Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Rakvere kohtumaja · 16.06.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
Kohtuasja number: 2-19-20417/6
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 16.06.2020
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1199

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Aktsiaselts PlusPlus Capital11919806(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Viru Maakohus Kaire Pullerits

Kohus Kohtunik

Kohtuasja number

16. juuni 2020, Jõhvi kohtumaja 2-19-20417

Kohtuasi

PlusPlus Capital AS hagi R. M.i vastu võlgnevuse nõudes

Määruse tegemise aeg ja koht

Menetlusosalised ja esindajad

Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine Hageja: PlusPlus Capital AS, registrikood: 11919806, asukoht: Tartu mnt 83-601 Tallinn, 10115 Harju maakond Hageja esindaja: Marjana Šestel, e-posti aadress: xxx

Edasikaebamise kord

Kostja: R. M., isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht: xxx xx-xx, xxx vald, Lääne-Viru maakond, e-posti aadress: xxx Määruskaebuse esitamine Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamisest

Menetlustoiming

RESOLUTSIOON

1.Kinnitada PlusPlus Capital AS (hageja) ning R. M. (kostja) vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas:

1.1.Kostja kohustub tasuma hagejale põhivõlgnevuse 414,30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 331,57 eurot, sissenõudmiskulu 25 eurot, õigusabikulu 210 EUR ja 1⁄2 riigilõivust 87,50 EUR, kokku 1068,37 EUR alljärgneva maksegraafiku alusel: Tasumise kuupäev

Võlgnevuse summa Kuumaks

Võlgnevuse jääk

06.07.2020

1068,37 eurot

29,67 eurot

1038,70 eurot

08.08.2020

1038,70 eurot

29,67 eurot

1009,03 eurot

Sarnased lahendid

Võlaõigus

Menetluse käik Viru Maakohtu menetluses on PlusPlus Capital AS hagi R. M. vastu võlgnevuse nõudes. Pooled esitasid 09.06.2020 kohtule allkirjastatud kompromissi ja taotluse menetluse lõpetamiseks tsiviilasjas 2-19-20417 seoses poolte vahel sõlmitud kompromissiga. Pooled on kompromisslepingus kokku leppinud kompromisstingimustes ning taotlenud kohtul poolte kompromiss kinnitada ja menetlus tsiviilasjas lõpetada. Pooled kinnitavad, et on teadlikud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest sh sellest, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa PlusPlus Capital AS uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle, samuti sellest, et kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled on kompromisslepinguga kokku leppinud, et hageja menetluskuludest õigusabikulu 210 eurot ja 1⁄2 riigilõivust 87,50 eurot jääb kostja kanda. Pooled on TsMS § 168 lg 3 tulenevalt kokku leppinud, et menetlusosaliste poolt kantud menetluskulud kompromissis märkimata ulatuses jäävad selle menetlusosalise kanda, kes need kandis. Hageja on taotlenud poole riigilõivu tagastamist. Kohtumääruse selgitused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 578 lõikest 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Pooled esitasid kohtule 09.06.2020 allkirjastatud kompromissi ja taotluse menetluse lõpetamiseks tsiviilasjas 2-19-20417 seoses poolte vahel sõlmitud kompromissiga. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas nr 2-19-20417 lõpetamisele. Kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 3(4)