Osaühingu Aktiva Finants hagi K.T.u vastu põhivõla 1522,12 eurot, intressi 1088,17 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 446,95 eurot ja lisanduva viivise nõudes 3179,00 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Osaühing Aktiva Finants, registrikood 10746479, asukoht A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn Hageja lepinguline esindaja Alla Žulinskaja, e-post: [email protected] Kostja:
3.Mõista K.T.ult (isikukood xxxxxxxxxxxx) Osaühingu Aktiva Finants (registrikood 10746479) kasuks välja viivis põhivõlalt (1522,12 eurolt) alates 13.05.2020 kuni põhivõlgnevuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.
4.Jätta menetluskulud K.T.u kanda. Määrata Osaühingu Aktiva Finants põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks kokku 460 eurot.
5.Mõista K.T.ult Osaühingu Aktiva Finants kasuks välja menetluskulude katteks 460 eurot.
6.Mõista K.T.ult Osaühingu Aktiva Finants kasuks välja viivis hüvitatavatelt menetluskuludelt (460 eurot) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamise kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.
Edasikaebamise kord: Kostja võib Pärnu Maakohtule esitada menetluse taastamiseks kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 Luminor Bank AS, märkides selgituseks: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hagiavalduse asjaolud, kohtumenetluse käik ja tagaseljaotsuse tegemise alus
Tsiviilasi nr 2-20-6936
1.Hageja esitas 12.05.2020 Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajale hagi kostja vastu põhivõlgnevuse 1522,12 eurot, intressi 1088,17 eurot, viivise 446,95 eurot ja lisanduva viivise nõudes.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid BB Finance OÜ (endine ärinimi Raha24) ja kostja 31.08.2017 laenulepingu, mille alusel väljastati kostjale laenu summas 700,00 eurot. Kostja kohustus laenu tagasi maksma laenulepingus toodud maksegraafiku alusel hiljemalt 18.01.2020. Pooled sõlmisid täiendavad laenulepingud 16.11.2017, 24.11.2017, 18.12.2017, 14.03.2018, 26.03.2018, 03.04.2018, 21.06.2018, 30.07.2018, 12.09.2018, 21.10.2018, 24.11.2018, 26.12.2018, 28.01.2019, 02.03.2019, 30.04.2019, 15.05.2019, mis on refinantseerimislepingud, mis on loomult kostjale kahjulikud ning seetõttu nõuab hageja kostjalt reaalselt välja makstud krediidi tagastamist ja lähtub 31.08.2017 kostjaga sõlmitud algsest lepingust ning selles kokku lepitud tingimustest. Laenu tagastamise tingimused on sätestatud laenulepingus ning selle üldtingimustes.
3.BB Finance OÜ ütles lepingu üles 28.09.2019, kuivõrd kostja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi. BB Finance OÜ loovutas 07.05.2019 kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja on lisanud hagiavaldusele teatise nõude loovutamisest, mis saadeti kostja poolt lepingu sõlmimisel antud aadressile.
4.Kostja on saanud laenuks 3496 eurot ja teostanud tagasimakseid summas kokku 2426,64 eurot. Esimeses järjekorras loeb hageja tasutuks võla sissenõudmisega seotud kulud summas 25,00 EUR. Kostja laekumised summas 2426,64 – sissenõudmisega seotud kulud 25,00 = 2401,64 eurot arvestab hageja lepingutasu, põhiosa ja intressi katteks. Kostja on tasunud lepingutasu summas 24,50 eurot, põhiosa 1973,88 eurot ja intressi 403,26 eurot. Teises järjekorras loeb hageja seoses tasumisega osaliselt tasutuks põhivõla, so põhinõue 3496,00 eurot – 1973,88 eurot = 1522,12 EUR. Seega põhiosa võlgnevus on summas 1522,12 eurot. Hageja nõuab intressi iga väljastatud laenu summalt alates laenu väljastamisest kuni lepingu ülesütlemiseni algses lepingus kokku lepitud intressimäära järgi, s.o 41,6% aastas summas kokku 1088,17 eurot. Hageja on esitanud tõendina intressiraportid. Kostja on saanud laenu summas kokku 3496,00 eurot ja tasunud põhiosa summas 1973,88 eurot, seega on põhiosa võlgnevus summas 1522,12 eurot. Hageja nõuab viivist lepingu ülesütlemisele järgnenud päevast alates kuni hagi esitamiseni summas kokku 446,95 eurot. Hageja on esitanud tõenditena viiviseraporti. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja taotleb kostjalt TsMS § 367 kohaselt viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisele järgnevast päevast, s.o 13.05.2020 kuni põhinõude täitmiseni. Hageja taotleb menetluskulude väljamõistmist kostjalt. Vastavalt hagiavaldusele koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust summas 300 eurot ja kuludest lepingulisele esindajale summas 480 eurot. Hageja taotles viivise väljamõistmist kostjalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras menetluskulude hüvitamisega viivitamise eest alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni.
