2-20-2659/20 - Võlaõigus - Kahju õigusvastane tekitamine - Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

6.Tartu Maakohus jättis 13. mai 2020 määrusega kostja kaja Tartu Maakohtu 24. märtsi 2020 tagaseljaotsuse peale rahuldamata ja menetluse tsiviilasja nr 2-20-2659 taastamata. Kohus jättis kaja menetlemisega seotud menetluskulud kostja kanda ja arvas kautsjoni 250 eurot riigituludesse. Kostja võib TsMS § 415 lg 1 järgi esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kohus rahuldab TsMS § 417 lg 2 järgi kaja ja taastab menetluse vastavalt kaja ulatusele olukorras, millises see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist, kui kaja on esitatud õiges vormis ja õigel ajal ning avaldaja on põhistanud mõjuva põhjuse, mis takistas tal tagaseljaotsuse aluseks olnud menetlustoimingu tähtaegselt tegemast ja kohtule sellest teatamast. Kohus tegi tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 alusel, mille kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus eeldas hagis esitatud faktiväidete õigsust ja leidis, et tagaseljaotsuse tegemise eeldused olid täidetud ja hagi oli õiguslikult põhjendatud. Kohus ei hinda tagaseljaotsuse tegemisel, kas hagiavalduses nimetatud faktilised asjaolud on tõendatud. Kostja edastas 5. märtsil 2020 hagiavalduse ja kohtu 5. märtsi 2020 menetlusse võtmise määruse kättesaamise kohta kinnituse oma e-posti aadressilt XXXXX. Kostja märkis, et ta on kirja kätte saanud ja tutvub sellega. Kostjal tuli kohtu 5. märtsi 2020 määruse kohaselt esitada hagile vastus hiljemalt 19. märtsil 2020. Kostja ei vastanud hagile tähtaegselt ega teatanud, miks ta ei saa tähtaegselt vastata. Hagile vastamata ja sellest teatamata jätmiseks on TsMS § 422 lg 1 järgi mõjuv põhjus eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud hagile vastata. Kostja ei esitanud põhjust, mida saaks lugeda hagile vastamata

7.Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse. Kostja palub tühistada Tartu Maakohtu 13. mai 2020 määruse ning teha uus määrus, millega rahuldada kaja ja taastada tsiviilasjas menetlus ja/või jätta hagiavaldus rahuldamata. Asja materjalidest ja kohtuotsusest ei nähtu, milliste tõendite alusel mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja kahju 4199 eurot. Kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhistatud, mis tähendab, et kohus peab otsuse rajama asjas esitatud ja kogutud ning uuritud tõenditele. Kohus ei selgitanud vastuolus TsMS § 392 lõikega 1 välja, mille üle pooled vaidlevad ega menetlusosaliste faktilisi ja õiguslikke väited esitatud nõuete kohta, samuti tõendeid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks ja tõendite lubatavuse kohta. Tagaseljaotsuse tegemise eeldused ei olnud täidetud, kuna hagi ei olnud hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Kohus ei kontrollinud nõude rahuldamise eeldusi. Tagaseljaotsusega ei või rahuldada nõuet, mida tavaotsusega ei rahuldataks. Hagiavalduse esitajaks on märgitud Heiki Põhjala, kostjaks Veiko Veebel. Töö tellija oli tegelikult Heiki Põhjala FIE ja töö teostaja DIG OÜ. Kostja on DIG OÜ osanik ja juhatuse liige. Hagiavalduses ei märgitud, millest kahju koosneb. Hagiavalduses ei põhistatud kahju hüvitise nõude suurust 4199 eurot, arvestades, et lisaks teostatud töödele ja tehnika rendile paigaldas DIG OÜ hageja soovil seadmed, mis on tagastamata ja töötavad hageja heaks. Hageja ei esitanud kahju kohta kuludokumente. Selgusetu on, miks hageja nõuab kahju käsundus-, mitte töövõtulepingu alusel. Kohus oleks pidanud jätma hageja ebaselge kahju hüvitamise nõude käiguta. Kohus peab juhul, kui hagi ei ole esitatud õigete kostjate vastu, andma hagejale tähtaja õigete kostjate menetlusse kaasamiseks. Kui hageja ei esita tähtaegselt hagi õigete kostjate vastu, on tegemist õigusliku perspektiivitusega TsMS § 371 lg 2 p 2 mõttes ja kohus peab jätma hagi läbi vaatamata. Hagimaterjalid ei ole kostjale kätte toimetatud, kuna kostja ei suutnud neid nähtavaks teha. Kostja kinnitas vastuskirjas kohtu kirja kättesaamist ja lubas sellega tutvuda. Kostjal ei õnnestunud korduvatele katsetele vaatamata avada 5. märtsi 2020 kohtu poolt saadetud e-kirja manuses olevaid dokumente. Kostja ei oska avada e-kirja manuseid. Kostja ei oska kasutada

