Võlaõigus › Võõrandamislepingud

2-19-12294 Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Asjaolud ja menetluse käik Hageja Osaühing Polgent-G esitas 16.08.2019 Harju Maakohtule hagi Aktsiaseltsi Sarkop vastu võla 5234,62 euro ja viivise 162,29 eurot nõudes. Kohus võttis hagi menetlusse 25.09.2019. Kostja esitas 16.10.2019 vastuse hagile ja 31.10.2019 taotluse menetluse peatamiseks. Kohus jättis taotluse 01.04.2020 määrusega rahuldamata ja andis pooltele tähtaja esitada täiendavad tõendid ja lõplikud seisukohad. Pooled täiendavaid menetlusdokumente ei esitanud. Kohus lahendab asja poolte nõusolekul kirjalikus menetluses. Hageja nõue Hagiavalduse kohaselt, hageja ja kostja sõlmisid suulise kliendilepingu, mille objektiks on kõik hageja poolt kehtestatud kehtivates hinnakirjades fikseeritud kaupade müük. Nimetatud kliendilepingu raames hageja esitas kostjale arved kokku summas 5234,62 eurot: -arve nr 504129 summas 339,48 eurot on esitatud kostja ostutellimuse nr 9167 alusel; -arve nr 504699 summas 437,04 eurot on esitatud kostja ostutellimuse nr 9288 alusel; -arve nr 505038 summas 563,28 eurot on esitatud kostja ostutellimuse nr 9371 alusel; -arve nr 505133 summas 105,22 eurot on esitatud kostja ostutellimuse nr 9435 alusel; -arve nr 505463 summas 410,16 eurot on esitatud kostja ostutellimuse nr 9578 alusel; -arve nr 505540 summas 177,77 eurot on esitatud kostja ostutellimuse nr 9614 alusel; -arve nr 505768 summas 429,36 eurot on esitatud kostja ostutellimuse nr 9756 alusel; -arve nr 505923 summas 432,96 eurot on esitatud kostja ostutellimuse nr 9800 alusel; -arve nr 505952 summas 57 eurot on esitatud kostja ostutellimuse nr 9800 alusel; -arve nr 505981 summas 57 eurot on esitatud kostja ostutellimuse nr 4756 alusel; -arve nr 506055 summas 492,43 eurot on esitatud kostja ostutellimuse nr 9871 alusel; -arve nr 506310 summas 382,56 eurot on esitatud kostja ostutellimuse nr 9985 alusel; -arve nr 506507 summas 461,16 eurot on esitatud kostja ostutellimuse nr 10046 alusel; -arve nr 506825 summas 328,80 eurot on esitatud kostja ostutellimuse nr 10082 alusel; -arve nr 506941 summas 560,40 eurot on esitatud kostja ostutellimuse nr 10194 ja 10082 alusel. Kaup üle antud kostjale tema poolt määratud kohas, seega müüja üleandmise kohustus on täidetud nõuetekohaselt. Poolte vahel puudus ja puudub vaidlus kauba üleandmise ja kauba tellimise ning kauba kvaliteedi kohta. Kostja on jätnud oma lepingulised kohustused täitmata, jättes esitatud arved nr 504129, 504699, 505038, 505133, 505463, 505540, 505768, 505923, 505952, 505981, 506055, 506310, 506507, 506825, 506941 õigeaegselt tasumata, mille tõttu tekkis kostjal põhivõlgnevus hageja ees summas 5234,62 eurot. Hageja pöördus X OÜ poole kohtuvälise võlgnevuse sissenõudmiseks, kes 18.06.2019.a esitas kostjale nõudekirja. Kokku võlgnevus hagejale koos viivistega 13.08.2019 seisuga on 5396,91 eurot. Võlgnevus koosneb põhivõlgnevusest 5234,62 eurot ja viivisest vastavalt VÕS § 113 lg 1 ja hageja viivisearvestusele 162,29 eurot. Kostja vastus Vastuses hagile kostja vaidleb vastu hagiavalduses esitatud põhinõudele summas 5234, 62 eurot. Hageja on jätnud kajastamata kostja poolt 16.08.2019 teostatud makse summas 250 eurot (arve nr 504129 katteks). Sellest tulenevalt ei ole ka õige hageja poolt esitatud viivisearvestus. Kostja ei nõustu hageja menetluskuludega summas 775 eurot, so lepingulise esindaja kuludega. Kostja teavitab, et 24.09.2019 on Harju Maakohus võtnud menetlusse kostja saneerimisavalduse ning algatanud kostja osas saneerimismenetluse ja kostjale teadaolevalt on saneerimisnõustaja edastanud kõigile kostja võlausaldajatele, sh hagejale saneerimisteated.

