lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-19-16233/12

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 12.06.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-19-16233/12
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
12.06.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2158
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 401 lg 1, 3KrediidivahenduslepingVÕS § 1132 lg 2VÕS § 143 lg 1, 2TarbijakäenduslepingVÕS § 82 lg 7Tasu sissenõutavaks muutumine vastastikuste lepingute puhulTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 178Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamineTsMS § 187 lg 6Menetlusabi taotluse lahendamine

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Kohtunik

Külli Puusep

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. juuni 2020, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-16233

Tsiviilasi

Moneyzen OÜ hagiavaldus Taavi Raua ja Keili Kuusi vastu võlgnevuse nõudes 13 627 eurot 29 senti

Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad

Asja läbivaatamine

Hageja Moneyzen OÜ (registrikood xxx), lepinguline esindaja E.P (e-post: xxx Kostja I Taavi Raud (isikukood xxx), e-post: xxx Kostja II Keili Kuus (isikukood xxx), e-post: xxx kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada Moneyzen OÜ hagi Taavi Raua ja Keili Kuusi vastu võlgnevuse

nõudes.

2.Mõista Taavi Raualt ja Keili Kuusilt solidaarselt Moneyzen OÜ kasuks välja 10 000 eurot, millest põhivõlgnevus 9734 eurot 11 senti, intressivõlgnevus 185 eurot 89 senti, maksehäire teate tasu 15 eurot ja võlamenetlustasu 65 eurot.
3.Mõista Taavi Raualt Moneyzen OÜ kasuks välja 1524 eurot 72 senti, millest intress on 787 eurot 33 senti, haldustasu 64 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 673 eurot 39 senti.
4.Mõista Taavi Raualt Moneyzen OÜ kasuks välja viivis 0,06% päevas tasumata põhivõlgnevusest alates 19. oktoobrist 2019 kuni põhivõlgnevuse kohase tasumiseni, kuid mitte rohkem kui põhivõla suurus. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 22.09.20262-25-109973/32Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.09.20262-24-7648/27Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 21.09.20262-26-19523/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 21.09.20262-26-106587/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 16.09.20262-26-100022/10Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 16.09.20262-26-111239/14
VÕS § 101 lg 1Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral
VÕS § 108 lg 1Kohustuse täitmise nõudmine
VÕS § 142Käenduse mõiste
VÕS § 397Laenuintress
VÕS § 4031 lg 1
VÕS § 42 lg 3Tüüptingimuse tühisus
VÕS § 76 lg 1Kohustuse täitmine
VÕS § 8 lg 2Lepingu mõiste
5.Menetluskulud jätta Taavi Raua ja Keili Kuusi kanda.
6.Määrata Moneyzen OÜ menetluskulude suuruseks 650 eurot, st hagiavalduselt tasutud riigilõiv.
7.Mõista Taavi Raualt ja Keili Kuusilt solidaarselt Moneyzen OÜ kasuks välja menetluskuluna 650 eurot.

