Hageja OÜ Scoft Vara (registrikood: 14238136; asukoht: Lai tn 6, Tartu; e-post: [email protected]), seaduslik esindaja Vladimir Piljukov Kostja Viavara OÜ (registrikood: 14449502; asukoht: Jaama tn 76-19, Tartu; e-post: [email protected]), seaduslik esindaja Aleks Reimundt
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista Viavara OÜ-lt välja OÜ Scoft Vara kasuks:
3.Jätta menetluskulud OÜ Scoft Vara kanda 34% ulatuses ja Viavara OÜ kanda 66% ulatuses.
4.Määrata OÜ Scoft Vara menetluskulude rahaliseks suuruseks 3400 eurot, millest mõista Viavara OÜ-lt välja OÜ Scoft Vara kasuks vastavalt menetluskulude jaotusele 2244 eurot.
5.Menetluskulude puudumise tõttu jätta Viavara OÜ menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata.
6.Toimetada otsus kätte pooltele.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 632 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 633 lg 7). Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6). Hageja nõue ja põhjendused
1.OÜ Scoft Vara esitas 12.02.2020 Tartu Maakohtule hagiavalduse Viavara OÜ vastu laenu tagastamiseks ja kõrvalnõuete täitmiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt RMP Lõuna Finants OÜ (rk 12539193, laenuandja) ja Viatica Grupp OÜ (rk 11282094, laenusaaja) sõlmisid XX.XX.XXXX laenulepingu, mille kohaselt anti laenusaajale sihtotstarbelist laenu summas 2 840 100 eurot. Vastavalt laenulepingu p-le 1.1.2. lepiti kokku, et laen makstakse välja otse kolmandale isikule, YYY. Kogu laen on makstud perioodil XX.XX.XXXX kuni 10.04.2016 osamaksetena välja YYY pangakontole. Laenuandja RMP Lõuna Finants OÜ jagunes 16.02.2017 jagunemiskava alusel, mille p 6.3. kohaselt anti XX.XX.XXXX sõlmitud laenuleping üle jagunemisel asutatud Scoft Vara OÜle (hagejale), kes on laenusuhtes uus laenuandja. Laenusaaja Viatica Grupp OÜ on jagunenud 16.01.2018 jagunemiskava alusel, mille p 5.2.4. kohaselt on XX.XX.XXXX sõlmitud laenuleping antud üle jagunemisel asutatud OÜ-le Viavara (kostjale), kes on laenusuhtes uus laenusaaja. Laenulepingu p 1.2.1. kohaselt kohustus laenusaaja tagastama laenu hiljemalt 06.04.2017, kuid tagasimakseid on tehtud vaid osaliselt. 03.06.2019 (100 000 eurot), 05.06.2019 (60 000 eurot) ja 11.06.2019 (30 000 eurot) maksetega on tasutud kokku 190 000 eurot, mis on arvestatud kogunenud viivise katteks. Laenusaaja ei ole tagastanud laenu põhiosa ega maksnud kokkulepitud intressi. Laenulepingu p-s 1.2.2. leppisid pooled kokku, et laenusaaja tasub laenu kasutamise eest laenuandjale intressi 20% laenujäägilt aastas. Intressimakse koos laenu tagastamisega pidi toimuma hiljemalt 06.04.2017. Hageja arvestuste kohaselt on kogunenud intressisumma ühe aasta eest 568 020 eurot (2 840 100 x 0,2). Pooled leppisid laenulepingu p-s 1.3.3. kokku viivisemääras 0,5% nõuetekohaselt tasumata summalt päevas. Arvestades et laenusumma muutus sissenõutavaks alates 07.04.2017, on hagi esitamise ajaks kogunenud viivist 14 541 312 eurot. Hageja vähendab oma viivisenõuet 6 miljoni euroni. Hageja ei ole saanud mitu aastat oma raha mujal kasutada, talle on tekkinud sellest kahju, mille viivis peab kompenseerima. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja laenulepingust tuleneva põhinõude täitmisena 2 840 100 eurot, laenulepingust tuleneva intressinõude täitmisena 568 020 eurot ja laenulepingust tuleneva viivisenõude täitmisena 6 miljonit eurot. Kostja seisukohad
3.Kostja ei vaidlusta, et ta ei ole suutnud tagastada hagejale kokkulepitud laenu ja intresse ning on laenu tagasimaksmisega hilinenud. Kostja leiab, et põhinõue peaks olema 10 000 euro võrra väikesem, kuna hagile lisatud kontoväljavõtete kohaselt on kostja õiguseelnejale OÜ-le
Viatica Grupp väljastatud laenu 2 830 100 eurot ning ka hageja esitatud saldoteatises on põhinõude suuruseks näidatud 2 830 100 eurot. Samuti leiab kostja, et hageja viivisenõue on ebaproportsionaalselt suur ning palub mitte välja mõista viiviseid rohkem kui põhinõude ulatuses, s.o 2 830 100 eurot. Hageja täiendavad seisukohad
