkus hageja enda kohustust ning peab hüvitama kostjale tekkinud kahju, st seadmete eemaldamise kulu. Nagu juba
eelnevalt märgitud, on tõendamata, et kostja oleks pidanud kandma prooviperioodiga seonduvalt mingeid, sh seadmete demonteerimise kulusid. Tegu on samast õigussuhtest tulenevate kohustustega, nõue ei ole piisavalt tagatud ja see muutus sissenõutavaks 05.07.2017 (arve I kd lk 46). Hagejal ei ole tekkinud asjade väljaandmise nõude asemel väärtuse hüvitamise nõuet VÕS § 115 lg 2 mõttes, sest seni, kuni kostja võib VÕS § 110 lg-st 1 tulenevalt tugineda nõude maksmapanekut edasilükkavale vastuväitele, ei pea ta asju hagejale tagastama ega ka nende väärtust hüvitama.
55.Hageja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks osas, milles kohus jättis rahuldamata tema nõuded kasutuseelise ja kohtueelse õigusabikulu hüvitamiseks. Selles osas on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub eelnimetatud osas maakohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda.
56.AÕS § 85 lg 1 kohaselt vastutab valdaja asjast saadud kasu väljaandmise või hüvitamise eest vastavalt VÕS §-dele 1037-1040. VÕS § 1037 lg 1 näeb ette, et õigustatud isiku nõusolekuta tema omandit, muud õigust või valdust käsutamise, kasutamise, äratarvitamise, ühendamise, segamise või ümbertöötamisega või muul viisil rikkunud isik (rikkuja) peab õigustatud isikule hüvitama rikkumise teel saadu hariliku väärtuse. Riigikohus on leidnud, et asja omanikul on õigus nõuda kasutuseelise hüvitamist AÕS § 85 lg 1 ja VÕS § 1037 lg 1 alusel ka siis, kui valdajal oli mingil põhjusel (nt VÕS § 110 lg 1 järgi) õigus omaniku asja kinni pidada ja ta sai võõrast asja vallates jätkuvalt kasu (vt Riigikohtu lahendit nr 2-16-6563, p 42). Seega oleks hagejal õigus nõuda kostjalt kasutuseelise hüvitisena kostjalt kui asjade ebaseaduslikult valdajalt kasu, mida kostja sai seadmeid vallates.
57.Hagiavalduses nõuab hageja kostjalt kasutuseelise hüvitamist alates 17.05.2017 kuni hagi esitamiseni, s.o 6 kuu eest. Maakohus tuvastas õigesti, et kostjal ei olnud juba alates 12.05.2017 võimalik seadmeid kasutada, sest hageja sulges ligipääsu teenusele ja seadmed demonteeriti juunis 2017 (vt ka käesoleva otsuse p 49). Seega ei ole kostja saanud seadmeid vallates ka kasu, mille ta peaks hagejale hüvitama. Lisaks eeltoodule ei ole hageja tõendanud ka seda, milline oli rikkumise teel saadu harilik väärtus (VÕS § 1037 lg 1). Selleks ei saa olla poolte poolt sõlmimata jäänud rendilepingu järgne tasu, nagu hageja ekslikult leiab. Kasutuseelise hüvitamise nõude eeldused ei ole antud juhul täidetud.
58.Maakohus jättis õigesti rahuldamata ka hageja VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3 alusel esitatud nõude kohtumenetluse eelsete õigusabikulude kui tekkinud kahju hüvitamiseks. Kohtuvälised õigusabikulud on hüvitatavad eeldusel, et on täidetud kahju hüvitamise nõude üldised eeldused, eelkõige kahju olemasolu ning põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel. Sellise kahju hüvitatavuse üle otsustamisel tuleb kõigepealt hinnata, kas õigusabi kasutamine oli mõistlikult võttes vajalik, st kas ilma selleta oleks saanud hageja oma õigusi tõhusalt kaitsta.