2-19-16233

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

1.Moneyzen OÜ esitas 18. oktoobril 2019 kohtule hagiavalduse Taavi Raua ja Keili Kuusi vastu võlgnevuse nõudes. Hageja täpsustas nõuet 17. aprillil 2020. Hagiavaldusest nähtub, et hageja ja kostja I vahel sõlmiti 27. juulil 2018 laenuleping nr xxx. Kostja II käendas laenulepingu alusel kohustuse täitmist. Kostja II tagas laenulepingu alusel kostja I kohustuse täitmise eest maksimaalselt summas 10 000 eurot. Kostja I kinnitas laenusumma väljamakset Moneyzeni virtuaalkontolt 27. juulil 2018 summas 9644 eurot 51 senti. Laenusumma väljamaksmisel on kostjalt I kinni peetud lepingutasu koos krediidiskoori tasuga 355 eurot ning teenuse tasu 50 senti. Kuivõrd kostja I ei ole kohustusi korrapäraselt täitnud, on hageja korduvalt edastanud kostjale I alates 13. veebruarist 2019 meeldetuletusteateid tähtaegselt tasumata kohustuste kohta. 13. mail 2019 edastas hageja kostjale I ametliku maksehäire teate. 3. juunil 2019 edastas hageja kostjale I hoiatuse laenulepingu ennetähtaegseks lõpetamiseks, sest kostja I jättis tasumata 4 järjestikkust igakuist makset. Hageja ütles laenulepingu ennetähtaegselt üles 20. juunil 2019 ning teavitas kostjat I, et laenulepingujärgne võlgnevus 10 814 eurot 80 senti tuleb tasuda 27. juuniks 2019. 16. juulil 2019 sõlmis hageja kostjatega kohtuvälise kompromissi võlgnevuse tasumiseks maksegraafiku alusel. Kostjad sellest kompromissist kinni ei pidanud ja makseid ei teinud. Hagiavalduse täpsustuses 17. aprillil 2020 palus hageja, et kostjatelt mõistetakse välja solidaarselt laenulepingust tulenev kohustus 10 000 eurot, mis koosneb avaliku maksehäire teate tasust 15 eurot, võlamenetluse tasust 65 eurot, põhiosa võlgnevusest 9734 eurot 11 senti ning tasumata intressist 185 eurot 89 senti. Mõista kostjalt I välja laenuleping ust tulenev kohustus 1524 eurot 72 senti, mis koosneb tasumata intressist 787 eurot 33 senti, tasumata haldustasu 64 eurot ja kuni 18. oktoobrini 2019 (hagi esitamiseni) arvestatud viivis 673 eurot 39 senti. Mõista kostjalt I hageja kasuks välja lepingujärgne viivis 0,06% päevas tasumata põhivõlalt alates 19. oktoobrist 2019 kuni põhivõla tasumiseni, kuid arvestusega, et viivis ei ületa põhivõla summat.
2.Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 24 oktoobril 2019. Kohus edastas hagiavalduse kostjatele vastamiseks. Kostja II Keili Kuus kinnitas hagiavalduse kättesaamist 24. oktoobril

2-19-16233 2019, kuid ei esitanud hagiavaldusele vastust. Kostja I Taavi Raud kinnitas hagiavalduse kätte saamist 29. veebruaril 2019.

KOSTJA VASTUS HAGIAVALDUSELE

3.Kostja I selgitas 29. veebruari 2020. a menetlusdokumendis, et laenu võtmise aeg klapib ajaga, mil tal esines tervisehäire. On selge, et laen tuleb tagasi maksta, kuid lisanõuded muudavad selle võimatuks. 31. märtsil 2020. a menetlusdokumendis märgib kostja I, et ta on nõudest teadlik ning ei ürita maksekohustusest kõrvale hiilida. Kostjal I on kokku kohustusi 40 000 euro eest. Ta vastutab üksi kohustuse ees, kostja II ei ole pahatahtlik. Kostja I soovis asja lahendada kompromissiga.

HAGEJA SEISUKOHT KOSTJA VASTUSELE

4.Hageja märkis 1. aprilli 2020. a seisukohas, et ta ei näe võimalust kokku leppida maksegraafikus ja asja lahendada kompromissiga. Hageja jaoks ei ole selge, kuidas kostja I suudaks kompromissi täita ja maksegraafikust kinni pidada. Hageja on nõus sõlmima maksegraafiku kostjatega pärast kohtuotsust. Sellisel juhul on võimalik täita kohtuotsust täitemenetluses kostja I suhtes eraldi juhul, kui kostja I maksegraafikust kinni ei pea.

MAAKOHTU PÕHJENDUSED

5.Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja hageja nõue tuleb täies ulatuses rahuldada.
6.Hageja nõuab kostjatelt 27. juulil 2018 sõlmitud laenulepingust nr xxx ja selle käenduslepingust tuleneva kohustuse täitmist. Kostja II vastutus on piiratud 10 000 euroga.
7.Hageja toob esile, et laenu tasumata põhiosajääk on 9734 eurot 11 senti. Vastavalt VÕS § 8 lg 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 401 lg 3 kohaselt kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatud, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 76 lg 1 ning § 82 lg 1 alusel tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna antud juhul ei ole kostja oma lepingulisi kohustusi hageja ees nõuetekohaselt täitnud ning võlgnevust tähtajaks tasunud, on tegemist kohustuste rikkumisega tulenevalt VÕS §-st 100. Seega on hagejal õigus vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1 nõuda kostjalt kohustuse täitmist. Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud põhinõude 9734 eurot 11 sendi osas.
8.Hageja märgib, et tasumata intressid laenu põhiosa kasutamise eest on 973 eurot 22 senti, mis sisaldab 10. veebruarist 2019 kuni 10. juunini 2019 intressi laenu põhiosa kasutamise eest lepingujärgse intressimääraga maksegraafiku alusel 913 eurot 40 senti ning 10. juunist 2019 kuni 20. juunini 2019 intressi 59 eurot 82 senti (6492 eurot 55 senti maksegraafiku järgne laenujääk pärast 10. juuni 2019 makset x 22,76% lepinguline intressimäär/360 päeva aastas x 10 perioodi päeva). Vastavalt VÕS § 397 lg-le 1 tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Laenuandja ja kostja on lepingus kokku leppinud intressi 22,76% aastas (tl 21). Kohtu hinnangul on laenuandjal õigus otsustada, millise intressiga ta laenu annab.