4.Hageja ei nõustu kostja vastuväidetega. Laenulepingu kohaselt anti laenu 2 840 100 eurot. Kuna kostja ei ole varem esitanud vastuväidet, et ta sai laenu kätte 10 tuhat eurot vähem, leiab hageja, et kostja on laenu põhiosa suurust sellisena aktsepteerinud. Hageja palub välja mõista viivise hagis nõutud ulatuses. Kostja õiguseellane on võtnud laenu sihtotstarbelisel ärilisel eesmärgil, oma kutse- ja majandustegevuses ja seega hästi teadlik endale võetud kohustustest. Laenu anti vastavalt laenulepingule üheks aastaks ehk küllalt lühikeseks ajaks ja kostja oli teadlik, et laenu tagastamisega viivitamisel ootab teda ees kokkulepitud viivise maksmise kohustus. Hageja arvates on põhjendatud mõista viivis välja põhiosa ületavas määras, sest kostja pidi laenu tagastama üle kolme aasta tagasi. Raha väärtus väheneb ajas ja hageja oleks saanud oma raha mujale investeerida ja sellega tulu teenida. Seega on hageja saanud rahalist kahju. Hageja arvates ei ole põhjendatud, kui laenusaaja saab lihtsalt öelda, et ühel hetkel on viivis jooksud põhinõudega võrdseks ja laenusaaja ei pea maksma põhiosa ületavas osas viivist, olenemata kui kauaks kostja viivituses on. Hageja leiab ka, et kostja on varasemalt tunnistanud hageja õigust nõuda põhinõudest suuremat viivist. Kostja on saldokinnituse allkirjastamisega kinnitanud viivisenõude õigsust 31.12.2018 seisuga, viivis ületas juba siis põhinõuet ning kostja oli sellest teadlik.
KOHTU SEISUKOHT
5.Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt.
6.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1).
7.Vaidlus puudub selles, et poolte õiguseelnejad sõlmisid XX.XX.XXXX laenulepingu (tl 8-9), mis on pooltele üle antud. Laenulepingu kohaselt oli laenusumma 2 840 100 eurot ning laenu tagastamise tähtaeg 06.04.2017. Kostja ei vaidle, et ei ole laenu hagejale tähtaegselt tagastanud, kuid vaidleb vastu põhinõude suurusele, leides et kostja õiguselasele on väljastatud laenu 2 830 100 eurot. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 esimese lause kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses üldjuhul tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohtu hinnangul asjaolu, et laenulepingu kohaselt oli laenusumma 2 840 100 eurot, ei tõenda nimetatud summas laenu andmist. Ka varasemate vastuväidete puudumisest ei saa järeldada, et hageja õiguseelneja on kokkulepitud summas laenu välja maksnud. Hageja on esitanud kohtule oma õiguseelneja RMP Lõuna Finants OÜ pangakonto väljavõtte (tl 10), millega on tõendatud laenu väljamaksmine summas 2 830 100 eurot. Lisaks on hageja esitanud kohtule saldoteatise (tl 56), milles on laenusummana märgitud 2 830 100 eurot. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud suuremas summas laenu väljamaksmist, mistõttu kuulub hageja põhinõue rahuldamisele 2 830 100 euro ulatuses.
8.VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.
Lepingu p-s 1.2.2. leppisid pooled kokku, et laenusaaja tasub laenu kasutamise eest laenuandjale intressi 20% laenujäägilt aastas. Intressimakse pidi toimuma koos laenu tagastamisega hiljemalt 06.04.2017.
9.Kuna kohus luges tõendatuks laenu väljastamise summas 2 830 100 eurot, on hagejal õigus nõuda ka intressi tasumist tegelikult väljastatud laenusummalt. Kohus märgib, et arvestada tuleb ka sellega, et laenusumma maksti välja osade kaupa: XX.XX.XXXX kokku summas 400 000 eurot, 07.04.2016 kokku summas 800 000 eurot, 08.04.2016 kokku summas 830 100 eurot; 09.04.2016 kokku summas 400 000 eurot ja 10.04.2016 kokku summas 400 000 eurot. Seega tuleb väljastatud laenult maksta intressi alljärgnevalt (intressiarvestused on tehtud intressikalkulaatorit (https://viivisekalkulaator.ee/) kasutades): Laenusumma
Periood
Intressisumma
400 000 eurot
XX.XX.XXXX
(366 päeva)
800 000 eurot
07.04.2016-06.04.2017 (365 päeva)
159677,82 eurot
830 100 eurot
08.04.2016-06.04.2017 (364 päeva)
165232,09 eurot
400 000 eurot
09.04.2016-06.04.2017 (363 päeva)
79401,75 eurot
400 000 eurot
10.04.2016-06.04.2017 (362 päeva)
79183,17 eurot
-XX.XX.XXXX 80057,49 eurot
Kokku: 563 552,32 eurot Eeltoodud põhjendustel kuulub hageja intressinõue rahuldamisele 563 552,32 euro ulatuses.