Kohtu seisukoht Vastavalt TsMS § 5 lg 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. TsMS § 235 kohaselt tuleb väidet kohtule põhistada selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda selle väite usutavaks. VÕS § 208 lg 1 kohaselt, asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 3 p 1 on sätestatud, et võlasuhe võib tekkida lepingust ja § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja: 1) nõuda kohustuse täitmist; 6) rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 101 lg 2 kohaselt, võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada. VÕS 103 lg 1 kohaselt, võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Harju Maakohtu 24.09.2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-14042 on määratud algatada Aktsiaseltsi Sarkop saneerimismenetlus. Kohtuinfosüsteemi andmetel, 06.02.2020 määrusega on määratud jätta menetlusse võtmata AS Sarkop võlausaldajate poolt vastu võtmata saneerimiskava kinnitamise avaldus ja lõpetada AS Sarkop saneerimismenetlus ennetähtaegselt. Määrus ei ole jõustunud. 06.02.2020 määruses tsiviilasjas nr 2-19-14042 on kohus selgitanud, et võlausaldajate poolt kohtule esitatud avaldused AS Sarkop pankroti välja kuulutamiseks lahendab kohus pärast 06.02.2020 määruse jõustumist eraldi määrusega. Saneerimisseaduse (SanS) § 45 lg 1 kohaselt, saneerimiskava kinnitamisega hakkab saneerimiskavas ettenähtud õiguslik tagajärg kehtima ettevõtja ja isiku kohta, kelle õigusi saneerimiskavaga mõjutatakse. Kuivõrd AS Sarkop saneerimiskava ei ole kinnitatud, on võimalik hageja nõue lahendada käesolevas menetluses. Poolte vahel toimunud tehingud vastavad müügilepingule VÕS § 208 lg 1 tähenduses, hageja on kostjale esitanud arved nr 504129, 504699, 505038, 505133, 505463, 505540, 505768, 505923, 505952, 505981, 506055, 506310, 506507, 506825, 506941 ja nõuab esitatud hagis arvete tasumist summas 5234,62 eurot. Samuti soovib hageja viivise väljamõistmist ajavahemiku 22.12.2018-13.08.2019 eest summas 162,29 eurot. Kohtu poolt on tuvastatud järgmised asjaolud, mille üle ei ole pooltel vaidlust: -hageja ja kostja vahel on sõlmitud suuline müügileping hageja kaupade müügiks kostjale; -hageja müüs kostjale kaupa ja esitas kostjale müüdud kaupade eest arved vastavalt kostja poolt esitatud ostutellimustele; -müüja kauba üleandmise kohustus on täidetud nõuetekohaselt, kostja on kauba kätte saanud; -poolte vahel ei ole vaidlust kauba üleandmise, kauba tellimise ja kauba kvaliteedi kohta; -kostja on osaliselt tasunud hagejale arve nr 504129 summas 250 eurot -kostja ei ole hagejale tasunud ülejäänud osa arvest nr 504129, so 89,48 eurot.

2-19-12294 Vastavalt VÕS § 220 lg 1 peab ostja teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Kostja ei ole esitatud arvetele vastu vaielnud ja on arve nr 504129 osaliselt tasunud. Seega tuleb VÕS § 76 lg 4 kohaselt eeldada, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Kohus on seisukohal, et hageja põhinõue on põhjendatud ja tõendatud. Hageja ei ole vastu vaielnud sellele, et kostja on hagi esitamisega samal päeval, 16.08.2019, tasunud põhivõlast 250 eurot, seega on käesoleval ajal hageja põhinõue kostja vastu 4984,62 eurot. Kostja ei ole põhinõudele vastu vaielnud summa 4984,62 eurot osas. Kohus rahuldab hageja põhinõude tasumata müügihinna osas 4984,62 eurot. VÕS § 113 lg 1 kohaselt, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ajavahemiku 22.12.2018-13.08.2019 eest kokku summas 162,29 eurot ja on hagiavalduses esitanud viivisearvestuse. Kohus nõustub hageja viivisearvestusega. Kuna kostja väitel tasus ta hagejale arve nr 504129 osaliselt, summas 250 eurot, 16.08.2019, siis viivise arvestus ja viivise suurus ajavahemiku 22.12.2018-13.08.2019 eest selle tõttu ei muutu. Kohus rahuldab hageja viivisenõude ajavahemiku 22.12.2018-13.08.2019 eest lähtudes hageja viivisearvestusest kokku summas 162,29 eurot. Kohtu hinnangul on hageja nõue tõendatud ja on põhjendatud hagi rahuldada. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 4984,62 eurot ja viivise ajavahemiku 22.12.201813.08.2019 eest summas 162,29 eurot. Kohus selgitab, et TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Kohtu hinnangul ei anna asjaolu, et kostja on menetluse ajal hageja nõude osaliselt täitnud, alust menetluskulusid teisiti jagada. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Riigikohus on 26.06.2014 määrusega kohtuasjas nr 3-2-1-153-13 tunnistanud põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 175 lg 4 ja Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137. Seega hindab kohus tulenevalt TsMS § 175 lg 1 hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 425 eurot ja lepingulise esindaja kulud 350 eurot ilma käibemaksuta. Hageja taotleb menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta. Hageja on riigilõivu tasunud vastavalt hagihinnale Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 sätestatud määras. Seega on riigilõiv 425 eurot põhjendatud ja vajalik menetluskulu. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on lepinguline esindaja osutanud hagejale õigusabi 3,5 tundi tunnihinnaga 100 eurot, kokku summas 350 eurot. Õigusabi osutamine sisaldas hagiavalduse koostamist ja kohtule esitamist. Tsiviilasja toimiku andmetel on menetluskulude nimekirjas nimetatud menetlusdokumendid esitatud ja vastav õigusabi hageja lepingulise esindaja poolt osutatud. Hagiavalduse esitamine sisaldab lisaks hagiavalduse koostamisele ka asjaoludega

ja tõenditega tutvumist ja vastavat analüüsi. Kohtuvaidluse asjaolusid (hagihind, esitatud menetlusdokumentide sisu ja maht) tervikuna arvestades peab kohus hageja lepingulise esindaja poolt osutatud õigusabi ja menetluskulusid põhjendatud ja vajalikuks. Kohus määrab juhindudes TsMS § 138, § 144, § 173 - § 177 hageja menetluskulud kindlaks summas 775 eurot ilma käibemaksuta, millest riigilõiv on 425 eurot ja lepingulise esindaja kulud on 350 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt, kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on viivise väljamõistmist taotlenud. TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /digitaalselt allkirjastatud/

Raivo Einula

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.