lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-19-18104/21

Võlgade ümberkujundamise menetlus › Võlgade ümberkujundamise menetlus

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 12.06.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-19-18104/21
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlgade ümberkujundamise menetlus › Võlgade ümberkujundamise menetlus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
12.06.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1511
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 442 lg 8Otsuse sisuVÕVS § 24 lg 3VÕVS § 25 lg 1TsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 436 lg 1Otsuse seaduslikkus ja põhjendatusTsMS § 659Apellatsioonimenetluse sätete kohaldamineTsMS § 667 lg 3Määruskaebuse lahendamineVÕVS § 1 lg 1VÕVS § 2 lg 1

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Viivi Tomson, Andra Pärsimägi

Määruse tegemise aeg ja koht

12. juuni 2020, Tartu

Tsiviilasja number

2-19-18104

Tsiviilasi

Priit Noorhani avaldus võlgade ümberkujundamiseks

Vaidlustatud kohtulahendid

Tartu Maakohtu 20. märtsi 2020 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Priit Noorhani määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

Määruskaebuse esitaja: Priit Noorhani XXXXXXXXXXX; esindaja Indrek Põder

esindajad

(avaldaja),

ik

Puudutatud isikud: 1) Finanzierung Inkasso UÜ, rk 14208170; esindaja Indrek Naur 2) Swedbank AS, rk 10060701; esindaja Triin Kihuoja 3) finantsnõustaja vandeadvokaat Anu Tammer

RESOLUTSIOON

1.Jätta Tartu Maakohtu 20. märtsi 2020 määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta menetluskulud Priit Noorhani kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

Sarnased lahendid

Võlgade ümberkujundamise menetlus
  • 03.08.20262-21-6039/46Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.07.20262-20-1212/92Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 01.07.20262-20-820/80Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 19.06.20262-20-14955/100Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 14.05.20262-20-2822/111Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 14.05.20262-20-14999/69Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
1.Priit Noorhani (avaldaja, võlgnik) esitas 19.11.2019 Tartu Maakohtule avalduse võlgade ümberkujundamiseks. Võlgnik on sattunud makseraskustesse käenduste andmise tõttu AS-le Sarkop, mille aktsionäriks võlgnik oli. AS Sarkop makseraskuste tagajärjel soovivad võlausaldajad pöörata nõuded käendaja vastu. Võlgnikul puudub realiseeritav vara, mille arvelt rahuldada kõikide võlausaldajate nõudeid, kuid võlgnik saab igakuiselt kätte töötasu 871 eurot, samuti tegeleb võlgnik uue töökoha otsingutega, et suurendada enda sissetulekuid, mille arvelt tasuda võlausaldajate nõudeid. Võlgnikul on Swedbank AS-i ees solidaarne käendusest tekkinud kohustus koos kolme teise käendajaga 150 000 eurot; Probus OÜ ees on solidaarne käendusest tekkinud kohustus koos kolme teise käendajaga 160 000 eurot; AS-i SEB ees on A.A.ga solidaarne kohustus 200 000 eurot (laenuleping). Võlgnik soovib ümber kujundada (ajatada) käendusest tekkinud kohustusi AS-i Swedbank ja Probuse OÜ ees, kuna võlgade korraga tasumine võib tekitada makseraskusi. Võlgnik ei soovi ümber kujunudada ASi SEB Pank ees olevat kohustust, kuna selle tasumiseks on maksegraafik.
2.Võlgnik esitas kohtule võlgade ümberkujundamise kava 14.02.20. Võlgnik on märkinud võlausaldaja Finanzierung Inkasso UÜ nõude suuruseks 50 000 põhinõudena ja 6480,29 eurot kõrvalkohustusena, millest tasutakse ühekordse maksena 2 7762,66 eurot ning seejärel 60 kuu jooksul igakuiselt 203,96; kokku 40000,26 eurot. Nõuet vähendatakse tervikuna 29,2%. Võlausaldaja AS-i Swedbank nõude suuruseks on märgitud 120 159 eurot põhikohustusena ja 6107,68 eurot kõrvalkohustusena, millest tasutakse esimese maksena 22 237,34 eurot ning seejärel 60 kuu jooksul igakuiste maksetena 163,36 eurot. Nõuet vähendatakse tervikuna 74,6%. Võlausaldajate kõrvalkohustused vähendatakse nullini, võlgnik on arvestanud nõuete tasumisel enda osaga käendatavast kogusummast.
3.Swedbank AS vaidles võlgade ümberkujundamise kavale vastu. Kava tuleb jätta kinnitamata, kuna võlausaldajaid koheldakse ebavõrdselt, kava ei arvesta võlausaldaja õigustatud huve, samuti on võlgnik esitanud ebaõigeid andmeid. Võlausaldaja andmetel on võlgnevuse suuruseks 138 828,63 eurot seisuga 16.12.19. Võlgnik on nõude suuruseks märkinud 126 266,68 eurot. Võlgnikul on vara väärtusega vähemalt 300 000 eurot, võlgnikule kuuluvad osalused äriühingutes, tegemist ei ole makseraskustes isikuga. Kuna kava kohaselt täidaks võlgnik üksnes kolmandiku solidaarkohustusest, tekib võlgnikul nõudeõigus solidaarvõlgnike vastu tasutud summade osas.
4.Finanzierung Inkasso UÜ vaidles võlgade ümberkujundamise kavale vastu. Võlgnik ei ole varatu, temale kuulub vara oluliselt suuremas väärtuses, kui on võlausaldajate kavakohased nõuded. Tegemist ei ole makseraskustega, kuna võlgnik saab oma vara arvelt kohustused täita. Võlgnik ei ole selgitanud, mida on teinud makseraskuste vältimiseks või kõrvaldamiseks. Võlgnik ei ole pöördunud võlausaldajate poole probleemide lahendamiseks, ta ei ole asunud vara võõrandama.

