Kohus Kohtunik
Tartu Maakohus Zakaria Nemsitsveridze
Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
11. juuni 2020. a, Tartu kohtumaja, lihtmenetlus 2-19-20189 PlusPlus Capital AS hagi Marius Metsaots vastu võlgnevuse väljamõistmiseks 587,45 eurot Hageja: PlusPlus Capital AS (registrikood 11919806, asukoht Tartu maantee 83-601, Tallinn); lepinguline esindaja Tarvo Ilves (PlusPlus Legal OÜ, e-post [email protected] )
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Kostja: Marius Metsaots (isikukood XXX, kohtudokumendid edastatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu)
18.12.2019 esitas PlusPlus Capital AS Tartu Maakohtule hagiavalduse, milles palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 276,34 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 215,51 eurot, sissenõudekulud 25 eurot ning viivise alates 17.12.2019 kuni põhinõude summas 276,34 eurot tasumiseni viivise määraga 0,07% päevas. Hagiavaldusest nähtuvalt nõude aluseks on kostja ja Elisa Eesti AS-i vahel XX.XX.XXXX sõlmitud liitumisleping nr XXX, XX.XX.XXXX sõlmitud liitumisleping nr XXX ja XX.XX.XXXX sõlmitud osamaksetega vara müügileping. Kostjal on tasumata 01.19.2016 arve nr XXX summas 28,68 eurot tasumise tähtajaga 18.09.2016, 01.10.2016 arve nr. XXX summas 37,99 eurot, tasumise tähtaeg 18.10.2016, 01.11.2016 arve nr. XXX summas 40,01 eurot, tasumise tähtaeg 18.11.2016 ja 01.12.2016 arve nr. XXX summas 169,68 eurot, tasumise tähtaeg 18.12.2016. Elisa Eesti AS loovutas kostjaga sõlmitud lepingust tulenevad nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu 01.02.2018 hagejale. Hageja edastas 05.02.2018 kostjale aadressil XXX teatise nõude loovutamise kohta. Samale aadressil on hageja väljastanud kostjale 01.04.2018, 01.05.2018, 01.06.2018 võlanõude teatised ja 15.08.2018 hagihoiatuse. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 5 alusel loeb kohus hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kostjale 29.02.2020 avalikult kätte toimetatuks dokumendi väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt TsMS § 407 lgle 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid. Hagiavalduse kohaselt sisaldas kostja võlgnevus muu hulgas käsitlustasu summas 70, mis kajastub arvel nr XXX. Käsitlustasu tasumise kohustus tulenes osamaksetega vara müügilepingu tingimustest, mille kohaselt kui Elisa Eesti AS lõpetab kliendiga lepingu kliendi poolse rikkumise tõttu, siis on Elisa Eesti AS-il õigus nõuda lepingu lõpetamisega seotud kulutuste katteks käsitlustasu ja antud hetkeks vara eest tasumata kõigi osamaksete korraga tasumist. Kohus leiab, et nimetatud osamaksetega vara müügilepingu tingimus on tüüptingimus VÕS § 35 lg 1 tähenduses. Tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Kohus leiab, et nimetatud tingimus on VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühine. Osamaksetega vara müügilepingu tingimus, mille kohaselt Elisa Eesti AS-il oli õigus nõuda käsitlustasu tasumist, toob kaasa tarbija kohustuse maksta lepingu lõpetamisel käsitlustasu kindlaks määratud summas, sõltumata kahju tekkimisest ning arvestamata tegelikku kahju suurust. Käsitlustasu 70 eurot tuleb pidada ebamõistlikult suureks. Eeltoodut arvestades kuulub hageja põhinõue rahuldamisele arve nr XXX alusel summas 37,48 eurot, arve nr XXX alusel summas 27,41 eurot, arve nr XXX alusel summas 96,03 eurot ja arve nr XXX alusel summas 37,94 eurot, kokku 198,86 eurot. Riigikohus on 10.05.2016 määruse tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 p-s 13 märkinud, et eelduslikult tuleks võlaõigusseaduse (VÕS) § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi hinnata tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Riigikohtu hinnangul kajastab sellises suuruses lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult.
Hagiavalduse kohaselt vastavalt Elisa üldtingimuste p-le 7.10 on Elisal õigus nõuda kostjalt maksete mittetähtaegselt tasumisel viivist 0,07% võlasummast iga viivitatud päeva eest. Kohus leiab, et viivisemäär 0,07% päevas (25,55% aastas) on tüüptingimusena VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühine, kuna ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Seega on hagejal õigus nõuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (8% aastas). Arvestades eeltoodut, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hagi esitamise aja seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 48,93 eurot: arve nr XXX summas 37,48 tasumisega viivitamise eest alates 19.10.2016 kuni 16.12.2019 summas 9,48 eurot, arve nr XXX summas 27,41 tasumisega viivitamise eest alates 19.09.2016 kuni 16.12.2019 summas 7,11 eurot, arve nr XXX alusel summas 96,03 tasumisega viivitamise eest alates 19.12.2016 kuni 16.12.2019 summas 23 eurot ja arve nr XXX summas 37,94 eurot tasumisega viivitamise eest alates 19.11.2016 kuni 16.12.2019 summas 9,34 eurot. Edasi mõistab kohus välja viivise protsendina põhinõudest so 198,86 eurolt alates 17.12.2019 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Arvestades hagi osalist rahuldamist jätab kohus menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel hageja kanda 47% ulatuses ja kostja kanda 53% ulatuses. Hageja palub kostjalt menetluskuluna välja mõista tasutud riigilõivu 125 eurot ning lepingulise esindaja kulu 420 eurot (ajakulu 3,5 tundi, tunnihind 100 eurot, ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud 225 euro ulatuses – riigilõiv 200 eurot ning lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik kulu 100 eurot (TsMS § 175 lg 1). Arvestades tsiviilasja keerukust ja mahtu ning hageja menetlusdokumentides (hagiavaldus) esitatud õiguslikke põhjendusi, on kohtu hinnangul õigusabikulud põhjendatud ja vajalikud TsMS § 175 lg 1 mõttes summas 100 eurot. Arvestades menetluskulude jaotust, kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele 119,25 eurot (225 x 0,53). Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.