59.Maakohus tuvastas õigesti, et kostja tegi korduvalt hagejale ettepanekuid lahendada probleemid omavahelistel kohtumistel (I kd lk 35, 36). Hageja apellatsioonkaebuse väide, et tema töötajal ei olnud kohustust minna tema jaoks ebameeldivate inimestega nende kontorisse kohtuma on küll õige, kuid samas oli tal võimalik pakkuda kohtumiseks välja mõni muu koht või lahendada erimeelsused e-kirjavahetuse teel. Poolte e-kirjavahetusest nähtub, et hageja vastas kostja e-kirjadele ebaviisakas toonis, nõudis üksnes arvete tasumist ja sisulist arutelu vaidlusküsimuste üle ei soovinud. Juba 17.05.2017, seejuures kellaaja järgi enne kostja teadet prooviperioodi lõpetamise kohta, teatas hageja kostjale, et edasine suhtlus toimub läbi advokaadibüroo (I kd lk 54). Kuna antud juhul ei olnud õigusabi kasutamine mõistlikult võttes vajalik ja hagejal oli võimalus kaitsta efektiivselt oma õigusi ka muul viisil, jäi hageja sellekohane nõue maakohtus õigesti rahuldamata.
60.Ringkonnakohtu otsuse kohaselt jäävad kõik hageja nõuded rahuldamata, mistõttu jäävad nii maakohtus kui ka apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Seetõttu ei anna ringkonnakohus hinnangut kostja apellatsioonkaebuse väidetele menetluskulude ebaõige jaotamise kohta maakohtus. Menetluskulude jaotust ei mõjuta antud juhul asjaolu, et kostja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata osas, milles ta vaidlustas maakohtu otsuse väljamõistetud menetluskulude suuruse osas, sest TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
61.Samas annab ringkonnakohus hinnangu kostja apellatsioonkaebuse väidetele selle kohta, et maakohus vähendas ebaõigesti kostja esindaja poolt tehtud toimingute ajakulu. Kostja taotles maakohtus õigusabikulude hüvitamist 5368 euro suuruses summas (ajakulu 44 tundi 44 minutit tunnihinnaga 120 eurot). Maakohus pidas põhjendatud esindaja ajakuluks 21 tundi, s.o rahalises väärtuses 2520 eurot (21x120). Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga.
62.TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-161-11). Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole käesoleval juhul diskretsioonipiire ületanud.
63.Kostja apellatsioonkaebuses esitatud maakohtust erinev hinnang mõistlikule ajakulule ei anna ringkonnakohtule alust maakohtu otsust menetluskulude suuruse kindlaksmääramise osas muuta. Tsiviilasi ei olnud õiguslikult keeruline ega mahukas, olenemata asjaolust, et hageja esitas kohtule hulgaliselt dokumente, mis ei olnud vajalikud vaidluse lahendamiseks. Kostja lepingulisel esindajal ei olnud vaja selliste dokumentidega, sh paljude fotodega põhjalikult tutvuda olukorras, kus hageja ei olnud kohtu ette toonud seda, millise tõendiga ta mingit faktilist asjaolu tõendada soovis. Kostja esindaja koostatud menetlusdokumendid ei ole mahukad ja sisaldavad kordusi. Maakohtu kaalutlusotsuse muutmiseks puudub antud juhul alus.
64.Lisaks maakohtu poolt tuvastatud kostja põhjendatud õigusabikuludele suurusega 2520 eurot tuleb hagejal hüvitada kostja apellatsioonimenetluse kulud. Kostja 09.06.2020 esitatud taotluse kohaselt kulus tal maakohtu otsuse analüüsile, konsultatsioonile kliendiga ja apellatsioonkaebuse koostamisele 8 tundi 14 minutit, hageja apellatsioonkaebusega tutvumisele ja vastuse koostamisele 7 tundi 12 minutit ning hageja vastusega tutvumisele ja lühiseisukohtade koostamisele 1 tund 24 minutit – kokku 16 tundi 50 minutit. Esindaja tunnihind on 120 eurot. Õigusabikulud kokku on 2020 eurot (käibemaksuta) ja kostja kuluks on taotluse kohaselt ka apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 425 eurot – kõik kokku 2445 eurot. Kostja palub hagejalt välja mõista ka viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.