10.Ringkonnakohus märgib lisaks, et kaja võib TsMS § 415 lg 1 p 3 kohaselt esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kohus rahuldab TsMS § 417 lg 2 järgi kaja ja taastab menetluse vastavalt kaja ulatusele olukorras, millises see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist, kui kaja on esitatud õiges vormis ja õigel ajal ning avaldaja on põhistanud mõjuva põhjuse, mis takistas tal tagaseljaotsuse aluseks olnud menetlustoimingut tähtaegselt tegemast ja kohtule sellest teatamast või kui esineb muu alus, mille tõttu ei võinud tagaseljaotsust teha. Menetluse taastamiseks ei ole vajalik mõjuv põhjus, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik. Kaja rahuldamiseks ja menetluse taastamiseks tuleb seega tuvastada, kas kohus võis tagaseljaotsuse teha. Kohus peab selleks kontrollima tagaseljaotsuse tegemise eeldusi, sh hagi õiguslikku põhjendatust omal algatusel. Otsustamaks hagi õigusliku põhjendatuse üle, peab kohus subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla. Kui maakohus tegi tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata, peab maakohus kaja lahendamise määruses mh kirjeldama tagaseljaotsuse aluseks olevaid asjaolusid ja esitama selle põhjendused (vt Riigikohtu 31. märts 2015 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-16-15, p 15). Hagiavalduse kohaselt müüs kostja hagejale imbväljaku. Kostja paigaldas koos Marko Reiljaniga vastavalt käsunduslepingule hagejale kuuluvale kinnisasjale asukohaga XXXXX imbväljaku. Hagiavalduse kohaselt oli lepingust tulenevate kohustuste täitmise eesmärgiks, et hageja saaks toimiva imbväljaku. Hagiavaldusest ei ole seega selgelt aru saada, kas hageja sõlmis kostjaga eraldi VÕS § 208 lg 1 mõttes müügilepingu ja VÕS § 335 mõttes töövõtulepingu või üksnes töövõtulepingu, so lepingu, mille kohaselt oli kostja kohustuseks imbväljaku paigaldamine, so kokkulepitud tulemuse saavutamine. Müügilepingu sätteid kohaldatakse VÕS § 208 lg 2 järgi ka lepingutele, mis on sõlmitud valmistatava asja tellimiseks, välja arvatud juhul, kui tellija andis teisele lepingupoolele olulise osa asjade valmistamiseks vajalikust materjalist. Hageja võib, sõltumata sellest, kas tegemist on müügi- ja töövõtulepingu või ainult töövõtulepinguga, nõuda kostjalt kahju hüvitamist, kui on täidetud järgmised üldised eeldused:  kostja on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1);  hagejal on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128);  kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2);  kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3);  rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Hageja peab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lõikest 1 tulenevalt tõendama oma nõude eelduseks olevaid asjaolusid. Kuna kostja poolt hagile tähtaegselt vastamata jätmise korral loetakse TsMS § 407 lg 1 järgi hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks, saab hagi tagaseljaotsega rahuldada, kui hageja on toonud hagiavalduses välja nõude eelduseks olevad asjaolud ning nende õigsuse korral on võimalik hageja nõue rahuldada. Hagiavalduse kohaselt ei vastanud imbväljak ega selle paigaldamine lepingu tingimustele. Isevoolne imbsüsteem ei töötanud, kanalisatsioonitoru vahelt puudus pöördkaev/püstak, imbsüsteem oli paigaldatud puurkaevule liiga lähedal, septik oli liiga väike, septik oli hoonele liiga lähedal. Sõltumata sellest, kas tegu oli eraldi müügi- ja töövõtulepingu või üksnes töövõtulepinguga, on lepingutingimustele mittevastava asja üleandmine ja/või töö tegemine VÕS § 217 lg 1 ja 2 ja § 641 lg 1 ja 2 järgi nii müügi- kui ka töövõtulepingu rikkumine. Kostja rikkus hagiavalduses väljatoodud asjaolude kohaselt seega lepingust tulenevaid kohustusi.