MAAKOHTU MÄÄRUS

5.Maakohus jättis võlgade ümberkujundamiskava kinnitamata ja lõpetas võlgade ümberkujundamise menetluse. Menetluskulud jäeti menetlusosaliste kanda. Nõustaja kulud jäeti avaldaja kanda. VÕVS § 24 lg 3 kohaselt võib kohus kinnitada ka ümberkujundamiskava, millega võlausaldajad ei ole nõustunud, kui kohtu hinnangul: 1) on võlgade ümberkujundamine poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud; 2) ümberkujundamiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teise võlausaldajaga, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. Punktis 1 nimetatud huvide ja õiguste kaalumisel kohtul tuleb hinnata muu hulgas ka seda, kui suures ulatuses oleks võimalik rahuldada vastuväite esitanud võlausaldaja nõue pankrotimenetluses, võrreldes ümberkujundamiskava alusel sellele võlausaldajale välja makstava summaga. Puudub alus kava kinnitamiseks olukorras, kus võlgniku märgitud mõlemad võlausaldajad on resoluutselt selle vastu. Võlgniku puhul ei ole tegemist varatu isikuga, tema enda kinnitusel on tema vara väärtuseks vähemalt 300 000 eurot. Võlgnikule kuuluvate erinevate varade väärtust ei ole menetluses vajadust kindlaks teha. Asjaoludest ei nähtu, milliseid konkreetseid tegevusi või toiminguid on võlgnik ette võtnud oma rahaliste kohustuste täitmiseks kavas märgitud võlausaldajate ees. Võlgniku ärakuulamisel enne avalduse menetlusse võtmist ei ole võlgnik välja toonud sellekohaseid tegevusi. Kava koostamisel on võlgnik meelevaldselt võtnud täitmiseks teatud osa oma solidaarkohustustest. Samas võlgnik ei ole pidanud vajalikuks ette näha ja kohtule ja võlausaldajatele selgitada täidetud solidaarkohustuste osas nõuete esitamist teiste solidaarvõlgnike vastu. Samuti ole võlgnik esile toonud erandlikke asjaolusid, mis annaksid kohtule aluse kava kinnitamiseks võlausaldajate vastuseisust hoolimata. Juhul, kui võlgniku vara oluliseks osaks on kinnistul paiknev eluase, ei ole võlgnikult mõistlik eeldada senise eluaseme säilimist. Võlgniku senist majanduslikku aktiivsust aluseks võttes puudub kohtul põhjus arvata, et võlgniku ähvardaks reaalne oht jääda kodutuks ja peavarjuta. Esitatud kavas ei ole millegagi põhjendatud kahe samasse gruppi määratud võlausaldaja nõuete rahuldamist kordades erinevas suhtemääras. Asjaoludest nähtub, et mõlema nõude puhul on tegemist võlgniku antud käendusest tuleneva sissenõutava võlaga, samas on panka koheldud oluliselt halvemini kui inkassofirmat. Võlgniku esitatud andmetest oma vara ja sissetulekute kohta ei nähtu, milliste allikate põhjal on võlgnik kavandanud esimeste suurte ühekordsete summade tasumist mõlemale võlausaldajale, samuti ei ole kavas põhjendatud, miks tuleb järgnevad maksed teha sedavõrd pika aja jooksul suhteliselt väikeste igakuiste maksetena.

MÄÄRUSKAEBUS

6.Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks või alternatiivselt kinnitada ümberkujundamiskava. Maakohus rikkus määruse põhjendamise kohustust (TsMS § 436 lg 1). Maakohus rikkus ka TsMS § 442 lõiget 8, kuna ei hinnanud kõiki asjaolusid, selgitusi ja tõendeid. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ta ei kinnitanud ümberkujundamiskava, miks arvestati hilinemisega esitatud võlausaldajate vastuväidetega. Maakohus pidi jätma kõrvale võlausaldajate vastuväited, kuna neid ei esitatud tähtaegselt. Maakohus ei arvestanud ka sellega, et nõuded on käendusest tekkinud.

Maakohus rikkus VÕVS § 25 lõiget 2, kui ei määranud võlgnikule ümberkujundamiskava täiendamiseks tähtaega.