65.16.06.2020 esitas kostja täiendava menetluskulude nimekirja, milles palus hagejalt täiendavalt välja mõista esindaja tasu 4 tunni 42 minuti jooksul tehtud töö eest, mis seonduvad hageja taotluste ja seisukohtadega tutvumisega.
66.Ringkonnakohus leiab, et kostja apellatsioonimenetluses kantud kulud ei kuulu taotletud ulatuses hageja poolt hüvitamisele. Kuigi asjas esitasid apellatsioonkaebuse nii hageja kui ka kostja, ei saa kostja esindaja ajakulu ligi 17 tundi pidada põhjendatuks ega vajalikuks. Kostja apellatsioonkaebus sisaldab mittevajalikku eelnevat menetluse käiku ja oma
varasemate seisukohtade kordamist, sh tõendite sisu jätkuvat ümberkopeerimist. Sisuliseks saab pidada ca 2 lk kaebusest. Vastuses hageja apellatsioonkaebusele esitas kostja alusetu taotluse hageja apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmiseks, mille ringkonnakohus jätab käesoleva otsusega rahuldamata. Ka vastuses apellatsioonkaebusele kordab kostja tarbetult poolte varasemalt esitatud seisukohti ja faktilisi asjaolusid. Sisuliseks saab pidada vähem kui 1 lk vastusest. Samuti ei ole põhjendatud taotletud mahus hüvitada kostja esindaja täiendavat ajakulu 4 tundi 42 minutit, mis esindajal kulus hageja tähtaja pikendamise taotluse ja täiendavate seisukohtadega tutvumisele ning kostja vastuse koostamisele. Ka 16.06.2020 seisukohtades kordab kostja põhilises osas varasemalt avaldatut.
67.Mõistlik ajakulu maakohtu otsusega tutvumisele, seisukohtade kujundamisele, kaebuse koostamisele, hageja kaebusega tutvumisele ja sellele vastamisele ning lõppseisukohtade koostamisele on ringkonnakohtu hinnangul 8 tundi, sest esindaja esindas kostjat ka maakohtu menetluses ning asja materjal oli talle teada. Esindaja tunnihind 120 eurot on mõistliku suurusega. Seega tuleb hagejal hüvitada kostjale apellatsioonimenetluse õigusabikuludest 960 eurot (8x120) käibemaksuta.
68.Hageja peab kostjale hüvitama apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust 225 eurot, mitte taotletud 425 eurot. Kostja määras ebaõigesti apellatsioonkaebuse hinnaks 5588,80 eurot, arvestades põhjendamatult kaebuse hinna sisse ka vaidlustatud menetluskulude summa. TsMS § 133 ja § 137 lg 1 järgi on õige apellatsioonkaebuse hind 1599,26 eurot, mis on saadud põhinõude 1480,80 euro ja ühe aasta viivisesumma 118,46 euro liitmise tulemusena. Arvestades kaebuse hinda, tuli selle esitamisel tasuda riigilõivu 225 eurot. Seega peab hageja hüvitama kostjale apellatsioonimenetluse kulud 1185 euro suuruses summas (õigusabikulu 960 eurot+riigilõiv 225 eurot). Kahe kohtuastme menetluskulude hüvitamiseks tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista 3705 eurot (2520+1185).
69.Kostja taotlusel tuleb otsuse resolutsioonis märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda kostjale kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
70.Kostjal on õigus nõuda enamtasutud riigilõivu tagastamist TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel. (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.