Tsiviilasi nr 2-20-6936
5.01.06.2020 määrusega võttis kohus hagi menetlusse ja määras toimetada hagimaterjalid ja kohtumäärus kostjale kätte. Sama määrusega kohustas kohus kostjat vastama hagile kirjalikult 14 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Kohtumääruse lk-l 4 hoiatas kohus kostjat, et kui ta hagile tähtaegselt ei vasta, siis võib kohus teha asjas tagaseljaotsuse.
6.Kostja sai 01.06.2020 kohtumääruse ja hagimaterjalid, sh menetluskulude nimekirja kätte isiklikult allkirja vastu 05.06.2020. Seega möödus hagile vastamise tähtaeg 19.06.2020. Kostja hagile vastanud ei ole.
7.TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 2 eeldatakse TsMS § 407 lg-s 1 sätestatud hageja nõusolekut, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Antud juhul on hageja taotlenud hagiavalduses kostja suhtes tagaseljaotsuse tegemist.
8.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud. Hagiavalduse asjaolud on õiguslikult põhjendatud ja hagi tuleb rahuldada. Kohtu selgitused ja menetluskulud
9.TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.
10.Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on taotlenud menetluskulude kostja kanda jätmist. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda TsMS § 162 lg 1 alusel.
11.Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 300 eurot, kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus.
12.Hageja taotleb lisaks riigilõivule õigusabikulu hüvitamist summas 480 eurot. Kohus selgitab hagejale, et TsMS ei näe ette menetluskuluna õigusabikulusid, TsMS § 144 p 1 ja § 175 lg 1 kohaselt on hüvitatavaks kuluks üksnes lepingulise esindaja kulud. Hagiavaldusele lisatud menetluskulude nimekirja kohaselt hageja lepingulise esindaja esindustasu K.T.u vastu kohtumenetluses on kokku 480 eurot nelja tunni eest tunnitasuga 120 eurot ilma käibemaksuta. Kohus lähtub eeldusest, et esindustasu näol on hagejal kohustus hüvitada esindajale esindamisel tehtud kulud (sh esindaja töötasu vastavalt õigusabi osutamiseks kulutatud ajahulgale). Kohus leiab, et esindaja ajakulu 4 tundi summas 480 eurot ei ole selles asjas põhjendatud ega vajalik. Tegemist on trafaretse hagiga, asjas puudub keeruline õiguslik vaidlus ja kohtuistungeid ei ole toimunud. Kohtu hinnangul on hageja esindaja vajalik ajakulu selles asjas 2 tundi. Kohus leiab, et hageja mitteadvokaadist esindaja tasumäär 120 eurot/tunnis on põhjendamatu. Riigikohus on küll varasemates lahendites (vt 3-2-1-39-16 p 13, 3-2-1-115-13 p 14) pidanud põhjendatuks advokaadi tunnitasuks 120 eurot, kuid kohus võttis siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem muuhulgas põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate
Tsiviilasi nr 2-20-6936 puhul nii ei ole. Samuti ei olnud käesolev vaidlus õiguslikult keerukas. Neil kaalutlustel peab kohus põhjendatud tasumääraks 80 eurot/tunnis, mistõttu kuuluvad hageja lepingulise esindaja kulud hüvitamisele kokku summas 160 eurot (2 h x 80 €).
13.Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on esitanud kohtule TsMS § 177 lg 4 kohase taotluse, et kohus märgiks menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
14.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.