2-19-16233 Kostja I on seda hinda aktsepteerinud, seega kohus leiab, et hagiavaldus on 973 euro 22 sendi laenu põhiosa intressi osas põhjendatud.

9.Hageja hinnangul saab ta nõuda tähtaegselt tasumata jäetud laenu põhiosalt arvestatud viivist 673 eurot 39 senti. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja on märkinud, et kostja I rikkus omapoolseid kohustusi, jättes tegemata korrapäraseid krediidi tagastamise makseid. Hagiavalduses on viivisearvestus põhjalikult välja toodud ning kostjad ei ole viivisenõudele vastuväiteid esitanud. Eelnevast tulenevalt on hageja nõue viivise 673 euro 39 sendi osas põhjendatud.
10.Hageja nõuab tasumata lepingu haldustasu 64 eurot, mis sisaldab vastavalt maksegraafiku maksetele 10. veebruarist 2019 kuni 10. juunini 2019 igas kuus 12 eurot ning 4 eurot 10. juunist 2019 kuni 20 juunini 2019. Haldustasu on laenulepingu igakuine haldamise tasu, mis arvutatakse protsendina laenusummast, kuid üldjuhul maksimaalselt 12 eurot kuus. Haldustasus lepitakse kokku lepingus ja see on kuumakse koostisosa, millest teavitatakse laenajat enne lepingu sõlmimist ja see arvestatakse krediidikulukude määra hulka. Laenulepingu sõlmimise tõttu teeb hageja laenulepingu monitooringu, sh maksete jälgimise, arveldamise, kasutaja virtuaalkonto debiteerimise, viivise arvestuse, tasuta meeldetuletussõnumite saatmise, klientide küsimustele vastamise laenulepinguga seoses jne. Hageja ja kostja I vahel sõlmitud laenulepingus on haldustasu kokku lepitud (tl 21,25) ja haldustasu 12 eurot kuus on maksegraafikus kajastatud (tl 17-19). Vastavuses VÕS § 4031 lg 1 p-le 6 on kostjale I teave haldustasust esitatud. Kohtu hinnangul on hagejal õigus otsustada, milliseid tasusid ta krediidi kasutamise eest nõuab. Kosta I on vastavat tasu aktsepteerinud, seega leiab kohus, et hagiavaldus on haldustasu 64 euro osas põhjendatud.
11.Hageja nõuab ka võlamenetlustasu 65 eurot, sh lepingu kehtivuse ajal arvestatud võlamenetlustasu 15 eurot ja lepingu lõpetamise järgset võlamenetlustasu 50 eurot. VÕS § 1132 alusel võib võlausaldaja nõuda võla sissenõudmiskulude hüvitamist tarbijalt lepingu kehtivuse ajal, st ühe meeldetuletuskirja eest saab nõuda 5 eurot. Vastavalt hageja hinnakirjale, nõuab hageja kuni 5 eurot sissenõudmiskulu iga tasumata kohustuse (kuumakse) kohta. Kuivõrd kostja I jättis kohustuse täitmata, edastas hageja korduvalt kostjale I 13. veebruarist 2019 meeldetuletusteateid tähtaegselt tasumata kohustuse kohta. 20. juunil 2019 edastas hageja kostjale I laenulepingu ülesütlemise teatise, milles hageja on toonud kirjade edastamise kulu 15 eurot. Kuna 20. juuni 2019. a seisuga on jäetud tasumata 5 kuumakset, siis hagejal on õigus nõuda võlamenetlustasusid kuni 25 eurot (5 tasumata kohustust x 5 eurot kohustuse kohta). Eelnevast tulenevalt on põhjendatud hageja nõue 15 euro suuruse lepingu kehtivuse ajal arvestatud võlamenetlustasu suhtes.
12.Lepingujärgne võlamenetlustasu 50 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 3 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kuni 50 eurot kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Nimetatud kulu nõuab hageja enda hinnakirja alusel. 4. juulil 2019 edastas hageja kostjale I meeldetuletuskirja, millest nähtub, et kostja I võlgnevus oli 10 905 eurot 68 senti ehk ületas 1000 eurot. Lepingujärgse võlamenetlustasu nõue 50 on VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt lubatud ning hageja ja kostja I vahel sõlmitud laenulepingus ka kokku lepitud. Samuti on hageja saatnud kostjale pärast lepingu lõppemist kostjale I meeldetuletuskirja võlgnevuse kohta (tl 61). VÕS § 1132 eesmärk on piirata tarbija kohustust hüvitada majandus- või kutsetegevuses

2-19-16233 tegutsevale isikule võla sissenõudmisega seotud kulud. Arvestades, et hageja nõue ei ületa VÕS § 1132 lg 2 p 3 sätestatud kulude hüvitamise määra, on hagiavaldus lepingujärgse võlamenetlustasu 50 euro osas põhjendatud.

13.Hageja nõuab lisaks eelnevale ametliku maksehäire teate avaldamise tasu 15 eurot vastavalt lepingu ennetähtaegse lõpetamise teatisele ja MoneyZen hinnakirjale. Hageja selgitab, et maksehäire registreerimise puhul tegemist on isiku maksehäire registreerimisega ning see teenus on Moneyzen OÜ jaoks tasuline teenus. Maksehäire registreerimise puhul ei ole tegemist isiku teavitamisega tema võlgnevusest ning see ei ole kuidagi seotud võlgnevuse sissenõudmisega. Hageja ja kostja I on ametliku maksehäire teate tasus lepingus kokku leppinud (tl 35). Tegemist ei ole sissenõudmiskuludega, vaid teabe edastamisega selleks, et krediidiasutustel oleks info makseraskustes isikute kohta ning makseraskustega inimesed ei võtaks endale juurde uusi maksekohustusi. Kohtu hinnangul ei ole tegemist leppetrahviga, mis võiks VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt ebamõistliku suuruse korral vastava lepingupunkti tühiseks muuta. Seetõttu on hageja maksehäire teate avaldamise tasu 15 euro nõue põhjendatud ja tuleb hageja kasuks välja mõista.
14.Kostja II vastutuse ulatust piirab hageja ja kostja II vahel sõlmitud käendusleping, mille alusel on käendaja vastutuse maksimummäär 10 000 eurot (tl 37-38). VÕS § 142 kohustub käendaja käenduslepinguga põhivõlgniku võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Tarbijakäendusleping on käendusleping, kus käendajaks on füüsiline isik (VÕS § 143 lg 1). Tarbijakäendusleping on tühine, kui ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas (VÕS § 143 lg 2). Praegusel juhul on käendaja ja võlausaldaja kokku leppinud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas.
15.Eelnevast tulenevalt tuleb kostjalt I ja kostjalt II välja mõista 10 000 eurot solidaarselt (avaliku maksehäire teate tasu 15 eurot, võlamenetlustasu 65 eurot, põhiosa 9 734 eurot 11 senti ja tasumata intress 185 eurot 89 senti) ja kostjalt I ainuisikuliselt laenulepingust tulenev kohustus 1524 eurot (tasumata intress 787 eurot 33 senti, tasumata haldustasu 64 eurot ja kuni
18.oktoobrini 2019 hagi esitamise seisuga viivis 673 eurot 39 senti). Samuti tuleb kostjalt I välja mõista lepingujärgne viivis 0,06% päevas tasumata põhivõlalt alates 19. oktoobrist 2019 kuni põhivõla tasumiseni, kuid koos enne hagi esitamist sissenõutavaks muutunud viivisega mitte rohkem kui põhivõla suuruses. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
16.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi täies ulatuses, siis jäävad menetluskulud kostjate kanda. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
17.Hageja on hagiavalduselt tasunud riigilõivu 650 eurot. Kuna riigilõivu kohustus ja summa tuleneb seadusest, siis on see põhjendatud menetluskulu. Kostjatel tuleb solidaarselt hüvitada menetluskuluna 650 eurot. Hageja kinnitas 17. aprilli 2020. a menetlusdokumendis, et tal ei ole tekkinud kohtumenetluses esindajakulusid.

2-19-16233

/allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 16.09.20262-25-22841/7Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 15.09.20262-26-102751/16Tartu Maakohus Tartu kohtumaja