10.Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist (VÕS § 101 lg 1 p 6). VÕS § 113 lg 1 esimese lause kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Pooled leppisid laenulepingu p-s 1.3.3. kokku, et juhul, kui laenusaaja jätab laenu tähtaegselt tasumata või teeb seda mittetäielikult, siis kohustub laenusaaja tasuma laenuandjale viivist arvestusega 0,5% nõuetekohaselt tasumata summalt päevas.
11.Hagist nähtuvalt on laenusaaja teinud laenu tagasimakseid kokku summas 190 000 eurot, mille hageja on kooskõlas VÕS § 88 lg-s 8 sätestatuga arvestanud sissenõutavaks muutunud viivise katteks. Arvestades et laenusumma muutus sissenõutavaks alates 07.04.2017, oli hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud ning tasumata viivise summa enam kui 14 miljonit eurot. Hageja vähendas viivisenõuet 6 miljoni euroni.
12.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 8 kohaselt viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 kohaselt kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoole majanduslikku seisundit. Seega on kostjal õigus taotleda viivise vähendamist. Kostja palub mitte välja mõista viiviseid rohkem kui põhinõude ulatuses, s.o 2 830 100 eurot.
13.Riigikohus on selgitanud, et viivise suuruse ebaproportsionaalsuse tõendamise kohustus on sellel, kes taotleb viivise vähendamist. Erandina peab põhivõlast suurema viivisenõude korral tõendama vastava kahju olemasolu võlausaldaja, kui nõutakse seaduses sätestatud määrast suuremat viivist. Kuna terminid „ebamõistlikult suur“ ja „mõistlik“ kujutavad endast hinnangulisi kategooriaid, saab tõendamine seisneda kohtule lepingu sõlmimise, täitmise, lepingu täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju ja muude oluliste asjaolude kohta info esitamises, mille põhjal kohus kujundab siseveendumuse viivise mõistlikkuse või
ebamõistlikkuse kohta. Samas peab kohus lisaks poolte esitatud asjaoludele kaaluma viivise mõistlikkust ka objektiivset kriteeriumit arvestades, lähtudes VÕS §-st 7 (mõistlikkuse põhimõte). Seega võib viivise ebamõistlikule suurusele viidata ainuüksi asjaolu, kui viivis ületab kordades põhinõuet (vt Riigikohtu 12.12.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-162-12, p 20). Eelnevast tulenevalt tuli hagejal tõendada põhivõlast suurema kahju olemasolu.
14.Kohus leiab, et hageja poolt välja toodud väited temale väidetavalt tekkinud kahju kohta on paljasõnalised ning hageja ei ole tõendanud põhivõlast suurema kahju olemasolu. Kohus leiab ka, et antud juhul on 6 miljoni euro suurune viivisenõue objektiivselt äärmiselt suur summa, ületades sealjuures põhinõuet enam kui kaks korda.
15.Hageja seisukohaga, et saldokinnituse allkirjastamisega on kostja tunnistanud hageja õigust nõuda põhivõlast suuremat viivist, kohus ei nõustu. Hageja on esitanud kohtule saldoteatise, millel näidatud viivisenõue 31.12.2018 seisuga (3 806 484,50 eurot) on põhivõlast suurem, ja mille kohta kostja on allkirjastanud saldokinnituse (tl 56). Kohus leiab, et saldokinnituse allkirjastamine ei ole käsitletav põhivõlast suurema viivisenõude tunnistamisena ning ei anna alust viivise vähendamise taotluse rahuldamata jätmiseks. Kohtu hinnangul on kostja saldokinnituse allkirjastamisega kinnitanud 31.12.2018 seisuga saldo õigsust, kuid ei ole seetõttu kaotanud õigust taotleda saldoteatisel kajastatud viivise vähendamist.
16.Eeltoodud põhjendustel kohus vähendab kostja taotlusel viivist põhinõude summani, ning mõistab kostjalt hageja kasuks viivisenõude katteks välja 2 830 100 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
17.Arvestades hagi osalist rahuldamist jätab kohus TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud hageja kanda 34% ulatuses ja kostja kanda 66% ulatuses, võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.
18.Pooled ei ole kohtu määratud tähtajaks kohtule menetluskulude nimekirjasid esitanud. Asja materjalidest nähtuvalt hageja menetluskuluks on riigilõiv 3400 eurot. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest ning hageja on tasunud riigilõivu vastavalt hagihinnale seaduses sätestatud ulatuses (riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1). Seega määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 3400 eurot ja mõistab vastavalt menetluskulude jaotusele sellest kostjalt hageja kasuks välja 2244 eurot (3400 x 0,66). Asja materjalidest nähtuvalt kostjal hüvitatavad menetluskulud puuduvad, mistõttu jätab kohus kostja menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.