Hageja tõi hagiavalduses välja, et kuna kostja ei kõrvaldanud puudusi, lasi hageja seda teha JÜRITORU OÜ-l. Hageja ei ole hagiavalduses aga välja toonud, et tema kahju on puuduste kõrvaldamiseks tehtud kulud. Hageja ei märkinud hagiavalduses, kui suur oli puuduste kõrvaldamise kulu, sh kui palju ta pidi JÜRITORU OÜ-le puuduste kõrvaldamise eest maksma. Hagiavalduse kohaselt on hageja varaline kahju 4200 eurot, kuna hageja tasus selle summa kostjale imbsüsteemi osade ja paigaldamise eest. Hagiavalduse kohaselt on hageja kahju seega lepingu alusel kokkulepitud tasu. Isik peab VÕS § 127 lg 4 järgi kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Teo ja kahju vahel põhjusliku seose tuvastamisel lähtutakse nn conditio sine qua non põhimõttest, mille kohaselt ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Kui kostja oleks täitnud oma lepingulised kohustused nõuetekohaselt ja andnud puudusteta tööd üle või kui ta oleks puudused hiljem kõrvaldanud, oleks hageja pidanud täitma oma lepingulise kohustuse ja tasuma kostjale kokkulepitud tasu. Kuna kostja poolse lepingu rikkumise äralangemise korral, ei lange ära ka hageja väidetav kahju, so lepingulise tasu maksmise kohustus, ei ole kostja lepingu rikkumise ja hageja poolt hagiavalduses märgitud kahju, so lepingust tuleneva tasu maksmise kohustuse, vahel VÕS § 127 lg 4 mõttes põhjuslikku seost. Lepingust tuleneva tasu kahjuna hüvitamine ei ole kooskõlas ka VÕS § 127 lõikes 1 sätestatud kahju hüvitamise eesmärgiga asetada hageja olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Hagiavalduse kohaselt heidab hageja kostjale ette, et kostja tehtud tööd olid puudustega. Kahju hüvitamise eesmärgiga saab kooskõlas olla kahju hüvitamine ulatuses, mis on vajalik selleks, et asetada hageja olukorda, kus hageja oleks olnud, siis kui kostja oleks andnud talle üle puudusteta tööd. Hageja ei ole hagiavalduse aga välja toonud, kui suuri kulusid on vajalik kanda selleks, et kõrvaldada kostja poolne lepingu rikkumine ja viia kostja poolt võlgnetavad tööd lepingu tingimustega kooskõlla. Kuna hageja ei ole hagiavalduses välja toonud kõiki hageja nõude eelduseks olevaid asjaolusid, ei ole isegi hagiavalduse esitatud asjaolude õigsust eeldades võimalik pidada hageja nõuet õiguslikult põhjendatuks. Maakohutul ei olnud TsMS § 407 lg 1 järgi seega võimalik hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kuna tagaseljaotsust ei saanud teha, ei ole TsMS § 415 lg 1 p 3 järgi kaja rahuldamiseks ja TsMS § 417 lg 2 järgi menetluse taastamiseks kostjal vaja välja tuua mõjuvat põhjust, miks ta jättis hagile tähtaegselt vastamata. Kuna kostja esitas tähtaegselt kaja ja kaja esitamiseks ja menetluse taastamiseks ei ole vaja mõjuvat põhjust välja tuua, tuleb kaja rahuldada ja menetlus TsMS § 417 lg 2 alusel taastada. Taastatud menetlus jätkub TsMS § 418 lg 1 järgi vastavalt kaja ulatusele olukorras, milles see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist. Menetluskulude jaotuse määrab TsMS § 173 lg 3 järgi kindlaks maakohus lõpplahendis. Kaja rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 5 ja 8 järgi tagastada kostjale kajalt tasutud kautsjon. Kautsjoni tagastamist ei takista TsMS § 149 lg 51, kuna hagi ei saanud eeltoodust tulenevalt tagaseljaotsusega rahuldada.