7.Swedbank AS vaidles määruskaebusele vastu.
8.Finanzierung Inkasso UÜ vaidles määruskaebusele vastu.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta TsMS 657 lg 1 p 1 ja TsMS § 659 alusel muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
10.Maakohtu määrus on lõppjärelduses õige ja määruskaebuse põhjendused ei anna alust määrust tühistada. Ringkonnakohus märgib, et avaldaja suhtes on esitatud pankrotiavaldus (tsiviilasi nr 2-19-15238). Kui pankrotimenetlus lõpetatakse või kui avalduse läbivaatamisel tuvastatakse, et avaldaja ei ole maksejõuetu saab avaldaja esitada uue nõuetekohase võlgade ümberkujundamise avalduse, milles tuleb esitada ka põhistus, mis alusel võlgnik ümberkujundatavad nõuded on valinud ning põhjendused, mis õigustavad võlausaldajate ebavõrdset kohtlemist. Kuigi võlausaldajad on kava kinnitamata jätmise ühe põhjusena sellele asjaolule viidanud, ei ole võlgnik selles osas andnud selgitusi ka määruskaebuses.
11.Ringkonnakohus nõustub avaldajaga, et maakohus rikkus määruse põhjendamise kohustust (TsMS § 442 lg 8). Muu hulgas tähendab kohtulahendi põhjendamise kohustus seda, et kohtu põhjendused peavad olema jälgitavad ja seostatud asjas tuvastatud asjaoludega. Kui kohus ei nõustu menetlusosalise seisukohaga, tuleb seda põhjendada. Maakohus ei kaalunud ka osaliste õigustatud huve ja õigusi VÕVS § 24 lõike 3 p-i 1 alusel või hinnud kava kinnitamata jätmise aluseid VÕVS § 25 lõike 1 alusel. Samas ei too need rikkumised kaasa maakohtu määruse tühistamist, kuna puudused saab kõrvaldada määruskaebuse lahendamisel ringkonnakohtus.
12.Võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse (VÕVS) esmärk on makseraskustes füüsilisele isikule (võlgnikule) tema võlgade ümberkujundamise võimaldamine, et ületada makseraskusi ja vältida pankrotimenetlust (VÕVS § 1 lg 1). Seejuures arvestatakse nii võlgniku kui ka tema võlausaldajate õigustatud huve. Võlgade ümberkujundamise menetluses võimaldatakse võlgnikule rahaliste kohustuste (isiklike võlgade) ümberkujundamist kohustuse täitmise tähtaja pikendamise, osadena täitmise või kohustuse vähendamise teel (VÕVS § 2 lg 1). Seega ei sätesta VÕVS võlgade ümberkujundamise eeldusena asjaolu, et võlgnik peab olema kas varatu või maksejõuetu.
13.Maakohtu määrusest saab tuletada eksitava seisukoha, et juhul, kui võlausaldajad vaidlevad ümberkujundamiskavale vastu, ei saa ümberkujundamiskava kinnitada. Kohus võib kinnitada ka ümberkujundamiskava, millega võlausaldajad ei nõustunud või nõustusid VÕVS 24 lõikes 2 sätestatust väiksemas ulatuses, kui kohtu hinnangul: 1) on võlgade ümberkujundamine poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud; 2) ümberkujundamiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus (VÕVS § 24 lg 3). Siiski võib kohus jätta kava kinnitamata VÕVS § 25 lõikes 1 sätestatud asjaolude esinemisel. Maakohtu siseveendumiuse kujunemine on määruse põhjenduste puudustest sõltumatult jälgitavalt esitatud.
14.Kohus võib jätta ümberkujundamiskava, sõltumata VÕVS § 24 lõigetes 1–3 sätestatust kinnitamata, kui ümberkujundamiskava täitmine ei ole võlgniku vara ja sissetulekuid arvestades tõenäoline (VÕVS § 25 lg 1 p 2). Avaldaja kinnisasi X kuulub kaasomandina avaldajale ja A.A.le ning see on koormatud 279 800 euro suuruse hüpoteegiga SEB Pank AS-i kasuks. Avalduse kohaselt on laenujääk umbes 200 000 eurot. Seega on eeldusel, et avaldajale

kaasomandina kuuluva kinnisasja väärtus on 300 000 eurot, avaldaja kinnisasjast saadav positiivne vara umbes 50 000 eurot (300 000 – 200 000 / 2). Järelikult ületavad nõuded oluliselt avaldaja vara ning ümberkujundamiskava täitmine esitatud viisil ei ole jätkusuutlik ning käib võlgnikule üle jõu. See kahjustaks ka võlausaldajate huve, kuna võla kättesaamine võlgnikult ei ole ümberkujundamiskava alusel tõenäoline.

15.Ringkonnakohus jätab TsMS § 667 lõike 3 alusel rahuldamata avaldaja taotluse istungi pidamiseks ringkonnakohtus, kuna ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on võimalik ringkonnakohtus lahendada kirjalikus menetluses.
16.Kuna määruskaebus jäeti rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 171 lõike 1 alusel avaldaja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kersti Kerstna-Vaks

Viivi Tomson

Andra Pärsimägi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 23.04.20262-22-10239/65Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas
  • 26.03.20262-22-3570/164Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja