2-20-2515/5 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

8.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg.6 § 633 lg.7). Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416). Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded 14.02.2020 esitas hageja OÜ Aktiva Finants Viru Maakohtule hagi P P vastu võlgnevuse nõudes ja 10.03.2020 täiendava tõendi. Esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid Bigbank AS ja kostja 23.10.2018.a. laenulepingu nr. xxxx, millest tulenevad kohustused on kostja jätnud täitmata. Kostjale väljastati laen summas 7 000 eurot, millest 3 074,61 eurot on kantud Placet Group OÜ-le, 2 379,30 eurot on kantud IPF Digital Estonia OÜ-le, 105 eurot tasaarvestati lepingutasu katteks ning 1 441,09 eurot kanti kostja arvelduskontole ülekandega (7 000 - 3 074,61 - 2 379,30 - 105 = 1 441,09). Vastavalt poolte vahel sõlmitud laenulepingu põhitingimustele kohustus kostja tagastama Bigbank AS-le laenu vastavalt maksegraafikule ning tasuma laenu kasutamise eest intressi ja lepinguhaldustasu. Lepingu järgne intressimäär aastas oli 18,90% ja krediidi kulukuse määr 21,92%. Vastavalt laenulepingu üldtingimuste punktile 5 on Bigbank AS-l õigus leping erakorraliselt üles öelda ja nõuda kogu võla kohest tasumist, kui on saabunud punktis 5.1.1 kirjeldatud olukord, mil laenusaaja on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva maksegraafikujärgse maksega ning Bigbank AS on andnud kliendile edutult vähemalt 2-nädalase täiendava tähtaja võlgnetava summa tasumiseks koos hoiatusega, et ütleb võla tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla kohest tasumist. Kuna kostja oli viivituses enam kui kolme maksegraafikujärgse osamaksega tasumisega, saatis Bigbank AS 25.07.2019 krediidilepingu ülesütlemise hoiatuse. Kui kostja vaatamata hoiatusele võlgnevust ei likvideerinud, saatis Bigbank AS 16.08.2019 kostjale krediidilepingu ülesütlemise avalduse.

30.08.2019 loovutas Bigbank AS kostja vastase nõude Osaühingule Aktiva Finants koos õigusega nõuda intressi, viivist ja muid kõrvalnõudeid, saates kostjale teate nõude loovutamise kohta. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. Kostja võttis endale lepingu sõlmimisega kohustuse tasuda vastavalt lepingus kokkulepitule. Kostja on jätnud täitmata võlasuhtest tuleneva kohustuse VÕS § 100 mõttes, kuna ei ole täitnud krediidilepingust tulenevaid kohustusi. 16.08.2019 krediidilepingu ülesütlemise seisuga oli kostja krediidilepingust tulenev põhivõlgnevus 314,18 eurot, intressid 410,62 eurot ja lepinguhaldustasu 6 eurot, ehk tasumata olid järgnevad osamaksed: 10.05.2019 osamakse täielikult tasumata summas 182,70 eurot (krediidisumma 76,71, intress 104,49, lepinguhaldustasu 1,50); 10.06.2019 osamakse täielikult tasumata summas 182,70 eurot (krediidisumma 77,92, intress 103,28, lepinguhaldustasu 1,50); 10.07.2019 osamakse täielikult tasumata summas 182,70 eurot (krediidisumma 79,15, intress 102,05, lepinguhaldustasu 1,50); 12.08.2019 osamakse täielikult tasumata summas 182,70 eurot (krediidisumma 80,40, intress 100,80, lepinguhaldustasu 1,50). Kostja on tasunud maksegraafiku katteks kokku 950,80 eurot, millega on tasutud osamaksed 1.-5. summas 950,80 eurot (krediidisumma 366,03 eurot; intress 576,72 eurot, lepinguhaldustasu 8,05 eurot). Seoses krediidilepingu ülesütlemisega 16.08.2019 muutus sissenõutavaks kogu krediidisumma 6 633,97 eurot (7 000,00 - 366,03). Kokku on kostja krediidilepingust tulenev võlgnevus hageja ees 7 050,59 eurot, millest krediidisumma on 6 633,97 eurot, intress on 410,62 eurot ja lepinguhaldustasu summas 6 eurot. Tulenevalt laenulepingu üldtingimuste punktist 6.1 on hagejal õigus nõuda tähtajaks tasumata tagasimaksetelt viivist vastavalt lepingujärgsele intressimäärale, milleks on 18,90% aastas. Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viiviseid alates lepingu ülesütlemisele järgnevast kalendripäevast 17.08.2019 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 14.02.2020 valemi abil: põhivõlgnevus (6 633,97) x viivitatud päevade arv (182) x lepingujärgne viivisemäär (18,90% aastas) tasumata põhisummalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 624,77 eurot. Hageja palub lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista kostjalt ka viivis perioodi eest alates 15.02.2020 kuni põhinõude täitmiseni. Viivist palub hageja arvestada VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning menetluskuludelt palub hageja välja mõista viivise lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja vastuväited Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud TsMS § 322 lg 1 sätestatud korras perekonnaliikme s.o ema T L vahendusel – 11.05.2020. Kostjat on kohustatud hagile vastama 14 päeva jooksul alates dokumentide kättetoimetamisest ning hoiatatud TsMS § 407 tagajärgede eest. Kostja ei ole kirjaliku vastust hagiavaldusele esitanud. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Kohus edastas kostjale hagimaterjalid kirjaliku vastuse esitamise kohustusega hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid on kostjale TsMS § 322 lg 1 sätestatud korras kättetoimetatud 11.05.2020, seega oli kohtu poolt määratud vastuse esitamise viimaseks tähtpäevaks 25.05.2020. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. AS Bigbank on lepingust nr. xxxx tulenevad nõuded loovutanud OÜ-le Aktiva Finants. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi, mis tulenevad kostja ja AS Bigbank vahel 23.10.2018 sõlmitud lepingust nr. SL18-01-1580613 põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus hageja nõude põhivõlgnevuse 6633,97 euro väljamõistmiseks kostjalt. Samuti peab kohus põhjendatuks välja mõista tasumata intress kuni lepingu lõpetamiseni summas 410,62 ja tasumata lepinguhaldustasu kokku 6 eurot. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud lepingujärgne viivis 18,9% aastas põhinõudelt 6633,97 eurolt alates 17.08.2019 kuni 14.02.2020 kokku summas 624,77 eurot. Kohus on kontrollinud ja nõustub esitatud arvestusega. Hageja taotleb lisaks kohtult TsMS § 367 alusel viivise arvestamist ja väljamõistmist kostjalt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ehk seadusjärgses määras. Lähtudes eeltoodust arvestab kohus viivise kuni otsuse tegemiseni ehk põhinõudelt (6633,97 eurolt) perioodil 15.02.2020 kuni 12.06.2020 (k.a) 119 päeva eest summas 172,56 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis 12.06.2020 seisuga kokku 797,33 eurot (624,77 eurot + 172,56 eurot). Samuti kuulub kostjalt väljamõistmisele alates 13.06.2020 edasiulatuv viivis põhivõlalt 6633,97 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla 6633,97 euro tasumiseni. Lähtudes kohtupraktikast ei tohi edaspidine viivisenõue koos sissenõutavaks muutunud viivisega ületada põhivõlgnevuse suurust.

TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Kohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv summas 500 eurot ja lepingulise esindaja kulud summas 360 eurot ning viivise menetluskuludelt. Kohus leiab, et hageja taotlus kuulub rahuldamisele osaliselt. Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada. Hageja palub kostjalt välja mõista õigusabikulud summas 360 eurot (käibemaksuta). Hagejale on osutatud õigusabi 3 tunni ulatuses tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuta), mis sisaldab alusdokumentide analüüsi, esindust hagimenetluses, hagimaterjalide koostamist, esindust maksekäsu kiirmenetluses. Kohus leiab, et õigusabikulude nõue kuulub rahuldamisele osaliselt. Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus. TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele. Väljakujunenud kohtupraktika alusel saab hageja õigusabikulu arvetel teenuse tunnihinnaks märgitud 120 eurot/tund (käibemaksuta) pidada mõistlikus suuruses olevaks. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Kohus leiab, et käesoleva hagi puhul on ilmselgelt ja üldteadaolevalt tegemist nn. masshageja poolt koostatud trafaretse hagi tekstiga, milles erinevate kostjate puhul tuleb sisuliselt muuta vaid andmeid lepingu sõlmimise kuupäeva osas ning muuta lepingust tulenevate summade suurusi, seega on tegemist tavapärase õigusvaidlusega, mis õigusharidusega esindajalt eelduslikult ülemäärast aega ei nõua. Antud asjas ei ole esindaja pidanud osalema istungitel, ei ole pidanud tutvuma vastaspoole vastuväidetega, mistõttu kohus leiab, et märgitud mahus ajakulu ei ole põhjendatud. Lisaks ei nähtu antud asjas arvele märgitud eelnevat maksekäsu kiirmenetlust. Arvestades eeltoodut peab kohus vajalikuks ja mõistlikuks ajakuluks 1 tund ehk õigusabikulud on põhjendatud summas 120 eurot (käibemaksuta). Seega on hageja taotletud menetluskulud põhjendatud ja kuuluvad kostja poolt hüvitamisele kokku summas 620 eurot (s.h riigilõiv summas 500 eurot). Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja võimalikud menetluskulud jäävad kostja enda kanda. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates